põletada, kuid teda takistati ja Achilleuse ema jättis oma mehe ja lapse maha ● Uuema versiooni järgi kastis Achilleuse ema Acilleuse Styxi jõkke hoides teda kinni tema kandadest, seetõttu jäid kannad püha veest puutumata ja need jäid Achilleuse ainukeseks haavatavaks kohaks Achilleus Trooja sõjas ● Kui Achilleus oli alles poisike, ennustas Kalchas, et Trooja linna ei võideta ilma Achilleuse abita ● Troojas saavutas Achilleus kiiresti võitmatu ja piirajate seas vapraima kangelase kuulsuse Achilleuse surm ● Pärast Hektori surma oli Achilleusel vähe elada jäänud ● Ta sai surmava haava vibunoolest mis lasti talle kanda Parise poolt ● Achilleuse turvistik anti kõige vapramale kreeka sõdalasele
Sõda kestis kümme Trooja hävitati aastat ja lõppes lõplikult, kuid kreeklaste kasuks. kreeklaste Võit tuli kavaluse abil, tagasisõidul koju ei mille mõtles välja vedanud neilgi. Odysseus. Sellest räägib hulk http://www.youtube.com/watch?v=YbiR6IMf5KQ&NR=1 legende ja eepos "Odüsseia". Laokoon Laokoon oli preester Troojas, kes hoiatas inimesi hobuse sisseviimise eest. Laokooni hoiatuse peale tulid aga merest välja maod, kes Laokooni ja ta pojad surnuks kägistasid. Heinrich Schliemann (1822- 1890) Oli 19. saj. saksa arheoloog. Pärit vaesest perest, juba lapsena huvitus Kreeka mütoloogiast. Unistuseks oli välja kaevata Trooja linn. Tegutses kaupmehena ja kogus varanduse, mille abil pühendus arheoloogiale. Asus "Iliase" abil Troojat
Antiikkirjanduse konspekt Trooja hobune kreeklaste poolt kingitud hobune, millega kreeklased saavutasid Troojas võidu. Achilleuse kand ainus nõrk koht inimesel Oidipuse kompleks lapse alateadlik kiindumus oma vastassoost vanemasse Isikud Hesiodos - Boiootiast pärit väikemaaomanik ja rapsood, õpetusliku eepika esindaja ja töö poetiseerija. Tuntuim poeem ,,Tööd ja päevad" Alkaios aristokraat, võttis osa poliitikaelust ja kirjutas enamasti poliitilist võitlusluulet, aga ka armastus-, sõprus- ja veinilaule ning hümne jumalatele.
1. ''Kypria'' Trooja sõja eellugu(Gain+Zeus) Trooja sõja eeldus (Paris+kuldõun) Trooja sõja algus 2. ''Ilias'' - Trooja sõja tegevus 3. ''Aithiops'' Trooja sõda ja Achilleuse surm 4. ''Väike Ilias'' Ennustus Trooja langemise kohta Trooja hobuse valmistamise lugu 5. ''Ilioni häving'' Trooja hobuse linna toomine Koledad tapatalgud Troojas 6. ''Nostoi'' - Kreeklaste raskused kojupöördumisel pärast Trooja vallutamist 7. ''Odüsseia'' Odüsseuse kümneaastane kodutee 8. ''Telegoneia'' Odüsseia uued rännakud Mis on olümpos? Olümpus on koht, kus elavad kõik maailma jumalad.
Hektor sai mida tahtis ja täiega. Ma usun et müüri ümber oli hektori verd kauaks. Kui Primos tuli oma poja surnu keha järgi või nii öelda jäänuste järgi võisin need talle ju anda. Ma sain oma kättemaksu. Kuid ei tea kas oleks pidand. Kui Primos nägi mis ta pojast järgi oli jäänud hakkas ta kindlasti mind vihkama üle kõige. Aega läks palju edasi. Ma isegi suutsin vahepeal tappa Penthesileia või mis iganes ta nimi oli. Ma olin kõige kardetuim inimene troojas. Kõik läks üles mäge kuni äkki ei kuskilt tabas Paris oma mürgi noolega mind kanda. Ilmselt Primos oli talle rääkinud mis ma ta vennaga tegin ja teda üles ässitand, kõige mind vihkama pannud nagu ta ise mind vihkas. Ma tunnen kuidas mürk mu sees voolab ja minu sisemust minuti haaval hävitab. Peagi ei ole must midagi alles. Ei tea kas keegi jab mind mäletama. Kas mind teataks inimkonna hävingu viimasetel hetkedel kui kunagine kangelane.
