Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tootmisviisi peamine majandus haru". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehnoloogia, metall, metallurgia, aasia, kaubad, masi, infotehnoloogia, provintsid, emamaa, maakonnad, kolooniad, liikuda, infoühiskond, tootmisviisi, äriteenus, loomakasvatus, biotehnoloogia, jahindus, tekstiilitööstus, arengumaad, kaubavahetus, arvutid, metallraha, paberraha, virtuaalselt, riiklus, kaasaaegne, plahvatus, vaheldumine, metsandusmasinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid
8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi. Põllumajanduses levis energialiigid  tuult-, päikese-, maasisene Peamine tootmisüksus - väljavaheldussüsteem, hakati aretama ja bioenergia. mõis, talu. Metsandus loomatõuge ja taimesorte.. 20. saj. algul Metallurgia  tähtis tooraine lähedus või oli üks põhilisi põllumajandussaadused põhiliselt töötlemine mahalaadimiskohtades. majandus-harusid.Ka kolooniatest. Kaubavahetus Transport üks põhilistest kalandus ja jahindus. Peamised energialiigid  nafta, maagaas majandusharudest. Lennunduse Tähtsad ressursid  maa, Energia -vesiveskid ja tuulikud. võidukäik. Veokulud väikesed. mets, vesi
ÜHISKOND ASENDUS VEONDUS KLASSIÜHISKONNAGA HIINA, BRASIILIA, MEHHIKO, USA, JAAPAN, LÄÄNE- LEVIK KAASAJAL AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA AAFRIKA, AASIA, OKEAANIA INDIA EUROOPA TOOTMISE AINULT ELATAMISEKS ELATAMINE, MÜÜK MÜÜK MÜÜK EESMÄRK TÖÖSTUSE INFOTEHNOLOOGIA, ARVUTID,
Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine:
Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid  tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus  hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu  põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist
Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia  emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal  Lõuna-Ameerika Holland  Indoneesia Venemaa  vallutatud alad. Inglismaa  Inda, Ida-Aafrika
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
II 18.-19. saj. aurumasin, vedur, aurik, masinate valmistamine ja kasutamine- vabrikutööstus. III 19.saj. lõpp terase, elektri, nafta, auto ja lennuki, telefoni, raadio kasutusele võtt IV 1960.a. tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid Klassiühiskond Arenes tugev terviklik riik, arenesid kiirelt linnad Haridussüsteemi teke Pankade, rahanduse teke Peamine töötlev tööstus: tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus Käsitsitöö asendus masinatööga Maavarade kasutuselevõtt Turumajandus ja maailmamajanduse tekkimine- naaberriikide vahel Geograafilise tööjaotuse teke tänu veonduse arengule, mis siiski veel kallis. Arenes välja Itaalias, Inglismaal, Madalmaades, Prantsusmaal. Hiljem mujale Euroopasse ja Põhja- Ameerikasse INDUSTRIALISEERUMINE- majanduse, riigi tööstuslikuks muutumine( tööstuse rajamine ja
Orjade vedu Aafrikast. 16.saj-19.saj keskpaik 1920-1950 olid rahvusvahelised ränded madalseisus Rahvusvaheliste rännete teine laine Põhjused: 1. Demograafiline plahvatus arengumaades 2. Majanduslikud Põhilised rändesuunad: 1. Lõuna-Ameerika USAsse 2. Kagu- ja Ida-Aasiast USAsse 3. Lõuna-Euroopast Euroopa rikkamatesse riikidesse. Tänapäeaval vaibunud 4. Aafrikast Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Euroopasse 5. 70.ndatel- vaestest Aasia maadest-> naftariigid 6. Ida-Euroopa endised sotsialistlikud riigid. Euroopa rikkad riigid, vähem USA, algas 90ndatel Maailma majandus Majandus on inimestele vajalike toodete ja teenuste valmistamise, osutamise, tarbimise süsteem MAJANDUS: Maailmamajandus Rahvamajandus Kogu maailma majandus konkreetse riigi majandus MAJANDUSE STRUKTUUR
