sisenemisbarjäärid on hinnakujundaja. saab majanduslikku viimase ühiku suuremates firmas, mis tingitud kas Monopolist on piiratud kasumit. Lühiperioodil tootmiskulusid suudab oma suuruse tõttu mastaabisäästust ainult nõudlusega. monopol võib töötada nii (p>MC). Monopolist tootmissisendeid (loomuliku monopoli kahjumi, kui ka teab rohkem kui efektiivsemalt kasutada puhul) või tehnoloogiast, kasumiga. ostja. (mastaabisääst). või seadusandlusest.
· Normaalhüvis nõudlus sissetuleku kasvades suureneb · Nõudluskõver+nõudlus. · Pakkumiskõver+ pakkumine. · Tasakaaluhind- Nõutav kogus ja pakutav kogus on võrdsed · Turg toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad · Turu tasakaal seisund, kus turujõud on tasakaalus · Elastne (nõudlus/pakkumine) · Elastsuskoefitsent- kajastab nõudluse/pakkumise elastsuse taset · Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid · Lühiperiood ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmissisenditest on fikseeritud · Kogutulu kogutulu ja toodetud koguse jagatis · Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks
Kogutulu on tulu mille firma saab oma kogutoodangu müügist = müügikoguse ja ühku hinna korrutisega. TR=Q x p Nõudluskõver kui horisontaalne, siis on hinanelastsuskoefitsent lõpmatu ja tegu on täielikult elastse nüudlusega. Kui on vertikkalne, siis on hinaelastsuskoefitsent null ja nõudlus on täielikult mitteelastne. Lühiperiood on aja vahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood on ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Nõudluse hinnaelastsus mõõab hüvise nõutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinna muutusele. Nõuduse ristelastsus nõudluse elastsuse näitaja mis kajastab ühe kauba nõudluse muutumist vastuseks teise kauba hinna muutusele. Nõudluse sissetulekuelastsus näitab, kui palju muutub nõudlus sissetuleku suurenedes. Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele.
Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu Lühiperiood ajavahemik mille korral vähemalt üks sisenditest on fikseeritud. Pikk periood ajavahemik, mille vältel võib varieerida kõiki tootmissisendeid. Püsiressursid on firma poolt kasutatav tootmistegur mille suurust firma lühiperioodil muuta ei saa. Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb
mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali
· isikute vaba liikumine - kõigi liikmesriikide kodanikud on ühtlasi ka ühisturu kodanikud ning võivad asuda elama või tötama ükskõik missugusesse liikmesriiki. · kapitali vaba liikumine - investeerinugte tegemisel või raha laenamisel ei tehta vahet oma ja partnerriigi investoritel ja laenajatel Ühisel turul saavad töölised ja kapital liikuda sinna, kus neinde tootlikkus on suurem. tulemusena on võimalik suurendada lõpptoodangut ilma tootmissisendeid lisamata. Ühisturgude kujunemine Edukalt toimiva ühisturu näiteks on Euroopa Liit, mis toimib ühisturuna alates 1992. aastast. Ühisturuks, kus srnaselt Euroopa Liidule on olemas neli vabadust, on näiteks ka Euroopa Majanduspiirkond ja Pärsima Lahe Koostöönõukogu. Euroopa Majanduspiirkond on Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduspiirkonna liikemsriigi ühine majanduspiirkond. Pärsia Lahe Koostöönõukogu koondab Pärsia Lahe äärseid araabia riike
konkurendid reageerivad tema tegevusele Mänguteooria - Mänguteooria abil on võimalik analüüsida strateegilist vastasmõju. Mis asi on mäng? See on reeglid; strateegia ja tulem Turuvormid TEGURITURUD (TOORMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE: tööjõu nõudmine ja pakkumine) Tootmistegurid - tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises - Nendeks sissetulekuteks on: tööle makstav palk; kapitalile maksta intress ja maale makstav rent Nõudmine ja pakkumine teguriturul Tootmistegurite nõudlus - tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus - tuletatud nõudlus tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks - ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle ettevõtte tehnoloogilistest
6. Tootmine ja kulud Selleks, et mõista kuidas käituvad ettevõtted, tuleb lähemalt uurida ettevõtte tegevuse eesmärke ja piiranguid. Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimine tähendab suurima võimaliku kasumi saamist. Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja tehnoloogia piirang. Turu piirang. Ettevõtte turu piirang kujutab endast tingimusi, mille kohaselt ettevõte saab osta tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. Tehnoloogia piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada olemasolevaid tootmissisendeid tootmises. Mõned tehnoloogiad on kapitaliintensiivsed, teised seevastu tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali.
