Impordi piirkalduvus NNI-rahvamajanduse puhastulu kus M on ringluses oleva raha hulk P-hind V-raha ringluskiirus PPC-tootmisvõimaluste kõver PPP-ostujõu pariteet Q-kogus r-kohustuslik reservinõue R-reservid RKP-Rahvamajanduse koguprodukt S-säästud SAC-lühiperioodi keskmine kulu SKP-sisemajanduse koguprodukt T-maksud TA-tulumaksud TC-kogutulu THI-tarbijahinnaindeks TP-koguprodukt TR-tulusiirded U-töötusemäär V-raha ringluskiirus VC-muutuvkulu VMP-piirprodukti väärtus -palk X-eksport Y-sissetulek Y-kogutulu või toodang Yfe-kogutoodangu täishõivetase Yd-kasu
summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. Amortisatsioon = Koguinvesteering netoinvesteering. Kasum = dividendid + jaotamata kasum + kasumimaksud. Isiklik tulu PI = rahvatulu kaudsed maksud = kasutatav tulu + isiklikud maksud. Isiklikud eratarbimiskulutused= kasutatav tulu isiklikud säästud. Kasutatav tulu DI = isiklik tulu - netomaksud. Netomaks = mahaarvatavad tulumaksud + toetused. Tasakaalutingimus: Yd = Y = E = C + Id( +G), kus Yd on kasutatav tulu ja C on kogutoodang Tarbimine Tarbimist, mis esineb siis, kui kasutatav tulu võrdub nulliga, nimetatakse autonoomseks tarbimiseks. Tarbimist, mis muutub kui kasutatav tulu muutub, nimetatakse indutseeritud tarbimiseks. Tarbimisfunktsioon: C = C0 + cYd , kus C0 ja c on konstandid. Tarbimise piirkalduvus: MPC = C / Yd. Keskmine tabrimiskalduvus: APC = C / Yd. Mida suurem on kasutatav tulu, seda väiksem on APC.
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avas...
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb. Sõduritel on kümme nädalat sõjalist väljaõpet , peale mida saab nende kompanii täiendust nekrutite näol. Sõidetakse rindele. Enamik kes hukkuvad või haavata saavad on nekrutid, kuna neil puudub täielikult eelnev kogemus ja nad ei oska rindel hakkama saada. Hilisematel rinnetel saavad surma ka Haie Westhus ja Leer. Peategelasele Paul Bäumerile määratakse kaks nädalat puhkust. Ta sõidab koju pere juurde, kuid avas...
korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud. Eelarve peamised kuluartiklid on riigivalitsemis- ja kaitsekulud, kulutused haridusele, teadusele ja kultuurile ning sotsiaalkulud. 12. Demokraatlikus riigis saavad kodanikud poliitikat mõjutada, osaledes valimistel, osaledes mõne erakonna või kodanikuorganisatsiooni töös, avaldades oma arvamust ajakikirjanduses või Internetis. 13. Vabade valimiste tunnused on võistevate kandidaatide olemasolu, iga
kulumultiplikaatorile: Q = kT0 T0, Kui SKP tühik Q = 100 krooni ja MPC ehk c = 0,8, siis T0 leidmiseks asendame need valemisse ja saame, et SKP lõhe likvideerimiseks tuleb makse vähendada 25 krooni võrra. 38 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Mitmesugused multiplikaatorid. 1. Indutseeritud säästud: k1sp = 1 / (1 c); c = 0,8 siis k1sp = 5 2. Säästud ja tulumaksud: k2sp = 1 / (1 c + c*t), c = 0,8; t = 0,2 siis k2sp = 2.57 3 3. Säästud tulumaksud ja indutseeritud import: Säästud, k3sp = 1 / (1 c + c*t +z), c = 0,8; t = 0,2; z =1, siis k3sp = 2.17 4 4. Üldj ht il Üldjuhtumil: kgsp = 1 / MLR kus 1-c + ct + z on marginaalne lekkemäär MLR. 39 Lembit Viilup PhD IT Kolledz
Segakulud = (Ühiku muutuvad kulud X Ühikute kogus) + Püsivad kulud 23 MAX-MIN meetod: sammud 1 ja 2 • Andmed • SAMM 1 • SAMM 2 24 Samm 3 ($2 x 400 event-playing hours) + $1,000 = $1,800 Kontrolli! 25 Tasuvuspunkti analüüs • Kogukulud = Muutuvkulud + Püsikulud Full cost = Variable costs + Fixed costs • Tegevuskasum = Müügitulu–Kogu (tegevus)kulud • Netokasum = Tegevuskasum – Tulumaksud Net profit = Operating profit – Income taxes For use with Management Accounting for Business 5e By Colin Drury 1408060280 © 2013 Cengage Learning Lineaarne kulu-maht-kasum (KMK) mudel 1. Eeldatakse, et muutuvkulu ja müügihind ühiku kohta on konstantsed. 2. Tegemist ainult ühe tasuvuspunktiga, kasum kasvab müügimahu kasvades. 3. Ei eeldata, et väljendatakse korrektset kulude-mahu-kasumi seost üle erinevate müügimahtude
