Muusika õpetus 7. Klass Reelika Jõuram Tsello Tsello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill. Pilli nimetus tuleb itaaliakeelest. Tsellomängijat nimetatakse tsellistiks. Tsellot on nimetatud inimhäälele kõige lähedasema kõlaga pilliks. Tüüpiliselt valmistatakse tsellot puidust. Loomulikult mängitakse tsellot poognaga nagu ka teisi poogenkeelpille. Traditsiooniliselt on poogen valmistatud mahagonist. Keskmine tsellopoogen on 73 cm pikk. Pillil on 4 keelt. Poogna jõhvid on hobuse sabajõhvid. Tsello on pea kõige suurem poogenkeelpill, kuigi kontrabass on temast veidike suurem. Tsello kogupikkus on ligi 155 cm. Tuntud tsellomeistreid: · Nicolò Amati · William Forster · Nicolò Gagliano · Matteo Goffriller · Giovanni Battista Guadagnini · Giuseppe Guarneri
"Soil" ja 1715 valmistatud "Alard". Pärast 1730. aastat valmistanud viiulitest on osa valmistanud tema pojad Omobono ja Francesco, ehkki need signeeris Antonio. Ta eksperimenteeris viiulite valmistamisega palju. Seetõttu on tema viiulid Amati omadest eristatavad. Ta muutis viiuli kaarestut, puidu paksust eri kohtades jälgis ta märksa hoolikamalt, värnits oli teist värvi. Maailma kaks suuremat avalikku Stradivari muusikapillide omanikke on Hispaania kuningale mis koosneb 2 viiulist, 2 tsellot ja 1 vioolast mis on näitusel Muusika Muuseumis mis asub Madridis. U.S raamatukogu kollektsioonis on 3 viiulit, 1 vioola ja 1 tsellot.
Helena Kastemäe 7.A Arvustus Ma käisin vaatamas kontserdit ''Bach goes to Iran'' bändilt Dagamba. Dagamba on läti bänd, kus mängivad 4 meest: Valters Puce, kes asutas bändi mängib tsellot, Antons Trocjuks on Valters Puce lapsepõlvesõber ja ta mängib samuti tsellot, Dainis Tenis kes mängib klaverit ja Hamidreza Rahbaralam kes mängib daf-i , setarit ja tamburit. Nad on kõik erinevast rahvusest, Valters on lätlane, Antons on ukrainlane ja Hamidreza oli vist iraanlane kuid Dainise kohta ma ei tea midagi, nad kõik elavad Lätis. Kontsert toimus Võru Kandles, reedel 22. aprill kell 19. Nende muusika on segu klassikalisest muusikast ja rock muusikast. Kui ma sain teada ,et ma sinna konterdile lähen, ei olnud mu ootused üldse suured
Kooli nimi... RETSENSIOON Kontsert EMTA kammersaalis Õpilase nimi klass 2015 Mina käisin 17. novembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis kuulamas keelpillide ja löökpilli kontserti. Esinesid viiuliga Hans Christian Aavik ja Kati Meibaum, vioolaga esines Liisa Välja, Tsellot mängis Marten Meibaum ning klaveri taga oli Karolina Zukova. Esitatud teosed olid 19. ja 20. sajandist. Kontserdil olid esitatud kolme helilooja teosed. Esimesena esitati saksa helilooja Max Regeri teosed. Talle järgnesid Ungari helilooja Franz Liszti palad ja kontsert lõpetati Itaalia helilooja Ottorino Respighi loominguga. Kontsert toimus väikeses kammersaalis ning seal oli hubane miljöö. Kontsert algas saksa helilooja Max Regeri loominguga. Max Reger oli peale
Max Planck Heleri Elulugu Max Karl Ernst Ludwig Planck (23. aprill 1858 4. oktoober 1947 Göttingen, Saksamaa) oli tähtsaimaks füüsikuks. Aastal 1918 pälvis ta Nobeli füüsikapreemia. saksa füüsik. Teda peetakse kvantteooria rajajaks ning seega 20. sajandi üheks Elulugu Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Perekond Planck pärines intellektuaalide perekonnast. Tema isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid. Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis, Maxi onu oli kohtunik. Saavutused Aastal 1918 pälvis ta Nobeli
Max Karl Ernst Ludwig Planck 2011 ELU pärines intellektuaalide perekonnast(isapoolne vanavanaisa ja vanaisa olid Göttingeni teoloogiaprofessorid) Maxi isa oli õigusteadusprofessor Kielis ja Münchenis Lapsepõlves oli Planck väga andekas muusikas: ta võttis laulutunde, mängis klaverit, orelit, tsellot ja komponeeris laule ja oopereid. Vaatamata sellele, otsustas ta süüvida füüsikasse. Aastatel 18851889 töötas ta Kieli, aastast 1889 Berliini ülikoolis. Oma teadlasekarjääri alustas ta termodünaamika uurimisega. Plancki konstant Aastal 1900 lõi ta hüpoteesi, et elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad energiakvantide kaupa (Plancki konstant). See oletus pani aluse kvantteooria algusele ja arengule.