Tartu Ülikooli kunstimuuseumi püsikollektsioonis olev ,,Laokoon" on hellenistlikul ajal Kreekas valminud teose koopia. Arvatav valmimisaeg on umbes I saj keskel eKr. ,,Laokooni" grupp kuulub Rhodose koolkonna tööde hulka. Skulptuuri grupp leiti aastal 1506 1. Praegu asub see Vatikani muuseumis ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on võimalik näha selle teose kipsvalandit. Levinud on põhiliselt kolm müüti sellel skulptuuril kujutatu kohta. Laokoon oli jumal Apolloni preester Troojas. Ühe versiooni kohaselt teenis preester Apolloni viha, rikkudes oma tsölibaadivannet ja saades lapsi. On ka oletus, et ta armatses oma naisega Apolloni pühamus ja see vihastas jumalat. Selle jutu kohaselt saatis Poseidon Laokoonile karistuseks kallale meremaod. Teise versiooni kohaselt saadeti karistus Laokoonile seetõttu, et ta hoiatas troojalasi kreeklaste kavaluse eest. Ta soovitas rahval mitte vastu võtta kreeklaste poolt linna
2 kullast kappa Vaphiost - 1500 eKr. Trooja Tänapäeva Türgi, Väike-Aasia poolsaar, Uus Ilioni küla, Hissarliki küngas. Välja on kaevatud 9 kultuurikihti. Oletatavad Trooja sõja sündmused toimusid alt kuuendas kihis. ca 1170 eKr. Berliinis Pergamoni muuseumis asub üks päikesejumal Heliosega metoop (plaat kreeka templi friisis). (Helios Ilion) Heinrich Schliemann (1822-1890) Saksa amatöörarheoloog. Ta avastas rusud, mida pidas Troojaks. Kokku kaevas ta kolmes kohas - Troojas, Mükeenes ja Tirunses. Esimesena kaevas Hissarliki künkal Ameerika asekonsul Frank Calvert. Priamose aare, Helena ehted suur kogus Troojast leitud kuldesemeid. 1945. aasta maikuus viisid nõukogude väed 400 eset Venemaale ja neid varjati Moskvas Puskini muuseumis ja salati nende olemasolu 1991. aastani.
elasid. 6) Trooja sõda toimus arvatavasti 12. või 13. sajandil eKr. Sel ajal olid kreeklased väga sõjaaltid, sest toimusid mitmed muutused riigipiiride suhtes, ning olid piisavalt sõjakad, et lahingut pidada. Vastuargumendid: 1) "Iliases" kirjeldatu on ilmselge liialdus, sest raamatus oli kirjas, et Trooja oli rahvarikas linn, kuid kohas, kus arvatakse olevat leitud Trooja linna varemed, on väljakaevatud vaid mõnikümmend maja. Seega võis seal elada vaid paarsada inimest. Ajaloolises Troojas aga elasid mitukümmendtuhat troojalast, kui uskuda Homerost. Kuna need andmed ei ole sarnased, siis võib ka kogu jutt olla väljamõeldis. 2) Trooja sõjas osalenute arv on samuti kaheldav, sest 12. ja 13. sajandil polnud nii suuri vägesid, kui oli raamatus kirjeldatud. 3) Kui mingi sõda toimuski, siis poleks see saanud olla nii suuremahuline ja laiaulatuslik, sest tolle aja tingimustes polnud see võimalik. Näiteks polnud nii palju
kultuuri algastmeid, kuna aga seevastu Kreetas ulatuvad minoilise kultuuri juured sügavale tagasi. Paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid. Hoopis teised huvid ja teine ilm valitseb mõlemal maal. Kreeta peened vaimsed huvid on tundmata mandril. Seal lõbutsetakse sõdade, relvade, sõdurite ja hobustega, ehk maal rahu olles naudivad
sest Aphrodite kartis Athenat. Athena pettis Hektorit nii, et muutis end Aphro sarnaseks ja siis tappis Ach Hektori. Kuigi H enne surma palus, et Ach ta keha koju saadaks, vedas Ach laipa ümber Trooja. Olümposel ei meeldinud laiba mõnitamine kellelegi peale Hera, Athena, Poseidoni. Priamos, Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse. 18.pilet TROOJA LANGEMINE Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras. Ach tappis Paris, kes laskis noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni). Ach rakmed sai endale Odysseus, teine kandidaat oli Aias. Loomulikult oli Aias solvunud.
