CERN (0)

CERN
Mihhail Pankratov
12 ms
 
 
Mis on CERN...
 CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Keskus – 
rahvusvaheline  organisatsioon , kus asub maailma suurim 
osakestefüüsika  labor .
 CERN asutati 1954 aastal. Kokkuleppe allkirjastati Pariisis 29. 
juunil – 1. juulil 1953 aastal.
 Alguses asutamises võtsid osa 12 riiki,  praeguseks  ajaks 
riikide arv kasvas 20.
 Lisaks on mõnedel riikidel ja rahvusvahelistel 
organisatsioonidel vaatleja staatus.
 
 
Ülevaade...
 CERN koosneb kahest peamisest ja mitmest väiksematest 
aladest.
 Esimene peamine ala asub Šveitsi linna Meyrin, teine aga 
Prantsuse linna Prevesan ­ Moen lähedal.
 Kiirenduse  kompleks  asub nii maa peal ( kus asuvad vanad 
kiirendid  Linac ja PS), kui ka maa all, sügavusel umbes 100 m 
( kus asuvad palju uuemad kiirendid SPS, LHC)
 Iga päev CERNis töötab umbes 2500 inimest.
 
 
Suur  Hadronite  Põrguti
 See on maailma suurim ja võimsaim kiirendi ning üks  suuremaid  
ja kallimaid inimese loodud rajatisi. Selle peamine ülesanne on 
tuvastada ülisuure energiani  kiirendatud  laetud osakeste 
(prootonite ja raskete ioonide) kokkupõrkel tekkivaid 
senitundmatuid osakesi.
  Kiirendi paikneb keskmiselt 100 meetri sügavusel  asuvas  
rõngakujulises umbes 27­kilomeetrise ümbermõõduga tunnelis. 
 Kiirendi otsustati rajada 1994. aastal. Ehitust alustati 1998. aastal 
ja põrguti lülitati esimest korda tööle 10. septembril 2008. 
 
 
Suur Hadronite Põrguti
 Suure Hadronite Põrguti 
juures viiakse läbi kokku 
seitse  suuremat eksperimenti. 
CMS,  ATLAS ,  ALICE  ja 
LHCb on põhieksperimendid, 
mille detektorid asuvad neljas 
põrkekohas. Kahe esimese 
detektorid on üldotstarbelised 
ning eksperimentide käigus 
püütakse tuvastada kõiki 
prootonite põrgetel tekkivaid 
seninägematuid protsesse. 
ALICE uurib pliituumade 
põrgete saadusi, eelkõige 
kvargi­ gluooniplasmat, 
LHCb b­kvarke sisaldavaid 
hadroneid.
 
 
CMS  detektor
 CMS (Compact Muon 
Solenoid ) – Suurte 
Hadronite kiirendi, üks 
kahest universaalsest 
elementaarosakeste 
detektoritest. Üks kahest 
peamistest detektoritest.
  Asub maa  aluses  koopas 
Pransusmaa  territoriumil 
Sveitsi  piiri lähedal.
  Kaal – 15000 tonni.
 
 
CMS detektor
 CMS on mõeldud uurida erinevaid füüsika omadusi, mis 
võivad olla kindlaks määratud energilistes kokkupõrgetes 
LHC­s.
 Mõned  nendest  uuringutest põhinevad Standard mudeli 
parameetrite kinnitamises või parandamises, samas kui paljud 
teised uuringud otsivad uusi füüsika omadusi.
 
 
ATLAS detektor
 Teine peamine detektor 
LHC­s.
 Peamine ülesanne on Higgsi 
ja teiste osakeste leidmine.
 Detektor koosneb sisemisest 
andurist, mis jälgib osakeste 
trajektoore, millele 
järgnevad kalorimeetrid, 
mis mõõdavad osakeste 
energiat.
 
 
ATLAS detektor

Kõige muljetavaldam ATLASe omadus on selle suurus. Selle pikkus on 43 
meetrit ja läbimõõt – 22 meetrit. Kuid tänu tema struktuurile, detektori kaal 
ei ole ni suur nagu CMS­il. Kokku 7000 tonni.

All: Detektor ATLASe üldvaade.
 
 
ALICE detektor
 Detektor ALICE – see on 
suur detektor mis on 
ehitatud klassikalise skeemi 
moodi. Selle ülesanne on 
uurida raskete tuumade 
kokkupõrkeid.
 Selle pikkus on 26 meetrit.
 Detektori kogumass on – 
10000 tonni.
 
 
ALICE detektor...
 
 
Labori saavutused
 Kõige tähtsamad...
 1973.a ­ neutraalsete voolude avastamine.
 1989.a ­ mitu neutriinode tüüpi määramine.
 1995.a ­ esimeste antimateeria aatomite loomine.
 2012.a ­ avastati uus  elementaarosake , eeldatavasti Higgsi 
osake... 
 
 
Aitäh...
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13