5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele). Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised. Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal. Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond  põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis  tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood  enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus
OPEC  Naftat eksportivate riikide organisatsioon, naftahinna kujundamine, Iraak, Iraan, Saudi-Araabia Rahvusvaheline firma Olemus  Firmad, mille tootmine asub mitmes erinevas riigis Tähtsus  Rahvusvahelise tööjaotuse areng Globaliseerumine Olemus  üleilmastumine, kõige vaba liikumine Head küljed  Raha, info ja kaupade kiire liikumine ja nendeks vajalike ,,teede" kiire areng Halvad küljed  illegaalsed immigrandid, kaubad, kultuuride segunemine Indeks  Kõige rohkem globaliseerunud riikide välja selgitamiseks, poliitiline, tehniline, personal ja majandus Rahvastik Rahvaarvu kasv Praegu  Põhja riikides peatunud, Lõunas meeletu Minevikus  Kasv oli aeglane ja ühtlane Kiire kasvu algus ja põhjus  1850, industriaalühiskond Kasv erinevates maailmajagudes  Aasias väga suur, Aafrikas suur, mujal peatunud
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada  maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
Uganda, Sierra Leone DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- sündimus kõrge(on kõrge traditsioonide pärast); suremus langeb kuni u 15‰(arstiabi paranemine, puhta vee kättesaadavus); iive kõrge; rahvaarv kasvab kiiresti; keskmine eluiga tõuseb; nt: Nigeeria ja teised Aafrika riigid RAHVASTIKU VANANEMINE- sündimus langeb kuni 10‰; suremus langeb kuni 10‰; iive langeb aga on veel kõrge; rahvaarv kasvab aeglaselt; keskmine eluiga tõuseb; nt: enamik Aasia ja Lõuna- Ameerika riike, Hiina, India, Columbia TÄNAPÄEVANE RAHVASTIK- sündimus madal (madalam kui 10‰); suremus madal (madalam kui 10‰); iive nulli lähedane või negatiivne; rahvaarv stabiilne; keskmine eluiga kõrge (60-70a); nt: arenenud riigid Eesti, USA, Itaalia, Prantsusmaa b. Millal ja kus algas demograafiline üleminek? Umbes 18. sajandi lõpus , Lääne-Euroopa riikides Aafrikas: 20. sajandil c. Millal algas demograafiline üleminek Eestis? Mis etapis on Eesti praegu
* http://www.interbrand.com * Esimene rahvusvaheline firma oli Ida-India kompanii. * Põlvkonnad jagunevad: 1. Põllumajanduslik tooraine/maavarad; 2. Põllumajandus saaduste töötlemine; 3. Energiatööstus. Metallurgia; 4. Kõrgtehnoloogia tooted. * Erinevad ühendused: -) OPEC  Naftat eksportivate riikide organisatsioon. -) NAFTA  vabakaubanduse assotsitsioon. -) MERCOSUR  Lõuna Ühiskaubandus. -) ASEAN  Kagu-Aasia riikide assotsitsioon. -) APEC  Aasia ja Vaikseookeani majandus foorum -) Euroopa liit -) IMF  Rahvusvaheline raha fond -) WTO  Maailma kaubandus organisatsioon. -) IGRD  Maailmapank Globaliseerumine * Globaliseerumise indeksi määravad: -) poliitiline tegevus. -) tehnoloogia. -) välissaatkondade arv riigis. -) Personaalsed kontaktid. * Maailma majanduse kujunemine = majandus kasutatavad tehnoloogiad + inimsuhted. * Tootmine on kas agroorne, industriaalne või post-industriaalne.
