Nunnatorn Nunnatorn ehitati aastatel 1311-1320 ja seda hakati nimetama algselt Sadultorniks. Torn ehitati Tallinna linnamüüri kaitseks ja see asub Toompeast põhjas merepoolsel küljel. Nunnatorn sai oma nime Tsisterlaste ordu ja Tallinna Püha Miikaeli nunnakloostri järgi. 1422. aastal ehitati Sadultorn põhjalikult ümber ja kaitsetorn kujundati hobuserauakujulise põhiplaaniga torniks, mille läbimõõt oli 9,65m ja kõrgus 24,5m. Nunnatorn sarnaneb ehituselt väga Sadultorniga, väljaspool linnamüüri asus torni esimesel korrusel laoruum, kus hiljem oli ka püssirohukelder ja viljaladu. 19. sajandi lõpul tehti arhitekt Wilhelm Neumanni kavandi järgi Nunnatorni ja
Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased jäid
Lüübeki linnaõigused ja Riia õigused (saadud omakorda Hamburgist) 21. Kes esindas maahärrat linnas? linnafoogt 22. Mis on skraa? On põhikiri 23. Mis on missa? Pidulik jumalateenistus 24. Kuhu rajati Eestis Augustiinlaste ordu klooster (koha nimi)? eestisse 25. Linna kõrgeim võimuorgan. raad 26. Kaupmeeste 2 ühendust Eestis? Suurgild ja Mustpeade vennaskond 27. Mis on tsunft? Käsitööliste ühendus 28. Vanim Eestis asunud mungaordu? Tsisterlaste ordu 29. Hansa Liitu kuulunud Eesti linnad. Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi ja Tartu 30. Mis aastal trükiti esimene teadaolev eesti keelne raamat? 1535.aastal 31. Mis on toomkapiitel? kõrgem vaimulike kolleegium 32. Millised 2 kooliliiki tegutsesid katoliku kiriku juures? Toomkoolid ja kloostrikoolid
Selle järgi pidi munkade elu jagunema töö ja palve vahel. Benediktlaseks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne. Kuna benediktlaste eluviis muutus aja möödudes väga luksuslikus ja füüsiline töö jäi unarusse, nagu oli juhtunud Cluny kloostris, hakkasid tekkima uued ordud. 1098. aastal tekkis Prantsusmaal uus ordu, mis lähtus küll benediktlaste reeglitest, kui nõudis kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd. See ordu kandis tsisterlaste nime. 12.-13. sajandil hakkasid tekkima kerjusmungaordud. Kerjusmunkade peamiseks tegevuseks oli jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks. Tuntuimad kerjusmungaordud on frantsisklaste ordu ja dominiiklaste ordu. 1095. aasta Clermont`i kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendade appi minema ja ,,uskumatuid" muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. Paavst lootis sellega suurendada oma mõjuvõimu kristlikus maailmas. 1
Alla 10 000: Kiel, Efurt, Thorn, Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu, Volmari, Berliin Benediktlased Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama. Tsisterlased Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. Frantsisklased Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue. Dominiiklased Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on võidelda ketseritega (eelkõige albilastega), tegema
Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)? Oli Frantsisklaste ordu, Dominiiklaste ordu ja Tsisterlaste ordu, kerjusmungaordud 3. Millist ajaperioodi mõisteti varauusaja all? Varauusaja all mõisteti hilist keskaeg (u 1500 a) kuni revolutsioonide ajastu alguseni (u 1800). 4. Kirjelda renessansi. 14-16.saj (kõige varem Itaalias), kiriku osatähtus oli endiselt suur. Olid reformatsiooniga seotud uued ideed, mis ütles, et inimene peab saama Jumalaga otse suhelda, piiblit peab lugema, millest algas rahva harimise algus, piibli tõlkimine
