äriühingu juhtimise hea tavaga. TsÜS § 35: Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 138 lõige 1: Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Allikas: https://www.riigiteataja.ee/akt/106122010012 Riigikohtu tsiviilkolleegium lahendid nr 3-2-1-41-03 (30. aprill 2003.a) ja nr 3-2-1-67-03 (02. juuni 2003.a) - juhatuse liikme üheks kohustuseks on vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti. 5 EÜJT§ 2.3.1.Juhatuse liikmed väldivad huvide konflikti tekkimist oma tegevuses. Juhatuse liige ei tee otsuseid lähtudes enda isiklikest huvidest ega kasuta emitendile suunatud ärilisi pakkumisi isiklikes huvides
Rae vald 12 000 elanikku Statistika · Maakohtud: Harju 66 kohtunikku Viru 30 kohtunikku Pärnu 22 kohtunikku Tartu 35 kohtunikku · Halduskohtud: Tallinn 19 kohtunikku Tartu 9 kohtunikku · Ringkonnakohtud: Tallinn 28 kohtunikku Tartu 14 kohtunikku Riigikohus · Tartus. · Riigikohtu esimees Märt Rask. · 19 kohtunikku. · Kassatsioonikohus ja põhiseaduslik järelevalve. · Neli kolleegiumit: Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur.
maksuvabastuse laiendamine maksuintressile ei ole võimalik.9 5.2 RIIGIKOHTULAHEND NR 3-3-1-48-10 Kohtulahend number 3-3-1-48-10, kuupäevaga 25.04.2011. Kohtulahendi osapoolteks oli Maksu- ja Tolliamet vs AS TAO MV, käsitleb endas kahte vaidluses olevat keskset küsimust, milleks olid, kas ringkonnakohtu otsuse motiivide vaidlustamine saab olla õigustatav vältiva eesmärgiga ning kas kas maksuvõla ajatamine on lubatud olukorras, kus maksu tasumise tähtpäev on edasi lükatud. Tsiviilkolleegium on leidnud erinevates tsiviilasjades, et otsuse põhjendav osa iseseosvalt võetuna ei mõjuta osapoolte õigusi ja kohustusi. Kuigi riigikohtu 9 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-45-10 halduskolleegium väidav vastupidist, et halduskohtumenetluse sätted iseenesest ei välista ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa vaidlustamist. Kuid halduskollegium tõdeb,et apellatsioonikohtu otsuse põhjendavat osa saab vaidlustada üksnes erandlikel asjaoludel
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.05.2004 Avaldamismärge: RT III 2004, 14, 177 3-2-1-56-04 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. mai 2004. a kohtuotsus AS Investa-R (pankrotis) hagis Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-56-04 Otsuse kuupäev Tartu, 11. mai 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi AS Investa-R (pankrotis) hagi Illimar Maasingu vastu 2 045 900 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-293/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Investa-R (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. aprill 2004. a Istungil osalenud isikud AS Investa-R lepinguline esindaja vandeadvokaat P. V...
