1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.)
MEHAANIKA Taustsüsteem Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n- mõõtmeliseks (tavaruumis enamasti 3- mõõteline). Igasugused nähtused toimuvad ajas seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid (3) ja ajakoordinaat (kell) Liikumise vormid · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) · Pöördliikumine keha osad liiguvad erinevaid trajektoore pidi (nt ratas pöörlemisel) Liikumise viisid · Ühtlane mitteühtlane · Kiirendusega aeglustusega liikumine (ringliikumine alati kiirendusega liikumine · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa
raskusväljas selles vaba langemise kiirendus Liikumise vormid: Gravitatsioon · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) Kaks punktmassi mõjutavad teineteist tõmbejõududega, mis on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise · Pöördliikumine keha osad liiguvad kauguse ruuduga
• Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada • Elastsusjõud on deformatsiooniga vastassuunaline Hooke'i seadus • elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega Ühtlane ringjooneline liikumine • Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse keha liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoor. • Näiteks: Kui turist sõidab vaaterattal, siis liiguvad kõik tema punktid mööda ühesuguseid ringjoonekujulisi trajektoore. • Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks Nüüd kahóot ja aitäh kuulamast!
F = F1 + F2 F2 Mõju võib edasi kanduda nii kehade vahetul kokkupuutel kui ka välja kaudu. Väli mateeria esinemise vorm, mille kaudu antakse kehadevaheline mõju ruumis edasi lõpliku kiirusega ilma nendevahelise kokkupuuteta. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid trajektoore (keha jääb iseendaga paralleelseks) Pöördliikumine (pöörlemine) keha kõik punktid liiguvad mööda ühiste keskpunktidega (kontsentrilisi) ringjoonelisi trajektoore. Need ühised keskpunktid moodustavad pöörlemistelje. 0 Newtoni I seadus (inertsiseadus): Kõik kehad liiguvad ühtlaselt ja sirgjooneliselt või on paigal seni, kuni teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutuma.
ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsioonile alluvad kõik kehad
1.Mehaanilise liikumise iseloomustamiseks kasutatakse............................. . 2.Hunt läbis 2 tunni jooksul 24 kilomeetrit. Mis kiirusega ta jooksis? Antud _____ _____ Vastus :.................................................................................................................... . 3.Mida näitab aeg? ................................................................................................................... . 4.Misssuguseid trajektoore on olemas? ..................................................................................................................... ................................................................................................................... . 5. Chart Title 40 35 30
7.klass Kehade liikumine Mõisted. 1.nähtus-on kehaga toimiv muutus. 2.muutumine-on keha või kehade mingi omaduse väärtuse suurenemine või vähenemine,nt päikese käes muutub keha soojemaks. 3.kiirus-on füüsikaline suurus,näitab ajaühikus läbitud teepikkust,mõõtühik on üks meeter sekundis. 4.kulgliikumine-on liikumine,kus keha kõik punktid kujundavad ühesuguseid ja ühepikkusi trajektoore. 5.mehaaniline liikumine-keha asukoha muutumine teiste kalade suhtes. 6.pöörlemine-on liikumine,kus keha kõik punktid liiguvad ringjoonel. 7.ringliikumine-on liikumine,kus keha liigub ringjoonel. 8.sirgjooneline liikumine-on liikumine,kus liikuva keha trajektor on sirgjoon. 9.spidomeeter-on mõõteriist kiiruse ja läbitud tee pikkuse mõõtmiseks. 10.teepikkus-on füüsikaline suurus,mõõdetakse piki trajektoori liikumise algpunktist lõpppunktini.Mõõtühik 1m. 11
teepikkused. Ringliikumise puhul on keha punktide trajektooriks ringjoon või selle osa. Ringjooneliseks liikumiseks nimetatakse punktmassi liikumist mööda ringjoonekujulist trajektoori. Mida väiksem on raadius, seda kõveram on trajektoor. Kui trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees on tegu pöördliikumise e. pöörlemisega. Pöörlemise korral ei liigu keha punktid kõik mööda ühesuguse kõverusraadiusega trajektoore. Teepikkus on võrdne kaare pikkusega. Pöördenurgaks nimetatakse nurka, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse radiaanides ( rad = 180°). Pöördenurk on kõigil punktidel ühesugune. Joonkiirus (v) on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kulutatava ajavahemiku jagatist.
