MEHAANIKA Taustsüsteem Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n- mõõtmeliseks (tavaruumis enamasti 3- mõõteline). Igasugused nähtused toimuvad ajas seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid (3) ja ajakoordinaat (kell) Liikumise vormid · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) · Pöördliikumine keha osad liiguvad erinevaid trajektoore pidi (nt ratas pöörlemisel) Liikumise viisid · Ühtlane mitteühtlane · Kiirendusega aeglustusega liikumine (ringliikumine alati kiirendusega liikumine · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika miks toimuvad liikumised? Vaatleme põhjusi ja püüame neist hinnata tagajärgi
massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Ülesanded 111..Veenuse keskmine tihedus on 4900 kg/m3, raadius 622 km. Leida vaba langemise kiirendus Veenuse pinna. Jõudude liigitamine · Konservatiivsed- kui väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kjust, vaid ainult alg- ja lõpppunkti asukohast · Mittekonservatiivsed kui töö sõltub ka trajekstoorist nt hõõrdejõud Kontrolltöö 17 okt 4 ülesannet ja 4 seadust-mõistet, ül punktid jagunevad 2- algandmed, 2-valemid, 2- arvutused, 2-ühikud. 2-teisendused Eksami tulemus võib koosneda kontrolltöö keskmisest kui mõlemad positiivsed Kui vaid esimene osa pos. Siis see eksamil ei vabasta sellest osast. -------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- SOOJUSÕPETUS · Võrdlus mehaanikaga · Keha- termodünaaliline keha
Mehaanika Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on f?
SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetat
üks koordinaattelgedest vertikaalselt üles (OY-telg), teine aga (OX-telg) horisontaalselt. Sellisel juhul võib keha liikumist mööda kõverjoonelist trajektoori vaadelda kui kahe teineteisest sõltumatu liikumise - vaba langemise kiirendusega liikumise piki OY-telge ja ühtlase sirgjoonelise liikumise piki OX-telge - summat. Joonisel 8.2 on kujutatud keha algkiiruse vektorit ja selle projektsioone koordinaattelgedel. Niisiis on meil liikumise jaoks piki OX-telge järgmised tingimused: x0 = 0, vox = v0 cos, ax = 0, aga liikumise jaoks piki OY-telge: y0= 0, voy = v0sin , ay = -g. Horisondi suhtes nurga all üles visatud keha trajektooriks on parabool. Reaalsetes tingimustes võib õhutakistusest tingituna sellise liikumise trajektoor paraboolist märgatavalt erineda ja seetõttu võib keha lennukaugus olla oluliselt väiksem. Joonis 8.2. Horisondiga nurga all üles visatud keha liikumine. Keha algkiirusvektori
11.Ülemaailmne gravitatsiooniseadus Mistahes kaks keha tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. 12.Gravitatsiooniväli, gravitatsioonivälja tugevus, töö gravitatsiooniväljas · Gravitatsiooniseadus kirjeldab vastasmõju, st. valemist arvutatud jõud mõjub mõlemale (vastasmõjus olevale) kehale. Et liikumisvõrrand kirjutatakse tavaliselt kindla keha jaoks, on otstarbekas eraldada üks kehadest (see, mille liikumist ei vaadelda) kui gravitatsioonivälja allikas; teise keha liikumist vaadeldakse-rehkendatakse siis allika poolt tekitatud gravitatsiooniväljas. · Gravitatsioonivälja tugevuseks nimetame jõuväljas olevale kehale mõjuva gravitatsioonijõu suhet selle keha massiga · Töö gravitatsiooniväljas.
FÜÜSIKA MEHAANIKA Mehaaniline liikumine- Keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. Liikumine on pidev ajas ja ruumis, sest liikumine võtab alati aega asukoha muutus ei saa toimuda silmapilkselt. Punktmass- Keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Trajektoor- Joon, mida mööda keha liigub. Liikumise liigid- Sirgjooneline liikumine trajektoor on sirge. Kõverjooneline liikumine trajektoor pole sirge(nt ringjooneline liik.) Ühtlane liikumine keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Võnkliikumine(võnkumine) liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoo
Kinemaatika ja dünaamika — Punktmass. - Keha mille mõõtmed on lihtsuse mõttes jäetud arvestamata — Taustsüsteem. - Taustsüsteemi moodustavad taustkeha ja temaga seotud koordinaatteljed — Keha asukoht. - Keha asukohta ruumis saab määrata teades keha liikumisseadust — Nihkevektor. - r Sirgjoonelise liikumise korral on punkti kohavektoriks tema nihe — Kiirus. - Kiirus on vektoriaalne suurus. Sirgjoonelise liikumise korral võrdub keskmine kiirus nihke ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega — Ühtlane ja ühtlaselt muutuv liikumine. Sellist liikumist, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Selline liikumine mille kiirus ei muutu on ühtlane kiirus — Kiirendus. Kiirendus a on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab kiiruse muutu ajaühikus ehk kiiruse muutumise kiirust. — Pöörlemise kinemaatika. Jäikade
Kõik kommentaarid