Nikolai Valuev EST Nikolai Sergeyevich Valuev sündis 21. August, 1973. Ta on kahekordne maailmameister raskekaalus. 2005 aastal sai ta esimest korda maailmameistriks alistades John Ruizi, sellega ta sai ajaloo kõige raskemaks ja pikeimaks meistriks. Ta kaotas tiitli 2007 aastal Chagaev, ühtlasi sellega ta vahetas treenereid. Ta suutis võita tagasi tiitli 2008 aastal kus Valuev alistas Sergei Liakhovichi võites kõik roundid tema vastu. Tema kõige viimases võitluses kaotas ta tiitli David Heye vastu 12 roundis matsis. Tal olid ka tõsised luu ja liigese probleemid mille tõttu ta ei saanud võistelda mõnda aega. Ta on ka näidelnud filmis Stonehead mis võitis filmifestivali "Window to Europe". Peale seda hakkas ta näitlema korraga kahes filmis. Valuev on
Igas latris on korraga üks hobune või on see tühi. Hobune võib aja jooksul olla erinevates latrites. Meil peab olema näha, millistes latrites hobune on aja jooksul olnud. Hobusel on omanik. Hobuse omanik võib vahetuda. Me peame saama näha kogu omanike ajalugu. Omanikke võib olla korraga ka mitu. Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab. Samal omanikul võib olla osalus mitmes hobuses. Hobusel on treener. Aja jooksul võib olla tal neid treenereid mitu. Me peame näha saama, kes seda hobust on treeninud ja kes teda praegu treenib. Tegelikult võib hobusel olla korraga ka mitu treenerit, kes teevad hobusele erinevaid treeninguid või siis ka graafiku alusel samasuguseid treeninguid. Treener võib olla ka omanik. Oma hipodroomil korraldame me võistlusi. Iga võistlus koosneb jooksudest. Me peame saama registreerida hobuseid võistlustele ja jaotada neid jooksudesse.
kepikõnni liit INWA (International Nordic Walking Association), millel on rahvuslikud alaliidud 28 riigis, sealhulgas ka Eestis. INWA-l on 8 rahvusvahelis treenerit, kes koolitavad välja rahvuslikke treenereid igas liikmesriigis ning riikides, kes soovivad INWA-ga liituda Eesti rahvuslik alaliit (Eesti kepikõnniliit) loodi 2003. aasta sügisel, eesmärgiga propageerida kepikõndi Eestis ja koolitada välja rahvuslikke treenereid ja instruktoreid.
Juhtimiskontuur sisaldab ühelt poolt 3D-videojälgimissüsteemi roboti jaoks oluliste objektide positsioneerimiseks ja teiselt poolt manipulaatori liigutamise funktsioone, et instrumendid jõuaksid soovitud kiirusega täpselt sinna, kuhu vaja. Manipulaatori trajektoori kirjeldavad madalaima abstraktsioonitaseme mudelid. Kohandumine ja õppimine Tervise taastamisel räägitakse tarkadest proteesidest, mis suudavad õppida ja kohanduda vastavalt haige iseärasustele. Miks mitte luua ka robot-treenereid, mis tuntud sportlaste etalonliigutuste järgi treenivad lihaseid ja reflekse kriitilistes või maksimaalset täpsust nõudvates olukordades, õpetavad näiteks maailmakuulsa USA golfimängija Tiger Woodsi õiget lööki. Horisont 1/2009
Majanduslik olukord oli nende peres küllaltki vilets, sellepärast müüs ta oma võidetud auhinnad maha, et raha saada. Erki isa käiski võistlustel ainult selle tõttu, muidu poleks ta mingi hinna eest läinud. Suved veetis Erki Vanaisa juures Rõuges. Kuni 1983. aastani õppis ta Võru esimeses 8-kl. koolis. Peale seda soovitas isa tal minna Tallinna Spordiinternaatkooli. Seal ei tehtud temast suurt numbrit, kuna ta oli lühikest kasvu ja üsna nõrguke, ning enamus treenereid ei tahtnud teda enda treening gruppi. Siis jäi aga Erki Eesti teivashüppe eksrekordimehe Rein Soku tähelepanu alla tänu tema erilisele kirele ja tahtele spordi vastu. Erkil oli soov teha kõike andunult, et mitte jääda suurematest ja tugevamatest maha. Erki trumpideks oli väga hea tervis, kannatamisvõime ja võitleja hing. Tänu nendele omadustele ja rasketele treeningutele on Erki nüüdseks võitnud palju erinevaid medaleid, seda vaatamatta tagasilöökidele ja