pandud). Mõlemad kangelaseeposed on seotud Väike-Aasia poolsaare läänerannikul Dardanellide väina lähedal asunud Trooja linna hävitamisega ajal, kui Mükeene kultuur oli veel oma võimsuse tipul. 1870.aastatel kaevas saksa kaupmees ja muinsusteuurija Heinrich Schliemann esmakordselt välja muistse Trooja linna jäänused. Tänapäevaks on arheoloogid kindlaks teinud Troojas üheksa erinevat kihistust (alates III at eKr kuni ajani, kui linn oli Rooma ülemvõimu all). Mükeene perioodi ajal on Trooja kindlus ja linn hävinenud kahel korral. Neist esimest on seostatud ka võimaliku kreeklaste sõjakäiguga Trooja linna alla. a) Kangelaseepos ,,Ilias" räägib legendaarse Sparta kuninga Agamemnoni juhitud kreeklaste sõjakäigust Trooja linna vastu. Rünnaku ajendiks oli Trooja
7.Ahhailaste võimsad linnad-Mükeene ja Tiryns Peloponnesose poolsaarel. 8.Trooja sõda suurim sõda vanakreeka mütoloogias, sõja reaalne asetleidmine on tänapäeval suure kahtluse all. Sõja põhjus-õun kõige kaunimale, kolm jumalannat tahtsid endale saada. Paris andis Aphroditele, armastusjumalannale, kes lubas talle Ilusa Helena, kelle abikaasa kuulutas Troojale sõja. 9.Trooja asus Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 10.Väljakaevamised Mükeenes ja Troojas saksa ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann. Vanakreeka kunst. 1.Kreeka kunsti ajajärgud-*arhailine aeg 660 e.Kr *klassikaline aeg 480 e.Kr *hellenistlik aeg 323-30 e.Kr 2.Kunsti levikualad väljaspool Väike-Aasia (praegune Türgi), Lõuna-Itaalia, Lõuna- Prantsusmaa, Krimmi poolsaar, Egiptus ja Põhja-Aafrika. 3.Kreeka templi põhiplaan sammastega ümbritsetud piklik hoone, seisis astmeliselt tõusval alusel
selle tagasi viima. Heraklesel tuli veel ette võitlus Antaiosega, kes oli vägev gigant ja maadleja ning sundis teisi temaga võitlema, seades tingimuseks, et võidu korral võib ta kaotaja tappa. Herakles võitis teda ja tappis ta ise hoopiski. Ta võitles ka jumal Acheloosega, sest Acheloos armastas neidu, keda Herakles tahtis nüüd naiseks võtta. Herakles tappis ta ära ja sai Deianeira omale naiseks. Ta rändas paljudel maadel ja sooritas ohtralt muidki vägitegusid. Troojas päästis ta neiu, keda ootas samasugune saatus nagu Andromedatki. Ta oli jäetud randa, et oodata koletist, see oli ohverdamise eesmärgil. Neiu oli kuningas Laomedoni tütar. Laomedon oli tüssanud Apollonit ja Poseidonit tasuga, kui need olid Zeusi käsul ehitanud kuningale müüri Trooja ümber. Karistuseks saatis Apollon Troojasse katku ja Poseidon meremao. Herakles oli nõus neidu päästma, kui neiu isa annab talle need hobused, mis Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud
5. Kreetalased kaunistasid maale loomade, inimeste(sõdalaste) ja muude kummaliste piltidega. 6. Kreeka kultuur hääbus kuna Kreeta alluvuses olnud ahhailased tulid 15. saj. sinna ja hävitasid Knossose. 7. Ahhailaste võimsust tõendavad võimsad linnad nagu Mükeene ja Tirynsi. 8. Trooja sõda oli Väike-Aasias, praeguse Türgi territooriumil. 9. Trooja linn asub tänapäeva Türgi territooriumil. 10. Väljakaevamisi Mükeenes ja Troojas tegi saks päritolu ärimees ja arheoloog Heinrich Schliemann ( 1922- 1990 a.). Vana-Kreeka 1. Kreeka kunsti jaotatakse kolmeks ajajärguks 1) Arhailine ajajärk: 600 eKr. 2) Klassikaline ajajärk: 480-320 eKr. 3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost
Seal sümboliseerib ta vaarao võimu. Erinevalt Egiptuse sfinksist on Kreeka sfinksil tiivad ning aja jooksul muutub ta aina rohkem inimese sarnaseks. Sfinksi kasutati halva eemalhoidmiseks. Greif Greif on koletis, kellel on lõvi keha ning kotka pea, samuti tiivad. Tal on suur roll Minose ajajärgul, mil ta Väike-Aasia rahvastelt üle võeti. Greife võib näha paljudel sküütide vaasidel ja pronksesemetel. Homerose kangelaseeposed "Ilias" Põhiliselt toimub tegevus "Iliase" eeposes Troojas. Trooja on Hellespontose idakaldal asuv kindluslinn. Tänu oma strateegilisele asupaigale on ta alati tähtis olnud. Juba vanast ajast oli see residentsiks kuningakojale. "Ilias" on lugu sellest, kuidas kreeklased pea kümme aastat Trooja linna vallutada püüavad. Tegevusse on segatud ka mitmed jumalad, kes kutsutakse nii kreeklaste kui ka nende vastaste poolt kohale. Apollon lööb korra majja, kui kreeklaste väepealik Agamemnon Alpolloni preestri tütre
Seepärast olgu siingi ette toodud mõned üksikasjad, mis eraldavad Kreeta ja Mükeene kultuure teineteisest. Esiteks kuuluvad siia paleed, mis Kreetas rühmituvad õue ümber ja on kindlustamata rahulikuks elamiseks, kuigi neidki võidi muust ilmast eraldada ja tarbekorral kaitsta. Kreekas aga puuduvad säärased paleed täiesti, need on seal kindlustatud lossid nn. megaron- tüüpi, kus iga osa on iseseisev, kujutades pikergust nelinurkset ehitist väiksema eestoaga, nagu esi ajaloolises Troojas ja Kesk- Euroopas vaikülades. Freskomaale ja vaase Kreeta saarelt Leide Kreeta saarelt. 1- madude jumalanna; 2 - kivist vaas, millel kujutatud spordiharjutusi ja maadlusi ning härjavõitlust; 3 - kivist pitsat mäetipul seisva jumalanna kujuga Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Mükeenes leidub väga harva säärase sisuga pilte, need on tavaliselt sõja- ja jahipildid
Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos (7. saj algus eKr) sündis Boiootia linnas Askras. Meieni on tervikuna säilinud kaks Hesiodose eepost: jumalate põlvnemisest rääkiv ,,Teogoonia" (1022
merd. Hippolyte oli oma kauni vöö saanud kingituseks isalt, Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud.
Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi mk. Arheoloogilistel andmetel rajati see 600 eKr karjuste ja maaharijate asulate ühinemise tagajärjel. Pärimuse järgi tegi seda Romulus 21.apr 753 eKr.