2 Sundtäitmis- ja pankrotiõigus, 2004, A. Alekand 5 3-2-1-58-01 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. juunil 2001. a Raivo Paala kaebus AS TSC Henry Motors võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 14. mail 2001. a Raivo Paala kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2000. a otsuse tsiviilasjas nr II-2-373/00. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik 5. aprillil 2000. a kuulutati välja AS-i TSC Henry Motors pankrot. R. Paala esitas 27. aprillil 2000. a pankrotihaldurile nõudeavalduse häälte arvu määramiseks koos nõuet 866 097 krooni
menetlusosaluste andmed nõue põhjendus lisa I astme kohtu istungid : peab teatama vastaspoolt ei talle on kaebus esitatud kohtus võib enne materjalidega tutvuda Eelmenetlus Rinnkonnakohtu valitused : Jätta istung pidamata Tühistada kohtuotsus Saata sama asi uuesti lahendamiseks Lõpetada menetlus Riigikohtu pärdevus: Rinnkonnakohtute läbi vaatamine Teistmiste avalduste läbivaatamine Kohtuvigade praendamine Pädeva kohtu loomine Riigikohus . 3 liikmeline vaatab läbi terve tsiviilkolleegium erikogu (2 rinnkonnakohtunikku + 2 mujalt kolleegiumit) Määrus kaebus 15 päeva Edasi kaebas 30 päeva kuini5 kuud rinnkonnakohtus Kassatsiooni kaebus: Nimetus ja kuhu aadress toimub Kassaadi eri andmed Vastaspoole andmed Otsus mille peale kaebus esitakse Enda nõu mida soovitakse Põhjendused Kinnised kohtuistungi d võivad olla : ärisaladuse hoidmisega Austuse sisese teabe kaitsmiseks Isiku eraelu Lapsendamine Alaealise huvides Õiguse muutmine Kuni 15 aastase üle kuulamine psühh
2. Lähetuslepingu sõlmimisel tuleks vältida olukorda, kus pole täpsustatud, kuidas ületunnitööd hüvitatakse (vaba ajana või töötasu) ning lisaks sellele tuleb nii tööandjal kui ka töötajal tööajagraafikusse kantud andmeid kontrollida, et nende kohta ei tekiks vaidlusi. Antud kaasuse puhul tugines ringkonnakohus suures osas hageja ja A. Smirnovi ütlustele ja töövaidluskomisjonis tehtud protokollile, samas kui tsiviilkolleegium seda ei arvestanud. Kogu vaidlus oleks saanud olla olemata, kui lepingus oleks ületunnitöö hüvitamine reguleeritud. 3. Olukorras, kus hagejale jäid ebaselgeks edasised töötamise võimalused, oleks ta pidanud igal juhul ilmuma töölepingus märgitud töökohta. Sellega oleks ta vältinud kostja hilisemat ülesütlemisavaldust. 4. Lisanduvat põhjendamist vajab ka tähtajalise lepingu sõlmimise motiiv. Tulenevalt TLS §
TallinnaLinnakohus leidis, et hageja on olnud ise kaevatavate väidete esmaseks allikaks. R. Lepikson esitas Tallinna Linnakohtu otsuse kohta apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes tühistas linnakohtu otsuse ja mõistis hageja kasuks välja kohtukulud ning kohustas Eesti Ekspressi ja SL Õhtulehte avaldama teadet, kus tunnistatakse valeinformatsiooni levitamist. Ajalehed esitasid kassatsioonikaebuse ringkonnakohtu otsuse kohta. Tsiviilkolleegium leidis, et isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on isiklike õiguste rikkumine. Võlaõigusseaduse § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Samas puudub kolleegiumi arvates mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete
Tsiviilandsju lahendavad maakohtud ja ringkonnakohtud, riigikohus. Tsiviilasjad on kõik tsiviilõiguslikud vaidlused, sh tööalased vaidlused. Koosseisud - Maakohtus lahendab kohtunik ise Hagita menetlus kohtunik Hagiga menetlus kohtunik võib kaasata 2 rahvakohtunikku, kui üks pooltest seda nõuab või kohtunik ise seda tahab. Ringkonnakohtus kollegiaalselt vähemalt 3e liikmeline kohtu koosseis. Tsiviilkolleegium. Võib kaasata ka maakohtu kohtunikke. Riigikohus ainult kollegiaalselt. Võidakse lahendada ka terve tsiviilkolleegiumiga. Erikogu kutsutakse kokku kui muidu ei saa lahendatud, sis 2 kohtunikku tsiviilkolleegiumist ja vähemalt 2 muu kolleegiumi kohtunikku. Riigikohtu üldkogu terve riigikohus. Keel riigikeel, aga võib ka mõnes muus keeles kui selle piirkonna elanikkond seda valdavalt kasutab.
