võluvalt. 2. Mees võib iga naisega niikaua õnnelik olla, kuni ta teda ei armasta. 3. Mis puutub ennetesse, siis niisugust asja pole üldse olemas. Saatus ei läkita meile käskjalgu. Selleks on ta liiga tark või liiga julm. 4. Naine flirdib kellega tahes, seni kuni leidub pealtvaatajaid. 5. Iga asi muutub lõpuks naudinguks, kui seda liiga sageli korrata. 6. Vanaduse tragöödia pole mitte selles, et ollakse vana, vaid et ollakse noor. 7. Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda. Vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda. 8. Kõigest täielikult informeeritud inimene -- see on kaasaegne ideaal; aga kõigest informeeritud inimese aju on üks õudne asi. 9. Elutüdimus on nende pärisosa, kellele elu midagi ei keela. 10. Heades kavatsustes on (alati) midagi saatuslikku -- nad jäävad hiljaks. 11. Me pole siin ilmas selleks, et oma kõlbeliste eelarvamustega eputada. 12
Paajus ja ainult peaajus sünnivad ka maailma suurimad patud.(Henry) Hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing. (Henry) Ainus erinevus üürikese kapriisi ja elupikkuse kire vahel on see, et kapriis kestab pisut kauem.(Henry) Kui keegi kaotab oma ilu, milline see ka oleks, siis kaotab ta kõik.(Gray) Inimene on kõike muud, aga mitte arukas.(Henry) Patt on tänapäeva elus ainus tõeline värvikas element.(Henry) Noored tahavad olla truud, kuid nad ei ole seda; vanad tahavad olla truudusetud, kuid ei suuda seda.(Henry) Iga haarava loo taga leidub ikka midagi traagilist. Maailm peab vaevlema sünnitusvaludes, et võiks õilmitseda kõige lihtsam lill. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid nooruserumalusi korrata.(Henry) Täpsus on suurim ajaröövel.(Henry veendumus) Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad.(Harry) Ükski naine pole geenius. Naised on dekoratiivne sugu
Pole olemas kõlbelist ega ebakõlbelist raamatut. On vaid hästi kirjutatud raamatud või halvasti kirjutatud raamatud. Ei midagi muud. Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. Mõte ja keel on kunstniku käes tema kunsti tööriistad. oscar wilde ,,Olete teie, maalijad, aga imelikud! Te teete kõik, mis võimalik, et kuulsust võita. Aga niipea kui olete selle saavutanud, tahate selllest kohe jälle lahti saada. See on rumalus, sest sellest, et kõik sinust rägivad on siin maailmas siiski midagi veel halvemat: kui sinust keegi ei räägi." Lord Henry ,,Kuid ilu, tõeline ilu lõpeb seal, kus intellektuaalsus ennast avaldama hakkab. Intellekt on juba iseendast teatav liialdus ja hävitab igas näos harmoonia
mõttes, meeles. Aga niisukest inimest ei ole. Me kõik oleme nõnda loodud, et igaühel on oma patud, ja sagedasti on kõige räpasemad need, kes pole ainustki pattu teinud, vaid ihkavad vaid teha. Tegu puhastab pisutki inimest. Teie suu valetab, armuline proua, nagu kõigil naistel, aga teie silmis on tõde, tõde ja tarkus, ainult teie ise ei tea seda. Naised ei tea üldse, mis on nende silmis ja ihuliikmeis, seda teavad ainult mehed. (lk. 227) Kogu maailm arvaku sinust ükskõik mis, sina ise pead võtma end tõsiselt. Inimesel peab olema iseenda vastu ikka ja alati teatud lugupidamine. (lk. 233) Minu süda on puhas, nii puhas, nagu üks süda üldse olla võibki. Seepärast ma poistestki ei taha rääkida, et mu süda oleks puhas. Sest nii kui tüdrukud hakkavad poiste peale mõtlema ja nendest rääkima, siis ei ole nende südamed enam puhtad. Ja kui süda pole enam puhas, hakkab ta valutama, valutab päevad otsa, valutab isegi öösel