ehitada tohutu puust hobuse. Hobune oli ehitatud põletatud laevadest ja sinna sai pugeta käputäis sõdureid. Kreeka laevad teesklesid põgenemist ja lahkusid. Hobune veeti trooja värava ette ja troojalased viisidki hobuse oma linnamüüride sisse. Hobuses olid peidus sõjamehed kes tulid öö saabudes hobusest välja ja avasid väravad. Teised Kreeklased olid öösel tagasi tulnud ja ootasid väravate all. Nüüd olid Kreeklased troojas sees ja toimus tohutu verevalamine. Kõik Troojalased tapeti ja Trooja põletati maatasa. Kuulus Trooja hobune tänu millele hävitati Trooja linn. Keeeka müüdid ja kirjandus. Kreeklaste müüdid rääkisid kunagi elanud inimestest ja nende tegudest. Neid inimesi nimetasid Kreeklased kangelasteks. Ühed suurimad Kreeka kangelased on Odysseus, Agamemmnon, Achilleus ja Herakles. Neid kangelasi oli kindlasti veel rohkemgi. Müütideks nimetatakse lugusid kangelastest ja jumalatest
tingimuseks, et võidu korral võib ta kaotaja tappa; Herakles tõstis Antaiose üles õhku ja kägistas ta. Herakles võitles jõejumal Acheloosega, sest Acheloos armastas neidu, keda Herakles tahtis nüüd naiseks võtta. Acheloos üritas Heraklesele aru pähe panna, kuid Heraklese puhul oli see mõttetu. Acheloos muutis end sõnniks, kuid Herakles oli juba harjunud sõnnidega tegelema ning murdis sõnni sarve. Herakles sai Deianeira endale naiseks. Herakles päästis Troojas neiu, keda ootas sama saatus, nagu Andromedatki; õnnetu oli jäetud mereranda ootama koletist, keda polnud võimalik muude ohvritega lepitada. Neiu oli kuningas Laomedoni tütar; Laomedon oli tüssanud Apollonit ja Poseidonit tasuga, kui need olid ehitanud müüri Trooja ümber. Karistuseks saatis Apollon Troojasse katku ja Poseidon meremao. Herakles oli nõus neidu päästma, kui neiu isa annab talle need hobused, mis Zeus oli Laomedoni vanaisale kinkinud.
Pärast pikki ettevalmistusi kogunes Aulise sadamasse määratu armee, Homerose andmeil umbes 100 000 meest. Kuid jumalanna Artemis tekitas merel tuulevaikuse, et takistada kreeklaste laevastikul väljasõitu Aulisest. Ennustaja kuulutas, et Agamemnonil tuleb jumalannale ohverdada oma tütar IPHIGENEIA3. Lõpuks maabusid sõjamehed Trooja all 1186 laeval. Iphigenia ohverdamine Aulises. Pompei seinamaal. Arheoloogiamuuseum, Napoli. Ka Troojas polnud sangareist puudu. Parise vanem vend HEKTOR oli jõult ja vapruselt võrdne Achilleusega. Uljalt sõdis ka kõrgest soost troojalane AINEIAS4, kes hiljem kandis põlevast Troojast välja oma vanurist isa ja jõudis lõpuks Itaaliasse. (Rooma kirjaniku Vergiliuse eepos kannabki nime Aeneis.) Ahhailaste (kreeklaste) ja troojalaste sõda oli kestnud juba üle üheksa aasta, kui toimusid sündmused, millest jutustab "Ilias", mis koosneb kahekümne neljast laulust. Eepose esimene laul
Hippolyte oli oma kauni vöö saanud kingituseks isalt, Areselt, see sümboliseeris inimestest üleolekut. Amatsoonid võtsid Heraklese aupaklikult vastu ja Hippolyte oli nõus ka oma vöö loovutamisega, kui mängu sekkus Hera, kes muundas ennast amatsooniks ja provotseeris suure tüli. Herakles muidugi arvas, et tegemist on tema otsese solvamisega ning tappis järgnenud võitluse käigus Hippolyte ning pääses koos vööga põgenema. Tagasiteel leidis aset vahejuhtum Troojas. Trooja kuningas Laomedon oli (Zeusi käsul) lasknud Apollonil ja Poseidonil oma linna müüriga ümbritseda, kuid keeldus hiljem ehitajatele kokkuleppitud palka tasumast. Selle peale saatis Apollon Troojasse katku ning Poseidon merekoletise, kes pidi nahka pistma ohvriks toodud Laomedoni tütre. Viimases hädas pöördus kuningas Heraklese poole ja lubas talle abi korral hobused, mis Zeus oli tema vanaisale kinkinud. Herakles tappis merekoletise, kuid kui lubatud tasu ei