Eduard Tubin 1905 Torila 1982 Stockholm Helen Kapp, MHG 12.b Lapsepõlv Sündis Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Naelvere kool, Torila ministeeriumkool Karjas käies õppis mängima pikoloflööti I MS algusaastal astus 10aastane Eduard Tubin kooli orkestrisse Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.)
Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Muusika: üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: donaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat. Arnold Schönberg (1874-1951) Arnold on austerlane ja iseõppija. Juba lapsena hakkas ta ise mängima viiulit ja hiljem tsellot. Alguses teenis ta elatist kabareemuusikuna. Ta sai kompositsiooni õppejõuks ning asutas Viini muusikaühingu. 1918. Läks elama Saksamaale. Schönberg töötas Preisi Kunstide Akadeemias. Oli sunnitud emigreeruma USAsse, sest ta oli juut. Ta on mitmekülgne isik, tegeles maalimisega, oli pedagoog ja muusikateoreetik. Schönberg koos õpilastega Alban Berg ja Anton Weberniga = Uus-Viini koolkond. Schönbergi muusika on loodud peaga (arvuliste reeglite järgi),mitte tunnetega
A.Dvoák Meloodia Minu kuuldud pala esitavad kaks noort poissi. Ilia Izmaylov mängib põhimeloodiat tsellot ning teda saadab tema vend Artemy Izmaylov, kes mängib saadet harfil. Pala, mida mängitakse on aeglane ning lihtsa meloodiaga kuid samas väga ilus. Keeruline selle loo mängimisel võib osutuda minu kuuldes see, et harfi mängitud saatemeloodia erineb rütmi poolest veidi soolopilli omast. Pala alustab harf, mängides ühte teemat, mis osutub terve pala põhiteemaks. Harf mängib kõrges registris, rahulikus tempos taktimõõdus 2/4. Harfi alguse
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10
Alexander Porfyrevich Borodin (12.november 1833 27.veebruar 1887) oli vene helilooja, kes teenis elatist keemikuna. Ta kuulus muusikute gruppi Võimas Rühm, mis pühendus kindla vene muusika tootmisele. Borodin sündis Peterburis Kaukaasia vürsti abieluvälise pojana. Ausameelne isa tagas pojale väga hea hariduse. Koduõpetajate käe all ta muuhulgas neli võõrkeelt ning õppis mängima klaverit, tsellot ja flööti. Tema haridustee jätkus Peterburis Kirurgilise Meditsiini Akadeemias, kus ta hiljem ka professorina töötas. 1869. Aastal juhtis Balakirev esimest Borodini sümfooniat, samal aastal alustas Borodin ka oma teise sümfoonia loomisega. Seda saatis esietendusel täielik ebaedu, kuid Franz Liszt korraldas selle esituse ka 1880. aastal Saksamaal, mis tõi Borodinile ka veidi kuulsust väljaspool Venemaad. 1869
Eduard Tubin Eduard Tubin sündis kaluri pojana Peipsi ääres Torila külas 18.juuni 1905.a. Isa mängis tal trompetit ja trombooni, ka poisil tekkis isa kõrvalt pisik puhkpilli mängida. Lapsena õppis Tubin pikoloflööti ning 10-aastaselt hakkas kaasa mängima kohalikus orgestris. Alghariduse omandas Eduard tubin Alatskivi lähedal Naelaveres. 1920.a. astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus juhatas laulukoori ja mängis orkestris tsellot. Tänu õpingutele Tartus sai noormees osa sealsest muusikaelust. Kuulas "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist, Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerit. Lisaks Seminarile õppis Tubin ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Pärast Seminari lõpetamist töötas Eduard õpetajana Nõos. Kõrgemas muusikakoolis jätkas aga kompositsiooniõpinguid. Tõsisemalt hakkas ta muusikaga tegelema pärast muusikakooli lõpetamist. 1931-1944.a
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni
Mõlemad teosed olid valitud sellise vahelduva tempoga, mis sobisid hästi laupäeva õhtusse, säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
Siis esitati klavessiinil ja puhkpillil zink üks tantsulugu. Räägiti ka klavessiini pärimusest, see pärineb Itaaliast ning enamus klaveri sarnaseid pille on välja arenenud just klavessiinist. Klavessiinil ei ole sees haamrid vaid konksud, mis tõmbavad keeli ning sellepärast on tal ka nii erinev kõla. Tõnu näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Seejärel hakkas Liina rääkima barokiaegsest moest. Ta rääkis juustevärvimisest ning riietest. Ta rääkis, et riided pidid olema hästi kallid ja osad riided olid seetõttu väga rasked, et neil oli niipalju kaunistusi küljes ning hõbeniit. Terve see mood läks juba kohati sel ajal kentsakaks, näiteks Louis IV kandis 12 cm kontsaga kingi. Raivo rääkis kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet.