käitumine ja piisav jõudlus. Et selgitada kirurgi ja opiõe koostööd, korraldati Miyawaki laboris hulk mõõtmisi, kus kasutati kolmemõõtmelist videojälgimissüsteemi ning pilditöötlustarkvara Frame- DIAS II. Viimane võimaldab automaatselt jälgida valgust peegeldavaid markereid kätel ja kehal ning määrata nende koordinaate täpsusega kuni pool millimeetrit. Saadud andmete põhjal uuriti spetsiifilistele liigutustele vastavaid markerite trajektoore. Trajektooride dünaamika analüüs võimaldab tükeldada pikemad liigutusteseeriad üksikliigutusteks ning eristada liigutustevahelistele üleminekutele iseloomulikud tunnused. Et robot reageeriks võimalikult õigesti mitmesugustes olukordades, nõuab see väga suure arvu liigutuste ja liigutuste kombinatsioonide tuvastust. Kasutab ju kirurg eri operatsioonide korral erinevaid võtteid ja isegi samas olukorras käitub ta iga kord pisut isemoodi, rääkimata
Võnkumine liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti Sunnitud võnkumine võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta Hälve kõrvalekalle tasakaaluasendist Laine ruumis leviv võnkumine Lainefront piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on Ringjooneline liikumine kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus Kesktõmbekiirendus kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel
Osakeste detektorid Enelin Paas 12c · Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta.
kehadega. 22. Impulsi jäävuse seadus Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemides. Suletud süsteemi koguimpulss on jääv. Impulsi jäävuse seaduse alusel töötavad reaktiivmootorid. Reaktiivmootori tagaosast (düüsist) väljuvad gaasiosakesed omavad impulssi. Vastavalt impulsi jäävuse seadusele saab samasuguse kuid vastassuunalise impulsi reaktiivmootor, mis liigub vastassuunas. 23. Ringliikumine - keha või keha punktid liiguvad mööda ringjoonekujulisi trajektoore. 24. Ringjooneline liikumine (ehk tiirlemine) keha liigub mööda ringjoonekujulist trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber Päikese). 2. kursus - mehaanika 25. Pöördliikumine (ehk pöörlemine) Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha punktid liiguvad mööda erinevaid kõverusraadiusega trajektoore (näit. grammofoniplaadi, saeketta pöörlemine). 26
Osakesi hoiavad koos tugeva magnetväljaga magnetläätsed. Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. m1 m 2 FG = G r2 q1 q 2 FE = k r2
võivad olla kindlaks määratud energilistes kokkupõrgetes LHCs. Mõned nendest uuringutest põhinevad Standard mudeli parameetrite kinnitamises või parandamises, samas kui paljud teised uuringud otsivad uusi füüsika omadusi. ATLAS detektor Teine peamine detektor LHCs. Peamine ülesanne on Higgsi ja teiste osakeste leidmine. Detektor koosneb sisemisest andurist, mis jälgib osakeste trajektoore, millele järgnevad kalorimeetrid, mis mõõdavad osakeste energiat. ATLAS detektor Kõige muljetavaldam ATLASe omadus on selle suurus. Selle pikkus on 43 meetrit ja läbimõõt 22 meetrit. Kuid tänu tema struktuurile, detektori kaal ei ole ni suur nagu CMSil. Kokku 7000 tonni. All: Detektor ATLASe üldvaade. ALICE detektor Detektor ALICE see on suur detektor mis on ehitatud klassikalise skeemi moodi
need mille põhjal tehnoloogilised tooted ja turud arenevad. Kui pole enam võimalik leida paremaid tehnoloogilisi lahendusi, siis toode muutub küllastunuks, meil on raske midagi uut sisse tuua, meil on olulisi konkurente, kõik konkureerivad sellel kes suudab pakkuda kuluefektiivselt seda toodet, meil pole võimalik enam juurde tuua ühtegi tehnoloogilist lahendust. Kasvufaasis on meil võimalik kasutada trajektoore selleks et konkurente eemal hoida. ,,Patendid on riigi poolt antud garantii, et see trajektoor on võimalik kasutada, ühe või teise toote tekitamiseks" Tänapäeval on näha, et ettevõtted üritavad luua tehnoloogilisi trajektoore mitte ainult läbi patentide vaid teevad koostööd. Nad üritavad konkurente selle abil eemal hoida. Firmad on sellest arusaanud, et tehnoloogilise trajektoori puhul on patendeerimine üks väga hea võimalus trajektoore-standardeid üritada juba eos paika panna
teadused,mis on seotud teoloogiaga. Füüsika:Isaac Newton.Isaac Newton(16431727) 17.saj. suurim füüsik, astronoom, matemaatik.Esimesi leiutisi oli peegelteleskoop,mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust.Teleskoobi abil avastati,et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest,mis moodustavad spekri.Jõudis järelduseni,et planeetide liikumine ümber Päikese toimub elliptilisi trajektoore mööda.Teadustööd ülistab raamat ,,Loodusteaduse matemaatilised printsiibid"(1687), selles on sõnastatud Newtoni seaduse nime all mehaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leiutas diferentsiaalja integraalarvutuse.1705 tõsteti ta aadliseisusesse. Looduse süsteem:Karl Linne.Huvitus loodusest ja korraldas uurimisretki Rootsi eri piirkondadesse.Reisimuljete mõjul asus loodust süstenatiseerima.Leidis,et elav loodus jaguneb 3:taime,loomaja kiviriigiks
MERELAINES • Veeosakeste liikumist merelaines on keeruline kirjeldada. • Lihtsamal juhul liiguvad veeosakesed mööda ringikujulisi orbiite. • Kui visata merre puutükike, siis liigub see laineharja möödumisel veidi edasi, ning lainepõhja möödumisel tagasi. Selline edasi-tagasi liikumine kordub, kuid puutükk näib paiknevat ikkagi umbes samas kohas. Järelikult ei liigu vesi lainega edasi, vaid veeosakesed tiirlevad mööda kinniseid trajektoore. • http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt6/merel1.gif TÄNAME KUULAMAST!
Nihe on keha alguskohast lõppkohta suunatud sirglõik. Tähiseks on s s=v*t Nihe võrdub ajaühikus sooritatud nihke ja liikumisaja korrutisega. Hetkkiirus on kiirus antud ajahetkel või trajektoori mingis punktis. Hetkiirus ühtlaselt liikudes: v=v0+a*t Kiirendus on kiiruse muutumine ajaühikus. a=(v-v0)/t mõõtühik: m/s2 Vabalangemiseks nim sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Kepleri seadused: 1. Planeedid liiguvad mööda ellipsikujulisi trajektoore, mille ühes fookuses asub päike 2. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. (mida lähemal on planeet Päiksele, seda kiiremini ta liigub) 3. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude summa on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega T21/T22=r31/r32 Tugev vastastikmõju on elementaarosakestevaheline vastastikmõju.
1. Jäiga keha pöörlemise dünaamika. Pöörlemise all mõistetakse jäiga, liikumise käigus mitte deformeeruva keha asendi (orientatsiooni) muutust. Pöörleva keha erinevad osad liiguvad piki erinevaid trajektoore, kuid säilitavad oma vastastikuse asendi. Pöörlemise dünaamika põhivõrrand: 2. Inertsimoment Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga. Sõltub keha massist ning sellest kuidas mass on seal jaotunud. Ainepunkti inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis. Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. 3. Pöörleva keha kineetiline energia
«Tagirov ei oska oma kaardilugejaga meie teede trampliinide kohta legendi koostada. Mullu tegi ta just sellel lõigul avarii ja lõpuks lõhkus oma auto täiesti ära. Nüüd rääkis ta juba talvel, et soovib tulla siia õppima vastasel korral pole mõtet rallil startida ja autot lõhkuda. Meie inimesed arvavad, et nad kirjutasid seal legendi, kuid tegelikult midagi sellist polnud. Nad peatusid trampliinide juures, joonistasid teele kriipse ja vaatasid, kuidas valida trajektoore. Tegemist oli puhta koolitusega.» Tagantjärele tarkusena möönis Parts siiski, et ilmselt polnud loa väljastamine kõige õigem tegu. Mitmed rallide korraldamisega seotud inimesed nimetasid aga võistluste juhi tegu lihtsalt inimlikuks eksimuseks. Ilmselt sattuski Vorobjovs oma nahaalse küsimisega õigele ajale, mil Parts oli kõiksugu tegemistega hõivatud ja andis oma nõusoleku pikema järelemõtlemiseta. Esialgne luba antigi suuliselt telefonitsi.
Liikumine Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teste kehade suhtes mingi aja jooksul. Kulgliikumiseks nimetatakse keha sellist liikumist, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni (trajektoore). Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu tee ja kogu aja suhet. Hetkkiiruseks nimetatakse kiirust mingil suvalisel ajahetkel. Nihkeks nimetatakse keha liikumise alg- ja lõpp-punkti ühendavat suunatud sirglõiku. Teepikkuseks nimetatakse keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkust.
MAAD KAITSEV ATMOSFÄÄR Atmosfäär kaitseb Maad väikeste kehade eest, mis põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise
efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid. Patent annab vabaturumajanduse tingimustes ettevõtjale ühe vähestest tema kasutada olevaist seaduslikest vahenditest oma kaupadele tootmise ja turustamise monopoli kehtestamiseks. Patent aitab leida koostööpartnereid, vahel ka sponsoreid tootmise alustamiseks. Patent on vahend, mille abil kindlustatakse oma turupositsioone ja hõivatakse uusi turge.7 Tänapäeval on näha, et ettevõtted üritavad luua tehnoloogilisi trajektoore mitte ainult läbi patentide vaid teevad ka koostööd. Nad üritavad konkurente selle abil eemal hoida. Firmad on sellest arusaanud, et patendeerimine on üks väga 7 (2011) Patendid. Kättesaadav: http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=388 26.03.2011 5 hea võimalus trajektoore-standardeid üritada juba eos paika panna. Kui on mitmeid strateegilisi partnereid, siis on võimalik seda teha ka kiirest ja lihtsalt
Tugevama tuulega on lained • kõrgemad • pikema perioodiga Tuulelained Tuul viib veemassid tasakaaluasendist välja ja raskusjõud püüab need jälle tagasi tasakaaluasendisse viia. Selle tulemusena hakkab merepind võnkuma ja tekivad lained. Merel on tuulelainete pikkus umbes 100 m ja kõrgus kuni 8 m. Läänemerel on laine kõrgus tavaliselt 1-2 m, avamerel tormiga kuni 10 m. Veepinnal asuvad veeosakesed liiguvad mööda kinniseid trajektoore, laine edasiliikumisel lainepikkuse võrra teeb veeosake ühe täistiiru. Laugjate lainete korral süvameres on veeosakeste trajektoorid ringjooned. Ülemises kihis olevad veeosakesed hõõrduvad nende all oleva veekihi osakeste vastu ja nii kandub lainetus põhjani, kusjuures veeosakeste trajektoorid vähenevad kiiresti sügavuse suurenedes. Tuulelained Ranna lähedal meres muutub lainetus ranna kuju ja põhjareljeefi mõjul:
kogemusi ja eksperimendi tähtsust, avastas vabalangemise seadused ja inertsi. Rene Descartes- filosoof, inimhingel on kaks vabadust: mõistus-ja tahtevabadus, jagas teaduse 2te ossa: mateeriat uurivad ja hingega tegelevad, suur tähelepani oli pööratud inimmüistusele, pani aluse analüütilisele geomeetriale. Isaac Newton- füüsik, leiutas peegelteleskoobi, planeedid liiguvad ümber päikese elliptilisi trajektoore mööda, mehhaanika seadus, gravitatsiooni seadus,leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutusi. Karl Linne- botaanik, jagas taimed ja loomad sugukondadesse ja liikidesse, andis taimedele ladinakeelsed nimed. A.L Lavoiser- keemik, raamat´´Keemiaelemendid´´, metalli roostetamisel metall ühineb õhuga. Henry Cavendish- keemik,sünteesis vett, avastas vesiniku. Edward Jenner- pani aluse vaktsineerimisele, leiutas ravimi rõugete vastu.
kasutamisvaldkond ei ole mitte ainult fundamentaalsed uuringud, vaid ka mitmed teised kõrgtehnoloogia valdkonnad (bioloogia ja meditsiin, materjaliteadus, keskkond, ...). kiirendite ülesandeks on põrgutada osakesi. Massidefekt tähendab seda, et iga tuuma seisumass on alati väiksem, kui teda moodustavate prootonite ja neutronite seisumasside summa. E=mc2. Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil.
kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb tuult igast ilmakaarest. Nendega kaasnev ilm sõltub pilvedest 8.Hoovuste jaotus, mõju kliimale Soojad hoovused-liiguvad alati ekvaatori poolt pooluste poole ja toovad endaga sademed ja sooja õhu Külmad hoovused-liiguvad alati pooluste poolt ekvaatori poole tuues endaga kuiva ja jaheda ilma 9.Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. Õhumassid
surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 2. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii. Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i. Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. ii. Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. d. Matemaatika i. 60-süsteem ii. Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. 3. Arhitektuur a. Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis, mis ei pidanud niiskusele vastu. b. Templid: i
vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi, tsükliline ringikujuline. 9 Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Ionisatsioonikamber registreerib osakeste läbilennu. Tiivkamber annab trajektoori punktidest kaks koordinaati. Detektorid on paigutatud tugevasse magnetvälja, et osakese trajektoor kõverduks. Infot saame osakese laengu, massi ja impulsi kohta. Osakesi saab ,,näha" sähvatuste meetodi, Geiger-Mülleri loenduri, Wilsoni kambri, emulsiooni meetodi, mullikambri abil. 10
· Ristlained põhjustavad müüride ja tarade paindumist S-kujuliseks. Pinnalained · Seismilised pinnalained on seismilistest lainetest kõige aeglasemad. · Seismilised pinnalained levivad mööda maapinda. · Need lained sarnanevad lainetele veekogudes: nii nagu veeosakesed, liiguvad maapinna osad mööda ringikujulisi trajektoore. · Seismilised pinnalained põhjustavad maapinnal kõige suuremaid purustusi. 3) Maa siseehitus? mandriline maakoorr ookeaniline maakoor maakoorr
Kollaideritena ehitatud kiirendites põrkuvad kaks kiirendatud osakeste kimpu, reaktsioonis vabanev energia on u tuhat korda suurem kui kiirendatud osakeste põrkamisel vastu paigalseisvat märklauda. Lineaarkiirendi on sirge kiirendi ning tsükliline ringikujuline. 8 Osakeste detektorid Osakeste detektor on hiiglaslik ehitus, mis koosneb kümnetest eri tüüpi detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Üks vanemaid ja lihtsamaid meetodeid osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks on fotoplaadi kasutamine. Plaadi valgustundlikus emulsioonis tekkinud ioonid, nagu valguski, muudavad ilmutamisel plaadi vastavad kohad tumedaks. Tulemuseks on must teraline joon, mida saab vaadelda mikroskoobiga. Üleküllastatud aurus tekib ioonide ümber udupiisakeste rada. Sellel nähtusel põhinevat detektorit kutsutakse udukambriks ehk Wilsoni kambriks
ja üleskirjutamisele. Matemaatika: · Kõrgel tasemel · 60-süsteem, mis on kasutusel tänani nii nurgamõõtmises kui kella puhul · rakendasid esimesena põhimõtet, et numbri arvulise väärtuse määrab tema asukoht numbrite jadas · Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. Astronoomia: · Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. · Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. · Tunti planeetide trajektoore, ennustati kuu- ja päikesevarjutust. Astroloogia: · Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. · Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. Ehituskunst Kütuse puudumise tõttu oli ehitusmaterjaliks päikese käes kuivatatud põletamata savitellised, mis ei pidanud niiskusele vastu. Vaid vundamendid ja alused püsivamast materjalist, mistõttu on tänapäeval suudetud taastada hoonete põhiplaane.
Antitsüklon on õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala ja tuuled puhuvad keskelt ääreala poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Meie ilma mõjutavad antitsüklonid Skandinaavias, Soomes või teistes Läänemeremaades. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise järel mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Ookeanide mõju kliimale ja mereline kliima 71% maakera pinnast on kaetud merede ja ookeanidega, nende mõju kliimale on suur. Vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa ja jahtub samuti aeglasemalt. Kõige rohkem saavad soojust ekvatoriaalalal asuvad ookeanid. Vee pideva ringluse tõttu ei ole lõunamerede vesi liiga kuum ja põhjapoolsete merede vesi liiga külm. Hoovused Vesi liigub ookeanis hoovustena, mille temperatuur erineb ümbritseva vee temperatuurist.
puhuvadkeskelt äärealade poole. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled antitsüklonis päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. Antitsükloni keskmes valitsevad laskuvad õhuvoolud. Laskudes õhk soojeneb, relatiivneõhuniiskus langeb, pilved hajuvad ning tekib selge, stabiilse temperatuuriga enamasti nõrga tuulegailm, mis suvel on soe ja talvel seevastu käreda pakasega.Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda kindlaid trajektoore. Eesti kliimale on tähtis.Islandi piirkonnast tulevad tsüklonid. Mis on transpiratsioon? Taimedelt toimuv auramine Mis on kastepunkt? Õhuniiskus on õhus leiduv veeauruhulk. Eristatakse aboluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutneniiskus on mingil hetkel õhul oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka (grammides-kilogrammides) õhuruumalaühiku kohta. Kui absoluutne niiskus saab võrdseks küllastunud niiskuseda,tekib kastepunkt - õhus olev veeaur hakkab veelduma ja
palju väiteid. Selline drastiline uute teooriate lagedale toomine tõi talle isegi inkvisitsioonikohtu kaela. Surmanuhtlusest päästis ta ainult oma vaadetest loobumine, mida ta ka tegi, kuigi ääretult vastumeelselt. Üheks 17. saj kuulsamaks füüsikuks ja astronoomiks on peetud Isaac Newtoni (1643-1727), kes leiutas peegelteleskoobi ja avastas selle kaasabiga valgusspektri. Newton jõudis ka järeldusele, et planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilisi trajektoore. Füüsika vallas oli tähtsamaks avastuseks elektri kasutuselevõtt, sest kasutatakse seda ju meie igapäevaelus ju väga laial tasandil. Leiutati esimene generaator, elektrielement, mis sai oma elektrienergia keemilisest reaktsioonist. Juba 19. saj ehitati esimene elektromagnet ja elektrimootor. 4 Hakati ka suurendama uurimistöid looduses, nimelt ei olnud varem loomade kohta
ära vajadus gravitatsioonijõu järele. Langevate kehade või planeetide liikumine on lihtsalt inertsiaalse liikumise erijuht, kus kehad kulgevad mööda lühimaid võimalikke teid. Need teed pole sirgjoonelised, sest aegruum pole ise tasane. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2225-2228) Newton ja Einstein on ühel nõul asjaolul, et aegruumi teed kõverduvad. Erinevus tekib kohas, miks see nii on. Newtoni arvates kõverdab trajektoore jõud, Einstein väidab, et mingit jõudu pole vaja, kuna teed on ise juba kõverad. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2225-2228) Joonis 4. Punaselt planeedi orbiit ümber päikese Newtoni järgi, siniselt Einsteini järgi.(Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. en.wikipedia.org/wiki/File:Relativi stic_precession.svg(12.12.2012) 2.2 Fotoefekt Fotoefekti oli 1887-ndal aastal avastanud Heinrich Hertz. Fotoefekt tähendab nähtust, kus
Rene Descartes Descartes arvas, et inimhinges on kaks omadust: 1) mõistus, mis võimaldab teaadmisi saada 2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada ja eksida. Tal alistas elu mehhaanilisele käsitlusele. Tema arvates olid ka loomad mehhanismid. Isaac Newton Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Tema üks esimesi leiutisi oli peegeltelesoop. Ta jõudis järeldusele et planeedid tiirlevad ümber Päikesemööda elliptilisi trajektoore. Ta on ajalukku läinud mehaanika põhialuste ja gravitatsiooniseaduste kirjutamistega. Karl Linne Karl Linne (1707-1778), kes oli Rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegsete elusaorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja, süstematiseeris elavat loodust. Ta leidis et elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Kiviriiki pidas ta eraldi riigiks, sest ta pani tähele kuidas kivid kerkivad maapinnale põldudes ja aedades
Mingeid ettevalmistusi ei tehtud. · Nad pidasid olulisemaks maapealset elu kui inimene on siin hea, siis on ka peale surma teda eest ootamas hea elu. Arvati, et allmaailma pääseb läbi väravate või paadiga mööda allmaailma jõge. Teadus : · Haripunkt Uus- Babüloonia riigi ajal. · Tihedas kooskõlas religooniga kõik toimus templis. · Astronoomia Taevatähti seostati jumalatega. Teati planeetide trajektoore. Osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi. · Astroloogia Taevatähtede järgi ennustamine, sodiaagid. · Matemaatika -kuuekümnendiksüsteem, arvu suuruse määrab numbrite järjekord, ruut ja kuupjuur. · Barud ennustajad, kes ennustasid unenägude, looma sisikonna, lindude lennekõrguse järgi. · Kuukalender vea parandamiseks lisas valitseja korraldusel aeg-ajalt lisa kuu. Kultuur :
· Mikromaailma jaoks sõnastas selle printsiibi 1925. aastal Austria füüsik Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi pooleset erinema. NT.Kaks teineteisest eemal olevat veejuga voolavad segamatult mööda oma trajektoore .Kohtumisel teise joaga ei või erinevad veeosakesed korraga samas paigas asuda ning tõrjuvad üksteist eemale. Veejoad ei saa teineteist segamatult läbida. SUPERPOSITSIOONIPRINTSIIP · Mitteaineliste ehk väljaliste objektide puhul tõrjutuse printsiip ei kehti. Erinevad väljad võivad üksteist segamata samas paigas asuda. Välja mõju kehadele ei sõltu teiste väljade juuresolekust. Näiteks magnet tõmbab raudmutrit maapinna lähedal.