puutunud väga erinevate treeneritega, kelle puhul ütleks isegi, et pole vastavale ametile sobilik. Treener on justkui lapsevanem, kes kasvatab, arendab ja kujundab treenitavat. Treenerid peavad arvestama iga treenitava omapäraga, ea ja koostama neile vastava treeningkava. Peab oskama luua usalduse oma treenitavaga, et koostöö oleks hea ja toimiv. Üheks tähtsamaks omaduseks treeneril peab olema oskus analüüsida liigutuste sooritamist. Kahjuks olen tänapäeval kohanud väga palju treenereid, kes kasutavad oma õpilasi kui vahendit. Näiteks olen kuulnud kus kestvusjooksudel kiputakse kasutama keelatuid võtteid nagu küünarnukkidega tõuklemine. Loomulikult selliseid asju tuleb ette ka meeskonna võistlusaladel. Selline käitumine ei anna paraku sportlasele mingit tulemust. Sportlane, kes on pandud ebapopulaarsele alale, ei saa realiseerida oma tegelikku potentsiaali, mis võib tegelikult olla sprint, aga konkurents on seal tihedam. Ja see, kes tõukleb, et saada parem
rünnakute mängimiseks. Viimaste sekundite rünnakud: Viimaste sekundite rünnakute liikumised sõltuvad sellest, kust pall mängu pannakse ja kas kaotusseisust pääsemiseks peab saavutama kahe või kolmepunktise korvi. Väga häid viimaste sekundite kombinatsioone saab luua audi sissevisetest, kuid alati ei ole küsimuses audi sissevise, vaid palli peab tooma üle keskjoone ning käivitama kiire ja resultatiivse positsioonirünnaku. Üks osa treenereid loob spetsiaalseid kombinatsioone viimaste sekundite situatsioonide jaoks, teine osa aga kohandab selle jaoks mõnd oma regulaarset rünnakut. On kuidas on, kummagi variandi puhul tuleb neid spetsiaalseid rünnakuid treeningul harjutada, nii kahe kui ka kolme punkti saavutamiseks, erinevate ajalimiitide jooksul, erinevate kaitsete vastu. Näiteid rünnaku skeemidest maaala pressi vastu: 1. 2.
lõpptulemuse mõjutamiseks. Tänu võidutulemustele saavad peale võistkonna liikmed kasu ka kohtunikud, kes aitasid tiimi võidule kaasa. Ka sportlaste käitumine kaasvõistlejate vastu näitab, kas sporti tehakse oma lõbuks ja heaolu saavutamiseks või kuulsuse ja rikkuse nimel. Kui ollakse tolerantsed ja lugupidavad teiste vastu, siis ilmselt raha ei mängigi suurimat rolli. Tänapäeval aga puutume pidevalt kokku jalgpalluritega, kes ei austa oma treenereid, võistkonnakaaslasi ja fänne solvates või manipuleerides nendega. Sellise inetu käitumisega paistavad silma just hästitasustatud sportlased, kellele on ilmselt rikkus ,,pähe hakanud". Tundub, et nende peamine eesmärk on ennast esitleda maailmale kui rikkureid, mitte kui andekaid ja parimate tulemuste nimel kõvasti pingutavaid sportlasi, keda kadestada ning eeskujuks võtta. Samas ei saa kõiki edukaid sportlasi ühte patta panna. Maakeral on miljoneid spordiinimesi, kes
kursusetöö kirjutamine ja vormistamine november, detsember 2013 Meetodi ja uuritava objekti kirjeldus Autor viib läbi küsitluse ja teeb koostööd veebilehe tellijaga (treener) vajaduste kohta, millist infot ja mis kujul soovib tellija veebilehel näha. Veebilehele tuleb 3 erinevat kasutajatüüpi: veebilehe haldaja treenerid (hetkel on tantsutrupil vaid 1 treener, kuid peab arvestama võimalusega, et see muutub ja treenereid on mitu) kliendid Kogutud info kohaselt veebileht peab sisaldama: infot idamaise tantsu kohta üldiselt – üldine idamaise tantsu tutvustus, erinevad huvitavad lingid, idamaiste tantsijate kostüümide kirjeldused jne. infot idamaise tantsutrupi ..... kohta – treener, kontaktandmed, ajalugu, pildid, esinemised jne. infot treeningute ajakava kohta ning hinnakiri