Riigieelarve-plaan,mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Valitsuse kulutused: 1.valitsuse poolt ostetud kaubad ja teenused: riigikaitse,maanteed,haridus,kultuur,tervishoid jne. 2.toetused ja abirahad:pension,lapsetoetus,töötu abiraha jne. 3.avaliku sektori palgad 4.intressid riigivõlalt 5.toetused kohalikele omavalitsustele Valitsuse tulud: 1.peamiselt erinevad maksud 2.mittetululised maksud: tulud varadelt,laenud,trahvid,riigilõiv. Maksud. Maksud sissetulekutelt e. tulumaksud(sotsiaalmaks) Maksud kulutustelt e. tarbimismaksud(käibemaks,aktsiisimaks) Omandimaksud(maamaks) Välismõjud ja ühishüved. Välismõju-on tootmisel või tarbimisel tekkiv kõrvalmõju firmadele või inimestele,kes ei ole otseselt antud hüviste tootmise või tarbimisega seotud. Neg.välismõju(saastatus) Reguleerida.1.otsene maksustamine 2.moraalne mõjutamine 3.maksude kehtestamine Pos.välismõjud e välistulu
5.Soovitamise viisi alusel: · sissenõutavad, kui selle kohta saaddetakse maksuteade. Üksikisiku tulumaks · tähtajalised on kõik maksud. · kinnipeetavad maksud, maksukinnipidaja peab teise isiku tulult kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse 6.Eesmärgi alusel liigitamine · üldise eesmärgiga, kõikidele maksudele omane diskaalne eesmärk. · erieesmärgigamaksud, kujundamisfunktsioon · maksumäära alusel 7.Majandusliku sisu järgi: · tulumaksud, millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või vara suurenemist · omandimaksud, mis on seotud vara omamise, haldamise, valdamise ja muu taolisega. · tarbimismaksud, maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist jmt. Maksud ja koormised Tuleb kahest seadusest: 1. riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mida rakendatakse ainult sõjaseisukorra väljakuulutamisel 2. eriolukorraseadus, mida võivad rakendada kohalikud omavalitsused heakorra ja päästetöödel
Palga analüütilist ehk isikulist arvestust peetakse isikukonto kaartidel. Ülesanne Arvestati palka puidutöökoja töölisele 6 730.- tsehhi meistrile 8 200.- firmajuhile 12 000.- finantsistile 9 000.- Arvestati sotsiaalmaksu 33% palgalt ja töötuskindlustusmaksed. Palkadelt peeti kinni üksikisiku tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". tulumaksud. Kõikide töötajate maksuvaba tulu 2000.- Arveldusarvelt kanti üle sotsiaalmaks, üksikisiku tulumaks ja TKM. Arveldusarvelt kanti üle töötajate palgad järgmise kuu algul. Koostada lausendid ja konto "võlad töövõtjale". PUHKUSESEADUS
a. reklaamimaks; b. teede ja tänavate sulgemise maks; c. mootorsõidukimaks; d. loomapidamismaks; e. lõbustusmaks; f. parkimistasu. Millised on riigieelarve suurimad kulu- ja tuluallikad? Kuluallikad: haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Tuluallikad: maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksed, välistoetused, tulumaksud, aktsiisimaksud ja muud tuluallikad Palkade võrdlus: Rohkem saavad palka: Valdkondade lõikes on kõrgeim keskmine töötasu infotehnoloogia, telekommunikatsiooni, kindlustuse, pangandus- ja finantssektoris. Positsioonide lõikes teenivad kõrgeimat palka lennukipiloot, turundusdirektor ja tegevdirektor. Vähem saavad palka: Valdkondade lõikes on madalaim toitlustuse, sotsiaalhoolekande ja majutuse valdkonnas.