saarlased pidid pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Välisvaenlased: vene, taani, rootsi, norra, poola, leedu. Maapäev: Riia peapiiskopkond ja ülejäänud vaimulikud; ordumeister koos orduametnikega; vaslkondade esindajad; linnade esindajad, otsused: loobuti talupoegade sõjalisest abiväest, eestlastel keelati relvade kandmine. Kloostrihoone: tuntuim Padise, Tlnas Pirita, Dominiiklaste; Mungaordu: tsisterlaste, dominiiklaste, frantsisklaste, augustiinlaste(nunn ka); Jumalasõna levitamine: jumalateenistuse läbiviimine, kerjasid ülalpidamiseks, jutustasid. Paavst-peapiiskop-piiskop-preester-vikaar. 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, (abielu, preestriks pühitsemine) Usupuhastus/Ref: Poliitiline- eesmärk kirikukäest kätte saada maavaldused, piiskopid ei sekkuks riigi juhtimisse; Vaimne- jumalasõna omaskeeles,
Jumala armust oli võimalik osa saada sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. 1054. aastal toimunud suur kirikulõhe pani aluse lääne ja ida kirikule. Varakeskajal domineerisid Euroopas benediktiini kloostrid. IX ja X sajandi killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Tekkisid uued ordud: Tsisterlaste, Dominiiklaste ja Frantsisklaste ordud. Jumala armu vahendasid ka pühakud, kelle tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. Pühakutes nähti surelike kaitsjaid ja eeskostjaid. Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute
teenistustel osalema. Dom nõudsis liikmetelt kohaliku keele oskamist, panid suurt rõhku haridusele.Kerjusm.ordutel polnud suuri maavaldusi, elasid kogutud annetustest, avatud eelkõige linlastele. Nende hulgas tõenäoliselt hulga eestlasi.naiskloostrid keskajal olid naised isa või abikaasa eestkoste all, leseks või vallaiseks jäänud võis olla kloostrisseastumine ainuke väärikas väljapääes, seega naisklooster vajalik hooldusasutus. Nunnaks võis saada ka isikliku kutsumuse ajel. Tsisterlaste naisklooster Tln, Tartus, Lihulas, frantsisklastel Tartus. 15.saj algul Tln kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster..
o Kolmelööviline transept o Sisemised külglöövid moodustavad kooriümbriskäigu. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit, mis moodustavad kabelitepärja. o Lagi on silindervõlvidest o Välisvaadet valitseb võimas nelitistorn. Notre-Dame-la-Grande´i kirik o Poiters´is (Lääne-Prantusmaa) o 12. sajand o Rikkalik skulpturaalne kujundus o Reljeefid katsid kogu läänefassaadi Ida-Prantsusmaal olid kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux oli tsisterlaste emaklooster. Lihtne ja ilma tornideta. Cluny kloostrikirik on aga benediktlaste kloostrikirik. Cluny kloostrikirik o 11. sajand o Suurim kristlik pühakoda toli ajal o Viielööviline pikihoone o Kolmelööviline eelkirik o Arvukalt kabeleid o Kesklööv ja transeptid olid kaetud silindervõlvidega o Külglöövid olid kaetud ristvõlvidega. o Lammutati Suure Prantsuse revulutsiooni ajal. Maria Laachi kirik Saksamaal. 11. sajand
rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru. 2 · dominiiklaste ja frantsisklaste kerjusmungaordud - jutlustajad vennad. Õppisid kohalikku keelt, kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Jumalateenistust pidasid ka saksa keeles. Munkadel kohaliku rahva poolehoid. jagasid ka kooliharidust. Pidevad tülid usuõpetuse pärast, üks
Jüriöö ülestõus ei olnud üle-eestiline rahvaülestõus, vaid see keskendus Põhja- ja Lääne- Eestisse ning Saaremaale, ulatus vähem mujale. Ülestõusust jutustavad allikad on napid; kõigepealt tuleb toetuda vaid sakslaste Liivimaa nooremale riimkroonikale ja paarile muule sakslaste kroonikale, mis õvivad liialdada eestlaste mässumeelsuse kirjeldamisel, et õigustada sakslaste veriseid lämmatamisvõtteid. Väike lisainfo Padise kloostri kohta: Tugevalt kindlustatud Padise tsisterlaste kloostrit ehitati alates 1317. aastat mitu sajandit. Suurte maavaldustega kloostrile kuulus muuhulgas Lõuna-Soome rannikul kalapüügiõigusi, mille kloostri abt (katoliku mungakloostri ülem) müüs 1428. aastal Turu piiskopile Maunu II Tavatile ja toomkapiitlile. 1560. aastal müüdi klooster hertsog Magnusele ning Liivi sõja ajal oli see 1576-1580 venelaste käes, kes hoonet veelgi kindlustasid. Pärast rootslaste piiramist
Arstiteadus), Uppsala(rootsi). Ülikooli ülesehitus- õppejõud e. Magister, professor; üliõpilased, olid vaimulikega samad õigused.Õppetöö ladina keeles, ülikooli juhtis rektor, õppejõud said palka üliõpilastelt. 7 vaba kunsti: grammatika, retoorika, dialektikaaritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. 2.Seisused keskajal-Vaimulikud, sõjamehed, töötegijad. Pilet 6 1.Vaimulikud ordud ja nende kloostrid Benedictuse kloostrid-jõukad munkade kogukonnad, palju maavaldusi; Tsisterlaste ordu-luksusest loobumine, karm füüsilinetöö, kloostrid asustamatta paikades, harisid seal maad; Frantsisklaste ordu- kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas nagu Jeesus, vaene elu ja jutlused; Dominiiklaste ordu-nim. Jumala ustavad koerad, ül. Jutustada usu kaitseks, suur rõhk haridusele. 2. Skandinaavlaste muistne maailmapilt Austasid loodusjõude, puid päikest, esivanemaid, Valhalla, kolmeosaline ilmapuu(oksad puudutasid taevast, juur
Püha Benedictus oli eremiit, munk. Ta otsustas oma kloostri asutada ja tegi ka uued kloostrireeglid, mille järgi pidi munk olema alandlik, ütlema lahti isekusest ja nii omandist kui ka iseenda tahtmisest ja alluma abtile. Kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid osalema jumalateenistustel ja töötama kloostri majapidamises ja harima end raamatuid lugedes. Kloostrites olid ravilad, nad aitasid vaeseid ja inimesi, kes hakkama ei saanud, samuti müüdi kloostrites valmistatud asju. Tsisterlaste ordu tekkis 11. sajandil ja selle peakloostriks oli Citeaux. Kombed olid karmimad ja tehti palju füüsilist tööd, valge mungarüü. Dominiiklaste ordu tekkis 13. sajandil ja seal olid rikkamad ja jõukamad, kes jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12
1. Liivimaa ristisõja põhjused ja algus Hamburgi-Bremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. Rahulik misjonitöö ei andnud tulemusi. Saksa kaupmehed tahtsid ligipääsu uutele aladele ning turvalisemat kauplemiskeskkonda. Rüütlid läksid sõtta oma maavalduste saamise nimel. Sõda toetasid ka tsisterlaste ordu mungad, kes ei kannatanud paganlust. Piiskop Berthold sai paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama. 2. Allajäämise põhjused ja tagajärjed Vastaseid oli rohkem, nende sõjamehed olid elukutselised ja hea väljaõppega, omasid kogemusi. Neil oli parem relvastus ja sõjatehnika. Liivlastel võidelda sakslaste, taanlaste ja rootslastega samal ajal. Vallutajad olid head diplomaadid
2p Need tõid uusi taimi (mustsõstra), uued põllumajanduse liigid, rahvas õpetati kala kasvatama ning vesiveskit kasutama. (Kloostrid elasid munkade kogutud annetustest; Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid; Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi ning tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p Tsisterlaste ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, aga frantsisklased püüdlesid suuremaale avatusele.Nende põhitegevuseks oli rahva vaimulik hooldamine, seepärast ehitati kloostritele avarad kirikud, et linnarahvas saaks osaleda jumalateenistusel 23. -Kas käsitöö tähtsus Liivimaa linnades oli suurem või väiksem kui mujal Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest
Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop. Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Missa pidulik jumalateenistus. Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon.Usupuhastuse algatas Martin Luther 1517aastal Saksamaal. Tallinna jõudis usutunnistuse kuulutamine 1523. Kuigi tunnistati Martin Lutheri õpetusi, ei saa me siinseid reformatsioonisündmusi lugeda. Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid
kuni lõpetasid oma tegevuse nimetatud sõja käigus. Kõige kauem (1629. aastani) tegutses täielikult vasallide tütarde varjupaigaks ja kasvatusasustuseks reorganiseeritud Miikaeli nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559.
määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst paavsti õukond ehk kuuria, bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud 25. Ristiusk ja kirik II Vaimulikud ordud Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna
Tartu piiskopkonna ja teiste Saksa ordusse kuuluva Liivi ordu vägede vastu. Lahing kaotati. Nimeta, iseloomusta, kirjelda, dateeri jm. Põhjused, mis soodustasid Liivimaa ristisõda ja vallutamist: *Saksa kaupmeeste huvi uute turgude vastu. *Saksimaa ja Vestfaali rüütlite, kui sõjameeste huvi uute valduste vastu endale või oma poegadele. *Hamburgi-Bremeni peapiiskopi huvi taastada oma kiriku kunagine liidripositsioon Põhja-Euroopas. *Tsisterlaste ordu munkade huvi, kes olid ideelised ristisõdijad. Eestlaste lüüasaamine põhjused: *Ligi 20a vabadusvõitluse vältel toimus u 50 sõjaretke, millele eestlased vastasid samaga ja see oli kurnav. *Võideldi sakslaste, taanlaste, rootslaste ja algaastatel ka venelastega. *Ordurüütlid olid elukutselised, hea väljaõppega. Üleminek muinasajast keskaega. Defineeri mõiste, nimetus vm ja iseloomusta. Feodaalkord: Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel
Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal). See lähtus Benedictuse kloostrireeglitest, nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja kindlat füüsilist tööd. Nad rajasid oma kloostrid asustamata paikadesse, harisid seal oma kätega ja rajasid kloostrihoovid. Frantsisklaste ordu nimetus on jõuka kaupmehe poja Fransiscuse järgi, kes selle ordu rajas. Nad idealiseerisid kasimuse
Piiskopkondade keskus oli toomkirik, kes seal pidasid jumalateenistus. Olid ka toomhärrad, kes olid kõrgemad vaimulikud ja kes moodustasid toomkapiitli, mis oli iseseisev omaenda vara ja kassaga. Toomkirikute kõrval tegutsesid toomkoolid. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakirik. Preestreid pidas üleval mõisast makstav künnis. Preestrid pidid õpetama jumalasõna, meie isa palvet, 10 käsku, Ave Maria. Missad toimusid ladina keeles. Olid ka erinevad kloostrid: · tsisterlaste ordu · domiiniklaste kerjusmunga ordu · augustiinlaste ordu · frantsisklaste kerjusmungaordu 2. Läti Henriku Liivimaa kroonika Läti Henriku Liivimaa kroonika käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistumist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika hõlmab ajavahemikku 1224-1227. aasta. Põhiosa käsitleb eestlaste vastast võitlust. Selle autor oli sündmustega hästi kursis, kuna kroonika on väga detailne. Autor
puhastamine. Vaimulikelt nõuti tagasipöördumist vaesuse ja lihtsuse juurde. Vaimulikkele kehtestati ka tsölibaat ehk abielukeeld. Samuti võideldi simoonia vastu. Reformi mõjul asutati 12 sajandil uusi mungaordusid. Reformitud ordudest olulisem on tsistertlaste ordu. Tänu annetustele ja uute põlluharimisviiside oskuslikule kasutusele said tsisterlaste kloostritest suured majanduskeskused ning ordu kiiresti rikastus. Koos linnade arenguga sündisid uut tüüpi ordud- kerjusmungaordud. Neist esimesena loodi 13 sajandi alguses frantsiskaani ordu. Nende soov oli levitada alandlikkuse ja vaesuse sõnumit, mida nad tegid jutlustamise ja kerjamisega. Samal ajal rajati dominiiklaste ordu. Ka nemad lähtusid vaesuse ideaalist. Frantsisklaste ja dominiiklaste
olulisimad. · Kloostrid olid vaimuelu keskused Lääne-Euroopas. · Cluny klooster: nõudsid ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, vaimulike abielukeeldu, seisid vastu kirikuametite müümisele. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust end jäägitult Jumalale pühenduda. Otsiti uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. a) Tsisterlaste ordu lähtus Benedictuse reeglitest, nõudis karme kombeid, luksusest loobumist, järjekindlat füüsilist tööd. Rajasid oma kloostreid asutamata paikadesse. Valge mungarüü. Aja jooksul said neist kloostritest siiski suured majanduskeskused. b) Frantsisklaste ordu idealiseerisid kasinust, soovisid kuulutada jumalasõna lihtrahva seas. Pruun/hall kuub. Vähenõudlikkus ja lihtsus teevad menukaks rahva seas. Aja jooksul tekkisid siiski kloostrid, hakati tähelepanu pöörama haridusele.
Raha ei olnud käibel. Pilet nr.6 a) vaimulikud ordud ja nende kloostrid(benedictuse, tsiterlaste, frantsisklaste, dominiiklaste) *Benediktlased-Elasid maal ja tegid palju füüsilist tööd. Hea toitumisega, paastu ajal sõid kala, harisid ennast. Nimi tuli Püha Benedictuse nimest. Neid iseloomustas alandlikkus, distsipliin, vaesus. Nad pidid tööd tegema, palvetama, raamatuid ümber kirjutama.*Tsisterlased-Citeaux kiriku järgi on nimi tulnud. Tütarkloostrite rajamisega saab tsisterlaste ordu uue organisatsiooni vormi. Kloostreid kontrollivad emakloostrid. Neid iseloomustab lihtsus, rangus, müstikasugemetega vagadus, majandustegevus. Saksa idaalade koloniseerimine. *Frantsisklased-Minoriitide ordu. Assisi Franciscuse nimest sai ordu nime. Põhimõteteks oli neil rahvavagaduse äratamine ning teaduslik töö, täieliku vaesuse nõue.*Dominiiklased-Selle asutas Caleruega Dominicius. Põhimõtted on
osa liturgia. · Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine - Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles.
· Keskaegsetes suuremates kirikutes oli hulgaliselt altareid (Nigulistes 28, Olevistes 24) Usuelu maal: · Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik, kihelkonna kaugematesse osadesse rajati ka kabeleid. · Preestri praktiline tegevus seisnes seitsme sakramendi (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) jagamises koguduse liikmetele ja neile jumalasõna õpetamises. Kloostrid: · Tsisterlaste ordu kloostrid Kärknas ja Padisel. Põhitegevuseks põlluharimisega tegelemine · Kerjusmungaordud, kelle ülesandeks oli jumalasõna levitamine kooskerjamisrännakutega, hariduselu edendamine Dominiiklaste kerjusmungaordu ühiskonna elus palju aktiivsemad,hüüti jutlustajateks vendadeks, kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas, Tallinna kloostris pidasid jutlusi saksa ja eesti keeles.
Prantsusmaal. Ta oli seal Prantsuse kuninga võimu all. Korraks oli ka periood, kui oli võimul kaks paavsti korraga üks paavst oli Roomas ja teine Avigionis. See lõpetati Konstanzi kirikukogul aastal 1414-1417. Mõlemad paavstid tagandati ja valiti uus paavst, kes jäi Rooma, Vatikani. Kuid oma endist võimu ning autoriteeti ei suutetud taastada. 22) Kerjusmungaordud Keskajal tekkisid koos linnadega ka mungakloostrid. Üks olulisemaid kloostreid oli tsisterlaste ordu. Nende põhimõtteks oli elada samasugust vaest ja kasinat elu nagu oli kristusel. Nad valmistasid kõik ise. Tsistertslaste ordu kõrvale tekkis peagi fratsiskaanlaste ordu. Selle rajajaks oli Fransiscus Assiisist. Franciscus arvas, et raha et ei tohi olla. Talle tekkisid arvatavasti esimesena stigmad. Need on samasugused märgid, nagu olid kristusel. Need võivad tekkida viide kohta: käsi, jalg, pea, külg ja selg. Dominiiklaste ordu rajajaks oli Dominicus
tagasilöögi. 15.nda sajandi reformipüüdlused tõid värskeid tuuli Liivimaale, nimelt rõhutati emakeelse jutluse tähtsust ja nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. Ordud, kloostrid-koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsitsertslased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu, osalesid nad just aktiivselt Liivima misjoneerimisel. Kloostrite ümber laiusid põllud, heinamaad ja kalatiigid, sest mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani nii mõnigi põlluharimisviis või käsitööoskus. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid pidid paiknema linnades: dominiiklased (on religioosne ordu katoliku kirikus) jäid Tallinnasse ja Tartusse, frantsisklased (Rooma katoliku ja Anglikaani kiriku vaimuliku ordu liikmeid) jäid Viljandisse, Tartusse ja Rakverre. Dominiiklased ja frantsisklased püüdlesid suuremale avatusele, põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine.
vanad isikunimed asendusid kiriklikega lõplikult 15. sajandil Koolid: keskaegne kool oli seotud kirikuga, peaülesandeks oli vaimulik ettevalmistamine tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid (katoliku kiriku rüpes): toomkoolid: arvatavasti toimus nende õppetöö kõigi kolme kapiitli juures Tartus, Haapsalus ja Tallinnas (juba 13. sajandist); kasvatati tulevasi toomhärrasid kloostrikoolid: Tallinnas dominiiklaste kool seal õppis ka eestlasi; Kärkna tsisterlaste kool ilmaliku sisuga õpetust anti linnakoolides e ladinakoolides, kus õppisid kodanike lapsed allusid raele, õpetati lisaks kiriklikele ainetele lugemist, kirjutamist, arvutamist, ladina keelt ja kirjandust esimene linnakool rajati 1432. a Tallinnasse Oleviste kiriku juurde kõrgharidust omandati Euroopa, just Saksamaa ülikoolides VanaPärnusse taheti asutada kohalik kõrgem ladinakool talulastele, kuid jäi reformatsioonipalangu tõttu katki 2.6 Reformatsioon e usupuhastus
sajandi flaami traditsioonile omases v�ljapeetud stiilis. Donaatorid on tuvastatavad t�nu vappidele. Need on John Vowell ja Alice Hooker, 15. ja 16. sajandi kuulsast Inglise perekonnast, kelle tuntuim j�rglane oli Richard Hooker (1554 �1600), anglikaani teoloogilise m�tteviisi rajaja. Donaatoreid kujutatakse nende kaitsep�hakute, Ristija Johannese ja Alice�i kaitse all. Kaitsep�hak Alice on Alice de Schaerbeck (u 1225 � u 1250), tsisterlaste nunn, kes j�i pidalit�ppe (sellest ka �ral�igatud k�ed). Kroon v�ib vihjata kuninganna Alice�ile, Otto I teisele naisele, kes elas 10. sajandil ja valitses p�rast oma abikaasa surma Saksamaa �le. K�esolevat t��d v�ib pidada keskseimaks Adriaen van Overbeke loomingus. Kolmikmaali suletud tiibade kummalegi esik�ljele on maalitud pealuu ja lisatud t�hendusrikas memento mori: Kuis olen mina saad olema ka sina / Kuis oled sina olin kunagi ka mina. ******
annaabi.ee 