· Tööstusriigid o Kontrollisid maailmamajandust o Allutasid ülejäänud oma huvidele o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes  algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim  kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained  masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk  emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu  kolooniate vaheline
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised majandusharud põllumajandus töötlev tööstus teenindus metsandus, kalandus, jahindus tekstiilitööstus, metallurgia, äriteenused: info töötlemine, edastamine, masinatööstus jm turu-uuringud jne, biotehnoloogia, Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö
üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Kasutatavad ressursid Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon
tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest. Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks piirkondadeks loodusvaraderikkad piirkonnad ( suurbritannia, belgia, ruhr, usa kirdeosa, sileesia, donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj
· elatusmajanduslik · ei osale maailmamajanduses 1). Korilus 2). Varaagraarne  pllumajanduslik (rändkarjakasvatus, alepõllundus) 3). Hilisagraarne  tekkis looma-ja taimekasatuse ühendamise tulemusel 15. sajandil olid jõudnud hilisagraarsesse tootmisviisi: Kaug-Ida, Hommikumaad, Vahemeremaad, Euroopa 2. Industriaalsed tootmisviisid ehk industriaalühiskond · levinud suurtes inimhulkades · riigi olemasolu · tehnoloogia pidev areng · hästi arenenud tööjaotus · aktiivne osalemine maailmamajanduses 1). Varaindustriaalne  N: Holland, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia (15. saj. 1. tehniline murrang) · väljavaheldussüsteem · uute loomatõugude, taimesortide aretamine · vesiveskid · uued metalli sulatusviisid · leiutati kellad, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad
Arenenud riikides kasutatakse mitmeid erinevaid energiaallikadi Arengumaades nt Etioopias ja Kenyas annab hüdroelektrijaam lingi 70-80% Suurimad elektrienergia eksportijad on Prantsusmaa(müüb euroopasse) ja Kanada(müüb USA-sse) 16:07 Rahvastik ja asustus Rahvaarvu juurdekasvu näitavad tegurid: Rahvaarvu kasv % Iive 1000 inimese kohta Tihedalt on asustatud Ida ja Lõuna Aasia jõgede orud ja deltad, Jaava saar, Jaapani rannikualad Lääne euroopas kagu inglismaalt lõuna itaaliani Sündimuse tegurid: Viljakas eas naiste arv Naiste vanus laste sünnitamisel Religioon Pereplaneerimise võimaluste olemasolu Kooselu traditsioonid Väärtused(mida elus hinnatakse) Traditsioonid ühiskonnas Naiste ja meeste seisund ühiskonnas Majanduslikud võimalused Traditsiooniline rahvastiku tüübi etapp  omane agraarühiskonnale, kõrge ja muutlik
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA I KURSUS  Muutused ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia  sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid  majanduses tegutsejad Maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus  spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine  Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria  kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine  kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav
Linnriikidest nagu Singapur ja Hongkong on saanud maailma pangad. Singapuris ametlik riigikeel inglise keel. Malaisia ja Tai üritasid kopeerida Singapuri edu, aga sealne rahvastik on suurem ja raskem ümber kasvatada. Filipiinid Vietnam ja Indoneesia on maas. Levinud on ajutise tööjõu liikumine. Nt Paariks kuuks. NB! Üldiselt võib aasiat iseloomustada kui tööka rahvaga, konkurentsi pakkuv maailmajagu, mis võib tulevikus tõusta rikkamate hulka. Põhja-Afrika ja Ees- Aasia Piirkond kus alguse said vanimad kultuurid ja tsivilisatsioonid. Suur rõhk rändavatel oaasi rahvastel. Konfliktid, islami usk aitas ühendada rahvaid, kuid mitte täielikult.Jaguneb kaheks: naftariigid ja mittenaftariigid. Poliitiliselt oluline kant maailma jaoks. Dubai eesosas oma naftaga. Kirjaoskus on täitsa olemas. See piirkond oleks muidu üsna vaene kui ei oleks nafta varusid. Oluline islami näitaja on see,e t raha ei tohi teha raha. Liigkasuvõtmine on keelatud.