Neetud nõrkus, muud midagi. See sööb pikkamisi ning tasahilju end sisse, ja sa märkad seda alles siis, kui tahad temast vabaneda ja jaksust tuleb puudu. Morozovil oli õigus. Kõige kindlam viis naist kaotada oli see, et näitad talle elu, mida sa talle ainult paariks päevaks võid pakkuda. Naine püüab säärast elu tagasi saada kuid kellegi teisega, kes on suuteline seda talle pidevalt andma." Lk 230,,,,Sa oled vapustav. Sul pole minevikku. Keegi ei tea sinust midagi. Nende idiootide elust tean ma juba sada korda rohkem kui sinu elust."" /---/ ,,,,Armastus on mind läbipaistvaks teinud ma võin endast läbi vaadata. Ma armastan sind nii väga, et mu süda laotab end laiali nagu naine keset rukkipõldu mehe ees, kes teda vaatab. Mu süda tahab maa peale pikali heita. Rohelisele aasale pikali. Tahab lebada, tahab lennata. Süda on hull."" (Joan) Lk 231,,,,Siis sõidame kõige kallimasse restorani, sööme kalamarja ja joome vahuveini ja
Maria oli prostituut, kuid nagu kõik prostituudid, oli ka Maria sündides neitsi. Noorukiiga tõi ta ellu mõned üksikud poisid, kellesse Maria alati lõputult armunud oli. Poisid nägid Marias aga alati vastupandamatut välimust ning ei pööranud eriti tähelepanu tema sisemaailmale. Loomulikult pidi Maria tihti pettuma, kuna ta võttis nii noores eas poisse liiga tõsiselt. Ta armus esimest korda üheteistkümneaastaselt, kodust kooli minnes. Esimene armastus oli tagasihoidlik ja saladus. Just viietesitskümneaastaseks saanud, armus ta uuesti noormehesse, kellega ta ei teinud enam esimesel korral tehtud vigu. Nad said sõpradeks ja kohtusid tihti, kuid kui lõpuks tuli otsustav hetk, sai ta valusalt oma järgmise õppetunni: suudelda tuleb lahtise suuga. Ükskõik kui enesekindlana ja teadlikuna Maria ka ennast ei tundnud, tegi ta alati midagi valesti, mis andsid hiljem põhjust tema üle naerda. Nooruses sümpaatsena
TSITAADID, ÜTLUSED Lord Henry: Loomulikkus on ikka poos, pealegi üks kõige ärritavamaid poose. Südametunnistus ja argus on üks ja sama . Südametunnistus on firma eesnimi. Head mõju pole üldse olemas. Igasugune mõju on ebakõlbeline ebakõlbeline teaduslikust seisukohast vaadatuna. Maailmas pole midagi muud kui vaid noorus. Toorest jõudu suudan ma veel kuidagi taluda, aga toores arukus on täiesti väljakannatamatu. Selle kasutamine on kuidagi ebaaus. See on löök allapoole intellekti. Et noorust tagasi saada, on vaja vaid noorusrumalusi korrata. Täpsus on suurim ajaröövel. Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. Kunstis on niisamuti kui poliitikas: vanaisadel pole iialgi õigus. (see, mis kõlbas meie isadele, pole meie jaoks enam küllalt hea) Inimesed on nagu teie elu tujukad päikesekiired ei soorita kuritegusid. Inimesed armastavad ikka jagada teistele seda, mida nad h
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.
· TÄnapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. · Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. · Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. · Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused · Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. · Elule vastu panna oleks täielik absurd. · Igal kogemusel on oma väärtus · Kui me oleme õnnelikud, siis oleme alati head,aga kui me oleme head, siis pole me mitte alati õnnelikud. · Miski ei ole iial täiesti õige · Tõeliselt veetlevaid inimesi on ainult kahte tõugu: need, kes teavad absoluutselt kõike, j a need, kes ei tea absoluutselt midagi. · Elame ajajärgul, mil Ebavajalikud esemed on ainsad, mida me vajame. · Patud annab meile andeks just nimelt pihtimine, aga mitt preester.