Hildegard von Bingensil oli aeglane teos . See oli selline väga agraarne. Alfred ,,Kurvad laulud'' oli hästi sügav. Sellel oli väga hea kooskõla. Pani mõtlema enda mõtteid. Teist korda ma usun, et ei kuulaks seda,sest see pole minulik teos. Gabriela Ortiz ,, Surnute altar'' oli rõõmus ja rütmikas. Tekkis tunne nagu oleks folgil mingisugust kontserdi vaadanud, sest enamasti olen kuulnud seda laadi muusikat suvisel folgil. Viiuleid ja tsellot mängisid maskides inimesed,kes kujutasid vist surnuid surnuid. Jimi Hendrix ,, Lilla udu'' on päris hea viis. Selline sisukas ja palju ütlev. Väga huvitav. Kujutan ette ,et ma oleks seda paar aastat tagasi isegi igapäevaselt kuulanud Olari Elts on orkester ,,Nyyd'' dirigent .Kuulasime teost ,,Signaalid taevast'' ,mis koosnes kahes osast. Esimene osa oli Torn Takemitsu ,,Öösignaal''. See oli nagu aeglustatud versioon mängumuusikast. Natukene isegi igav ja väsitav. Ei suuda
Aleksandr Borodin 1833-1887 Elulugu Tema sai tuntuks keemikuna ja heliloojana. Ta oli pärit Peterburist. Tal oli lapsepõlvest mitmeid andeid: joonistamine, võõrkeeled, loodus, muusika, Ta õppis mängima klaverit, flööti ja tsellot. Osales mitmetel kodustel musitseerimistel. Kuid elukutseks valis ta keemia. 1865 lõpetas Peterburi kirurgilise meditsiinilise akadeemia. 29.a sai ta keemia professoriks ja rahvusvaheliselt tuntuks. Tal oli keemias üle 40 uurimuse. 1862.a. sai ta tuttavaks Balakieridega ja ta hakkas külastama nende kodusid ja muusikaõhtuid. Oma teoseid kirjutas ta pühapäeviti. Ta on arendanud Vene ooperit. Suri Peterburis 1887 südame haigusesse. Looming Looming oli väike, kuid tuntud
allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso. Väike saal oli tõesti väike ja mahutas umbes 50 inimest. Enamjaolt oli publikuks pensionieas daamid ja härrad, kes kontserdi lõppedes Lendi ja Saarmäe lillede, kingituste ja kõiksuguste pisiüllatustega ülekallasid. Kõige enam meeldis mulle Andreas Lendi, kes mängis tsellot väga tulihingeliselt ja osavalt, samuti oli klaver virtuoos väga andekas. Lend on osalenud ka mitmetel maailma tipp- tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes kollektiivides: Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso, tsellokvartetis C-JAM ja ka erinevates kammermuusika koosseisudes. Tema suured kogemused olid tunda ka kontserdil, kus ta tõesti väga oskuslikult käsitles pilli. Ka
identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma sümfooniaid, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili. Sibelius on eepiline
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo". Sealt sai algu¬se ka Sibeliuse kui väljapaistva orkestrimuusikalooja karjäär
Mõlema esineja lood tekitasid inimestes veelgi positiivsema meeleolu. Esitatud klaveripaladest jäi meelde eelkõige just dünaamika vaheldumine ning kaunilt helisev kõla. Järgmisena kõlas saksofonikvartetti esitus kahe kuula Saksamaa helilooja teosed - J.S. Bach ,,Saraband" ja G.F.Händel ,,Bourree". Pärast mõnusaid lugusid anti esinemisjärg lustakale ansambile KaguKägu. Ansamblit juhendas üks õpilastest. Laval võis näga nii torupilli, flööti, tsellot kui ka viiulit. Kiire ning rõõmus lugu jäi paljudele meelde. Lavale suundusid päkapikumütsides flööditüdrukud, kelle esituses kõlas R. Fote ,, Flöödid koos".Pala oli väga südamilik ning ilus. Viimasena anti sõna puhkpillidele, kes lõpetasid kontserdi S.Becheti palaga ,, Väike lill" Kontsertit oli väga huvitav jälgida, sest tegelikult olid kõik esitused väga erinevad ja seda konsedit oli tore jälgida. Ma arvan, et järgmisele muuskakooli kontertile lähen ma
Suurim neis oli Nicola Amati (1596-1684).Ta oli Maggini järel teine viiest geniaalsest viiulimeistrist. Nende parimad pillid olid kammermuusika esitamiseks. Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari (1644-1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast. Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit, peale selle veel kolmsada alti, tsellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa
küsimusi. Ühel kontserdikülastajal oli võimalus asendada üht muusikut ja elus esimest korda tsellomängu proovida. Kõige rohkem meeldis mulle kvarteti esituses ABBA ,,Mamma mia". See oli energiline, haarav ja unustasin, et tegemist oli vaid nelja tsellisti etteastega. Tundus, et laval on terve orkester. Küllap oli see minu lemmiklugu ka seepärast, et olin hiljuti vaadanud kinos vaimustunult muusikafilmi ,,Mamma mia". Neli meest, neli tooli, neli tsellot ja kaunis ja meeliköitev muusika . Tsellokvarteti C-JAM kontsert oli meeleolukas ja üllatuslik. Kuna tsellokvartetis on ühendatud klassikaline keelpillikvartett, improvisatsiooniline big-band, metalne ja kaasakiskuv rock-muusika, tundlik ning emotsionaalne tsellokõla, siis see muusika ei jäta külmaks ühtegi kuulajat. Kui muusikud jälle Pärnus esinema peaksid, lähen kindlasti neid jälle kuulama. Kõlas ju sellel kontserdil vaid killuke nende suurest repertuaarist.