riigis või isegi kümnetes riikides . Mõned neist (Coca-Cola , Pepsi jne ) omavad tootmisettevõtteid pea igas riigis . Peakorter ühes riigis Tootmine ja teises (mitmes ) riigis Turustamine . Globaliseerumine ehk üleilmastumine . Globaliseerumine tähendab kõigi sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste protsesside rahvusvahelistumist ehk üleilmastumist . GLOBALISEERUMISE +ja - : plussid on : Tänapäeva maailmas liiguvad raha , tehnoloogia , informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega . miinused on : Süveneb kihistumine maailmamajanduse tugevamate ja nõrgemate osade vahel : mõned regioonid saavad globaliseerumisest suurt kasu , mõned on endiselt vaesed .Rikkus jaguneb ebaühtlaselt . Tuuakse sisse ebaseaduslike asju , narkootikume , salarelvi jne . Regionaliseerumine  (Piirkond ) on samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide
Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, transport vähearenenud ning veokulud kõrged. Linnu oli vähe. Kõrgeim tase agraarajastul 15. sajand Indias ja Hiinas, kus suudeti kindlustada rikkus eliidile ja talutav elujärg lihtrahvale. Arenenud olid ka Edela- Aasia ja Põhja-aafrika. Euroopas elati kasinates oludes. Tööstusajastu algus Üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnale. Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse
Maimani poolt). Põllumajanduses on 1950ndaist aastaist peamiseks probleemiks ületootmine. Kuna poliitilistel põhjustel jätkatakse põllumajanduse subsideerimist on ületootmisest tingitud raskused süvenenud. Viimasel ajal on subsideerimise asemel hakatud peale maksma tootmise vähendamise puhul. Samas on arengumaades suur toidu puudus. Sotsialistlikes riikides oli raskusi toiduainetega varustamisel. Enamikes Aafrika ja Aasia maades on põllumajanduspööre veel toimumata. Seal on endiselt valdav põllumajanduslik külaühiskond. Enamik rahvastikust elab maal. Saagikus on madal. Turustamiseks toodangut ei jätku. Suur osa arengumaade mahajäämusel on ka loodusoludel. TEENINDUS- JA INFOÜHISKOND Hankiv sektor Töötlev sektor Teenindav sektor Põllumajandus Töötlev tööstus Osutab kalandus (näiteks riide teenuseid metsandus, valmistamine)
Transpordi peamine võimalus on torujuhtmed, võimalik on ka veeldatult Saastatus, kasvuhoonegaasid, happevihmad, karjäärid rikuvad maastikku, transport kulukas Üliohtlikud radioaktiivsed jääkained tuumasantaazi oht Muutub ökosüsteem, ehitamine on kallis, piiratud kasutusvõimalus rännetTuule kiirus ebaühtlane, tehnoloogia on kallis, müra, maastiku visuaalne pilt muutub, võib häirida lindude Kasutuspiirkonnad on piiratud, suured kulutused Saadav energiahulk on väike Tehnoloogia on kallis, vajab kombineerimist teiste energiatootmisviisidega
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
Rannikupüük- kala püüti väga algeliste vahenditega ja peamiselt vaid rannalähedastel aladel. Kala töödeldi rannakülades ja müüd kohalikul turul. Praegug on see ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias. Ookeanipüük- kaasaegse tehnikaga varustatud suured kalapüügilaevad võivad merel olla nädalaid. Kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. See on nt USA-s, Jaapanis, Venemaal. Kalakasvatus- kala kasvatatakse nt väikestes tiikides, nt Aasia riikides. Sest vajadus kala järele kasvab, kuid väljapüüki maailmamerest ja sisevetest ei saa enam suurendada. Ülepüük- kuigi kalavarud taastuvad, on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng, mille tõttu inimese mõju mereelustikule on tohutult kasvanud. Metsamajandus
hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, tanklad jne uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne Geoloogilised uuringud, Uue tehnoloogia Elektriliinide, torujuhtmete kaevandusohutus jms väljatöötamine, tööjõu ehitus ja hooldamine jm koolitamine jm Äriteenused 1. MUUTUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis
kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus majandusharud metsandus, tekstiilitööstus, info töötlemine, kalandus, jahindus metallurgia, edastamine, masinatööstus jm transport Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid
annaabi.ee 