kehtetuks tunnistatav. ÄS § 58 lg 3 alusel ei tehta äriregistrisse kannet, kui taotletakse ärikeelu all oleva isiku kandmist registrisse juriidilise isiku juhatuse liikmena. Ametisuhte kehtivus ei ole aga seotud registrikandega. Järeldus: Seetõttu võiks öelda, et kuigi otsus ei olnud õiguspärane, on ametisuhe siiski tekkinud ja A peaks tagasi astuma, et mitte toime panna uut kuritegu. 3-3-1-15-06: Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 27. märtsi 2000. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-00, et ärikeelu kohaldamise eesmärgiks on takistada, et võlgnik ei põhjustaks kuriteoga enda maksejõuetust, hävitaks, peidaks ega raiskaks oma vara, teeks raskeid juhtimisvigu või muid tegusid, mille tagajärjel ta muutus maksejõuetuks. Ärikeeld tähendab PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse olulist piirangut. Ettevõtlusega tegelemise
3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 16 1. astme kohus a. maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a. ringkonnakohus - 2 3. astme kohus a. riigikohus- 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või on keegi menetlejatest toime pannud kuriteo asja menetluse käigus tulnud teistsugune kohtulahend. 1
kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse asi määrusega lahendada erikogule. (2) Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. (3) Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad: 1) Riigikohtu esimees eesistujana; 2) kaks riigikohtunikku tsiviilkolleegiumist; 3) kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamise kohta on tsiviilkolleegium vaidlustanud. (4) Tsiviilasi antakse lahendada Riigikohtu üldkogule, kui: 1) tsiviilkolleegium kogu koosseisus asub oma enamuses seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogus seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel; 2) asja lahendamine üldkogus on tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast; 3) asja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel
Kaljumäe tuginedes Riigikohtu praktikale väidab, et halduskohtu pädevuse piiritlemine üldkohtu pädevusest ei pruugi olla alati kerge ja üheselt tuvastatav ning seega on halduskohtu pädevuse küsimusega seotud vaidlused Riigikohtu menetlusse jõudnud halduskohtu- ja tsiviilkohtupidamise seadustikes pädeva kohtu määramiseks mõeldud menetluste kaudu. Halduskohtu pädevuse küsimust on korduvalt käsitlenud oma lahendites nii Riigikohtu halduskolleegium, tsiviilkolleegium kui ka haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline ning haldus- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu, kuid ka Riigikohtu üldkogu. (Halduskohtu pädevus ja piiritlemine üldkohtute pädevusest (Riigikohtu 2003- 2005 praktika põhjal ) 2005:1286). Kaljumäe asub seisukohale, et kohtupädevuse määratlemine on menetlusõiguslik küsimus, mille lahendamisest sõltub, milline kohus on pädev asja arutama . Seega peaks asja kohtu
lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale jne. 33. ringkonnakohtu pädevus, kohtulahendise edasikaebamise kord, tähtajad, sisu ja vorminõuded Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik. Apellatsioonkaebusele on samuti sätestatud vormi ja sisu nõuded (TsMS § 633). Apellatsioonkaebus tuleb vormistada A 4 formaadis, eesti keeles ja see peab sisaldama muu hulgas: - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetust, otsuse kuupäeva ja tsiviilasja numbrit;
ametiasutuse tegevuse suhtes kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest
ja Tartu Ringkonnakohus, mis arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 4) III kohtuaste, Riigikohus on kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus. Eesti kohtusüsteem Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Riigikohus (Kõrgeim kohus) Riigikohtu üldkogu Kriminaalkolleegium Tsiviilkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse Järelevalve kolleegium Teise astme kohus Esimese astme kohus Eesti kohtusüsteem Üldjuhul saavad kohtuasjad alguse vastavalt maa- või halduskohtutes. Erand on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (muuhulgas valimiskaebused), kus esimeseks kohtuastmeks võib olla Riigikohus. Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Halduskohtusse