ja orkestratsiooni Rimski-Korsakovi juures. Pärast I maailmasöda viibis Sveitsis, hiljem Prantsusmaal ning pärast seda elu lõpuni Ameerikas.(emigreerus) Kirjutas balettidele. EKSPRESSIONISM - Saksamaal ja austrias kujutavas kunstis tekkinud uus ekspressionistlik esteetika mõjutas oluliselt ka kogu sajandi kirjandust,muusikat, teatrit. ARNOLD SCHÖNBERG Juut. Muusikas peamiselt iseõppija, lapsepõlves õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Teenis elatist kabareemuusikuna. Asutas Viinis muusikaühingu 1918 Saksamaal elades töötas õppejõuna Preisi Kunstide Akadeemias. Kui saksamaal tulid võimule natsid tuli tal juudina emigeeruda USAsse kus elas elu lõpuni, tegutsedes õppejõuna mitmes ülikoolis. Seeriatehnika periood : pärast 10 a kestnud pausi jõudis ta uue kompotsioonitehnilise meetodi dodekafooniani. Oli kompositsiooniõppejõud
dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade seltsis. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud
,,kevadpühitsus" esietendus tuli Pariisis publiku vile ja lärmi tõttu katkestada, ajakiranduses barbaarne ja metsik. Neoklassistsismi perioodil ballett ,,pulcinella", ooper"kuningas oidipus", ,,elupõletaja tähelend" Ekspressionism I ja II MS vahel Saksamaal ja Austrias. Huvi inimese sisemaailma vastu, alateadvuslik pool, mäss, jõuetus,sündis grotesk, narrikultus-chaplin. Kunstnik Edward Munch ,,Karje". Arnold Schönberg-Austria. Juut. Õppis omal käel mängima viiulit ja tsellot. Kabareemuusik, kompositsiooniõppejõud, 1918 asutas Viinis muusikaühingu. Elas saksamaal, töötas preisi kunstide akadeemias. Oli sunnitud emigreeruma Usa'sse, töötas pangas. Melodraama ,,Kuu- Pierrot" Albert Girauld 21 teksti. Seeriatehnika-heliteose aluseks on 12 heliline seeria. Dodekafoonia-12+hääl. Uus viini koolkond- Schönberg ja õpilased Berg ja Webern. Sergei Prokofjev-vene
20. sajandi esimestel kümnendikel hakatakse huvi tundma inimese sisemaailma vastu, inimese konflikt ümbritseva maailmaga, mäss ja jõetus. Sigmund Freud tema on loonud psühhoanalüüsi, äärmuslikud emotsioonid. Kõige tuntum kujutavas kunstis ,, Karje" Edward Manch. Teater keskendub sellele, mida tegelased sisimas läbi elavad. ,,Reinhold" Intensiivne ja farsiivne väljenduslaad. Tuntuim on Arnold Schönberg muusikas autoditarkt- iseõppija. Lapsena õppis oma käel tsellot ja viiulit. Töötas pangas ja läks pankrotti, hakkas kabarees muusikuna mängima. 1933 emigreerus U.S.A-sse. Iseloomulik värvidemäng, teravajoonelised meloodiad, dissonantsid, äärmuslikud kontrastid. Ta loomingu saab jagada 3 perioodi: 1) hilisromantiline periood . ,,Kolm väikest pala kammerorkestrile" , ,,Gurrelaulud" , ,,Kirgastunud öö". 2) Atonaalne periood s.t ei ole põhihelistikke, lõpetatuse ja kodutunnet ei teki ,
Seega teine lugu oli ''Lady Day'' millele järgnesid ''Men of good fortune'', ''Caroline Says'' (Esimene osa), ''How Do You Think It Feels'', ''Oh Jim'', ''Caroline Says''(Teine osa) , ''The Kids'' , ''The Bed'' ja lõpetuseks ''Sad Song''.Traditsiooniliselt algas ka see kontsert suure avapauguga, milleks oli lugu ''Berlin'' ning lõppes sama vägevalt looga ''Sad Song''. Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid,
Looming teda on nimetatud Vene klassikalise muusika isaks, tema looming avaldas mõju kõigile 19.saj Vene heliloojatele. Ivan Sussain 1. Vene rahvuslik ooper, kus itaalia ooperi stiilid segunevad Vene rahvalaulu ja romansiga, kooristseenid on mõjuvad, sümfoonilised avamängud, Aragonia Jota, Öö Madriidis, Aleksandr Borodin (1833-87) sünid Peterburis abieluvälise pojana, isa tagas hea hariduse, 4 võõrkeelt, õpis tsellot ja flööti. Looming - sügavalt rahvuslik ja eepiline, väljapaistvaim teos Vürst Igor- kirjutas 20 a. , lõplikult viimistlesid Rimski- Korsakov ja Glazunov. On loonud 2 sümfooniat, sümfoonilise pildi Kesk-Aasias, 2 keelpillikvartetti ja hulga laule. Modest Mussorgski (1839-81) sündis Pihkva kubermangus mõisniku peres, klaverimängu õppis emalt. Looming kajastab 19.saj revolutsiooniliste demokraatide ideid, paljude