" Vastuseks nendele sõnadele kostab heakskiidumöire, ja mõni tund hiljem liiguvad kreeklased lahingukorras linna poole. Kes vähegi suutis, tegi ohvrianni jumalatele, paludes, et ta pääseks surmast; kõik on aga otsustanud võidelda, et viia lõpule see juba liiga pikaks veninud sõda. Läbi Trooja ees laiuva suure rohelise tasandiku, millest voolavad läbi Kaystrose ja Skamandrose (jumalate poolt Xanthoseks kutsutud) jõed, liigub Kreeka vägi raua kõlisedes lahingusse. Troojas peetakse samal ajal koosolekut. Kõik troojalased on kogunenud oma vana ja targa kuninga Priamose ümber, rääkides sõjast ja sellest, mida on kõige otstarbekam ette võtta. Arutelu katkestab tunnimees, kes saabub joostes linnamüürilt. ,,Kuningas, vennad!" hüüab ta. ,,Kreeklased tulevad!" Järgmisel hetkel hüppab Trooja väejuht, Priamose poeg Hektor jalule ja hüüab: ,,Kõik kohtadele! Koosolek on lõppenud! Valmistuge kõik linnast väljuma!" Kohe tormavad
üks mees, kes näeb tuevikku. Kreeklased said selle mehe kätte ja see rääkis neile, et Trooja linn ei lange enne,kui Trooja linna vallutamiseks kasutatakase Heraklese vibu ja nooli. Kuid uba oli selles, et need nooled ja vibu jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata ja pesitseb nüüd kuskil saarel. Odysseus läheb meestega sinna saarele ja saab vibu ja nooled ning kutsub kangelase Troojasse, kus kangelane tapab Parise. Kuid trooja ei lange ikka. Kreeklased saavad teada, et Troojas asub Pallas Athena püha kuju ja Trooja püsib kujuga võitmatu. Siis see varastatakse, kuid ikka ei lange. Siis mõtles Odysseus, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutaa sinna sisse üks sõjameeste jõuk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb vaid üks kreeklane, kes valetab Troojalastele, et kreekalsed said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada. Ning lepitamiseks kingivad neile selle hobuse. Troojalased kuuletuvad ja veavad hobuse linna
Euripides (485/4 või 480-406 eKr) Kirjutas 92 draamat. 1) ,,Alkestis" a 438 a 2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3
• Põhiteos: Die Herkunft der Germaner (1911) • Asustusarheoloogia (Siedlungsarchäologie) – arheoloogiline kultuur = mineviku rahvusrühm • Seostas proto-indoeurooplased noorema kiviaja nöörkeraamika kultuuriga • Hiljem kasutati tema ideid natsiideloogias (ka sõja järel nn vastupropagandas), seejärel pigem põlatud Heinrich Schliemann ja Trooja • Elukutselt kaupmees • 1868. aastaks piisavalt rikas, et edaspidi tegelda väljakaevamistega • Kaevas Troojas (Hissarlik’i künkal Türgis) 1871–74, 1878–79, 1882– 83 ja 1888–90 • Tuntuim leid – nn Priamose aare • 1876 kaevas Mükeenes, tuntuim leid – nn Agamemnoni surimask Tegevuse kriitika: 1) Kiirustas kaevamistel, 2) Eemaldas “hilised” ladestused (hiljem selgus, et ka selle mida ta tegelikult otsima läks 3) “Trooja-2” tasand, millega ta põhjalikult tegeles ning kust pärinevad tema tuntumad leiud, on ca 1000 a varasem kui Trooja sõda Mortimer Wheeler
meelelahutusliku eesmärgiga (vabaõhuteatri algus?) • Esindusruumid, eluruumid, laod, töökojad- Knossoses • Lõunarannikul - Ephaistos? - suur regulaarne plats; suured trepid kust pääseb hoovi; Kõrge kultuur arenes juba III aastatuhandel eKr, leiukohad Egeuse mere saartel ja kallastel - Kreeta saarel, Küklaadidel, Kreeka rannikul ja Väike- Aasia loodeosas (Troojas). Leiud kuuluvad pronksiaega. inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi: kaevab välja ja osaliselt restaureerib Knossose palee Kreeta kirjad A ja B, B kiri dešifreeritud Mis oli teada: kuningas Minos (Zeusi ja Europe poeg) abiellub Heliose tütre Pasifega, kokku seitse last, viimane laps karistuseks sõnniga - sünnib Minotaurus.