75. Kodumajapidamised müüvad oma käsutuses olevaid ressursse (tööjõudu ja maad) tootmistegurite turul, kust firmad neid ostavad. Ressursside kasutamise eest maksavad firmad kodumajapidamistele palka ja renti. Firmade põhitegevuseks on kaupade tootmine ja teenuste osutamine. Oma kaupu ja teenuseid pakuvad nad toodete turul, kust majapidamised neid ostavad. 76. Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises. Nendeks sissetulekuteks on tööle makstav palk, kapitalile makstav intress ja maale makstav rent. Siinkohal arvestatakse palga hulka igasugune tööga seotud sissetulek, nagu palgad, komisjonitasud ja muud täiendavad sissetulekud, mis on seotud töö kompenseerimisega. Intressi all mõistetakse siin kõiki erinevaid kapitalitulude vorme (näiteks dividendid). Rent on sissetulek, mida makstakse maa ja loodusvarade kasutamise eest.
Tellimuspunkti meetod: Tellimus esitatakse siis, kui materjali laovaru langeb kriitilisele tasemele. Tellimusrütmi meetod: Tellimus esitatakse iga kuu kindlal kuupäeval. Tellimuse mahu määrab sel juhul olemasolev laoseis. 23) Tootmise organiseerimine ja tootmisfunktsioon. Tootmise organiseerimine: Olulised on järgmised küsimused: mida, kui palju ja kuidas toodetakse ja millise hinnaga seda pakutakse. Tootmisfunktsioon: Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. 24) Majanduslikud kulud ja kasumid. Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne ning see on seotud kuludega. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Kasum on tulu ja kulude vahe. 25) Lühiperiood ja pikk periood
6. Tootmine ja kulud Selleks, et mõista kuidas käituvad ettevõtted, tuleb lähemalt uurida ettevõtte tegevuse eesmärke ja piiranguid. Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimine tähendab suurima võimaliku kasumi saamist. Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja tehnoloogia piirang. Turu piirang. Ettevõtte turu piirang kujutab endast tingimusi, mille kohaselt ettevõte saab osta tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. Tehnoloogia piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada olemasolevaid tootmissisendeid tootmises. Mõned tehnoloogiad on kapitaliintensiivsed, teised seevastu tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali. Selleks, et
TR TR MR = = TP realis Q realis LR - PIKK PERIOOD (long run LR) on kõik tootmistegurid muudetavad. Pikal perioodil ei ole firmal mitte mingisuguseid püsikulusid TFC, kuna ettevõte saab vajadusel muuta kõiki tootmissisendeid, sealhulgas püsivaid TOOTMISMASTAAP (the scale of production) väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral. TÄIELIKU KONKURENTSI TURG (TKT) TKT-l tegutsevad ev-d on hinnavõtjad, puuduvad sisenemisbarjäärid, toodavad sarnaseid tooteid (homogeenne), neil on täielik informatsioon. Täielikult elastne nõudlusjoone, Aluseks saab võtta vaid tasakaaluhinda. SR (lühiperioodil) võib täielikult konkureeriv firma TKF teenida
mastaabisä firma on nii tunnusjoon mis on tootmiskulud on äst väike, et ei annab üksteisest väiksemad saa mõjutada monopolistlikul vastastikku suuremas firmas, hinda. Firma e konkurentsile sõltuvad. mis suudab oma on hinnavõtja. tema suuruse tõttu Tänu sellele konkurentsi- tootmissisendeid firma aspekti. efektiivsemalt toodangu Mastaabisääst kasutada nõudlus on on väike. (mastaabisääst). täielikult elastne (firma toodangu nõudluskõver on horisontaalne sirge). Mastaabisääst puudub. Ühiku