tõenäoline, et mõni selle spordiala esindaja kaugele jõuaks ja seda spordiala Eestis arendaks. 7 Kokkuvõte Tänapäeva tippspordis esineb mitmeid probleeme. Teiste kõrval on oma osa ka majandusel. Ühelt poolt loob majandus ja rahalised võimalused sportlastele ja spordialadele soodsad võimalused. Sest raha abiga saab võimaldada parimaid sportimispaiku, treenimisvahendeid, treenereid,... Samas toob majanduse sekkumine kaasa palju eetilisi probleeme. Ning muudab spordi tegemise mõndadele sportlastele raskemaks kui teistele. Kokkuvõtteks arvan, et kuigi raha võim tekitab spordis probleeme, on see üks tänapäeva tippspordi osasid. Sest raha mõjutab poliitikat, poliitika ühiskonda ning sport on ühiskonna osa, mida kõik ühiskonnas toimuv mõjutab. 8 Kasutatud materjal: www.eok.ee www.alecoq.ee www.saku.ee www
vaatas kõik esinejad ja tantsud läbi. "Kui see läbi sai, siis jõudsin täielikule järeldusele, et kuna olen teinud ettevõtlust ja ka kogu aeg samal ajal tantsuga tegelenud, siis otsustasin luua MTÜ M-Dance'i." M-Dance alustas 2009. aastal Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis, Kehtnas ja Naksitralli lasteaias. "Nädalas oli mul 17 trenni ja kõik üksi." Kuna ta tahtis lastele rohkem võimalusi pakkuda, siis kaasas ka sugulase Liina. Pärast esimest hooaega kaasas veel treenereid ja ise hakkas üha rohkem keskenduma organiseerimisele ja reklaamimisele ehk rohkem juhtimise peale. "Tekkis mõte luua ka esimene tantsuetendus." 19. detsember 2010 on see maagiline päev, millal see juhtuski. Etendus sai nime "Eesti kultusfilmid läbi aegade." Seal osalesid kõik kooli tantsijad. M-Dance tegutses kaks hooaega ja teisel aastal avalikustati ka firmasaladuse "M" tähendus. "M" tähendas Marikas't ehk Marikas-Dance. MARIKAS tantsukool 2011
siis oli jälle Contra kord ja nii kuni luuletuse lõpuni. Harjutustöö Koostaja: Virgo Tartu linnapea tütrest saab tantsusaate treener "Tantsimine on meil küll pereasi, aga rohkem ikkagi minu ja ema rida," ütleb Tartu linnapea tütar Kerstin Kruuse, kes nagu tema ema Katrin Kruusegi alustas omal ajal võistlustantsijana. Tänavu on Kerstin saate "Tantsud tähtedega" üks treenereid. Urmas Kruuse abikaasa Katrini ja tütre Kerstini elu lahutamatuks osaks on võistlustants! "Isa on küll selles mõttes toetav, et käib võistlusi vaatamas, uurib, kuidas mul läheb, elab ema ja minu tööasjadele väga kaasa. Aga kuna tal endal on väga vastutusrikas töö, siis ta tahaks sellest natuke eemale jääda. Ta pigem jääb kõrvaltvaatajaks ja sekkub siis, kui asi väga hulluks kisub. Kui ta saab
tähenduses. Treenerikutse andmisega ratsaspordis tegeleb Eesti Olümpia Komitee liikmena ERL. Kutsekomisjon kuulutab välja kutseandmise, võtab vastu kutsetaotluse dokumendid, korraldab kutseeksami ja otsustab kutse andmise (EOK, Treenerikutse). ERL korraldab ka nõutud taseme koolitusi kohtunikele ja treeneritele. Hetkel omab Eestis 2 treenerit IV taseme kutsetunnistust (Eesti Spordiregister). Vaatamata suurele hulgale atesteeritud ratsaspordi treeneritele Eestis, on hulk ka atesteerimata treenereid kes ei ole kutse eksamit läbinud ja tegelevad õpetamisega 11 teisejärguliselt ning on tihedalt seotud harrastusspordi ja selle edendamisega. Ratsaspordi treeneri töö on raske ning kannatlikkust nõudev töö. Iga õpilasega ei ole nii lihtne, kui teisega ning see vajab häid oskuseid õpetamise tasemel. Treeneri töö on uurida õpetatavalt tema eesmärkide kohta ning sellele lähtuvalt õpilasega ka tegelema (Pferdchen, 2010)
- mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust; - pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi, seejuures tunnustades oma piire; - mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega; - tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus; - arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite tõlgitsemiseks; nende otsuseid tuleb tunnustada; - mitte kasutama labast kõnepruuki või solvama vastaseid, treenereid, kohtunikke ja pealtvaatajaid. Treenerid: - olema eeskujuks sportlastele ja pealtvaatajatele; - õpetama sportlaslikkuse väärtusi, toimima nende järgi ja ootama ka teistelt sama; - mitte kunagi vaidlema kohtunikega ja teiste treeneritega sportlaste või pealtvaatajate ees; - säilitama ja järgima kirjapandud reegleid ja tegema noomitusi reeglite vastu eksinutele; - austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset;
valitsenud rullstiilis. Tegelikult arenes Fosbury flop märksa lihtsamini. Fosbury hakkas hüppama 11-aastaselt. Ta kasutas laste hulgas populaarset käärtehnikat, sest suurte koerte eest pagedes oli just niimoodi kõige kergem üle madalate plankude karata. Kui Dick 1962. aastal Medfordi saabus, oli tema parim tulemus vaid 1.65. «Ta oli jonnakas, jultunud, liiga ruttu kasvav laps,» meenutas Dicki üks esimesi treenereid Benson. Fosbury hakkas õppima rullstiili, kuid asi ei edenenud. Lõpuks Benson siiski halastas oma õpilasele ja lubas Fosburyl ühel võistlusel kasutada käärhüpet. Kõrgusel 1.70 juhtus midagi ebatavalist. «Tajusin äkki, et mul oli tarvis kergitada puusi nii palju, et mitte puudutada tagumikuga latti. Ja kui kergitasin puusi, siis hakkasin õlgu allapoole vajutama,» rääkis Fosbury. Tulemus näis olevat kaootiline - nagu oleks kaks jõumeest
Arusaam, et ilma vastasteta poleks Vajadusel kasuta karistusmeetmeid võistlust sportlaste ja treenerite suhtes Ära püüa võita vastas ebaausate Püsi heas füüsilises vormis, mis on võtetega sinu töö tegemisel väga oluline Ära kasuta sobimatut keelt ega solva vastast, treenereid või pealtvaatajaid Lapsevanemad: Haritlased: Ära kunagi sunni last spordis osalema Ära kunagi vaidlusta avalikult Õpeta lastele uhkustunnet oma kohtunike otsust saavutuste ja pingutuste üle, sama Ära püüa läbi lapse oma unistusi ellu
Kas te märkate? Kas te teate, mida väljendab teie nägu, kui kuulate, räägite või kui seisate sööklas järjekorras. Võib-olla need signaalid ei olegi nii negatiivsed ja võib-olla ei sõltu neist tavaolukordades kuigi palju – kuid otsustavatel hetkedel peaksime endalt alati küsima: mida räägib praegu minu kohta mu nägu? Ideaalne oleks loomulikult, kui saaksite ennast videokaameraga jälgida. Edasijõudnud kasutavad oma miimikat hämmastava meisterlikkusega. On olemas nõustajaid, treenereid ja müüjaid, kes meelitavad ainuüksi oma näoilmega klientidelt nende eluloo välja ( Dr Topf 2000: 20-21). 9 1.4. DISTANTSIOONID Iga päev kogeme me distantsiooni mõju. Kinos või teatris olles istume me meelsasti nii, et naabriga jäeb vähemalt üks iste vahele. Meile ei meeldi, kui keegi istub otse meie kõrvale, sest see on sissetung meie distantsiooni
Traditsiooniline treening on kahjuks selline kus treener paneb maha harjutused ja käsib õpilastel teha ilma, et oleks kindel 4 arusaam, kuidas see aitab õpilaste arengule kaasa. Treenida lihtsalt sihipäratult kaks korda päevas on halvem kui treenida sihipäraselt üks kord päevas. Iga treening peaks olema üles ehitatud nii, et treenija kinnistab aga samas õpib igal korral ka midagi uut. Ma tean väga palju treenereid, kes treenivad igal aastal erinevate õpilastega töpselt samade treeningkavade järgi. See on nagu bingo loto nurkademängu mängimine kus võiduvõimalus on madal aga siiski olemas. Kellegile arvatavasti sobibki täpselt antud trenn aga kindlasti mitte kõigile. Tegelikkuses traditsiooniline treening ei saavuta selliseid tulemusi, mida on võimalik saavutata sihipärase treeningu puhul. Selleks, et trennis toimuks areng, ei tohi tehniliselt valesid liigutusi sooritada