lahenduseks on suure tõenäosusega surmaotsus. Romaani lõpuks sobib siis teadagi peategelase surmasaatmine. Ja ometi – kõik need lõputud kannatused ei mõju kokkuvõttes masendavalt. 1 Sama artikli teoreetilisema küsimuseasetusega versioon on ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 11/2006, lk. 863- 874. Kaptenkomandör Batrian loeb oma eluraamatust ridu: Sa pead kannatama, palju kannatama. Sa pead talumatult palju kannatama, et sinust saaks... ... NÄGIJA PILKASES PIMEDUSES. 2 Ilmselt on tegemist romaani moraalse sõnumi kokkuvõttega: kannatustel on oma eesmärk, nad teevad nägijaks, hajutavad pilkase pimeduse. Sama moraali edastab ka romaani pealkiri: sõnajalaõis kivis on nägija pimeduses, romaan asetab kivi ja elu vastamisi, Batriani valu ja kannatused eristavad teda kaasaegsete kivistunud eludest. Nagu selgitab Merebioloogia Uurimiskeskuse juhtivteadur Eugèn Ica,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI AUDENTESE ÜLIKOOL Õigusteaduskond Marina Suhnjova INIMÕIGUSED JA NENDE PIIRAMINE ÕIGUSEGA Referaat LAW7188 ÕIGUSFILOSOOFIA Õppejõud: dots. Lembit Auväärt; Ph.D Tallinn 2008 Sisukord 1. Inimõiguste määratlemine ................................................................................................... 3 2. Inimõigused ja nende piiramine loomuõiguses ................................................................. 4 2.1. Antiikaja loomuõigusfilosoofia .................................................................................. 5 2.2. Uusaja loomuõigusfilosoofia ...................................................................................... 7 3. Inimõigused ja nende piiramine positiivõiguses..............................................................14 3.1. Positiivõiguse
siis mängima peitust. Lõbu jääb lühikeseks kui esikusse ilmub Krogstad kes palub Noraga paar sõna rääkida. Nora viib lapsed kõrval tuppa ja rahustab neid, et võõras mees ei tee mammale haiget ning sulgeb siis ukse. Krogstad on tulnud halbade tahetega, esiteks manipuleerib ta Norat tunnistama, et nagu tema kogemustest kõigil abielu meestel nii ka Noral on mõjuvõimu oma mehe otsuste üle ja ka tema märkas Lindet ning lauasb nagu Liden ka Noral, et tunnevad üksteist ja samas on ka tema kahtlused nüüd selged, et Linde jaoks tõenäoliselt ta vallandatakse. Räägib ka veel lühidalt oma loost kuidas ta halva tembuga hakkama sai ja ühiskond teda siis sõimas ja temasse halvasti suhtus- kuid oma sirguvate poegade nimel üritab ta taas jalule saada ja ühiskonna heakskiit tagasi võita, selle redeli esimeseks astmeks oli ta koht seal pangas ning nüüd teda sealt tõugata taas porisse tahetakse. Kui Nora kaebab, et ta ju on
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Gerda Fatal CALIGULA Referaat Juhendaja dots Aleksei Kelli Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Gaius Caesar, hüüdnimega Caligula oli Rooma imperaator aastatel 37-41. Ta oli Tiberiuse troonipärija, keda tunti kui väga jõhkrat valitsejat ning Gaiuse surma järgselt päris trooni ta onu Claudius. Caligulat on peetud väga julmaks valitsejaks. Siin referaadis käsitletakse Caligula lapsepõlve, valitsemisaega ning ka erinevaid vandenõusid, mis olid tema vastu suunatud, et teada saada, kas ta oli julm valitseja. Caligula lapsepõlv Gaius Caesar Germanicus sündis 31. augustil aastal 12.1 Gaius Ceasari hüüdnimi ,,Caligula" on tulnud ühest naljast sõdurite seas, sest ta veetis lapsepõlves palju aega nende seas riietatuna sõduri riietesse. Suetonius kirjutas, et ta oli sõdurite seas niivõrd armastatud, et kui nad ähvardasid ületõusu korraldada, siis ainuüksi Gaiu
võlukreemiga kokku. Ta nooreneb müstiliselt ning muutub nõiaks, kes lendab luual alasti minema. Enne Wolandi ja tema kaaskonnaga kohtumist lõhub Margarita ära kriitik Latunski korteri, sest too hävitas oma artikliga Meistri ja tema romaani. Saanud kokku oma toateenija Natasaga, lendasid naised linnast välja, et siis sealt koos Wolandi ballile minna. Läheneb kesköö ja Margarita seatakse balliks valmis: teda pestakse verega, hõõrutakse lehtedega ja talle avaldatakse saladus, et ta on ühe 16. sajandil elanud Prantsuse kuninganna järeltulija. Täpselt keskööl algab lõputu külaliste vool, millel ei paista lõppu. Margarita on juba nõrkemiseni ära kurnatud, kuid tal tuleb veel balliruumides ringi käia ja oma külalistele tähelepanu pöörata. Sellest suures saginas kohtab ta üht piinatud hinge Friedat ning on tunnistajaks parun Maygelli tapmisele, kes on tuntud kui keelekandja ja nuhk. Peale balli
Unepuudus võib aga oluliselt mõjutada sinu panust koolis. Ignoreeri õelutsemist Suhtedraamad koolis on suureks probleemiks. Kui olukord käest kipub minema, siis on keeruline seda taluda. Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. Tervislik “põgenemine” Koolis käimine on väga oluline. Kuid kui stress hakkab sinust võitu saama, püüa teha midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale. Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse Kui jätad alati kõik asjad viimasele minutile, siis on stress kindel tulema. Kohustuste edasi lükkamine põhjustab stressi, tekitab muret ning kokkuvõttes ei ole kiirustades tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INTERNATIONAL UNIVERSITY AUDENTES Õigusteaduskond KURITEGUDE VIKTIMOLOOGILINE ANALÜÜS, KUI PREVENTSIOONILINE KOOSSEIS Magistritöö Dmitri Juhendaja: 2 Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste m�
Hugo Treffneri gümnaasium Anton Hansen Tammsaare August Gailit Õpimapp Koostaja: Liina Viksi 11C klass Juuni 2009 2 Sisukord Hugo Treffneri gümnaasium.......................................................................................................1 Anton Hansen Tammsaare.......................................................................................................... 1 August Gailit...............................................................................................................................1 Õpimapp......................................................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................... 3 Anton Hansen Tammsaare..................................................................