läks hiljem konservatooriumisse kompositsiooniõppejõuks. Cesar Cui- sõjaväeinsener Vladimir Stassov - tegelik seltskonna eesotsas, elukutselt kunstikriitik. Võimsa rühma põhisuunad: . Realismi taotlus . Eelistatud ooper, programmiline muusika,soololaul . Temaatika- rahvuslikajalooline Aleksandr Borodin (1833-1887) Sündis Peterburis, abieluvälise pojana. Õppis koduõpetajate käe all, õppis ära neli võõrkeelt, mängima tsellot ja flööti. Läks õppima Peterburi Kirugilise meditsiini instituuti, mille ta lõpetas ja temast sai meditsiinikeemia professor. Rahvusvaheline keemik. Esimesed heliloomingukatsetused olid kirjutatud üliõpilasena, muusikaga aega tegeleda ei olnud. Hakkas muusikaga tegelema alles 1862. Aastal, kus ta liitus "Võimsa rühmaga". Kõige suurem ja tuntum teos ooper "Vürst Igor" , mida ta kirjutas 20 aastat. Kasutab väga palju idamaist muusikat
10-aastaselt oli Rossini leidnud endale sobiva meistri Angelo Tesei, temalt õppis Rossini klaverit mängides noote lugema ja kirikusoolode jaoks ka piisavalt hästi laulma. 12-aastasena lõi G. Rossini ,,Sonata a quattro nr. 3" kahele viiulile, tsellole ja kontrabassile, mis haaras inimesi kaasa nooruslikkuse ja elurõõmuga. http://www.youtube.com/watch?v=hBoRaT0L3Ck 1805 oli hakanud oma isa jälgedes sarve mängima. 1806 õppis Cavedagni käe all tsellot. Samal ajal koostas Rossini üksikuid numbreid libretole ,,Demetrio e Polibio", mis anti poisile üle tükkidena. See oli Rossini esimene ooper, mis on kirjutatud kui ta oli 13-14 aastat vana. Alles siis, kui helilooja oli 20-aastat vana, esitati tööd kui tema kuuendat ametlikku ooperit. 16-aastaselt oli ta saanud preemia Cantata Il pianto d'Armonia sulla morte d'Orfeo eest. Tema ooper ,,La cambiale di matrimonio" lavastati Venice'is kui ta oli 18-aastat vana.
Goede jt juhendusel. Ta on teinud koostööd mitmete teiste orkestrite ja ansamblitega (Concerto Copenhagen, Concerto Palatino, His Majesty's Sagbutts and Cornetts, Tallinna Filharmoonia Kammerorkester, Sansara jt). Soolokontsertidega ja orkestrisolistina on Imbi esinenud paljudes Euroopa riikides. Alustuseks rääkis Tõnu meile kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta näitas ka pilli nimega fiidel, sellel on neli keelt ning seda võib mängida nii nagu viiulit või nagu tsellot. Ka barokiaegsest Inglismaalt esitati üks pala. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast. Neid tantse oli erinevaid kuid nad olid üsna lihtsad ning kergesti õpitavad. Seejärel rääkis Liina barokiaegsest moest - juustevärvimisest ning riietest. Riided olid sel ajal hästi kallid ja osad olid väga rasked, sest neil oli väga palju kaunistusi ning hõbeniiti küljes. Peale seda rääkis Raivo kuninglikust trompetilaadsest pillist, mis oli nagu trompet
Ekspressionism on linnakultuuri avaldus, urbanistlik irdumine loodusest. Sotsiaalne rahulolematus, hirm homse päeva pärast. Helikeelt iseloomustavad jooned : aforistlik ütlemislaad, killustatud meloodia äärmiste kõlaregistrite rohke kasutamine dissonantside kuhjumine järsud dünaamika kontrastid Austria helilooja Arnold Schönberg (1874-1951) Oli muusikas peamiselt iseõppija. Noorpõlves mängis viiulit ja tsellot. Töötas Viinis pangaametnikuna ja hiljem ühes Berliini kabarees muusikuna. Schönbergi looming jaguneb 3 perioodi: I periood 1893 1910 Hilisromantiline, lähedane Mahlerile. Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912
Lapsepõlv Hariduse sai Eduard algul Naelavere koolist, hiljem Torila Ministeeriumikoolist. Ta õppis pikkoloflööti ja mängis ka kooli orkestris. Tubina lapsepõlv polnud kerge. 10aastaselt pidi ta üle elama Esimese maailmasõja ja seejärel ka Vabadussõja. Kui ta oli 6aastane, suri tema vanem vend. Varsti pärast seda suri ka ta isa. Haridus 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. Eduard Tubin oma naise Erika ja poja Einoga. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate Seminari ning töötas mõned aastad kooliõpetajana Nõus, andis peamiselt matemaatika ja füüsika tunde ning juhatas ka Nõo segakoori.
Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast, mis jäi suureks huviks ja lõpptulemusena avaldas tema töödele olulist mõju. 1895. aastal käis
Bändi liikmed o Andres Mustonen bändi juht, mängib viilulit, vioolat, plokkflööti ja cromorni. o Olev Ainomäe mängib shawmi, oboed, plokkflööti, shalmey´d, kromorni ja rauschpfeiffi. o Valter Jürgenson mängib trombooni. o Tõnis Kuurme mängib curtalit, shawmi, fagotti, plokkflööti, cromorni ja rauschpfeiffi. o Peeter Klaas mängib vioolat ja tsellot. o Imre Eenma mängib violoonet, vioolat ja kontrabassi. o Ivo Sillamaa mängib klavessiini, klaverit ja orelit. o Joosep Vahermägi on tenor. o Jaan Arder on bariton. o Riho Ridbeck on bass ning mängib löökpille. Ansambli hea käekäigu ja kena väljanägemise eest hoolitsevad Väravatorni perenaine ja Hortus Musicuse toimetaja Laine Lillepruun. 3 Suuremate 18
Ka kõla muutus võimsaks ning saali akustika oli niivõrd hea, et oli kuulda igat pilli mängimas. Seda ei võinud keegi oodata, et saalil niivõrd hea kõla olla võiks.Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses. Lõpetuseks kõlas jällegi Tsaikovski variatsioon teemal Rokoko. Solistiks oli noor, kuid juba tuntud ja heal tasemel muusik Aleksei Stadler, kes mängis tsellot. See kõlas väga kaunilt. Kuigi pala kestvus oli peaaegu 10 minutit, kuulasin seda ühel hingetõmbel. See oli vapustav, kuidas üks nooruk suutis niivõrd pika aja jooksul mängida ilma noodita. Orkester otse loomulikult vaatas nooti, kuid solist mitte. Sellise hea mälu treenimiseks kulus vist palju aega. Kuid kes teab, võib-olla on see tal juba loodusest niivõrd hea. Meloodia oli sujuv ning vaikne. Tsello mängis lõbutsevalt ning viiulid mängisid talle takka justkui
Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele. Vanade Itaalia viiulite kõige kuulsaimaks sünnikohaks sai pärast viimase Brescia suure meistri Giovanni Paolo Maggini surma Cremona. XVI sajandi teisel poolel levisid viiul ja selle meisterdamise kultuur kiiresti eelkõige Prantsusmaale ja Saksamaale ning mujale Euroopasse; 1560. aastal tellis Prantsusmaa kuningas Charles IX Andrea Amatilt 24 viiulit, 6 vioolat ja 8 tsellot. Tuntuim prantsuse viiulimeister oli Jean Babtiste Vuillaume. Esimene viiulite valmistamise manufaktuur loodigi Prantsusmaal XVIII sajandi lõpul Mirecourt'is. Alpide, nn Tirooli koolkonna tuntuim meister oli Jacob Stainer. Saksamaalt teatakse Mittenwaldi koolkonda, mille keskseks dünastiaks olid Klotz'id.Prantsuse revolutsiooni ajal levima hakanud antiigi- ihalus tõi kaasa ka huvi vanade muusikariistade vastu ning peagi avastasid XIX sajandi
WASSILI WASILYEVICH KANDINSKY VARASED AASTAD Wassily Wasilyevich Kandinsky e lühidalt Wassily Kandinsky sündis 16. Detsembril 1866.aastal Moskvas. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning W. Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky on kultuuriliselt huvitavast perekonnast pärit, nimelt oli tema vana-vanaema Mongoolia printsess ja tema isa oli pärit Hiina piirilt, Siberi linnast. Pere oli väga peen, heal järjel ning armastas reisimist. W. Kandinsky omandas keskhariduse, esines hobikorras klaveril ja tsellol, ning talle meeldis joonistada. 1886.aastal alustas ta juura ja majanduse õpinguid Moskva Ülikoolis, samas tundis ta endiselt müstilist huvi värvide, maalimise ja arhiktektuuri vastu
Ferenc (Franz) Liszt 1811 Raiding (Austria-Ungari) 1886 Bayreuth Sünnipaik Ungari ja Austria piiri lähedal, Liszti kodune keel oli saksa keel. Sellegi poolest pidas Liszt end rahvuselt ja hingelt ungarlaseks. Isa mängis klaverit, tsellot ning oli lauluandega (töötas Eszterhazy'de juures). Franz oli pere ainus laps, umbes 6aastaselt hakkas isalt klaveritunde saama. Sõitis koos isaga Viini ning jätkas õpinguid kuulsa õpetaja Carl Czerny juures, kes õpetas poissi tema andekuse tõttu tasuta. Czerny juures saavutas Liszt oma hiilgava tehnika, improviseerimis- ja noodilugemisoskuse. Teooriat õpetas Lisztile Mozarti kuulsaim kaasaegne helilooja Antonio Salieri. Rahvusvaheline karjäär klaverimängijana algas juba 1822
