osa võib müüa vabal turul, väljapoole ettevõtet. Samuti on paika pandud, et Õmblemine peab ostma kogu vajamineva materjali Kanga-lt. Eelarvestatud toodangu maht Õmblemisele on 200 000 m2 kardinaid. Õmblemine müüb oma toodangut hinnaga 75 eur m2. Kardinate omahind sisaldab lisaks materjalile veel muutuvaid ja püsivaid üldkulusid, mis kokku on 35 eur eelarvestatud tootmiskoguse m2 kohta. Milline oleks eelarvestatud kasum kummagi tootmisüksuse kohta juhul kui kasutatakse: a) Muutuvkulu transferhinda b) Kogukulu transferhinda c) Turuhinda? Palun kommenteeri saadud tulemust. Millise meetodi valiksid sina? Transferhind ülesande lahendus Kasumiaruanded Kangas Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud Õmblemine(200 000 x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600
inimestest on pensionärid ja nad peavad ise selle kõigega toime tulema. Maapiirkondadesse ja väikelinnadesse tuleks viia riigiasutusi, omavalitsused peaksid kutsuma noori peresid elama maale,looma neile soodsad tingimused maja- või korteriostuks,võimaldada korralikud lapsehoiukohad jne. Arenda da maakonnakeskustes välja kaugtöökeskused ja aidata neisse leida rahvusvaheliste ettevõtete tugiteenuste üksusi.Kaaluda võimalusi anda maksusoodustusi eksportivale ettevõttele, kes viib oma tootmisüksuse ääremaale.Sest väjaränne on minu meelest 2-suunaline:toimub väljaränne maapiirkondadest linnadesse või teistesse riikidesse Et ka haritud inimesi massiliselt välja ei rändaks( arstid, õpetajad, spetsialistid), tuleks palku ühtlustada seoses Põhjamaadega.Meditsiini, teadusesse ja haridusse tuleb enam investeerida. 3) väljakutse:Vaesus ja sellega seotud probleemid lastega peredes probleemi olemus:Eestis suureneb absoluutses vaesuses elavate laste arv lahendus:
olla mitu meest. Miks? Kedagi on ühiskonnas puudu. · nn. Majapidamisperekond- tekib võimusuguluse alusel. Teenijad, aednikud vms kes teenivad elatist selle perekonna juures. Ajalooliselt orjad, käsitööliste perekonnad. Kaasaegne perekond võrreldes ajaloolisega: · laiendatud perekonna asendumine tuumikperekonnaga · perekonna intiimsuse suurenemine · perekonna kui tootmisüksuse asendumine tarbimisüksusega · meeste ja naiste sotsiaalse võrdõiguslikkuse ning laste subjektiivsete õiguste tunnustamine · teatud perekonna funktsioonide kandumine perekonnast välja kui mõtleme perekonna ülesannete peale. Nt tänapäeval on hariduse andmine perekonnas välja läinud. Lapsed viiakse lasteaeda, -sõime. Vanavanemate eest hoolitsemine, varem võeti ikka enda juurde elama, aga tänapäeval see nii olema ei pea, meil on
vastu võtta juhtimisotsuseid.(Kabral, 2003, lk 180) Plaanimise sammud: 1. Määrata nõudlus 2. Määrata tootmismaht, mis tehakse normaalse tööaja, ületunnitöö, tööjõu täiendava palkamise või allhanke korras 3. Leida tööaja kulud, töötajate palkamis- ja vallandamiskulud ning varude kokkuhoid 4. Analüüsida variante 5. Võtta vastu iga ajavahemiku kohta eraldi Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse taseme, ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks (Kabral, 2003, lk183) Plaanimise põhiprintsiipideks on: Strateegiliste ja taktikaliste plaanide järjepidevust Plaanide sotsiaalne orienteeritus Plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi Plaaninäitajate adekvaatsus Plaanitavate parameetrite kooskõlastatus väliskeskkonnaga Plaanide variantsus Plaanide stabiilsus
Algusaastetel toimus ettevõtte tootmistegevus Tallinnas. Tegevuse oluline laienemine algas 2003.aastal, kui pikaaegne koostööpartner KCI Konecranes OY otsustas lõpetada mootorite valmistamise Soomes ning siirdada mootorite tootmine tervikuna Eestisse. 2013.a lõpust on AS Konesko aktsionäride ringi kaasatud 49% osalusega ka Konecranes Finance OY. Alates 2004. a suvest asub firma mootoritehas Koerus ning metallitehas Põltsamaal. Pärast uue tehase valmimist ja tootmisüksuse avamist Põltsamaal sai AS Koneskost suurim elektrimootorite tootja Eestis. Hetke seisuga töötab ettevõttes üle 350 inimese. Praeguseks on AS Konesko põhitegevusaladeks elektrikilpide, elektrimootorite valmistamine ning sildkraanade otsavankrite valmistamine ja masinaehituslik allhanke töö. Ettevõte tegutseb Koerus, Põltsamaal ja Türi-Allikul. Käesolevas töös antakse ülevaade tulemustasu poolt- ja vastuargumentidest ning
...................................................46 4.2 Seadmete koondtabel ja koormusgraafik .................................................................................49 4.3 Põhitööliste ning muu personali vajaduse arvutus ...................................................................51 5. ORGANISATSIOONILINE OSA .................................................................................................56 5.1 Tootmisüksuse varustamine toorikutega ja sisetranspordi organiseerimine ............................56 5.2 Remondi – ja tööriistamajanduse organiseerimine ..................................................................56 5.3 Töö organiseerimine .................................................................................................................61 6. MAJANDUSLIK OSA ..................................................................................................................63
maksumuse ja tehtud kulutuste alusel • Elektrienergia- kasutamine annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti o kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Põllumajandustootja ülesanded o tootmistehnoloogia valik o masinate valik ja soetamine o masinate efektiivne kasutamine • Masinate ja tehnoloogia valiku mõjutegurid o tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga o tootmistingimustega o tootmisressurssidega o masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega o tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega o majandustingimustega o masintehnoloogiate ja masinate alase nõuandetegevusega o keskkonnakaitseliste nõuetega
Majandusarvestus ja maksunduse osakond Liise Lindmäe PA10 AS DALE LD FINANTSANALÜÜS Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Vastavalt Tallinna Majanduskooli õppekavale tegin finantsanalüüsi AS DALE LD kohta. AS DALE LD asutati 9.detsembril 1991.a. Leisu külas Hiiumaal Emmaste vallas endise Emmaste Põllumajanduse Osaühingu juurde kuulunud tootmisüksuse baasil. Ettevõte põhineb kohalikul erakapitalil. Täna on ettevõttel üle 2300 m² tootmis- ja laopinda ning 1,6 ha maad. Nii tootmishooned kui kontor asuvad Leisu külas. DALE põhitegevusalaks on plastmasstoodete valmistamine survevalu- ja ekstrusioonimeetodil, survevalu kogemus pärineb meil aastast 1986. Tootmises kasutatakse nii klientidele kuuluvaid kui töötajate endi poolt tellitavaid survevaluvorme. 2012 aasta seisuga on ettevõttel 48 töötajat. DALE suurimateks klientideks
5...25% ja arengumaades 20...50%. Seetõttu on hakatud säilituskadude põhjustele ja säilivuse parandamise võimalustele maailmas järjest rohkem tähelepanu pöörama. Aiasaaduste säilivust mõjutavad järgmised tegurid: 1) geneetilised omadused, st. liik ja sort, 2) kasvatamistingimused, 3) koristusküpsus, 4) koristusaeg ja tehnoloogia, 5) koristusjärgne sorteerimine, puhastamine, pakkimine ja säilituskeskkond tootmisüksuse hoidlas, 6) transporditingimused, 7) säilitustingimused Säilituskadude põhjused võib jaotada sisemisteks ja välisteks. Seesmised põhjused tulenevad asjaolust, et aiasaadused on ka koristusjärgselt elus. Seesmised säilivust mõjutavad protsessid on järgmised: 1) hingamine 2) taimehormoonide tegevusega seotud muutused 3) kompositsioonilised muutused (veekadu, tärklise ja suhkrute vahekord jne). 4) füsioloogilised häired 5) morfoloogilised muutused (kuju ja struktuur)
3. Selgita tootmistegurite kasutamist, tootmist ja tootmise väljundeid ühe lihtsa näite abil. Illustreeri seoseid lihtsa joonise abil Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid on maa, töö, kapital, ettevõttlus jne. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks. *Kapital kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud toomtisvahendid(hooned, tööriistad ja masinad), mida kasutatakse toodete ja teenuste valmistamiseks. *Ressurssieehhk tootmistegurite hulka loetakse ka ettevõtlikus, sest tänu sellele leiavad kasutamist teised ressursid.
elektroonilise kommertsinfrastruktuuri rakendamiseni ühele oma kliendile. Müüjal on hinnakujunduses viimane sõna. See võib olla kindel (tuub hambapastat), mõnevõrra kaubeldav (Jeep) või vägagi kaubeldav (EDSi tehing). Cisco 1998. aastal konkureerisid mitmed globaalsed tootjad õiguse eest müüa telekommunikatsiooni- seadmeid Itaalia firmadele. Valitsus määras kindlaks, et võitnud pakkuja peab rajama tootmisüksuse Itaaliasse. Enamiku konkureerijate jaoks oli see probleem. Miks ehitada tehas Itaaliasse? Kuidas see sobib ettevõtte ülemaailmsesse plaani? Kas lepingu väärtus korvab investeerimisriski? Sel ajal kui konkurendid püüdsid nende küsimustega toime tulla, sõlmis Cisco tehingu kohaliku tootjaga. Mõne nädala jooksul oli Cisco nimi Itaalia tehaseseinal. See oli üks esimesi välisfirmasid, kes sai valitsuse heakskiidu. Cisco jaoks oli partnerlussuhete
keskkonnasäästu, 5) üleminek täppisviljelusele, mis aitab optimeerida väetiste, taimekaitsevahendite ja põllutöömasinate kasutamise. 6)paremad ergonoomilised omadused. 18. Põllumajandustootja ülesanded ja valikud seoses tehnika kasutamisega 1) tootmistehnoloogiate valik, 2)masinate valik ja soetamine, 3) masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjatel arvestada erinevate mõjuteguritega (tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga, tootmistingimustega, tootmisressurssidega, masinaehitus firmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, tootmisüksuse majandusliku suustlikkusega, majandustingimustega (laenud, toetused), masintehnoloogiate ja masinatealase nõuandetegevusega, keskkonnakaitseliste jm tingimustega. 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne, suuremat ja väiksemat väljundit andev)
motiveerivaks teguriks, ei pruugi see olla alati nii, rahaliste stiimulite mõjumiseks peab töötaja tunnetama vahetut seost tegevuse tulemuse ja saadava rahalise tasu vahel. Tulemuspalga maksmine pole võimalik iga ametikoha puhul. See on õigustatud olukordades, kus on võimalik mõõta püstitatud konkreetsete eesmärkide täitmist. Vahemaa turgude ja tarnijateni: ebaökonoomsuse allikaks võib olla kaugus suure tootmisüksuse ja koha, kus toodet müüakse või tähtis toormaterjal ostetakse, vahel ehk suured transpordikulud. 6 2.3. Kogemuskurv Kogemuskurvi mudel püüab seostada tootmismaht ja kulud aja järel. Mastaabisääst keskendub tootmismahu antud punkis ajal ja keskmise ühikukulu suhele. Kogemuskurv keskendub aga kumulatiivsel tootmismahul ja keskmisel ühikukulul. 2.4
efekti. Elektrienergia kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast. 4. TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 7 Põllumajandustootja ülesandeks on: tootmistehnoloogiate valik; masinate valik ja soetamine; masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: - Tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga - Tootmistingimustega (nii looduslik-klimaatiliste ja mullastikutingimustega kui ka põldude seisundi, suuruse ja paiknevusega). - Tootmisressurssidega (nii tööjõu kui kapitaliressurssidega). - Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutavate masinate ja nende tehnilise hoolduse tingimustega, koolitustega. - Tootmisüksuse majandusliku suutlikkusega - Majandustingimustega, sh laenude ning toetuste kättesaadavusega
Erisoovid: Puuduvad Kuupäev: 30.11.2018 Allkiri: 11 3.4. Reklaam Võetakse tööle Tootmisjuht kelle ülesandeks on tootmistegevuse igapäevane korraldamine, ressursi planeerimine ja tootmisvõimsuse optimeerimine ning efektiivistamine. Tootmisjuht tegeleb seadmepargi hoolduse ja remondi korraldamisega ning arendamisega. Kandidaalilt eeldame - sul on inimeste ja tootmise juhtimise kogemus tootmis-, tehase- või tootmisüksuse juhina - oled sobiva tehnilise kõrgharidusega ning heade tehnikaalaste teadmistega - oled algatusvõimeline ja iseseisev töös Antud ametikoht eeldab igapäevaseks tööalaseks suhtlemiseks inglise keele oskust ja head vene kõnekeele oskust. Pakume motiveerivat palka, ametiautot ja erialaseid arenemisvõimalusi. Töökoht asub Tartus. 3.5. Intervjuu
Tehnilised täitjad- ametnikud ja töölised Ei ole alluvaid, tehnoloogia ja kasutatavad meetodid on määratud, rutiinse iseloomuga töö, ei ole tööga seotud õigusi, on tööseadusandlusest tulenevad õigused NB! Rivi juhivad üldjuhid; staapi funktsionaalsed juhid (peaspetsialistid, erialajuhid) Juhtimise liigid · Tegevuse ulatusest lähtuvalt: Üldjuhtimine- põhitegevuse juhtimine, ametikohad suures tööstusettevõttes on juhataja, juhatuse liikmed, tootmisdirektor, peadirektor, tootmisüksuse juhataja, meister; igal juhtimistasemel erisused ja iseärasused töö sisus, eri funktsioonide ja spetsialistide töö ühendamine tervikuks, selleks, et tagada põhitegevuse efektiivne toimimine, vajalikud oskused ja teadmised igast funktsioonist vähemalt nii palju, et saada aru spetsialistidest ja osata esitada arukaid küsimusi. Funktsionaalne juhtimine- ühe konkreetse staabi funktsiooni aj selle täitmisega
a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory) b eelpost-tehas (outpost factory) c filiaal tootmistsehhi õigustes (offshore factory) 68 Selle võõrriigis asuva tootmisüksise ülesandeks on leida organisatsioonile vajalikke (inim)ressursse teatud kindlast regioonist a juhtiv tehas (lead factory) b teenindav tehas (server factory) c eelpost-tehas (outpost factory)
a diversifitseeritud b determineeritud c vertikaalselt integreeritud 66 Rahvusvaheliste ettevõtete poolt vaheproduktide ekspordil ja impordil kasutatavad ülekandehinnad võimaldavad a kanda kasumit kõrge maksukoormusega riikidest madala maksukoormusega riikidesse b vältida käibemaksu c lihtsustada raamatupidamist 67 Selle võõrriigis asuva tootmisüksuse ülesandeks on toota võimalikult odavalt a algtehas (source factory) b eelpost-tehas (outpost factory) c filiaal tootmistsehhi õigustes (offshore factory) 68 Selle võõrriigis asuva tootmisüksise ülesandeks on leida organisatsioonile vajalikke (inim)ressursse teatud kindlast regioonist a juhtiv tehas (lead factory) b teenindav tehas (server factory) c eelpost-tehas (outpost factory)
Informatsiooni saadakse tunnuste, koemuutuste ja füüsiliste omaduste mõõtmise või subjektiivse hindamise kaudu. Diagnostilised ja laboratoorsed andmed võetakse kõigepealt proovi isenditel või loomarühmadelt. Ja siis saavad juba uuringute tulemused. Diagnostilised meetodid võivad olla lihtsed ja kohapeal teostatavad või vajada laboritingimusi. 15.Farmitasandi (grupi) andmed - mis need on ja kogumise meetodid Keskkonda iseloomustavad (farmitasandi) andmed Näiteks farmi (tootmisüksuse) lähem uurimine ja intervjuu farmeriga annavad väärtuslikku informatsiooni farmitasandil mõjuvate tegurite kohta. Intervjueerija vaatlustele põhinedes saab registreerida lisainformatsiooni. Kõik ühe farmi kohta käivad andmed kehtivad selle farmi kõikide loomade suhtes. Saadakse küsimustikke kasutades. 16.Muutujad ja Vaatlused elektroonilises andmestikus; vaatluste registreerimise printsiibid. Kasutage lihtsaid muutujate nimetusi, mis poleks pikemad kui 8 märki.
PEATÜKK 1. MINA JA MAJANDUS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED ÕPILASE OSA Majandustegevus, mina majandustegevuses osalejana. (1-2 tund) 1. Kuidas osaled Sina majandustegevuses? 2. Miks ei saa osta kõike, mida ihaldad? 3. Miks on erinevate majanduselus osalejate arusaamine kasulikkusest erinev? 4. Millest sõltuvad Sinu igapäevased valikud tarbijana? 5. Miks on kasulik teha kaalutletud ostuotsuseid? Iga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel, on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ka ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ni...
KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud). Kaubandust võib mõista ka kui kaupade ja teenuste ostu, müüki ja otsevahetust majandussubjektide vahel. Majandussubjektid on tarbijad ehk majapidamised, ettevõtted ja riik. 1.1 MAJANDUS, MAJANDUSLIKUD/ TARBIMISLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o....
12.2011 seisuga on liiklisregistris arvel 1025 kombaini. · · Põllumajandustootja ülesanded · Põllumajandustootja ülesanneteks on: 1. tootmistehnoloogia valik 2. masinate valik ja soetamine (nt traktorite ja kombainide puhul on olulisteks teguriteks hind, teeninduspunkti kaugus, masina töökindluse näitajad) 3. masinate efektiivne kasutamine · · · Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega: 1. tootmisüksuse suurus ja tootmissuund 2. tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus ja paiknevus) 3. tootmisressurssid (tööjõu kui kapitaliressurssidega, sh põllumajandustehnikaga varustatus ja kvaliteet) 4. ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kättesaadavus 5. masinaehitusfirmade ja maaletootjate poolt pakutav masinate valik ja nende tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6
y plaanimise prioriteetide määramine tähtsuse järgi y plaaninäitajate adekvaatsus y plaanitavate parameetrite kooskõlastatus väliskeskkonnaga y plaanide variantsus y plaanide stabiilsus y plaanide majanduslik põhjendatus y plaanimissüsteemi automatiseeritus y tagasiside olemasolu plaanimissüsteemis. 2.2. Strateegiline, taktikaline ja operatiivne planeerimine Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse tasemel ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks. x Strateegilised plaanid kajastavad firma arenguperspektiivi. Strateegilised plaanid loovad firmale sihi selguse ja individuaalsuse kaasata firma tegevuse konkreetset tüüpi töötajaid. Strateegilised plaanid peavad säilitama organisatsioonilise ühtsuse pikemaks ajaks ja olema samal ajal paindlikud, võimaldama firmal teisena ja ümber orienteeruda keskkonna muutumisel
6 16 96 576 2 880 135 360 4 18 72 432 2 160 101 520 216 1 296 6 480 304 560 Ettevõte toodab praegu 198 000 jm lipumaste, mis on maksimaalse tööaja kasutusest ainult 65% (198 000/ 304 560 * 100= 65%). Tootmisüksuse kasutamata tööaeg optimaalsetel tingimustel on 35%. 25 Arvestades, et aastas toodetakse 198 000 jm tooteid ja maksimaalne võimalik toodete kogus on 304 560 jm, saab ettevõte toota lisaks praegusele kogusele veel 106 560 jm lipumaste. 304 560 jm valmistamiseks kuluks tööaega kokku 3 760 töötundi (47 * 5 * 8 * 2 = 3 760). Töötundide arvestuse aluseks võetakse arvesse, et tehas töötab 47 nädalat 5 päeva kahes 8-tunnises vahetuses
kriteeriumid. Otsused võib jagada strateegilisteks (pikaajalised) ja operatiivseteks (igapäevased). Maakasutuse strateegiliste otsuste tegemisel peab võrdlema eesmärgi saavutamist võimaldavaid alternatiivseid tegevusi valitud kriteeriumite alusel. Alternatiivsed tegevused võivad anda küll sama eesmärgi, kuid on seotud erinevate riskiastmetega. Üks tegevus võib olla riskantsem kui teine. Maakasutuse planeerimise erinevad tasandid. - 1. Tootmisüksuse tasand - siin on aluseks iga konkreetse omaniku (talu, OÜ vms) kasutuses olev maaressurss ja tema soovid, eesmärgid, mida ta saavutada tahab. 2. Regionaalne tasand - siin on aluseks näiteks mingi valla või maakonna maaressursid ja väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur. Siia alla kuulub näiteks valla arengukavade koostamine. 3. Riiklik tasand - aluseks kogu riigi looduslikud ressursid, tootmispotentsiaal ja väljakujunenud maakasutuse ja tootmise struktuur
tootjatele edasi müüa. Optimaalse edasimüügiaja määramiseks on kujundatud isegi spetsiaalne metoodika. Eestis on masinapargi optimaalse struktuuri leidmise küsimuses on uurimistööd alustanud ka EMVI teadlased. Kuna ettevõtte masinapargi optimaalse struktuuri kujundamine on väga keeruline ja töömahukas protsess, siis sageli kasutatakse selle asemel üksikute tööde maksumuse arvutamist erinevate jõu- ja töömasinate kasutamisel tootmisüksuse kindla töömahu juures ja võrdluse tulemuste alusel tehakse endale sobivaim valik. Seadmete ja masinate korrashoid ning tööoperatsioonide vahetu teostaja isikuomadused ning kutseoskused on tuntud abinõud kulude kontrolli all hoidmiseks, sest mõlemad nimetatud tegurid loovad eelduse tööde väiksema energiakuluga kvaliteetseks teostamiseks. 38 IV EELARVESTAMINE 1. Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine
Ühiskonnas võib eristada kolme põhilist elustiili. Sõltumatu elustiil Töö ja vaba aeg on lahutamatud. Sõltumatu elustiili esindaja töötab tavaliselt 7 päeva nä- dalas. Eesmärgid ja vahendid = oma firma. Tema töö ja eesmärgid/vahendid ei ole eristatavad. Firmaomanikuks olemine eeldab vastutustunnet ja konkurentsisuutlikkust. Vabadus tähendab iseseisvust – “tahan olla iseenda peremees”. Ta usaldab iseennast. Perekond võib moodustada tootmisüksuse. Firma ja eraelu on üks tervik. Eluviis on paikne ja püsiv, kuna omandus seob. Näiteks talunik, väikepoepidaja. Töö Eesmärgid ja vahendid 70 Karjäärinõustamine Karjäärile orienteeritud elustiil Töö. Ta müüb tööülesannete sooritamist ning hindab tööd, mis nõuab pühendumist – “mu töö on mu hobi”
- sel juhul võib tootmine kasvada kas intensiivselt (tuleb materiaalseid ressursse juurde kuid produktiivvahendite hulk jääb samaks)või ekstensiivselt (produktiivvahendite kasv maa, kari e tootmise laiendamine) Kontsentreerumise tegurid - nad võivad tootmist kas soodustada või pidurdada 1. kõlvikute iseloom (nt suuremad põllumassiivid soodustab tootmisalade laiendamist) 2. hoonestus ja selle kontsentratsiooni aste (määrab tootmisüksuse paigutuse nt loomakasvatusfarmide puhul) 3. masina-traktoripargi võimsus (võimsamad masinad soodustavad kontsentratsiooni kasvu) 4. ühendusteed ( teedevõrk, ja olukord) side, liiklusvahendite olemasolu 5.elanikkonna paigutus ettevõtte territooriumil 6. kaadri klassifikatsioon
iga liikmesriik erinevalt, vaid see peab olema ühtselt tõlgendatud kõikides liikmesriikides. Tegemist oli kaasusega, kus tööandjal oli kolm eraldi tootmisüksust kolmes eri kohas. Igal tootmisüksusel olid eraldi tööseadmed ja varustus, spetsiaalne tööjõud ja inimene, kes juhtis üksuse tegevust. Kõigi tootmisüksuste väljaminekud, materjalide ostmine ja toodete maksumus määrati tööandja peakorteris, kus oli ühine kontor. Euroopa Kohus otsustas, et iga tootmisüksuse puhul oli tegemist ettevõttega. Otsuse kohaselt ei pea ettevõte omama õiguslikku, majanduslikku, rahalist, administratiivset ega tehnoloogilist autonoomiat. Samuti ei ole ettevõtte mõiste puhul määravaks juhataja olemasolu või geograafiline asukoht. Et- tevõte koosneb eraldi majandusüksusest, millel on teatud hulgal kestvust ja stabiilsust, mis teostab ühte või mitut ülesannet ja millel on tööjõud, tehnilised vahendid ning kindel organi-
annaabi.ee 