Printsipaadiaegselt juristilt Papinianuselt (D. 2, 14, 38) on pärit järgmine lause, mis kehtib ka tänapäeval: "ius publicum privatorum pactis mutari non potest" (avalikku õigust ei saa muuta eraisikute vaheliste kokkulepetega).49 See näitab, et üksikisiku kasu ei tohi olla tähtsam kui üldsuse huvi. AÕS § 68 lg 2 kohaselt tohib omandiõigust piirata nii seaduste kui ka teiste isikute õigustega. Õiguslikult reguleeritud sundvõõrandamist tunnevad roomlased alles dominaadi ajast. Kui oli avalikes huvides vaja teatud maatükki, püüti seda hankida pigem tavalise ostu teel, kuid mitte sekkudes sellesse erasfääri riikliku sunnijõuga.50 4.2. Naabrusõigused. 16 Nii nagu meil ei olnud ka Roomas omandiõigus piiramatu. Arvestama peab ja pidi naabritega ning nende ja üldsuse huvides tehtud kitsendustega
*Elu tee lôpeb vaid siis, kui ise enam käia ei taha. *Ôpitakse kogu elu, kui just ei magata. Eveli Raal *Raha suurendab materiaalset vara, mitte hingelist. *Tunnetega ei tohi mängida, surmaga ei saa mängida. *Inimesed on vôimelised palju ette planeerima, kuid mitte selle järgi käima. Indrek Tumala *Tööd ei ole vaja teha, vaid raha on vaja teenida. *Ära kujuta endast jumalat, kui ori pole olnud. Maido Animägi *Sibi ei kuku labidast kaugele. *Ära püüa eest joosta sellest, kes sinust eespool on. Marion Määrits *Ma ei môista siin elus ainult kahte asja: ennast ja teisi. Keilin Nômmela *Armastades môeldakse tihti oma kaaslasele häid omadusi külge, alles hiljem taibatakse, et tegelikult ta nii hea ei olnudki. Linda Jôgisoo *Igas armastuses on palju tôuse ja veel rohkem môônu, kuid armastus teeb selle lôpuks kôik tasa. *Elus ei kannata nii palju mitte inimene, vaid tema süda. Helen Savi *Elurôômus inimene kiirgab ennast kôikjale. Kairit Jaanov
Viljandi Gümnaasium Sarnased karakterid ja läbivad teemad J.Austeni romaanides “Uhkus ja eelarvamus” ning “Veenmine” Uurimistöö Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Vilma Härmik Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekranis
öeldakse. (N. de Lenclos) * Kokkuvõttes armastus pole midagi muud kui omaenda väärtomaduste vastupeegeldus teistes inimestes. (R. W. Emerson) * Armastus sarnaneb leetritega; mida vanemad on inimesed seda ohtlikumaks muutub haigus. (G. Byron) * Armastus on tugevam surmast ja surmahirmust. Ainult tema varal püsib ja liigub edasi elu. (I. Turgenev) * Mitte midagi nõuda, kuid kõike saada see on niihästi suure armastuse kui ka peenema edvistuse sügavaim saladus. (P. Mantegazza) * Sõprussidemed võib lahti harutada, kuid armuköidikud peab puruks käristama. (Richelieu) Armastus on reetur, kes meid kriimustab isegi siis, kui püüame temaga ainult mängida. (N. de Lenclos) * Armastatud inimest ja suurt mõtet, mis täidaks hinge mida rohkem siis veel vajatakse? (L. Feuerbach) * Armastada tähendab olla kasulik iseendale; tekitada armastust tähendab olla kasulik teistele. (P. J. Béranger) * Nagu lahinguski, on armastuses igaühel oma saatus. (T
koolimatemaatika aeg-ajalt kuiv ja üksluine. Usun, et meie lugeja on kindlasti asja- huviline, kellele ei piisa vahetult enne kontrolltööd paanilisest valemite pähe tuupi- misest, vaid kes soovib neist aru saada ning osata neid ise tuletada. Siiski pole õpik ainult koolinoortele – see on mõeldud ka neile uudishimulikele, kes tunnevad, et matemaatika on jäänud kuidagi kaugeks, ja soovivad üht-teist uut ja põnevat juurde avastada. Seega, ole Sa gümnaasiumiks valmistuv põhikooliõpilane, matemaatikatunnis segadusse aetud gümnasist, abiturient, kellel ees matemaatikaeksam, juba kooli lõpetanud täiskasvanu, kes soovib seniseid teadmisi kinnistada, või õpe-
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
pole kuigi jõukas, miks peaks keegi nõustuma valitsema? Nii nagu Platon valvureid kujutab, on nad filosoofid, kes pigem veedaksid aega lugedes ning filosoofiast vesteldes ja mõteldes. Miks peaksid nad oma aega muule raiskama? Platoni vastus on teatud mõttes negatiivne. Valitsejad nõustuvad valitsema mitte valitsejarolli seesmiste või väliste hüvede pärast, vaid sellepärast, et vastasel juhul leiaksid nad teised end valitsemast. Selle asemel et lasta teistel inimestel või veel halvem, kõigil teistel inimestel valitseda, võtavad nad selle tarviliku kohustuse vastumeelselt enda peale. Ent ikkagi: kui valvurid otsustavad rikkuda eraomandi kohta käivaid seadusi või isegi ettenähtud protseduuridega seadusi muuta, kellel on võim ja voli neid peatada? Me ei saa olla täiesti kindlad, et Platoni seadused suudavad ära hoida võimu kuritarvitused. Kui sellele vastatakse, et õige filosoofiline haridus teeb
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
„Bill Rogers pakub igale õpetajale laialdast suhtluskorralduse võttestikku. Ta annab selgeid juhtnööre, kuidas kohaldada kutsealast õiglustunnet ja emotsionaalset pädevust varajasest, minimaalsest sekkumisest kuni kõige raskematele õpilastele ja pingelisematele olukordadele reageerimiseni. Ta soovitab ka mooduseid, kuidas töötajad saaksid üksteisele toetavamat keskkonda luua – sealhulgas mentorlust. Mul pole küllalt sõnu, et „Käitumist klassiruumis“ kiita. Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus ja kõrtsis lüüa naabrimehe oma võtetega, kuid oma elukäigu traagilisi vigu ei saa Andres parandada. Ta juurib
seadusandlus, mis pärsib Kongressi võimalust saada terviklikku ülevaadet. Näiteks omab suur hulk komisjone ja alakomisjone vastutust järelevalve üle. Samuti ei taha komisjonid loovutada järelvalve juriidilist õigust Sisejulgeoleku ministeeriumile, mis loodi reorganiseerimise käigus 2002. aastal. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 376-377). Võib öelda, et Kongressi töö järelevalve osas on kaugel täiuslikkusest, - see pole isegi mitte selle lähedal - aga olukord võiks ka olla halvem. (D. V. Edwards, 1998, p. 429) Konstitutsioonist lähtuvalt on kahekojalisele Kongressile seatud tasakaalu nõue. Nagu eelnevalt mainitud, ei saa ükski seadus valmida ilma, et mõlemad kojad selle vastu võtaksid. Esindajatekoda ja Senat saavad kasutada üksteise suhtes vetot. (G. C. Edwards et. al., 2014, pp. 370-371) Sellest lähtuvalt on võim mõlema koja vahel küllaltki võrdselt jagunenud. Konstitutsiooni loojad leidsid, et Senat võiks kaitsta eliidi huve ja Esindajate
Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab. Ajaloost st teistelt mõtlejatelt võetakse üle teatud hulk mõtteid (just sellele persoonile huvipakkuvaid mõtteid) ja neid oma mõtetega sünteesides saadakse uus õpetus. Näiteks itaalia luuletaja ja filosoof Tomesso Canyonella kirjeldas oma nägemust ideaalsest riigist teoses "Päikeseriik", kus valitsejateks olid vaimulikud. Austraalia filosoof Skinner näeb oma riigiteoorias riigi juhtijatena psühhoanalüütikuid, kes tunnevad (teavad) inimeses toimuvaid protsesse ning oskavad neid teadmisi kasutades inimestega manipuleerida. Juba varem sai mainitud Marxi ja kommunistlikku ideoloogiat. Kindlasti iseloomustab see, keda filosoofid-mõtlejad riiki juhtimas näevad, mingil määral ka ajastut ennast. 8 Aristoteles (384/3322)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
