Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika
Tiirlemine – ringjoonieline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb kehast väljaspool
Pöörlemine - ringjooneline liikumine mis toimub ümber punkti mis paikneb keha sees
Amplituud – max kaugus tasakaaluasendist
Tasakaaluasend - asend kus võnkuv keha ei liigu
Võnkumine – liikumisviis kus keha läbib perioodiliselt ühtesid ja samu asukohti
Sunnitud võnkumine – võnkumine mida põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud
Vaba Võnkumine - võnkumine mis toimub ilma välise jõu mõjuta
Hälve – kõrvalekalle tasakaaluasendist
Laine – ruumis leviv võnkumine
Lainefront – piir kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on
Ringjooneline liikumine – kui keha punktid tiirlevad mööda peaaegu ühesuguseid ringjoone kujulisi trajektoore
Täisvõnge – võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi
Periood – täisvõnkeks kuluv aeg
Lainepikkus – kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m)
Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis
Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge
Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus
Kesktõmbekiirendus – kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel
Jõumoment – jõu ja jõuõla korrutis M=Fl
Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi pöörlemisraadiuse korrutis
Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad)
Resonants – keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse kokkulangemiselvälise võnkumise dagedusega nt sõdurid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild võib puruneda
Lainete liigid
1.pikilaine – laine, mid liigub keskonna punktidega samas suubńas
2.ristlaine – laine mille võnkumise siht on keskkonnapunktide võnkumise sihiga risti
3. keralaine – laine mis levib kõigis ruumi suunades võrdselt.
Interferents on mitme laine liitumine üheks resultantlaineks
Min – kui langevad kokku ühe laine hati ja teise põhi
Max – kui kohakuti satuvad ja lained võimendavad üksteist
Välise jõumomendi puudumisel st duletud süsteemis on impulsimoment jääv
Difratsioon – lainete murdumine tõkete taha
Huygensi printsiip – iga punkt kuhu laine jõudnud on on ise uue elementaarlaine allikaks.
Füüsika mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin Viilukas Õppematerjali autor
mõisted, kokkuvõte 10 klass lõpp, lainete liigid jne, lühikirjeldus, hea kordamiseks kt

Sarnased õppematerjalid

Mehaanika mõisted
2
doc

Mehaanika mõisted

Mõisted 1. Ringjooneline liikumine ­ toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori. 2. Pöördliikumine ehk pöörlemine ­ toimub siis kui punkt asub keha sees. (grammofoniplaat ja auto rattas) 3. Pöördenurk ­ nurk mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuva keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav radius. 4. Radiaan ­ nendes mõõdetakse pöörde nurka. 5. Joonkiirus ­ ringliikumisel läbitud teepikuse ja liikumisaja suhe. 6. Nurkkiirus ­ pöörde nurga ja selle sooritamiseks kuluva aja suhe. 7. Periood seos nurkkiirusega ­ T= 2/ 8. Sagedus ­ 9. Sageduse seos nurkiirusega ­ =2f 10.Kesktõmbekiirendus ­ suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirus vektoriga risti. 11.Jõu õlg ­ jõu mõjusirge kaugus pöörlemis punktist. 12. Jõumoment ­ jõu ja jõu õla korrutis. 13.Impulsimoment ­ impulsi ja tema kõverusraadiuse koor

Füüsika
Perioodilised liikumised
1
doc

Perioodilised liikumised

jõuõlg-jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest jõumoment-jõu ja tema õla korrutis. Tähis M M=F*l Impulsimoment iseloomustab pöörlevat liikuva keha energiat ..Tähis L L=m*v*r impulsimoment-keha impulsi ja pöörlemis raadiuse korrutis reaalse keha imp-keha üksikute punktide impulsi momentide summa Impulsimomendi jäävuseseadus-väli e jõumomendi puudumisel (st. suletud süsteemis) on impulsimoment jääv.L=mWr2 Võnkumine on perioodiline liikumine mis kordub võrdsete ajavahemike tagant, kusjuures keha läheb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda. Võnkumise liigid-*sundvõnkumine; *vabavõnkumine Vabavõnkumine-võnkumine mis toim süsteemi siseste jõudude mõjul. Nt:kiik millele ei anta hoogu. Sundvõkumised-toimuvad välise, perioodilise jõu mõjul.(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m