Athena pettis Hektorit nii, et muutis end H venna sarnaseks ja siis tappis Ach Hektori. Kuigi H enne surma palus, et Ach ta keha koju saadaks, vedas Ach laipa ümber Trooja. Olümposel ei meeldinud laiba mõnitamine kellelegi peale Hera, Athena, Poseidoni. Priamos, Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse. 18.pilet TROOJA LANGEMINE Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras, kuna tr tuli appi Etioopia prints ja koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni).
sest Aphrodite kartis Athenat. Athena pettis Hektorit nii, et muutis end H venna sarnaseks ja siis tappis Ach Hektori. Kuigi H enne surma palus, et Ach ta keha koju saadaks, vedas Ach laipa ümber Trooja. Olümposel ei meeldinud laiba mõnitamine kellelegi peale Hera, Athena, Poseidoni. Priamos, Hektori isa läks Ach paluma, nii et Ach pehmenes ning andis koletu laiba tagasi. Ach lubas nii kaua sõda tagasi hoida kuniks Hektor on maetud. Kangelast leinati Troojas kaua, 9. päeval põletati Hektori keha ning tuhk maeti sügavasse hauakoopasse. 18.pilet TROOJA LANGEMINE Kuigi Hektor oli surnud, oli kr ikka raskes olukorras, kuna tr tuli appi Etioopia prints ja koidujumalanna poeg Memnon. Memnoni tappis Ach. Ach tappis Paris, kes laskis Apolloni juhatusel noole Ach kanda, kus oli tema kõige nõrgem koht (kui ema oli poja Styxi vetesse kastnud, jäi jalakand kuivaks, sest ema hoidis sealt last kinni).
Siiski see nii läks ning pulmapäeval andis isa danaiitidele pistodad, et oma peigmehed öösel tappa. 49 tütart täitsid isa käsku, üks, Hypermestra, seda teha ei suutnud ning päästis oma peigmehe. Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt
Nad said selle mehe kätte ja ta rääkis, et Trooja linn ei lange enne, kui Trooja linna vallutamisel kasutatakse Heraklese vibu ja nooli. Aga uba oli selles, et need jäid ühe kangelase kätte, kes sai mao käest halvata. Odysseus läheb meestega sinna saarele, kus mees pesitses. Odysseus saab vibu ja nooled kätte ning meelitab ka kangelast Trooja alla tulema, kus ta ka terveks raviti. Odysseus tappis Parise. Aga Trooja ikka ei lange. Varastatakse ka Troojas asuv Athena kuju ja Trooja ikka ei lange. Odysseus mõtles, et tuleks ehitada hobune, mis on seest tühi ja paigutada sinna üks julge sõjameeste salk. Ülejäänud vägi purjetab minema. Kaldale jääb ainult üks kreeklane, kes valetab troojalastele, et kreeklased said aru, et neil ei õnnestu Troojat vallutada ja et hobune on nii suur, et troojalased ei saa seda linna viia. Troojalased võtavad kohe vedu ja tahavad näidata, et saavad küll selle linna viia
iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Sujuva arengu tsivilisatsiooni suunas katkestas Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus 23. 21. sajandil. Troojas nõrgenes ajutiselt, Lerna kindlustatud pealikuresidents aga purustati sootuks ja selle kääpaga kaetud varemete ümber kerkisid nüüd ühe-kahe ruumiga elamud varasemast erineva tagasihoidliku leiumaterjaliga. Kõik see viitab kultuurikatkestusele, mida traditsiooniliselt on seletatud indoeurooplaste, täpsemalt kreeklaste esivanemate sissetungiga. Sõltumata sellest, millest kõnealune purustused tingitud (indoeurooplaste sissetungi teooriat pole suudetud ei tõestada ega
nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene megaroni lihtsates ja selgetes vormides aimub hilisemate kreeka templite eeskuju. Mükeene kultuuri aladel säilinud teede ja sildade jäänused knelevad sellest, et erilist tähelepanu pühendati kaubandusele ja sjavankrite rakendamisvimalustele. Pärast Santorini purske tagajärjel tekkinud katastroofi oli Kreeta sattunud Mükeene vimu alla. Mükeene sjaline vim kehtestati ka Troojas (Trooja sda). Varsti pärast Trooja sja lppu (13 saj. eKr.) kogunesid aga Mükeene ja Väike-Aasia kohale tumedad pilved. Aastatepikkused puaperioodid Kesk- ja Luna-Euroopas olid phjustanud kohutava näljahäda, mille tulemusena hakkasid rändama terved rahvad. Selle rahvasterände mitme laine tagajärjel vallutati u. a.1100 viimased mükeenlaste asulad. Algas Kreeka ajaloo tume ajastu, millesse uued valguskiired tungisid alles 8.saj.eKr.Ent suuline traditsioon li silla üle selle
annaabi.ee 