3. Kinnipeetav maks – maksud, kus maksu kinnipidaja peab teise isiku tulust kinni tulumaksu ja tasub eelarvesse. Eeesmärgi alusel liigitamine. Maksud võivad olla üldise eesmärgiga ehk on kõikidele maksudele omane ehk piskaalneeesmärk, täidavad koormamisül või erieesmärgiga ehk kujundamisfunktsioon( ei pruugi kõikidel maksudel olla). Maksumäära alusel liigitamine. Progresseeruvad, propotsionaalsed ja regressiivsed maksud. Majanduslikusisu järgi jaotamine: 1. Tulumaksud – millega maksustatakse vara tekkimist, tulu või varasuurenemist. 2. Omandimaksud – on seotud varaomamise, haldamise, valdamise või muutaolisega (maamaks, raskeveokimaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks). 3. Tarbimismaksudehulka – maksustatakse tarbimist, kulutamist, võõrandamist ja muid taolist. (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks). MAKSUD JA KOORMISED Koormised Koormised Töötuskindlustus
pensionid, toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): •maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks) •maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) •maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks) Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise. Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja
47. Suurimad tululiigid ja riigieelarves: · Sotsiaalmaks 30% · Mittemaksulised tulud 25% · Käibemaks 23% · Aktsiisid 12% 48. Kaudsed maksud - maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda (nt. käibemaks). Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. (nt. Sotsiaalmaks). 49. Riiklikud maksud: · Aktsiisid · Tulumaksud · Hasartmängumaksud · Käibemaks · Sotsiaalmaks · Tollimaks Kohalikud maksud: · Müügimaks · Paadimaks · reklaamimaks 50. Suurimad kululiigid riigieelarves: · Sotsiaalne kaitse 33% · Majandus 15% · Tervishoid 13% · Haridus 11% 51. Riigieelarves kulude jaotus: · Kindlaksmääratud kulusummat ei tohi ületada ega kanda jrg aastasse (enamus kuludest).
(Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid o eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada oigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). o Kulud o Säästev kasv konkurentsivoime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil teedeehitus, prügilad jm) o Otsetoetused pollumajandustootjatele (UPT jne)
2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud 1) Säästev kasv – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm) 2) Otsetoetused – põllumajandustootjatele (ÜPT jne) 3) Maaelu areng – maapiirkondade arenguks suunatud vahendid (a la külakiikude 4) ehitus)
maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele riiklikud investeeringud pensionid, toetused, abirahad jne. riigivõla intressid Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel): maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks 20%, sotsiaalmaks 33%) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks 20%, aktsiisimaks, tollimaks) maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi
aastal nii presidendi- kui ka Kongressi valimised. Presidendiks valitud Reagan majanduspoliitika aluseks oli arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine vaid tulude riigieelarvelise ümber jaotamise abil pidurdab majanduse arengut. Seetõttu asus Reagan kärpima sotsiaalprogramme, üritades tugineda rohkem eraalgatusele ja tujumajandusele. Oluline oli ka maksude kärpimine. Reagan oli veendunud, et maksude alandamine elavdab majandust niivõrd, et see korvab saamata jäänud tulumaksud. Kolme aasta vältel vähendati USAs maksukoormust kolmanidiku võrra. Kuigi algul tõi selline reaganoomikaks ristitud majandusprogramm kaasa suure tööpuuduse, järgnes peagi kiire majandustõus. Mõne aastaga saavutas USA majandus sellise arenguastme, milleni ükski teine tööstuslik riik polnud jõudnud. Vähenes ka inflatsioon. Tööpuudus langes ning inimeste sissetulekud suurenesid. Välispoliitikas lõppes Reagan ajal pingelõdvendus. USA seadis eesmärgiks võitluse NSV
maksusüsteemi. Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse; 2) 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. MAKSUDE LIIGID Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega
o Vertikaalne – erineva sissetuleku puhul erinevad maksud (astmeline tm) Vastuolud erinevate põhimõtete vahel: • Mõni maks võib vähendada isiku töömotivatsiooni (füüs isiku tm) • Maksude kehtestamine või suurendamine toob kaasa ühiskonna heaolukadu • Korraga pole võimalik saavutada efektiivsust ja võrdsust. 27. Kuidas liigitatakse maksusid maksuobjekti alusel? Maksuobjekti omaduste alusel jaotuvad maksud: • Tulumaksud – maksud sissetulekutelt (jur ja füüs isiku tm, sotsiaalmaks) • Tarbimismaksud – maksud kulutustelt (km, aktsiisimaks, tollimaks) • Omandimaksud – maamaks, pärandimaks 28. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukoormuse ülekandumise mõiste. Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi
Konto väljavõte on konto haldaja poolt konto omanikule väljaantav dokument kõikidest kokkulepitud ajavahemikul toimunud maksetehingutest. 19. Riigikontrolli ja Maksuameti funktsioonid firma arvestussüsteemis Riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping,mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus ja igale maksule eraldi kehtestatud seadused.Kõik maksude arvestamise,tasumise ning deklareerimisega kaasnevad kulud tasub ettevõte. Riiklikeks maksudeks on aktsiisid,tulumaksud,hasartmängumaks,käibamaks,maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks. 20. Auditeerimise sisu ja ülesanded Audiitori ülesanne on anda hinnang raamatupidamisaruannete kohta. Vastutus nende aruannete koostamise eest lasub kliendi juhtkonnal. Juhtkond peab tagama vajalike raamatupidamisregistrite koostamise ja säilitamise, sobivate arvestuspõhimõtete ning hindamismeetodite valiku, tõhusa sisekontrollisüsteemi kujundamise, arvestuse sise-eeskirjade väljatöötamise ja vara säilimise
8 põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (80% EL eelarvesse, 20% riigile). Käibemaksul põhinevad omavahendid (15%) - maksavad liikmesriigid omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist. Muud tulud (4%): Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest), töötajate tulumaksud, kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud), hilinenud maksete intressid, eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!). Kulud: Säästev kasv (47%) – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid), Otsetoetused (29%) – põllumajandustootjatele (ÜPT), Maaelu areng (11%)
Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) • Käibemaksul põhinevad omavahendid [10% EL eelarvest] - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. Muud tuluallikad [1% EL eelarvest] • Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) • Töötajate tulumaksud • Kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) • Hilinenud maksete intressid • Eelmise majandusaasta jääk (ei suudeta ära kasutada õigeks ajaks ettemääratud vahendeid!) Euroopa liidu kulud koosnevad: • Säästev kasv [47% EL eelarvest] – konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) (Eestis üle 70% avaliku sektori investeeringutest EL abil – teedeehitus, prügilad jm)
Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist Muud tulud moodustavad ainult 12% tulubaasist trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud. 7 Kulud: Põllumajanduspoliitika 47,2% Struktuurifondid 33,2% Sisepoliitika 6,2% Välispoliitika 4,4% Halduskulud 5,3% Muud kulud (reservid ja liitumiseelne abi) 3,7% Kulude jaotus: Säästev kasv konkurentsivõime suurendamiseks, ühtekuuluvuspoliitika arendamiseks (erinevad struktuurifondid) Otsetoetused põllumajandustootjatele Maaelu areng maapiirkondade arenguks suunatud vahendid
makstavad tasud ja valmistoodangu laokulud; · administratiivkulude eelarve kajastab ettevõtte tegevusega seotud muid kulutusi (nt.kantseleikulusid, juhatuse töötasu jms.); · arengu- ja uurimuskulude eelarve kajastab uuringutesse ja arendusse kaasatud inimeste töötasusid, uuringutes kasutatavate materjalide ja vahendite kulusid ning teisi otsekulusid, nagu tulumaksud, kindlustus jms. 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve Perioodikulude eelarve näiteks OÜ Õunake puhul toon turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve. OÜ maksab iga toote müügi pealt müügiagendile preemiat 0,3 EEK (so. muutuvkulu). Püsikuludeks on: reklaamikulud 3000 EEK/kvartalis, palgakulud mittetootmistöölistel 10500 EEK/kvartalis, kindlustuskulud 8000 EEK/aastas. Kindlustuse väljamakseid
Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks 8) loomapidamismaks 9) lõbustusmaks 50. Millised on suuremad kululiigid riigieelarves
tegevuste/protsesside kaudu kaubandustegevusega seotud? Majandussubjekt/ objekt Kuidas on kaubandustegevusega Milline on eesmärk? seotud? Inimene kui tarbija (majapidamised) Inimene kui töötaja Riik Ettevõtted Turg Konkurents 1.5.1 Maksuregulatsioon - tarbimismaksud Riigis üldiselt liigitatakse maksud (maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud): 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks *, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Lisaks on väga levinud ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks.