vee sees, siis ei kuivanud ära. Valmistati loomade sarvedest sokusarvest. Pandi juurde huulik, et häält paremini välja saada. Kannel tehti ühest puust, 6-7 keelt. 19.saj hakati valmistama laudadest ja keeltearv oli 20-30. Hiiu- ehk rootsikannel mängitakse põlvedel poognaga. Põispill keelpill, millel kõlakastiks täispuhutud seapõis. Mängitakse nagu tsellot. Parmupill metallist pill, millel keel pannakse võnkuma puhudes. Kõlakastiks inimese suu, heli kõrgus muudetakse suukoopa suurusega. Pingipill laud, mille vastu hõõrutakse nuiaga, pandi peale ka tuhka Lokulaud signaalide tekitamateks puutükk. Jauram puuoks, metallist taldrikutega, lüüakse vastu maad. Viiul varem Kagu-Eestis kiik ehk kiigapill Lõõtspill
,,Parlami d'amore, Mariù", kus tuli suurepäraselt esile tema hääle eriline kõla. Akadeemilist poolt hoidsid Tallinna Kammerorkestri esitatud lood. Oli väga huvitav jälgida orkestri liikmete omavahelist koostööd ja väljakujunenud süsteemi. Kõik toimis väga sujuvalt, olenemata sellest, et kooseisu kuulub üsnagi palju instrumente:9 viiulit, millest viis olid I viiulid ja ülejäänud neli II viiulid, violaasid kuulub koosseisue neli ning nimetatud pillidele lisanduvad veel kolm tsellot ja kontrabass. Orkestrit juhendas dirigent Eri Klas. Kontsert oli üsna värvikas esinejate ja nende lugude repertuaari tõttu. Kohati aga jäi naissolisti Marvi hääl veidi kõlatuks ning kiriku kõrge lagi summutas seda pisut. Peab tunnistama, et isegi lugude sissejuhatusest oli kohati raske aru saada. Võrreldes samuti Jaani kirikus toimunud Brigit Õigemeele ja Uku Suviste kontserdiga ,,Ilus aeg", jääb minu meelest ,,Jõuluduur" üsna palju alla just lugude kõlalisuse ja
Tuntuimad Jaapani heliloojad Komei Abe Kmei Abe (1. september 1911 Hiroshima 28. detsember 2006 Tky) oli jaapani helilooja, dirigent, tsellist ja klarnetist. Tema isa oli ohvitser. Koos isaga rändas ta linnast linna. Kui nad kord nädala Tkys elasid, avaldas Kmeile muljet viiuli kõla. Ta otsustas hakata muusikuks. Ta õppis Tky Muusikakoolis (praegu Tky Kunstide Ülikool. Algul õppis ta Heinrich Werkmeisteri juures tsellot. Ta mängis Klaus Pringsheimi juhatatud orkestris tsellot ning sai lõpuks Pringsheimi assistendiks. Ta hakkas Pringsheimi juures saksa harmooniat ja kontrapunkti õppima. Alates 1937. aastast õppis ta seitse aastat Joseph Rosenstocki juures orkestridirigeerimist. Temalt õppis ta eriti Ludwig van Beethoveni sümfooniate interpreteerimist. Toru Takemitsu Tru Takemitsu (8. oktoober 1930 20. veebruar 1996) oli jaapani helilooja ja muusikateoreetik. Ta oli peamiselt iseõppija. 1960
suurem kui alt, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil. ab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. See on kontrabass. Ta on orkestri ja keelpillide perekonna kõige suurem pill. Kontrabassi nagu altigi kasutatakse enamasti ansamblipillina. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune, siis tuleb teda mängida püsti seistes. Pill toetub kere laiemale otsale kinnitatud kandepulgaga maha
("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", "Öö hüüded"). Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kolme aasta pärast kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre, kus Tubin omandas ka alghariduse. Isa kõrval, kes mängis trompetit ja trombooni, õppis ta lapsena pikoloflööti ning hakkas 10-aastaselt kaasa mängima kohalikus orkestris. 1920. aastal asus Tubin õppima Tartu Õpetajate Seminari, mängis sealses orkestris tsellot ning juhatas laulukoori. Samuti avanes noorel muusikahuvilisel nüüd võimalus osa saada Tartu kontserdielust, kuulata "Vanemuise" sümfooniaorkestri esituses muusikat Beethovenist Aleksander Skrjabini ja Heino Ellerini. Lisaks seminarile astus Tubin 1924. aastal ka Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis esimese aasta Johannes Kärdi oreliklassis, edaspidi aga kompositsiooni Heino Elleri käe all. 1926. aastal lõpetas Tubin Tartu Õpetajate seminari ning töötas mõned aastad
