Alexander Borodin (0)

Sarnased õppematerjalid

8

odt

M. Mussorgski ja A. Borodin

TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010  Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat ­ Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö.  Modest Mussorgski

Muusikaajalugu

1

doc

A. Borodin M. Mussorski

Lemmikteemad olid vägilased ja rahvuskangelased. Muusika oli lai ja voolav, hästi rahvalaulu lähedane. Eeskujuks oli Glenka muusika. Tähtsamad teosed: ooper,,Vürst Igor`` 1870.a. Vägilasesümfoonia 1876.a. Sümfooniline pilt Kesk-Aasias 1880. 18 romansi Ooper ,,Vürst Igor`` Alustas kirjutamist 1869 ja lõpetas selle helilooja Rimski Korsakov. Ooperi aluseks on 12. saj. pärit eepos, jutustus Igori sõjakäigust. Libretto kirjutas ta ooperile ise. Igor oli Kiievi vürst. Borodin kasutas Idamaade ja Vene muusikat. Kõige kuulsam ooperis on vürst Igori aaria. Ta langes Polovetside juurde vangi. Kontsat pakkus talle ühineda endaga. Igor unistab seal vabadusest ning vabastada kodumaa. Keegi aitas tal sealt põgenema. Kuulamine: Avamäng, Igori aaria- viiulid mängivad, Kontsaki aaria- hästi tantsisklev muusika, polovitside tantsud: tütarlaste tants- poiste tants: idamaine rahvaviis. Slava koor. Modest Mussorgski 1839-1881

Muusikaajalugu

10

doc

Vene muusika

heliloojate väikesel, kuid juba võimsal rühmal." Ja kuigi Stassov pidas silma kõiki rahvuslikke heliloojaid 19.sajandil, hakati nimetust ,,Võimas rühm" kasutama Balakirevi ringi ehk nn. uue vene muusikakoolkonna kui kõige rahvuslikuma rühmituse kohta. ,,Võimas rühm" on oma ajajärgu, 1860-70.aastate kõige demokraatlikum rühmitus, kuhu kuulusid: Mili Balakirev (1837-1910) Caesar Cui (1836-1918) Modest Mussorgski (1839-1881) Nikolai Rimski-Korsakov (1844-1908) Aleksandr Borodin (1833-1887). Muusikas olid kõik rühma liikmed iseõppijad. Eeskujuks M.Glinka ja A.Dargomõzski looming.  Peale Balakirevi oli kõigil veel mingi põhielukutse: Borodin oli rahvusvaheliselt tuntud keemik, Cui sõjaväeinsener, Mussorgski kaardiväeohvitser, Rimski-Korsakov mereväeohvitser. Neist Borodin ja Cui jäid valitud elukutsele truuks elu lõpuni. Muusikas on igal heliloojal küll individuaalne käekiri, aga loomingus on ka ühiseid

Muusikaajalugu

17

docx

M.Mussorski ja M.Glinka

Aastast 1960 korraldatakse Glinka-nimelisi lauljate konkursse (vt. pilt 6). Pilt 6. Mariinsky teatri lähedal olev Glinka monument. 2. MODEST MUSSORGSKI Venepäraseim ja omanäolisim vene helilooja, oli üks 19.sajandi originaalsemaid muusikalisi mõtlejaid.(vt. pilt 7) Pilt 7. Modest Petrovits Mussorgski 2.1 Võimas rühm ehk Vene viisik Sinna kuulusid: Modest Mussorgski, Mili Balakirev, Aleksandr Borodin, César Cui ja Nikolai Rimski-Korsakov. Peterburi noorte asjaarmastajate muusikute rühmitus, kust võrsus kolm kõrgelt hinnatud vene heliloojat - M.Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov (1844- 1908), Aleksander Borodin (1833-1887) Kõik nad taotlesid rahvuslikkust. Lõid laule, oopereid ja programmilisi instrumentaalteoseid. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu

Muusikaajalugu

17

docx

MUUSIKAAJALUGU

,,Võimas rühm" Vene heliloojate rühmitus, mis hakkas kujunema 1850ndatel aastatel. Sinna kuulusid vene rahvuslased, kes nägid vene heliloomingu tulevikku Glinka muusika rahvusliku traditsiooni jätkamises. Rühmituse liikmed loobusid akadeemilisest kõrgkoolitusest ja tegutsesid kutsetegevuse kõrval kompositsioonialase eneseharimisega. ,,Võimsasse rühma" kuulusid: · Mili Balakirev (matemaatik, pianist, dirigent) · Aleksandr Borodin (keemik) · Modest Mussorgski (sõjaväeohvitser) · Nikolai Rimski-Korsakov (mereväeohvitser, kompositsiooniõppejõud) · Cesar Cui (sõjaväeinsener) Rühmituse ideoloog oli kunstikriitiik Vladimir Stassov. Põhisuunad: · Realismitaotlus (elu tõepärane kirjeldamine). · Eelistatud zanrid olid ooper, programmiline orkestrimuusika ja soololaul. · Temaatika oli rahvuslik-ajalooline. Aleksandr Borodin (1833-1887) Andekas keemik ja suur muusik.

Muusika

32

docx

Muusika ajalugu 11. klassi kokkuvõttev konspekt

Eitasid akadeemmilist haridust o Teosed: Mussogski ­ ,,Boriss Godonov" ja ,,Hovanstsina" (reaalsed ajaloolised sündmused, nimetas ise neid muusikaid rahva draamadeks, muusikas pani erilist rõhku koori stseenidele) · Kuulame: o ,,Boris Godonov" kroonimine o ,,vürst igor" Borodin (polovetside tantsud) Pjotr Tsaikovski (1840-1839) · Looming: o on psüholoogilise eluga, sageli higne valust, o kaunilt voolavad meloodiad o lüürilised teosed o loomingut mõjutas sügavalt tema isiklik elu oli homoseksuaal, varjas seda terve elu · elulugu o oli moskva konservatooriumi professor hiljem nimetati Tsaikovski nimelises konservatooriumiks

Muusika ajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

kirjanduses. Tema teosed olid rahvuslikud, võttis aineks Vene ajaloosündmused ja muinasjutud, muusikas kasutas Vene rahvaviise. Ta kirjutas esimese Vene rahvusliku ooperi pealkirjaga „Ivan Sussanin“. Temalt on veel kaks kuulsat ooperit „Rusloun ja Ludmilla“ ning „Kamarinskaja“. Glinka mõjutas oluliselt 19. Saj teisel poolel tegutsenud noori heliloojaid, keda hakati kutsuma „Võimas rühm“: 1. Mili Balakirev  2. Modest Mussorgski 3. Aleksander Borodin 4. Nikolai Rimski- Korsakov 5. Cesar Cui Kõik nad olid väga suure patrioodid. Teemadeks olid Vene ajalugu ja muinasjutud. Leidsid, et Vene muusika peab arenema Lääne muusikast sõltumatult, selle pärast eitasid klassikalist muusikaharidust- olid iseõppijad. Mängisid üksteisele oma loomingut ette ja analüüsisid seda koos. Kõigil oli ka mingi muu eriala. Mussorgski põhiteosteks on kaks ooperit: „Boriss Godunov“ „Hovanština“

Muusika ajalugu

20

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”. CLAUDE DEBUSSY Achille Claude Debussy 1862-1918, Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuksheliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure. Impressionism on suund muusikas, mis sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Impressionistlik muusika pöörab erilist tähelepanu instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Impressionistlik orkestrikäsitlus tõi endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse

Muusikaajalugu

Kommentaarid (0)