Maksude kehtestamine ja kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majanduslikku ülesannet: 16 1) fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksude liigid Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks) 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks) 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks) Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks- ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks. Joonis
kinnipidaja, samuti maksuhalduri põhiõigused ja kohustused. Määrati kindlaks ka vastutus maksuseaduse rikkumise eest, maksuvaidluste lahendamise kord, maksuvõlgnevuste sissenõudmise kord ning paljud teised juriidilised probleemid. Mõningaid muudatusi tehti ka riiklike maksude süsteemis. Seaduse kohaselt koosneb maksusüteem maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poollt oma aktsiisid, tulumaksud, hasartmängumaksud, kinke- ja pärandimaks, käibemaks, maamaks. Sotsiaalmaks ja tollimaks. See seadus oluliselt Maksuameti töö, kuna pani aluse täpsemale ja rangemale maksumaksja ja maksuhalduri (tänapäeval Maksu- ja Tollimaet ja nende kohalikud talitused) vaheliste suhete seadusandlikule reguleerimisele. Täiuslikust süsteemist ollakse aga veel kaugemal. Maksuamet moodustati 1990 aastal viimaks ellu Eesti maksupoliitikat. Maksuameti ülesanneteks on:
Järgmisel aastal üüris Märt endale ka büroo ja maksis töötasu 1 inimesele nagu eelmiselgi aastal. Büroo rent oli 1000.-/kuu, sidekulud olid 500.-/kuus, muud tegevuskulud kokku olid 24 000.- koos käibemaksuga. Samuti kasutas ta endiselt oma korterit ettevõtlusega seotud eesmärkidel 30% ulatuses, millel ta käibemaksu ei arvesta. Ta on Maksu- ja Tolliametile ära tasunud avansiliselt sotsiaalmaksud ja tulumaksud. Samuti tasus ta eelmise aasta lõpus ära ka aasta tulust maksu. + 300 000 - 180 000 (ettevõtlusega seotud kulud) - 24 000 (muud tegevuskulud) - 12 000 (töötaja palk aastas) 3 960 (töötaja eest makstav sotsiaalmaks) - 168 (töötaja töötuskindlustusmakse) 21 600 (see on 30% kommunaalteenuste eest makstud summast (6000*12))
isikud, kes ei ole reeglina asukohamaa maksukohustuslased (TMS §30). Mitteresidendist juriidilisele isikule, kes ei soovi registreeruda residendiks, kuid soovib tegutseda Eesti territooriumil ja /või saada siit tulu, jääb võimalus end registreerida ja tegutseda "püsiva tegevuskohana" (TMS §6, lg.4). Püsiv tegevuskoht (vt punkti 3.1). 1.3 MAKSU LAEKUMINE Eestis laekuvad dividendidelt, erisoodustustelt ja juriidilise isiku poolt tehtud kingitustelt ning mitteresidentide makstud tulumaksud riigile (TMS §5,lg.3). Maksumaksja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusüksusele laekub 1.jaanuarist 2009 6 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust (arvestamata lubatud mahaarvamisi). KOV kantava maksusumma arvutamisel ei arvata maksustatava tulu hulka pensione ja kasu vara võõrandamisest.
gumises eelarvesse; 2) reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine. 114 SPORDI ÜLDAINED I TASE MAKSUDE LIIGID NB! Maksuobjekti omaduste alusel jaotatakse maksud: 1) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (näiteks tulumaks, sotsiaalmaks); 2) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tolli- maks); 3) maksud omandilt ehk omandimaksud (näiteks maamaks). Väga levinud on ka maksude jaotamine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otsesed maksud on need, mida arvestatakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tu- lumaks ja sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks käibemaks ja aktsiisimaks
); * riigivõla intressid Tulud: - funktsioonide täitmiseks vajab valitsus rahalisi ressursse. Valitsustulude peamiseks allikaks: maksud, täiendavaid ressursse on võimalik saada ka riigiettevõtete kasumite ja riigivara müügi teel. Maksude jaotus: a) maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud b) maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks); c) omandimaksud (maamaks, pärandimaks). 2 Tänapäeval on juba traditsiooniliseks saanud, et enamikus arenenud riikides ületavad eelarve kulud tulusid. Sellist olukorda, kus valitsuse kulud ületavad tulusid nimetatakse eelarve puudujäägiks ehk defitsiidiks Eelarve defitsiit= valitsuse kulud-valitsuse tulud 3 Eelarve defitsiidi ületamiseks võetakse peamiselt laenu
annaabi.ee 