производство в Государственном суде menetluse kord Riigikohtus кассатор kassaator ответодатель vastustaja кассационная жалоба kassatsioonikaebus специальная коллегия Государственного суда Riigikohtu erikogu судебная коллегия в полном составеRiigikohtu üldkogu судебная коллегия по гражданским деламtsiviilkolleegium пересмотр по вновь открывшимся обстоятельствам teistmine правомочный суд pädev kohusназначение правомочного судаpädeva kohtu määramine третейский суд vahekohus третейское судопроизводство vahekohtumenetlus 1. нало2 г м; сбор м aktsiisimaks акци2зный нало2г
ebaõnnestunud. PKS § 143 lg 2 järgi peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mh, Riigikohtu määruses 3-2-1-83-11 p-s 8 leidub, et lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) §-st 28 tulenevalt on lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga võrdsel määral, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. 9 Lisaks, viitab Riigikohtu tsiviilkolleegium sellele, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda. Praeguse situatsiooni puhul on alust väita, et Heli katkestab Raju hooldusõiguse teostamist Kaja suhtes ilma õigusliku aluseta. On teada, et isa on püsivalt oma hooldusõigust teostanud - alati teostas järelevalvet Kaja üle ka siis, kui ema polnud kodus. Samuti tegi talle süüa ja viis Kaja nii lasteaeda kui ka trenni. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et isa takistab lapse suhtlust emaga. Raju ja
2. astme kohus Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus
b.i. 1. astme kohtud b.i.1. Tartu Maakohus b.i.2. Viru Maakohus b.i.3. Tartu Halduskohus 2) Kassatsioonikohus a. EV Riigikohus a.i. Riigikohtu üldkogu: a.i.1. Kriminaalkolleegium a.i.2. Põhiseaduslikkuse järelvalvekolleegium a.i.3. Tsiviilkolleegium a.i.4. Halduskolleegium Kohus toimib kohtukorralduse seaduse alusel. Õigust mõistab ainult kohus kooskõlas põhiseadusega ja seadustega. 1. tasand: Maakohtud, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes ühes või mitmes kohtumajas; Halduskohtud, kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju; 2. aste ringkonnakohtud, kes arutavad tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna; 3
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2
- registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10) · Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 · Tsiviilkolleegium · Kriminaalkolleegium · Halduskolleegium · Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 1. erikohtud nt töökohus, sotsiaalkohus, finantskohus, sõjaväe kohtud võib moodustada kui on vajadus 2
ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium Kriminaalkolleegium Halduskolleegium Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium o Üldkogu kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja V Muud kohtud PS § 148 51 1
III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk ● Tallinna (28) ● Tartu (10) ● Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 ● Tsiviilkolleegium ● Kriminaalkolleegium ● Halduskolleegium ● Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ○ Üldkogu – kõik kohtunikud, vaatab läbi selliseid asju, mida üks kolleegium annab üldkogule või on põhiseaduslikkuse järelevalve asja
Ringkonnakohtud neid on 3 Tallinn Tartu Viru (asub Jõhvis) Saab pöörduda siis, kui kaevatakse 1. astme kohtu otsuse peale. Vaatab asju apellatsiooni korras. Kohut juhib kohtu esimees, keda nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks maksimaalselt saab olla ühe ametiaja. Lahendavad asju kolleegiumi kaudu 1) tsiviilkolleegium 2) kriminaalkolleegium 3) halduskolleegium Kolleegiumites arutatakse asju kolmeliikmelises koosseisus. Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. III astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus
- Võõrandamisnõude esitamise üheks aluseks on KOS § 12 lg 2 p 2 järgi asjaolu, et korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Vastavalt KOS § 14 lg 5 esimesele lausele, kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. - Kolleegium märgib, et Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 16. septembri 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04 (RT III 2004, 24, 264) leidnud, et korteriomandi võõrandamise nõude õigus on ka elamut haldaval korteriühistul, kes võib eelnevalt otsustada ka korteri võõrandamise. Tulenevalt KOS § 14 lg 5 teisest lausest lähtub kohus otsust tehes võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. - (12) Kolleegium leiab, et korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu,
oma otsust ise hiljem muuta, va nt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab esmalt läbi maakohus, kes tegi kaevatava lahendi, ning kaebusega nõustumise korral võib oma esialgse määruse ka ära muuta (TsMS § 663 lg 4). Lihtmenetluses võib edasikaebeõigus olla piiratud . APELLATSIOONI KORRAS EDASIKAEBAMINE, APELLATSIOONIMENETLUSE PIIRID Apellatsioonimenetlus toimub ringkonnakohtus e. teise astme kohtus. Tsiviilasju arutab tsiviilkolleegium, kohtupidamine on kollegiaalne, mis tähendab, et asja arutab kolm kohtunikku, kellest üks on asjas ette kandev kohtunik (TsMS § 17 ringkonnakohtu koosseis tsiviilasja lahendamisel). Menetlustoiminguid, mis on oma loomult korraldavad, võib ringkonnakohtu kohtunik teha ka ainuisikuliselt. Näiteks on korraldav tegevus trahvi määramine menetluskohustuse rikkumise eest ja tagatise nõudmine vastaspoole menetluskulude katteks
Hageja palus kostjal hüvitada liisinguvõtja võlgnevuse ja tagastatud sõiduki müügist saadud summa vahe. Kostja hinnangul erineb liisingulepingu lisas kokkulepitu seaduses sätestatust lepingu järgi tuleb liisinguandja nõude suuruse kindlaksmääramisel arvestada sõiduki müügihinda, mitte aga sõiduki väärtust selle tagastamise hetkel, nagu on sätestatud seaduses. Ringkonnakohus rahuldas hagi osaliselt tühistades maakohtu otsuse. Kostja pöördus Riigikohtusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks nii lepingutingimus, mis on välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes, kui ka muu ilma läbirääkimisteta varem välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse
5). · Avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul asutamislepingu sõlmimisest (ÄS § 144 lg 4). Veel tuleks asutamisel läbi mõelda: · Kas registreerida domeen; · Kas registreerida kaubamärk kaubamärgi õiguskaitse tekib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast üksnes sel juhul, kui kaubamärk on registrisse kantud (seni määrab registreerimise taotluse esitamise kuupäev vaid prioriteedi) - Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis oma 25. märtsi 2002 otsuses tsiviilasjas 3-2- 1-32-02. · Osakapital kas lasta osad välja nimiväärtuse või ülekursiga (katmaks tegevuse alguse eeldatavat kahjumit); · Osanike õigused kas ja milliseid eriõigusi anda; · Juhatus vähemalt poolte elukoht Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis, juhatuse liige peab andma nõusoleku ja kinnitama, et vastab juhatuse liikmete esitatavatele nõuetele. Allkirjanäidist
moodustatud 3-liikmelised palatid. Seejuures ei tohi palati koosseisu 3 aasta jooksul muuta. Kui palat ei jõua üksmeelele, siis vaatab asja läbi senat. Eestis on Riigikohtus moodustatud 5-liikmeline põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Selle esimeheks on ametikoha järgi Riigikohtu esimees, Riigikohtu esimehe nimetab presidendi ettepanekul Riigikogu. Liikmeid on neli ja nendeks on vähemalt üks esindaja kõigist ülejäänud kolleegiumidest (haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegium). Liikmed nimetab Riigikohtu üldkogu Riigikohtu esimehe ettepanekul viieks aastaks. Kedagi ei tohi sellesse kolleegiumi nimetada kauemaks kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Rkohtu liikmed nimetatakse Riigikogu poolt Riigikohtu esimehe ettepanekul. Põhiseaduslikkuse järelevalvet võivad teostada ka muud riigiorganid enda muu pädevuse kõrvalt, näiteks: 16
Vt näiteks Tallinna linna koduleheküljelt kättesaadavaid Tallinna Linnavalitsuse korraldusi pärandvarale valitseja määramise või pärandvara vastuvõtmise kohta. 5 52 Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses 21. Arvutivõrgus: http://tallinn.andmevara.ee/ (3.12.2004). 9 veebruarist 2003. a tsiviilasjas nr 3-2-1-12-03. RTL, 30.04.1998, 149/150, 569.
annaabi.ee 