Raskematele lõikudele on alati olemas alternatiivne kergem tee. Enamus rajast kulgeb metsas, kuid mets on vaheldusrikas, on ilma aluspõõsastete metsa kus nähtavus on küllalt hea, on võsast metsa. Kohati avaneb rajalt vaade Elva jõele ja jõeluhale. Maastik jõe lähedal on suhteliselt tasane, kuid jõest eemaldudes on maastik küllaltki künklik, on suuri tõuse ja laskumisi. Rada on hästi liigendatud vaheldusrikas ja huvitav, kuna on võimalik valida alternatiivseid trajektoore siis ei muutu rada igavaks ka pärast mitmekordseid külastusi. Suvel on rada läbitav kasvõi tavaliste sandaalide või plätudega. Sügisel-talvel-kevadel võib rada olla kohati porine ja peab jälgima kuhu astuda kui ei soovi jalgu märjaks teha. Raja tähistus, teeviidad, teabetahvlid, taristu. Raja punktides on puutulbad tekstidega. Rajal on kaks piknikukohta, koos tuletegemisasemetega, prügikastidega, varjualustega, pinkide ja laudadega ning välikäimlatega
argoon); tekib vähe fragmente; prevalveerib molekulaarne ioon. 3)MALDI- tekitab analüüdi protoniseeritud/deprotoniseeritud molekulaarioone 4)ESI-tekitab analüüdi mitmekordselt laetud molekulaarioone Võrdlus- 18. Massianalüsaatorite ehitus (magnetanalüsaator, kvadrupool-analüsaator, lennuaja analüsaator). Selekteerivad ja eraldavad erinevaid masse. Magnetanalüsaator- erinevad ioonid liiguvad magentväljas erineva raadiusega trajektoore mööda. Detektorisse satuvad ainult teatud massid. Kvadrupool- analüsaator-ioonid läbivad neljast vardast moodustatud filtri kanali. Varrastele on rakendatud alalis- ja vahelduvpinge. Ainult teatud massiga ioonid läbivad antud võnkesageduse korral filtri. Lennuaja analüsaator- ioonide allikast satuvad ioonid väljavabasse piirkonda, mille iga mass läbib erineva ajaga. 19. Valkude aminohappelise järjestuse määramise põhimõte massispektromeetrite abil
86. Jäiga keha translatoorseks liikumiseks ehk rööpliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel paralleelseks oma algsihiga · Teoreem -Jäiga keha translatoorsel liikumisel on kõikide tema punktide kiirused igal hetkel omavahel võrdsed nii suuruselt kui suunalt, kõikide punktide kiirendused võrdsed nii suuruselt kui suunalt, ning kõik punktid joonistavad ühesuguseid ja paralleelseid trajektoore. 87. Kiirendused · Nendega on asi lihtne, tarvitseb vaid võtta võrrandi (kiiruste kohta) mõlemast poolest tuletise aja järgi · Mingi punkti kiirusvektori tuletis aja järgi on selle punkti täiskiirendusvektor. 88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena ·
saada surematuks. Kui see soov luhtus, tuli kangelasel tõdeda, et surematud on ainult jumalad. 3. Teadus a. Üldiseloomustus i. Preestrid olid samal ajal ka õpetlased, mistõttu teadustöö koondus nende kätte. b. Astronoomia: i. Taevavaatlusi tehti tsirkuraadi tipus. ii. Ajaarvestamiseks kujunes kuukalender aastas 12 kuud. iii. Tunti planeetide trajektoore, kuu- ja päikesevarjutust. c. Astroloogia: i. Tähtede järgi ennustamine sai alguse Mesopotaamias. ii. Jumalaid seostati taevakehadega nende toiminguid peegeldas taevakehade liikumine. d. Matemaatika i. 60-süsteem ii. Osati arvutada kuup- ja ruutjuurt. 4. Arhitektuur a. Ehitusmaterjaliks kuivatatud põletamata savitellis, mis ei pidanud niiskusele vastu. b. Templid:
Kui juht paikneb jõujoonte suhtes nurga all, siis on F=BJlsin. Lorentzi jõud- nim.magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõud on risti laengu liikumise suunaga siis see jõud tööd ei tee ja laengu liikumise kiirust ei muuda Fl=qvBsin. Massispketromeeter-seda kasut. mikroosakeste identifitseerimiseks ja täpseks keemiliseks analüüsiks. Tema töö põhineb Lorentzi jõul. St et elektriväljas kiirendatud osakesed juhitakse magnetvälja ning uuritakse nende trajektoore. Tsükliline kiirendi- seal kiirendatakse laetud osakesi ja kokkupõrkes teiste osakestega uuritakse nende siseehitust. Töö põhineb lorentzi jõul st et magnetvälja sattunud laeng hakkab liikuma piki ringjoont F=qvBsin. Maa magnetväli-Magnetnõela põhjapoolset otsa nim.selle põhjapooluseks ja lõunapoolset otsa lõunapooluseks.Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon-seisneb selles, et muutv magnetväli tekitab elektrivälja-
- Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. · KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI - kulgev kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda - pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s
alfaosakese mass on 6,642669 10 -27 kg ( 4,00273 amü ). Püüdes seletada nende osakeste hajumist suurte nurkade all, lõi Rutherford teooria , milles esineb aatomi tuum. Selles mudelis oli vastuoluks nn."kiirgustõbi" : kui eeldada, et elektronid seisavad aatomis paigal, siis peaksid langema elektriliste jõudude mõjul positiivselt laetud tuuma või kui eeldada , et elektronid tiirlevad ümber tuuma piki kinniseid trajektoore ( planetaarne aatomimudel ), siis peaks iga kiirendusega liikuv laeng kiirgama elektromagnetlaineid, kaotades seejuures energiat ja langema seejärel tuuma, seega aatom ei oleks püsiv. Samamoodi ei seletatud joonspektreid. Ernest Rutherford sümdis 30 . augustil 1871.a.Uus-Meremaal. Tema isa oli farmer ja rattameister, ema kooliõpetaja. Peres oli kokku 11 last. 1892.a. lõpetas E.R. Uus-Meremaal ülikooli bakalauruse kraadiga
Isaac Newtonit on peetud 17. sajandi suurimaks füüsikuks, astronoomiks ja matemaatikuks. Üks tema esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Teleskoobi abil avastati, et päikesevalgus koosneb paljudest eri värvustest, mis moodustavad spektri. Uurides planeetide liikumist umber päikese, jõudis Newton järeldusele, et see toimub eptilisi trajektoore mööda. Tema teadustööd üldistab kõige paremini raamat "Loodusteaduste matemaatilise printsiibid", milles on sõnastatud Newtoni seaduste nime all teaduse ajalukku läinud mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused.Leibnizist sõltumata leiutas ta diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Juba 1703. aastal valiti ta Londoni Kuningliku Seltsi presidendiks ja aastal 1705 tõsteti ta aadliseisusesse.
2) tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada Lahutas teadused kahte ossa: 1) mateeriat uurivad teadused (füüsika ja arstiteadus), mis peaksid arenema teoloogidepoolse vahelesegamiseta, 2) hingeasjadega tegelevad teadused, mis on seotud teoloogiaga Füüsika: Isaac Newton Suurim füüsik, astronoom ja matemaatik. Leiutas peegelteleskoobi. Avastas spektrivärvused. Jõudis järeldusele, et planeedid liiguvad elliptilisi trajektoore mööda. Mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused on ajalukku läinud Newtoni seaduste nime all. Leiutas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Looduse süsteem: Karl Linné Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriigiks. Jagas taime- ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse, andes ladinakeelse nimetuse 5900 taimele. Keemia tekkimine Probleeme põhjustas põlemisprotsessi seletamine. Tekkis
P-lained-pikilained, kivimkeha tihedust muutvad, kokkusuruvad, väljavenitavad impulsid, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad vedelikes ja tahkes kehas, maapind võngub edasi- tagasi, tekitavad maapinnas väikeseid muutusi. b. S-lained-ristlained, kivimkeha kuju muutvad lained, kõrge sagedus, lühike lainepikkus, levivad aeglasemalt kui pikilained, ei saa levida läbi vedelike c. pinnalained-levivad maavärina epitsentrist eemale piki maapinda, liiguvad mööda ringikujulisi trajektoore, kõige aeglasemad, liiguvad üles-alla. Põhjustavad kõige suuremaid purustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest need lained levivad igas keskkonnas. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Jaapan on kõige aktiivsem maavärinate piirkond. Suurimad maavärinad: India ookeani maavärin ehk Suur Sumatra-Andamani maavärin, maavärin San Francisco, maavärin
annaabi.ee 