kasumlikuks. Loobumisoptsioonid · Võimalus edutu projekt lõpetada. Lahendame koos. · Aktsionäridel on võimalus võla tagasimaksmisest taganeda, mis väljendub piiratud vastutuses pankroti korral. Täiendavad investeerimisoptsioonid · Sarnanevad laienemisoptsioonidega, kuid keerulisemad (nt. filmiõiguste edasine kasutamine mänguasjade tootmises vms). Paindlikkuse optsioonid · Võimalus kasutada mitmeid tootmissisendeid (nt mitmesugused energiaallikaid tootmisliini käitamiseks) või mitme toote tootmine sama sisendiga 26. Forwardi ja futuuri mõisted, mis neid eristab? Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. 3. Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud (nt
sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel Oligopoolse turu oluliseks tunnuseks on see, et iga ettevõte peab arvestama, kuidas tema konkurendid reageerivad tema tegevusele Mänguteooria Mänguteooria abil on võimalik analüüsida strateegilist vastasmõju Mäng: strateegia, reeglid, tulem TOOTMISTEGURITE HINNA KUJUNEMINE Tootmistegurite omanikud saavad tasu ettevõtetelt, kes kasutavad neid tegureid kui tootmissisendeid oma tootmises Nendeks sissetulekuteks on: o Tööle makstav palk o Kapitalile makstav intress o Maale makstav rent Tootmistegurite nõudlus Tootmistegurite nõudlus on tuletatud nõudlus Tuletatud nõudlus – tähendab, et nõudlus mingi tootmisteguri järele tuleneb vajadusest seda kasutada kaupade ja teenuste tootmiseks Ettevõtte tuletatud nõudlus tootmissisenditele sõltub selle
Valem: Tootmist analüüsides eristatakse nelja erinevat perioodi: Väga lühike ajaperiood e hetkeperiood (very short run) Lühike periood e lühiperiood (short run SR) Pikk periood ( long run RN) Väga pikk periood (very long run) Pikal perioodil on kõik tootmistegurid muudetavad. Pikal perioodil ei ole firmal mitte mingisuguseid püsikulusid TFC, kuna ettevõte saab vajadusel muuta kõiki tootmissisendeid, sealhulgas püsivaid. Pikka perioodi võib käsitleda kui ajavahemikku, mille kohta firma teeb plaane esmajoones tootmismahu kohta, mitte kui üksteisel järgnevaid lühiperioode. Tootmismastaap väljendab tootmissisendite ja tehnoloogia kasutamist mingi tootmismahu korral. Pikale perioodil on firmal võimalik kasutada kõiki tootmistegurid kõige väiksemate kuludega. Millise suurusevariandi firma valib, sõltub tootmiskogusest.
8.3. Tootmine ja kulud Selleks, et mõista, kuidas käituvad ettevõtted, tuleb lähemalt uurida ettevõtte tegevuse eesmärke ja piiranguid. Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimine tähendab suurima võimaliku kasumi saamist. Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja tehnoloogia piirang. Turu piirang. Ettevõtte turu piirang kujutab endast tingimusi, mille kohaselt ettevõte saab osta tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. Tehnoloogia piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada olemasolevaid tootmissisendeid tootmises. Mõned tehnoloogiad on kapitaliintensiivsed, teised seevastu tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd. Tööintensiivne tehnoloogia kasutab suhteliselt suures koguses tööd ja väikeses koguses kapitali
kasutatavast ressursi mahust). 7 Ettevõtja käitub ratsionaalselt. Firmateooria põhimõisted Firmateooria tegeleb hüviste pakkumise kujunemise teoreetiliste aluste käsitlemisega. Ettevõte (firma) on väikseim majandusüksus, mis toodab eesmärgipäraselt hüviseid ning pakub neid müügiks (vahetuseks) teistele majandussubjektidele. Firma on samastatav tootmistehnoloogiaga, mis muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Ettevõtte tegevuse eesmärk on kasumi (perioodi kogutulu ja kogukulu vahe) maksimeerimine. Tootmisprotsessi sisenditeks on majapidamistelt ostetavad ressursid. Lihtsustatud mudelis vaadeldakse sisendi kahte liiki: töö ja kapital. Lühiperioodi otsustused puudutavad ainult vaatlusalust perioodi, lühiperiood on ajavahemik, mil ettevõtte tootmistehnoloogia ja tootmisvõimsus (kapitalipanus) ei muutu Pikal perioodil võivad kõigi sisendite panused vabalt muutuda.
· APL on tööjõu keskmine produkt · APK on kapitali keskmine produkt · MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. o See on toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena. · MPL=TP/L või MPK=TP/K · MPL on tööjõu piirprodukt, · MPK on kapitali piirprodukt · Lühiperioodil on osa tootmissisendeid fikseeritud, nt kasutatavad tootmishooned, osa masinaid ja seadmeid, osa aga muutuvad sisendid, nt tööjõud. · Pikal perioodil kõik tootmistegurid muutuvad. Pikk periood on ajavahemik, mille jooksul firma võib varieerida oma sisendeid (talumees võib hankida juurde maad, tööstur ehitada uue tootmishoone jne.) · Tootmisvõimsus ehk kapatsiteet tootmiskogu, mille juures keskmine kogutul on minimaalne. · · Kogu- , piir- ja keskmise produkti seosed:
Kvantitatiivne analüüs: Põhiidee: analüüsitakse iga üksiku toote panust ettevõtte kasumisse: panus kasumisse leitakse müügilaekumine1; toote muutuvkulud = toote panus kasumisse. Analüüsimine. Antud staadiumis määratakse väljavalitud idee kohase toote tõenäone läbimüük, turuosa ja kasum. Etapi eesmärgiks on saada konkreetseid teadmisi uue toote majanduslikust äratasuvusest, enne kui idee läheb edasi arendusjärku. Analüüsitakse turgu, konkurente, kulusid ja tootmissisendeid 23. Äriportfelli analüüs Bostoni maatriksi meetodil. Piirangud Bostoni maatriksi kasutamiseks. Põhiidee: Oma toodete positsiooni turul kaalutakse lähimate konkurentide toodete suhtes. Tulemusena saadakse ülevaade oma pakkumise portfelli jaotuse kohta selle perspektiivsusest tulevikus. Eriti hästi on Bostoni maatriksi analüüs ühendatav rahavoo planeerimisega. 24. Kaubamärk: definitsioon, kaubamärgistrateegiad (tootjamargid- individuaal- ja perekonna-,
maksimaalselt maksma hüvise ühiku eest, võrreldes sellega, mida ta tegelikult maksab. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju tarbimisvalikutele. 6. Tootmiskulud Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes rahvamajandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana. Ettevõte on iseseisev tootmisüksus, mis muundab tootmissisendeid (maad või üldse loodusressursse, tööd, kapitali, informatsiooni, tehnoloogiat jne) toodanguks, mingiteks toodeteks, teenusteks või informatsiooniks. 13 Ettevõtja on ettevõtte omanik ja selle tegevuse organiseerija ning ettevõtte tulemuse eest vastutaja e riski kandja. Ettevõtlus on kasumit taotlevate ettevõtete asutamine, käigus hoidmine,
Ast Dsse, jäin vaesemaks, teine kõver. Samaväärsuskõver-kahe kauba tarbimiskombinatsioonid jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega (TU). Samasuskõverate teooria - eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel FIRMATEOORIA. TOOTMISFUNKTSIOON JA KULUD Ettevõte käitub ratsionaalselt, kui teenib maksimaalselt kasumit. Ettevõte toodab hüviseid, kasutades selleks tootmissisendeid. Ostab tootmisvahendeid konkurentsoga turult, toodab, müüb-püüab seda kasumilikult teha konkureerival turul. Samatootejoonel asuvad erinevad tootmiskomplektid (sisendid) EI maksa samapalju. Hüviste tootmiseks vajatakse tootmistegureid, mis on tootmisprotsessi sisenditeks: inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine ja materjalid, teenused, keskkond, teadmised. Mikro jagab nad kahte: kapital ja töö.
agregaatnäitajate abil, nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. 36 Maksimumhind on hüvise maksimaalne seadusega kehtestatud hind. Tavaliselt toob maksimumhinna kehtestamine endaga kaasa turu puudujäägi. Mastaabiökonoomia e. -sääst tähendab, et ühiku tootmiskulud on väiksemad suuremates firmades, mis suudavad oma suuruse tõttu tootmissisendeid efektiivsemalt kasutada. Miinimumhind on hüvise seadusega kehtestatud hind. Tavaliselt toob miinimumhinna kehtestamine endaga kaasa turu ülejäägi. Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Mitteelastne on nõudluse/pakkumise hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava/pakutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna protsentuaalne muutus. (s.t.
(tarbeesemeid, tootmisvahendeid) või teenuseid või informatsiooni; samas võib ettevõtte tootmistegevusega kaasnevaks tulemuseks olla ka näiteks keskkonna saastamine ja muu taoline; 3) ettevõte viib toodetud hüvised kauba- e toodanguturule, et nende müügist (realiseerimisest) saadud raha eest (kogutulu, müügilaekum TR) tasuda tootmistegurite omanikele ja teenida kasumit ettevõtte omanikele. Ettevõte (e firma) on iseseisev tootmisüksus, mis muundab tootmissisendeid (maad või üldse loodusressursse, tööd, kapitali, informatsiooni, tehnoloogiat jne.) toodanguks, mingiteks toodeteks, teenusteks või informatsiooniks. Ettevõtte tegevuse peaeesmärk on saada kasumit ja suurendada omanike vara väärtust. 22. Mida tuleb silmas pidada ettevõtte üleminekul? Ettevõtte üleminek on olukord, kus toimub ettevõtte (s.o toimiva majandusüksuse või selle osa) endiselt omanikult uuele omanikule üle andmine. Ettevõtte ülemineku tõttu vastutab seadusest
täisvõimsusel ja majanduses on täistööhõive. Majandus (SKP) on saavutanud oma potentsiaalse taseme. Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne, st et pikal perioodil on kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase. MAJANDUSTSÜKLID Toodangu mahtu, mida on võimalik saadatootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel, nimetatakse potentsiaalseks toodanguks. Tavaliselt ei suudeta tootmissisendeid maksimaalselt ära kasutada ja nii tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Igas majanduses on tööhõive, tööpuudus,sisemajanduse koguprodukt ja tööstustoodang periooditi muutuvad suurused. Turumajandusmaadele on iseloomulik tsükliline areng. Majandustsüklid on juba aastakümneid olnud majandusteadlaste huviorbiidis Varasemalt peeti majandustsüklite peamisteks põhjusteks nõudlusepoolseid muutusi eratarbimise, investeeringute, valitsuskulutuste muutusi
reklaamida neid kui uue toote suuremaid väärtusi võrreldes vanaga. Ideede valimise etapil on vaja arvestada järgmisi asjaolusid: ei tasu jätkata perspektiivitute ideede uurimist; ei tohi kõrvale jätta eduka uudistooteni viivaid ideid. Vigu saab vältida kui valikukriteeriumid ei ole ülemäära ranged ega liialt vabad. Valitud ideede majandusliku analüüsi puhul analüüsitakse turgu, konkurente, kulusid ja tootmissisendeid. Etapi eesmärgiks on saada konkreetseid teadmisi uue toote majanduslikust äratasuvusest, enne kui idee läheb edasi arendusjärku. Kui on ilmne, et toode ei suuda organisatsiooni rahuldada, on tema arvel võimalik kokku hoida küllalt suuri arenduskulusid ja keskenduda neile, mis täidavad seatud sihte suurema tõenäosusega. Võtmenäitajad, mida tuleks silmas pidada, on nõudlus, tootmis- ja finantsnõuded ning vastavus organisatsiooni
Ettevõte väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks teistele majandussubjektidele. Hüviste all mõeldakse nii materiaalseid (kaubad) kui mittemateriaalseid (teenused). Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks mis tahes viisil. Ettevõtluse või omandivorm pole oluline. Mikroökonoomiks on samastatav tootmistehnoloogiaga muundab mingi kindla reegli alusel tootmissisendeid väljunditeks. Tootmistegurid tootmisprotsessi sisendid (inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine, materjalid, teenused, keskkond, teadmised). Lihtsustatud mudelis rühmitatakse kapital ja töö. Tegurikomplekt konkreetne kombinatsioon mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest, ehk sisendikomplekt. Oluline on nii komplekti koosseis kui see, kui palju komplekt mingit tegurit sisaldab
sagedamini analüüsitakse bilanssi, mis annab ülevaate ettevõtte varade paigutamisest ja nende moodustamise allikatest rahalises väljenduses kindlal kuupäeval. Bilanss koosneb aktiva ja passiva poolest, esimene näitab varade suurust ja teine moodustamise allikaid. Passiva poolel on omavahendid, aga tavaliselt ka võõrvahendid, mis on sisuliselt laenud kas teistelt ettevõtetelt või pankadelt. Tootmisfunktsioon Tootmise käigus muudetakse tootmissisendid väljunditeks. Tootmissisendeid on võimalik kasutada erinevates kombinatsioonides. Tootmisfunktsioon näitab tootmissisendite ja -väljundi omavahelist seost. Tema abil väljendatakse maksimaalse toodangu hulka, mida saab toota konkreetse sisendite kogusega. Matemaatiliselt väljendatakse: Q = f (X1, X2,X3…Xn), või lihtsustatult Q = f (K, L), Kus sulgudes on erinevad tootmissisendid. K ja L on vastavalt kapital ja töö. Firma tootmisvõimaluste kõver näitab potentsiaalseid tootmiskombinatsioone.
tootma teiste toodete teatud kindlate koguste valmistamisel, kui kasutatakse täielikult ära kõik olemasolevad tootmistegurid ja parim olemasolev tootmistehnoloogia. Tootmisvõimaluste raja kuju ja asendi muutumise põhjuseks võib olla majanduse ressursivaru või tehnoloogia taseme muutumine. Liikudes kõverat mööda vasakult paremale saame me rida erinevaid hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Nagu jooniselt näha saab tootmissisendeid suunata ümber ühelt tootmisalalt teisele, kuid seda teatud piirini, sest edasine ümbersuunamine muutub üha ebaotstarbekamaks. Majandusteaduses tuntakse seda fenomeni kasvavate alternatiivkulude seadusena. Reaalses majanduses toodetakse hüviseid aga tohutul hulgal ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas väljendada ühe kauba alternatiivkulu teise kauba kaudu. Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut -raha. 1.7 Majandussüsteemid ühiskonnas
Tootjad ostavad tooraineid, materjale ja komponente tuhandete kilomeetrite kauguselt, hulgikaubandus hangib valmistooteid teistel kontinentidel paiknevatelt tootjatelt. Logistika ja tarneahela juhtimine on üleilmsel areenil eduka tegutsemise tähtsamaid eel- dusi. Tootjad hangivad tootmissisendeid (tööjõud, toorained, materjalid, energeetilised ressursid jne) madala kulutasemega maadest, suurem osa valmistoodetest realiseeritakse aga arenenud majan- dusega riikide turgudel. Logistikateenuste osutajatelt soovitakse osta veoteenuseid üleilmses ja üleeuroopalises ulatuses
annaabi.ee 