sain ma nii internetist kui ka raamatutest. Vassili Vassiljevits Kandinsky Kandinsky elust Vassili Vassiljevits Kandinsky sündis 16.detsembril 1866. aastal Moskvas. Ta oli põhiliselt Saksamaal elanud Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Ta oli üks esimesi abstraktsioniste ja abstraktsionismi teoreetikuid. Varase lapsepõlve veetis ta Odessas. Tema perekond oli väga musikaalne, mõlemad vanemad mängisid klaverit, ning Kandinsky ise oskas juba varakult klaverit ja tsellot mängida. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus. Nimelt oli ta üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui ta taipas, et pildi motiivil on ,,jalad ülespidi". Siit järeldas ta, et motiiv on pildis ainult segav asjaolu, väärtusetu ballast. Kandinsky arvates on puhas kunst sarnane muusikaga, kus helid ka midagi ei kujuta. Maalikunstnik peab
sünnipäevaks Kirjastaja: Universal Edition VOKAAL- JA KOORIMUUSIKA Teosed koorile, (solisti(de)le) ja orkestrile Nt: Da pacem Domine 2004/2008 segakoor, sümfooniaorkester: 2222, 4221, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Neues Kammerorchester, Potsdamer Kantorei, dirigent Ud Joffe; 27.04.2008, Potsdami Lunastaja kirik Kirjastaja: Universal Edition Teosed koorile, (solisti(de)le) ja instrumendile / instrumentidele Nt: Alleluia-Tropus 2008 vokaalansambel või segakoor, 8 tsellot Tekst: õigeusu liturgiline pealaul - tropar Pühale Nikolaosele (kirikuslaavi keeles) Esiettekanne: Vox Clamantis, tsellooktett Amsterdam; 20.12.2008, Bari katedraal, festival ,,Le voci dell'Anima" Kirjastaja: Universal Edition Teosed hääl(t)ele ja orkestrile Nt: Eesti hällilaul "Kuss-kuss, kallike" Tsüklist 2 hällilaulu 2002/2005 2´15´´ naiskoor või 2 häält, keelpilliorkester Tekst: (eesti keeles) Kirjastaja: Universal Edition
Tuntuse saavutas dirigendi ja kontserdi pianistina. On Oxfordi ja Cambridge´i ülikooli audoktoriks. Looming: Tema loomingu põhiosad muudustavad väikevormid.on 140 soololaulu, klaveipalade trükid. Suurvormidest on ta loonud ühe klaverikontserdi. Kuulsuse tõi talle teos ,,Peer Gpynt" (muusika näidendile) *Jean Sibelius 1865- 1957 Soome helilooja. Sündis Härmelinnas.Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Peres oli 3 last, vend mängis tsellot, õde klaverit ja ta ise viiulit. Nad tegid kolmekesi triot. Õppis Helsingi ülikoolis juurat ja samal ajal astus ka Helsingi Muusika Instituuti, praegune Sibeliuse akadeemia. Tuntust saavutas ka dirigendina. Pärast Soome iseseisvust 1917 aastal andis kontserte nii Euroopas kui ka Ameerikas. Looming: Domineerivad suurvormid nagu näiteks 7 sümfooniat, kuuluvad 20.sajandi väljapaistvamate teoste hulka. Progrmmiline muusika, mis on inspireeritud kodumaa loodusest, rahva
jahipasun ja muuseumi ühe asutaja- Johannes Helila kingitusena veel üks torupill. Hiljem on neile lisandunud veel pille ostude, annetuste ja kingituste näol. Keelpillid Juba 17. sajandist on teateid viiuli olemasolust Eesti linnades. Pillil mängimine levis kiiresti ja peagi muutus uudne mänguriist väga populaarseks. Küladesse jõudis viiul aastakümneid hiljem ning oli algselt seotud vennastekoguduseliikumisega. Muuseumi kollektsioonis on sadakond viiulit, vioolat, tsellot ja muud keelpilli, neist ekspositsioonis küll vaid väike osa. Unikaalsemad on itaalia pillimeistrite Paolo Maggini ja Gasaprd Duiffo Pruggardi valmistatud pillid. Vanimaks teadaolevaks Eestis elanud pillimeistri tööks on Antony Wäszgnergeri 1727. aastal tehtud viiul. Pillikollektsioonis on August Kristali (1866-1925) ja Felix Villaku (1921-1997) rahvusvahelistel võistlustel auhindu saanud pillid, tuntud meistrite Jakob Maloki, Peeter Ivanovi, Hans Nordeni, Johannes Hingi, Johann
Ministeeriumikooli. Naaberküla nime kandvas orkestris hakkas ta üheksa-aastasena flööti mängima. Kooliorkestris paistis ta silma oskusega pille häälestada. Joonistuskirg pani aluse tulevasele kunstihuvile ja ilusale noodikirjale. Pärast Torila Ministeeriumikooli lõpetamist 1920.a. suundus viieteistaastane Eduard Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus venna eeskujul kooliõpetajaks õppida. Tulevane helilooja mängis kooli orkestris tsellot ning ja juhatas õpilaskoori. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus alustas oreliõpinguid. Tema õpetaja ja mentor oli Heino Eller. 1926. a. lõpetas Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit. Lühikese rongisõidu kaugus Tartust võimaldas õppida Heino Elleri soovitusel muusikateooriat ja harmooniat. Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori sai Eduard
annaabi.ee 