andsid märku noored takistussõitjaid Hanno Ellermann, Heiki Vatsel ja Gunnar Klettenberg. 1997.aastal jõudis Rein Pill esimese eestlasena Göteborgi MK- finaali. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/) 2000. aastad on Eesti takistussõidule olnud edukad. ERL-i töö on aastatega muutunud tõhusamaks. On kujunenud professionaalsed võistluste korraldajad, koolitatakse ja atesteeritakse treenereid, edendatakse tööd järelkasvuga. 2012. aastal startis Eesti esimene 8 noorratsanik Kätlin Sehver noorte Euroopa meistrivõistlustel Austrias. See kõik näitab, et meie ratsasportlaste konkurentsivõime on rahvusvahelisel areenil kasvanud ning kaua tehtud töö noortega hakkab lõpuks vilja kandma. (Ratsaspordi ajalugu – takistussõit.[www] http://ratsaspordikool.ee/oppeained2/ratsaspordi-ajalugu-takistussoit/)
kohelda neid austusega; - mõistma, et ilma vastasteta ei oleks võistlust; - pürgima täiuslikkuse poole, tunda rõõmu ja täiustada oma oskusi, seejuures tunnustades oma piire; - mitte püüdma saavutada eelist vastase üle ebaausate võtetega; - tundma reegleid ja võistlema kirjapandud reeglite järgi ja vaimus; - arvestama, et kohtunikud on võistlusel sportlasele reeglite tõlgitsemiseks; nende otsuseid tuleb tunnustada; - mitte kasutama labast kõnepruuki või solvama vastaseid, treenereid, kohtunikke ja pealtvaatajaid. Õpetajad: - õpetama lapsi tundma uhkust omaenda ja teiste saavutuste ja pingutuste üle; - julgustama kõigi osalemist, hoolimata oskuste tasemest; - aitama lastel mõista sportlaslikkuse tähendust; - pidama meeles, et mitte kõiki lapsi ei köida ühtemoodi sportlikud tegevused ärge kunagi sundige lapsi osalema; - tagama liikumiskoha, mänguplatsi ja varustuse ohutuse; - olema eeskujuks omaenese käitumisega;
Sellise minestuse käigus lihased lõtvuvad ja harvad pole juhtumid, kus diabeetik teadvusekaotuse ajal ka püksid täis teeb. Milliseks kujunevad pärast seda lapse suhted eakaaslastega? Palju on lapsevanemad vaielnud selle üle, kas õpetajad ja koolikaasalased peaksid olema teadlikud lapse diabeedist. See on lapsevanema valik, kas ta teavitab kooli või mitte. Õnneks tänapäeval soovitavad lastearstid ja diabeediõed lastevanematel kindlasti kooli teavitada ja on ka ise nõus õpetajaid, treenereid jt vajadusel juhendama. Eesti Laste ja Noorte Diabeediühing korraldab koolidele ka selleteemalisi koolitusi. Koolides on kohutuslik koostada ette nädala menüü ja see on enamasti kättesaadav kooli kodulehel. Niimoodi saavad vanemad kodus eelnevalt arvutada enam-vähem välja lõunasöögis sisalduvad süsivesikud ja õige suurusega annuses süstimine on tõenäolisem. Iga aastaga, mil laps areneb, kasvab sotsiaalsete kontaktide arv ja tal ei tohi olla diabeedi pärast piiranguid. 2.3
14 3.5. Riik premeerib maailmameister Gerd Kanterit11 Riik premeerib kettaheite maailmameistriks tulnud Gerd Kanterit 300 000 ja tema treener Vesteinn Hafsteinssoni 150 000 krooniga. Tiitlivõistlustel edukalt esinenud Eesti sportlaste premeerimise põhimõtted kinnitas valitsus 18. septembril 2003 aastal, teatas kultuuriministeerium. Aasta hiljem otsustas vabariigi valitsus premeerida lisaks sportlastele ka nende treenereid sportlastele määratud summast kuni poole ulatuses. Maailmameistrivõistluste kuldmedali väärtuseks on 300 000 krooni. Kettaheitja Gerd Kanter tuli teisipäeval Jaapanis Osakas heidetud tulemusega 68,94 maailmameistriks. Teise koha saanud sakslane Robert Harting heitis ketast enam kui kaks meetrit vähem, tema parim tulemus oli 66,68 meetrit. Pronksmedali sai hollandlane Rutger Smith 66,42 meetriga. 11 Kasutatud ajalehte Postimees 28.08.2007 väljaannet
See põhimõte välistab pettuse, äraostmise, dopingu, vägivalla (nii füüsilise kui moraalse), ekspluateerimise, liialdatud kommertslikkuse ja korruptsiooni. (5) 4 Aus mäng on spordieetika keskne mõiste. Ausat mängu nõutakse igalt sportlaselt. See tähendab, et tuleb kinni pidada spordiala reeglitest, austada kaasmängijaid, võistkonnakaaslasi, treenereid ja sporti kui sellist. Tehnika ja meditsiini areng võimaldab sportlastel kasutada tunnustuse pälvimiseks ka ebaausaid võtteid. Levinud pettuse liik on näiteks keelatud ainete kasutamine, mis aitab sportlase võimekust tõsta. Spordieetika probleem ei ole, kas dopingu kasutamine on eetiline või mitte. Kui reeglid kohustavad sportlast dopingut mitte kasutama, tuleb seda pidada normiks ning sellele vastavalt toimida. Spordieetika arutleb reeglite eneste üle. (4)
tantsustuudioid ka teistes Eesti linnades. Uurimistöös on välja toodud faktid minevikust, alates aastast 1994 ning faktid olevikust, aastast 2014. Kirja on pandud, mis toimus tol hetkel ning mis toimuvad täna nendes ruumides. Kui palju oli sellel hetkel õpilasi ning kui palju on neid praeguseks. Tööle püstitatud hüpotees peab paika. Areng ongi olnud täpselt selline, nagu seda vaimusilmas ette nähti. Täpsemate andmete teada saamiseks, oleks pidanud küsitlema ka õpilasi ning treenereid, kuid see ei oma antud uurimistöös väga erilist rolli. Uurimistöö põhjal võib väita, et Esteetika- ja tantsukool on aplausi väärt ning tulevikus võime tantsustuudiost kuulda kaks korda rohkem, kui seda hetkel kuulda on. KASUTATUD ALLIKAD 1. Esteetika- ja tantsukool. (s.a.). [22. detsember 2013]. http://www.estjatk.ee 2. Estetika- ja tantsukooli Rakveres (s.a.). [11. jaanuar 2014]. http://www.estjatk.ee/rakvere/opetajad/ 3. Esteetika- ja tantsukool Tallinnas. (s.a). [11
sportlaste puhul kontrollima peaks. Seal seisab, et regulaarselt spordiga tegelev inimene peab arstlikus kontrollis käima vähemalt korra kuue kuu jooksul. Spordiarst doktor Rein Jalak aga tõdeb, et Eestis pole mingeid reegleid, kuidas kontrollida, et kõik nõuet täidaksid. "See asi on täiesti reguleerimata! Ma olen kohanud ühte sellist noorte korvpallitreenerit, kes ütles mulle vastu: "Aga milleks seda vaja on?" Korvpalliklubi Rakvere PK treener Aivo Erkmaa kinnitab, et ka tema teab treenereid, kes kontrollist viilivad. "No see on kallis ju. 1500 krooni nägu." See tähendab 15 korvpalluriga klubile aastas 45 000-kroonist "kulutust". "Tegelikult tasub haigekassa kuni 19-aastaste noorte uuringud," ütleb doktor Jalak. "Täiskasvanul maksab tavauuring 500 kr. Kuid eks see ole klubiomanike arusaam ja vastutus, kas hoolitseda oma kasvandike tervise eest või kulutada iga kuu näiteks 40 000 krooni mõne mõttetu musta ostmiseks." Pallurid ei käinud kontrollis?
suuremaid Tartus, samuti on neil kõige rohkem erinevaid treeningsaale. Kuid treeningute arvult ei jää alla ka Ujula tänavas asuv Fitness klubi, kellel on pakkuda 30 erinevat treeningut. Fittestis on küll aind 23 erinevat treeningut, kuid siinkohal peab märkima, et sealgi on treeninguid, mida teistes spordiklubides pole. Treenerite arvult on jällegi suurim Arctic Sport Club, kellel on 26 treenerit, põhiliselt on tegemist rühmatreeneritega. Kõige vähem on treenereid aga Fittesti spordiklubil, ainult 16, kuid siiski piisav arv, et igasse päeva mahuks palju erinevaid treeninguid. Treeningsaalidest on enim saale jällegi Arctic Sport Clubil, kuid kuigi Fittest klubil on kõigest 3 saali ja mis on tunudvamalt väiksemad kui teiste spordiklubide saalid, vahetavad siiski paljud konkureerivate spordiklubide liikmed just Fittesti vastu. Võibolla peitubki edu väikestes ruumides, koduses ja meeldivas õhkkonnas, sõbralikus personalis.