Füüsika
Ringliikumine-liikumine-võnked
5
doc

Ringliikumine, liikumine, võnked

Füüsikaline suurus Tähis Ühiku nimi Ühik Raadius R;r meeter m Pöördenurk  radiaan; (kraad) rad; (deg) joonkiirus v m/s nurkkiirus  radiaani sekundis rad/s sagedus f;  pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat

Füüsika
Füüsika KT - ringliikumine ja võnkumine
2
docx

Füüsika KT - ringliikumine ja võnkumine

1. Mõisted: Pöörlemine ­ keha ringliikumine ümber oma sisemise telje Tiirlemine ­ keha orbitaalliikumine ümber teise keha Täisvõnge ­ võnkuva keha (pendli) liikumine ühest amplituudasendist teise ja tagasi Periood ­ aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks Võnkumine ­ nimetatakse, ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest Vabavõnkumine ­ kui võnkumine toimub süsteemsiseste jõudude mõjul Sunnitud võnkumine ­ kui võnkumine toimub välise perioodilise jõu mõjul Hälve ­ võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist Laine ­ võnkumise levimine keskkonnas Laine tüübid(näited) ­ Ristlainetus: laine, mille korral keskkond liigub risti laine leviku suunale (nt. tiigivesi, tuult ei ole ja kivi kukub vette; merelaine; valgus ehk elektromagnetlaine) Pikilaine: laine, mis levib keskkonna võnkumisega samas suunas (nt. heli) Keralaine: laine, mis levib kõikides ruumi suundades (nt. granaat, ilutulestik)

Liikumine
Mõisted füüsikas
1
txt

Mõisted füüsikas

Tiirlemine - mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast vljaspool. Prlemine - ringjooneline liikumine, mis toimub mber punkti, mis paikneb kerast seespool. Amplituud - suurim kaugus tasakaaluasendist. Tasakaaluasend - asend, kus pendel ei liigu. Vnkumine - selline liikumise liik, kus keha lbib perioodiliselt samu asukohti. Suundvnkumine - vnkumine, mida phjustab perioodiliselt mjuv vlisjud. laine - ruumis toimuv vnkumine. lainefront - piir, kuhu lainetus esimese laine nol judnud on. ringjooneline liikumine - liikumine, mis toimub ringjooneliselt. hlve - vnkuva keha kaugus tasakaaluasendist tisvnge - vnkuva keha liikumine hest amplituud asendist teise ja tagasi. periood - tisvnkeks kulunud aeg vaba vnkumine - vnkumine, mis toimub ilma vlise ju mjuta. laine pikkus - piki levimissihti mdetud vhim vahekaugus kahe samas taktis vnkuva punkti vahel. harmooniline vnkumine - kik vnkumised mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. 2) nurkkiirus - kiirus, mis nitab nurga muutumist mingi aja

Füüsika
Ringliikumine
1
docx

Ringliikumine

Ringliikumine-Punktmassi liikumine mööda ringikujulist trajektoori. Tiirlemisel asub kõverus keskpunkt kehast väljas. Pöörlemisel, asub keha sees. Ringliikumise iseloom. suurused:kesktõmbekiirendus,pöördenurk,joonkiirus,periood,sagedus. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori kõverus keskpunkti ühendav raadius. Tähis : (fii) Ühik: kraaad , rad. = -pöördenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan. Nurkkiirus- Füüsikaline suurus,mis on võrdne pöördenurgaga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatisega. Tähis:W Ühik:rad/s W= W-nurkkiirus, -pöördenurk , t-aeg. Periood- Ajavahemik,mille jooksul keha läbib täisringi.Tähis:T , ühik:sek. T= t-aeg, n-täisringide arv. Sagedus-Täisringide arv ajaühikus.Tähis:f , ühik:Hz= .Kesktõmbekiirendus-Ringliikumise kiirendus. Tähis:ak , ühik:m/s2 . ak= v-joonkiirus,r-raadius. Sõltub nii trajektoori kõverusraadiusest (r), kui ka keha kiirusest (v). Suunatud erinevalt , kuid al

Füüsika
10-klassi mehaanika mõisted-seadused
4
docx

10. klassi mehaanika mõisted+ seadused

FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega ­ asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine ­ trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine ­ trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine ­ keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) ­ liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoo

Füüsika
Füüsika mõisted- Perioodilised liikumised
1
doc

Füüsika mõisted- Perioodilised liikumised

Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t Võ

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun