Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töötasu referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötasuöötajaööandjauleneval, lisatasu, alandamine, põhjusel, maksmine, ületunnitöö, hüvitisehtaunnipalk, kollektiivlepingus, lähetuse, õppepuhkuseööaeg, intressimäär, ametiauto, juhiseöölepinguseadusootasu, raamatupidaja, rahasumma, maksud, ajapalkulemuspalk, boonus, sularahas, nõusolekuta, alusetaeeninudTööaja arvestamise viis – päevaviisiline vs summeeritud arvestus. Summeeritud tööaja arvestust kasutatakse eelkõige töötamisel graafiku alusel, mille puhul töötaja tööaja jaotus arvestusperioodis ei ole ühtlane, st töötaja võib töötada ühes nädalas rohkem tunde ja/või päevi kui teises. Summeerimise perioodiks võib olla poolte kokkulepitud/tööandja määratud kuni 4-kuuline ajavahemik. 2. Ületunnitöö mõiste, töötaja ületunnitööle rakendamise kord, ületunnitöö kindlakstegemine tööaja summeeritud arvestuse korral, ületunnitöö kohaldamise isikulised piirangud, ületunnitöö kohaldamise ajalised piirangud ning ületunnitöö kompenseerimine Õppematerjal: RKTKo 3-2-1-143-15, RKTKo 3-2-1-69-17 Ületunnitööks on üle kokkulepitud aja töötamine, mida tehakse kas poolte kokkuleppel või tööandja ühepoolsel nõudmisel, kui see on põhjendatud erakorralise ja ajutise olukorraga, millest tulenevalt on vajalik töötaja viivitamatu panus
.................6 2.2 PIIRANGUD ALAEALISE TÖÖTEGEMISELE...............................................................................7 3.TÖÖLÄHETUS.............................................................................................. 9 4.TÖÖANDJA KOHUSTUSED............................................................................10 TÖÖANDJA KOHUSTUSED...................................................................................................... 10 5.TÖÖTASU MAKSMINE.................................................................................11 5.1 TÖÖTASU MAKSMINE ÜLETUNNITÖÖ TEGEMISE EEST.............................................................11 5.2 TÖÖTASU MAKSMINE ÖÖTÖÖ JA RIIGIPÜHAL TÖÖTAMISE EEST.................................................12 6.TÖÖAEG.................................................................................................... 13 6.1 TÖÖAJA KORRALDUS.................................
Ületunnitööle on kehtestanud ajalised piirangud: tööaja piirmäär koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi nädalas kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi nädalas neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav, seda saab teha vaid poolte kokkuleppel, kuid vastavat kokkulepet ei saa sõlmida töölepingus, sest ületunnitöö ei saa olla planeeritud. Töötajal on õigus kokkulepe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. Ületunnitööle on keelatud rakendada alaealist ja töötajat, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaeg on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud. Raseda ja äsjasünnitanud naise ületunnitööle rakendamine on võimalik vaid juhul, kui puudub oht tervisele ja töötaja on ise nõus
juhul, kui pooled on vorminõude vastu eksinud. (5) Kirjalikku vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat. Töötingimustest teavitamise kohustus tuleneb nõukogu direktiivist 91/533/EMÜ. Direktiiv loetleb tingimused, mis tuleb töötajale igas töösuhtes teatavaks teha, ja lisatingimused, millest teavitamise kohustus sõltub täiendavatest asjaoludest; näiteks lähetuse tingimustest tuleb töötajat teavitada välislähetusse saatmisel. 7 8. Töölepingu kohustuslikud andmed ning nende otstarbekas sõnastamine töölepingus § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest (1) Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: 1) tööandja ja kontaktandmed;
etteteatamise tähtaegadele. 11) Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tüüptingimused töölepingus Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tingimus, mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimuse rakendaja kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline seepärast mõjuatama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Tüüptingimuse tunnused: - Tingimus on eelnevalt välja töötatud kavatsusega kasutada seda tulevikus sõlmitavates lepingutes; - Lepingupooled pole seda tingimust muul põhjusel eraldi läbi rääkinud; Tüüptingimuse tühisus (VÕS $ 42)
etteteatamise tähtaegadele. 11) Tööandja poolt kehtestatud reeglid töökorrale ehk töökorralduse põhisätted või viide vastavale dokumendile. (töö algusaeg, lõuna jne) 12) Viide kollektiivlepingu(te)le, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut. Tüüptingimused töölepingus Tüüptingimus on lepingutingimus, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või tingimus, mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimuse rakendaja kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole võimeline seepärast mõjuatama tingimuse sisu. Eeldatakse, et tüüptingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Tüüptingimuse tunnused: - Tingimus on eelnevalt välja töötatud kavatsusega kasutada seda tulevikus sõlmitavates lepingutes; - Lepingupooled pole seda tingimust muul põhjusel eraldi läbi rääkinud; Tüüptingimuse tühisus (VÕS $ 42)
nõudeid; Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; Töötaja õigused: Töötaja ei pea täitma tööandja ebaseaduslikke korraldusi Rasedal ja töötajal, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, on õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd Õigus keelduda töö tegemisest kui töötaja kasutab puhkust, ta on ajutiselt töövõimetu, ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, ta osaleb streigis, ta on ajateenistuses või tal on muu seaduses ettenähtud põhjus. o Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. - Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda. Sel juhul peab töötaja tööandjale esitama arsti või ämmaemanda tõendi.
sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Töölepingu erakorraline ülesütlemine. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; töö jätkamine on seotud
aruande kinnitamisest Kui töötaja tööajal tööd ei tee, peab tööandja maksma keskmist töötasu järgmistel juhtudel: kui tööandja ei ole töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale tööd andnud, teinud vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, v.a juhul, kui töötaja ise on selles süüdi. kui töötaja täidab tööandja hädavajadusest tulenevat korraldust või ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid kui töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel Tööleping öeldakse üles majanduslikel põhjustel ehk koondamise tõttu töömaht väheneb ajutiselt: tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest
ülesütlemise etteteatamise tähtajad; 8. Mis on kollektiivleping? Mitmepoolne see on ja mida võib sellega kindlaks määrata? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. 9. Kas kollektiivlepingus sätestatut kohaldatakse võrdselt kõigile valdkonna töötajaile, või ainult ühingusse kuuluvatele töötajatele? Kõigile 10. Kas töötajal on õigus saada töölepingu andmeid ka peale tööle asumist? Ja on 11. Kuidas on võimalik töölepingu muutmine, täiendamine? Töölepingut saab muuta poolte kokkuleppel. 12. Kui kaua peab töölepinguid tööandja säilitama? 10.aastat pärast tööajaga töösuhte lõppu. 13. Mis on katseaeg ja kui pikk on katseaeg
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
- Töötasu vähendamine kuni kolmeks kuuks 12 kuu kohta. - Kohustus maksta vähemalt töötasu alammäära. - Teise töö pakkumise kohustus. - Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. - Etteteatamine vähemalt 14 kalendripäeva. - Töötajal õigus tööleping üles öelda. Töötajale makstakse hüvitist nagu koondamiselgi (§ 100 lg 1 ja 2). Töötasu alandamine (§ 73). - Tööandja selge juhise rikkumine, mittenõuetekohane töö. - Tegemist on hinna alandamise erivormiga (VÕS § 112). Sarnane vana seaduse praaktööga. - Keeld viivitada töötasu alandamisega. - Ei pea töötajalt nõusolekut saama, aga peab olema mõõdetav. Tasaarvestamise erisus (§ 78). - Töötasu puutumatuse põhimõte. - Tasaarvestus kokkuleppel. - Ette antud nõusolek tasaarvestuseks on tühine.
.. Need ei lähe töötaasuna arvesse. 7) Aeg kui töötaja täidab kokkulepitud tööülesanded e. tööaeg määratakse kindlaks poolte kokkuleppel. Eelkõige on oluline kokku leppida tööaja pikkuses. Töölepingu seaduses eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi, 7-päevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas. See on täistööaeg (40h nädalas, 8h päevas). Pooltel on aga õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Osalise tööaja puhul on kindlasti vaja täpsustada mitu tundi nädalas töötaja töötab ja kuidas need tunnid jaotuvad 7 päevase ajavahemiku peale. Tööaja korraldus määratakse kindlaks töökorralduse reeglites. 8) Töö tegemise koht. Töö tegemise koha kindlaks määramine töölepingus on töötaja jaoks eriti tähtis. Töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, kuna
TALLINNA ÜLIKOOL XXX INSTITUUT Referaat TÖÖÕIGUS Õiguse alused TALLINN 2012 SISSEJUHATUS Tööjõud on sageli ettevõtte kõige kulukam, ettearvamatum ning haavatavam vara, sellel lihtsal põhjusel, et selle moodustavad inimesed. Just sellepärast on moodustatud organisatsioonid, mis kaitseks inimeste tööõigusi. Tööõigus on õigusaktide kogum, milles määratletakse töötajate ja tööandjate õigused ja kohustused töökohal. Ühenduse tasandil hõlmab tööõigus kahte peamist valdkonda: esiteks töötingimused, sealhulgas tööaeg, osaline tööaeg, tähtajaline töö ning töötajate lähetamine
eraõiguslik). kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla töötasu alammäära. Töötajate registreerimine enne faktilist tööle asumist töötajate registris alates 1.07.14. Töötasu alandamine. Vaid juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ja juhise andmine Tööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt oli mõistlik. Töötasu alandamine viivitamata pärast omakäeliselt allkirjastatud. Tööleping loetakse sõlmituks ka
nõuda töötaja vanem või eestkostja, kui töötamine ohustab tema tervist, kõlblust või hariduse omandamist; 6)pooltest sõltumatud asjaolud, milleks loetakse näiteks töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult, töötaja surma, jne. 7) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 8) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Määratud ajaks võib töölepingu sõlmida 1. teatud töö tegemise ajaks (ehitad valmis selle maja) 2. ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks 3. hooajatööde tegemiseks (marjade korjamiseks) jm. Kui töölepingu tähtaeg on märkimata, loetakse tööleping sõlmituks määramata ajaks. Määratud ajaks ei saa sõlmida töölepingut, kui selleks ei ole seadusega ette nähtud põhjust.
- Töötasu vähendamine kuni kolmeks kuuks 12 kuu kohta. - Kohustus maksta vähemalt töötasu alammäära. - Teise töö pakkumise kohustus. - Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega. - Etteteatamine vähemalt 14 kalendripäeva. - Töötajal õigus tööleping üles öelda. Töötajale makstakse hüvitist nagu koondamiselgi (§ 100 lg 1 ja 2). Töötasu alandamine (§ 73). - Tööandja selge juhise rikkumine, mittenõuetekohane töö. - Tegemist on hinna alandamise erivormiga (VÕS § 112). Sarnane vana seaduse praaktööga. - Keeld viivitada töötasu alandamisega. - Ei pea töötajalt nõusolekut saama, aga peab olema mõõdetav. Tasaarvestamise erisus (§ 78). - Töötasu puutumatuse põhimõte. - Tasaarvestus kokkuleppel. - Ette antud nõusolek tasaarvestuseks on tühine.
.... 72 § 31. Tehingutelt makstav tasu.................................................................................. 72 § 32. Kokkulepe töötasu kasutamise kohta............................................................... 73 § 33. Töötasu maksmise aeg, koht ja viis................................................................. 74 § 34. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe............................................................... 75 § 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel.............................................................. 77 § 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel.......................................................................................... 78 § 37. Töötasu vähendamine töö mitteandmise korral............................................... 78 § 38. Töötasu maksmine töötamise takistuse korral................................................
peab töötama isiklikult; tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga; töö on kestev ja pidev; töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust; tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega; 2 Töötajatele makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat; tasu maksmine tagatakse loonusena; tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust; tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud; töötaja jaoks puudub rahaline risk. Eestis otsitakse tavaliselt vastust järgmistele küsimustele: Kes korraldab ja juhib tööprotsessi; Kes määrab töö tegemise aja, koha ja viisi; Kellele kuuluvad töövahendid; Kellel lasub töö tegemisega kaasnev risk;
piiratud. Tööandja peab TL kirjalikus dokumendis esitama andmed töö tasu kohta. Kuna seadus ei näe ette, millisel alusel ja millisel viisil tuleb töötasu arvastada, võivad tööandja ja töötaja kokku leppida töötasu maksmise ajaühikus(tunni või kuu eest) või ka töö soorituse eest(tükitöö). Kui töötajale TL eest makstava tasu suurus ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suurusseks kollektiivlepingus ette nähtud või selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. TLS sätestab töötaja maksu kohustuse. Tavaliselt töötasu suurus lepitakse kokku bruto summas. Töötasu makstakse rahas. Töötaja töötasu alammäär: 1,72 tunnis või ... kuus. Töötajale võib maksta tasu majandustulemuste alusel majandusaasta eest. Pooled lepivad kokku, millise majandusnäitaja alusel tasu makstakse(kasum, käive jne).
täitemenetluses Võimalik on alati käsundisaaja vastu. kokku leppida ka töö -Teenuste vastuvõtmine üleandmine ositi ning ja üleandmine toimub ka tasu maksmine ositi. Poolte poolt allkirjastatava Teenuste üleandmise- vastuvõtmise akti alusel, mille Käsundisaaja annab koos Teenustega
kokkulepitud tööd tegema lepingu esemeks on töötegemine kui protsess (tegemist kestvuslepinguga) töötegemine toimub kas tähtaega määramata või teatud pikema aja jooksul (töösuhted on stabiilsed suhted) poolte vahel on alluvusvahekord töölepingu alusel tehtav töö on tasuline. Tasu maksab alati tööandja ja see moodustab suure osa töötaja sissetulekutest, tasu maksmine on perioodiline töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel Töölepingu eristamine teistest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest toimub juhtumipõhiselt läbi konkreetse lepingu iseloomu väljaselgitamise (s.t ei ole oluline lepingu nimetus). Eeldatakse TL kui üks isik teeb teisele tööd ja saab selle eest tasu, vastupidist peab tõendama TA. Eristamise kriteeriumid on mis on lepingu esemeks, millele leping on suunatud
Kui teise töö eest makstav tasu on madalam, hüvitab haigekassa töötajale kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava tasu vahe; Kui sobivat tööd ei leidu, makstakse töötajale ravikindlustushüvitist. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; ta osaleb streigis; ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks
arvel, samuti rikkumiseks. käsundiandja poolt Võimalik on alati kokku käsundisaajale käsundi leppida ka töö täitmiseks üleantud üleandmine ositi ning nõuded ja vallasasjad ei ka tasu maksmine ositi. kuulu käsundisaaja pankrotivarasse ja neile ei saa pöörata sissenõuet täite- menetluses käsundi- saaja vastu. Teenuste vastuvõtmine ja
andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. 2. Kui talle ikkagi lepingut ei anta saab ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda kirjaliku töölepingu sõlmimist. 3. Suuliset lepingut ei saa tõendada. (ainuke variant oleks tunnistajad, kes on kuulnud kokkulepet pealt) . § 29 (2) Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. 4. Tähtajatu. 5. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Mõjuv põhjendus. Kaasus 2 Isik oli võimeline tööd tegema, sellega probleeme polnud. 1. On küll. § 16
töötaja peab töötama isiklikult tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga töö on kestev ja pidev töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat tasu maksmine tagatakse boonusena tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud töötaja jaoks puudub rahaline risk 5 Lepingute eristamise lähtekohad Töötegija alluvuse määr tööd andvast isikust (3-2-1-3-05, 3-2-1-9-05, 3-2-1-41-11)
vastu) see on kõik endise sisekorra asemel - viide kollektiivlepingule ( kas on, kehtib ja kas kohaldatakse) Tööle asumine, tööle lubamine, tööaeg (D) Täistööajaks loetakse töötaja töötamist 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas.. Pooltel on õigus kokku leppida täistööajast lühemas tööajas ja sel juhul on tegemist osalise tööajaga. Töölepingus ei saa kokku leppida ületunnitöö tegemises. Töö- ja puhkeaeg (TLS § 42-53) - eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7 päevase ajavahemiku jooksul = täistööaeg - tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõtetele nõuda ületunnitöö tegemist ettenägematute asjaolude tõttu, aga eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks; - tööaeg kokku ei tohi nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4 kuulise perioodi jooksul;
-tööd tehakse ainult või peamiselt teise isiku kasuks -töötaja peab töötama isiklikult -tööd tehakse kindlal tööajal või töökohas, mis on ette nähtud või kokku lepitud tööd andva isikuga -töö on kestev ja pidev -töö tegemine eeldab töötaja kättesaadavust -tööd andev isik varustab töötaja töövahendite, materjalide ja masinatega -töötajale makstakse regulaarset töötasu, mis kujutab endast töötaja ainsat või peamist sissetulekuallikat -tasu maksmine tagatakse loonusena -tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigust -tööd andev isik katab töö tegemiseks vajalikud reisikulud -töötaja jaoks puudub rahaline risk 6. Euroopa Liidu tööõigus: regulatsiooni vajalikkus ja kujunemine ning reguleeritud valdkonnad (tööleping, töö- ja puhkeaeg, äriühingu reorganiseerimine) EL teeb ILO-ga koostööd. ILO reeglid on suure tähtsusega ülemaailmselt, kuid need
usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3.1 Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. 3.2 Töötaja hoolsuse määr Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav
Arvestustöö RP14 “Töötasu” / palun oma vastused/seisukohad varustada viidetega + Teie poolse (piisava) selgitusega: 1. Kas riigipühal töötamise korral makstakse 2-kordselt kogu vahetuse eest? TLS §45 lg 2. Jah, kui kogu vahetus langeb riigipühale. Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavaliselt tööpäeval ja lõppeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud tunnid tasustatakse tavalises korras. Täiendava tasu maksmine riigipühal kui puhkepäeval, on põhjendatud asjaoluga, et töötaja peab tegema tööd ajal, kui kõik ülejäänud riigis puhkavad ja peavad pühasid. 2. Kas TLS-is on reeglid ka selliseks juhtumiks, kui töötaja täidab tööülesandeid halvasti / on tööandjal sellisel juhtumil õigus töötasu vähendada? TLS §73, VÕS §112. Tööandjal on õigus alandada töötasu, kui töötaja on oma tööülesandeid täitnud kokkulepitust kehvemalt. Töötasu saab alandada vaid juhul, kui
terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest ( TLS § 19) Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust ( TLS § 69 lg 5 tööandja õigus katkestada puhkus hädavajaduse esinemisel); 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Töölähetus Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS
ettenähtud tingimustel ja korras. (5) Rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisel on naisel õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal. § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui: 1) ta kasutab puhkust; 2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; 3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; 4) ta osaleb streigis; 5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel; 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. § 20. Töö tegemise koht Töötaja peab tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. § 21
annaabi.ee 