väiksem. Vaba aega kulutatakse just spordile, kuna vastajatele meeldivad alad, mis neile meeldivad ning see spordiala, millega tegeletakse annab hea füüsilise koormuse. Tegeletakse kokku ligi viieteistkümne alaga, mis on veidi üllatav, sest tegu pole ikkagi väga suure linnaga. Sellest saab järeldada, et spordiehitisi on piisavalt, et tegutseda spordiga Paide linnas. Samas oleks vaja juurde erinevate alade treenereid, sest leidus ka neid, kes ei tegele spordiga just sellepärast, et pole olemas vastava ala treenerit Paides, näiteks käsipall. Spordi kohapealt pole Paide väga positiivne ega ka negatiivne. Alasid on piisavalt, samuti kohti, kus tegeleda spordiga,aga samas on puudu näiteks käsipalli klubi. Ainukene asi, mida on vaja - noorukite suuremat viitsimist, tahtmist ja järjepidevust. 17
Enamik olümpia-ja maailmarekordiomanikke on kasvueas harrastanud teisi vastupidavust arendavaid spordialasid(jalgpall, korvpall, ragbi, suusatamine, jne. Paljud on arendanud üldist vastupidavust varases nooruses stiihilise jooksutreeninguga( mängud omaealistega koduõuel, metsas jne). On selge, et tulevaste meisterjooksjate organism tuleb ette valmistada juba lapsena. Probleem, kuidas seda teha, ei ole enamik treenereid ilmselt õigesti lahendanud. Muidugi ei või loota juhusele, ettevalmistus peaks olema planeeritud juba lapseeast peale. See olgu aga eale vastav, mitmekülgne ja emotsionaalne sportlik tegevus, mis valmistab noortele ka rõõmu. Nähtavasti tuleks nendele anda pallimängude, suusatamise, stiihilise jooksu ja muud sellist. Harrastamiseks teatud piires vabad käed, nii et vastavalt enesetundele leitaks oma organismile sobiv koormus
Kõigi seniste läbielamiste ajel otsustaski autor uurida, millised on tüüpilised vigastused sportlastel aga eelkõige sulgpallis ja kuidas neid vältida, samas lootes, et sellest on kasu ka teistel, kes seda loevad. Kuna autori andmetel ei ole keegi varem antud teemat uurinud, siis esialgu koguti andmeid kirjanduse põhjal. Et uurida teiste sportlaste kogemusi vigastustega koostati küsimustikud ning küsitleti erinevate küsimuste põhjal sportlasi, treenereid ning arsti. Autor tahaks juhtida oma kogemuste põhjal tähelepanu ka sellele, et tegelikult peaksid vanemad oma lapse olukorda kontrollima enne, kui laps kuhugi trenni pannakse. Nagu tuli 7 välja autori enda kogemusest, et ta ei tohikskinsellise spordialaga võistlussportlasena tegeleda. 8 1
väljaselgitamisele, mis on käsitletava probleemi mõistmiseks ja lahendamiseks esmavajalikud. Eelnimetatud osa teostamiseks kaasatakse Hessa treener. Autor viib treeneriga läbi küsitluse vajaduste kohta, millist infot ja mis kujul soovib tellija veebisaidil näha. Veebisaidil on 3 erinevat kasutajatüüpi: • veebisaidi haldaja (rakenduse looja) • treener(id) - hetkel on tantsutrupil vaid 1 treener, kuid peab arvestama võimalusega, et see muutub ja treenereid on mitu 9 • kliendid (aktiivseid kliente hetkel u 30) Analüüsi puhul tuleb arvesse võtta ka tantsutrupi liikmete eripärasid. Sihtgrupp on Pärnu ja Pärnumaa naised vanuses 18 kuni 60a. 1.5 Realiseeritava infosüsteemi analüüs Käesoleva alampeatüki eesmärk on koostada arendatava rakenduse analüüs kaardistamaks nõuded. 1.5.1 Nõuded
1990-ndate aastate tuntuimateks takistussõitjateksolid Rein Pill, Pille Elson, Tõnu Rähn ja Andres Treve, endast andsid märku noored takistussõitjaid Hanno Ellermann, Heiki Vatsel ja Gunnar Klettenberg. 1997.aastal jõudis Rein Pill esimese eestlasena Göteborgi MK- finaali." (Teele Metstak, 2014). ,,2000-ndad aastad on Eesti takistussõidule olnud edukad. ERL-i töö on aastatega muutunud tõhusamaks. On kujunenud professionaalsed võistluste korraldajad, koolitatakse ja atesteeritakse treenereid, edendatakse tööd järelkasvuga. 2012. aastal startis Eesti esimene noorratsanik Kätlin Sehver noorte Euroopa meistrivõistlustel Austrias. See kõik viitab sellele, et meie ratsasportlaste konkurentsivõime on rahvusvahelisel areenil kasvanud ning kaua tehtud töö noortega hakkab lõpuks vilja kandma." (Teele Metstak, 2014). ,,Eestis korraldatakse huvitavaid võistlusi: alates 2002.aastast TIHS-d ja takistussõidusarja
.. 25 Tabel 6: Treenimisel kuulatav muusika 11.klassis .............................................................. 25 Tabel 7: Treenimisel kuulatav muusika 12.klassis .............................................................. 26 4 SISSEJUHATUS Tänaval vastutulevatel jooksjatel ja ratturitel on tihti kõrvaklapid peas. Jõusaalis mängib raadio, üha rohkem treenereid kasutavad oma treeningtundides muusikat. Lisaks tantsimisele, iluvõimlemisele, iluuisutamisele, zumbale jms, kus muusika on lausa lahutamatu osa treeningust, on see omal kohal ka paljude teiste erinevate spordialade puhul. Kuid miks kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa? Käesoleva uurimistöö teema on „Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel“
Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. Pikad asemed. pikkuseks on 200... 220 cm. Lehmal on palju ruumi ette-taha liikumiseks. Sõnnik langeb aga suures osas (u 70%) asemele, mis põhjustab lehmade määrdumist. Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud sõimevõrele
Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. Pikad asemed. pikkuseks on 200...220 cm. Lehmal on palju ruumi ette-taha liikumiseks. Sõnnik langeb aga suures osas (u 70%) asemele, mis põhjustab lehmade määrdumist. Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. Poolpikad asemed, pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. Jootmine toimub üldjuhul automaatjootjate abil. Jootjad on monteeritud
kult kasutada ainult juhul, kui ta on alustanud nende omandamisega oma sportlase- tee alguses. 2. Teadustöö. Teadmised spordipsühholoogias baseeruvad teaduslike meetoditega läbi vii- dud eksperimentidel. Selleks uuritakse erineva tasemega sportlasi, võistkondi ja ka treenereid. Eksperimentaalgruppides viiakse läbi uuringuid, kus kasutatakse mitmeid mõjureid ja stiimuleid (intervention) ning jälgitakse erinevusi, muutusi ja kasvutempo- sid. Vaatluse alla kuuluvad ka kehaliselt vähem aktiivsed valimid. 3. Akadeemilised loengud. Akadeemilised loengud toimuvad ülikoolidess. Periooditi viiakse
Väljaheited langevad ca 80% sõnnikurenni või restpõrandale. Sõnnikukoristamisele kulub vähem aega. Lehmad on puhtad. Lühikeste asemete kasutamisel peab söödalava asemepoolne serv olema madal, et lamades saaks lehm hoida pead söödalava kohal. · Pikad asemed. Nende pikkuseks on 200...220 cm. Lehmal on palju ruumi ette-taha liikumiseks. Sõnnik langeb aga suures osas (u 70%) asemele, mis põhjustab lehmade määrdumist. Selle vältimiseks kasutatakse elektrilisi "treenereid", mis on paigutatud 3-4 cm turjast kõrgemale. Roojamisel on loom sunnitud taganema sõnnikukanali poole. Vastasel juhul saab ta juhtmest elektrilöögi. · Poolpikad asemed, mille pikkuseks on 170...190 cm. Asemete vahel võivad olla metallpiirded, mis takistavad lehmal naaberasemele astumast. See on vajalik selleks, vältida kõrvalasuvale lehmale magamise ajal udara või nisade peale astumist. A B 68
annaabi.ee 
