Siirutaja- ristsaastumine. Ennetamine: kuumtöötlemine, ristasaastumise vältimine, linnuliha täielik sulatamine enne kuumtöötlemist. S. typhimurium, S. enteritidis. Säilib kuivatatud, külmutatud, suitsutatud ja soolatud toidus. S. aureus allikad/levikuteed, ennetamise võimalused<1 µg toksiini kutsub sümptomid esile. Ei moodusta toksiini >45°C juures, talub keetmist kauem kui 30 min! Valmistoidud, liha, linnuliha, koorekastmed, kreemid, piim, salatid, kalatooted. Ennetamine: toidukäitleja, keskkonnahügieen. Vastupidav kuivatamisel ja külmutamisel, säilib pindadel. Tekib soodne kasvukeskkond kui teised mikroobid keetmisel hävivad. Listeria monocytogenes allikad/levikuteed, ennetamise võimalused Valmistoidud, kalalihatooted, leherohked köögiviljad, piim, mereannid, pehmed juustud. Arenemisvõimelin külmkapitemperatuuril. Biokile moodustaja, desoainetele allub vaevaliselt! Talub kõrget soola ja nitritite silsaldust tootes, talub vaakumit.Ennetamine: keetmine,
7. Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt 8. Kuuma toidu sailitamine temperatuuril alla 63 °C 9. Nakatunud toidukaitlejad 10. Toidu ülejaakide kasutamine 6. Toidujärelevalve korraldus Eestis Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar ja Toiduamet. Reguleerimise aluseks on toiduseadus, 178/2002 EÜ, EL määrused, EL direktiivid, EL otsused ja teised seadused. 7. Enesekontrollikohustus Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle kaitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Kaitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised kaitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Enesekontrolli raames võetud proovide analuusimise korral rakendatakse asjakohast
7. Ristsaastumine tooretelt toiduainetelt 8. Kuuma toidu sailitamine temperatuuril alla 63 °C 9. Nakatunud toidukaitlejad 10. Toidu ülejaakide kasutamine 6. Toidujärelevalve korraldus Eestis Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar ja Toiduamet. Reguleerimise aluseks on toiduseadus, 178/2002 EÜ, EL määrused, EL direktiivid, EL otsused ja teised seadused. 7. Enesekontrollikohustus Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle kaitlemise nõuetekohasust ning rakendama abinõud selle tagamiseks. Kaitleja peab määrama kindlaks toidu ohutuse seisukohalt olulised kaitlemisetapid, sealhulgas kriitilised kontrollpunktid, kontrollima neid ning registreerima kontrolli tulemused Enesekontrolli raames võetud proovide analuusimise korral rakendatakse asjakohast
Enesekontrolliplaan sisaldab järgmisi punkte: Soovi korral ettevõtte tunnustamine Ettevõtte tegevuse kirjeldus Ettevõtte asendiplaan ja ruumide plaan Käitlemisettappide kirjeldus Toidu varumine ja vastuvõtt Säilitamistingimuste kontrollimine Puhastamise ja desinfitseerimise kirjeldus Töötajate hügieen Toiduga kokkupuutuvatel töötajatel on läbitud toiduhügieenikoolitus selgitus nimeliselt Ettevõtte töötajatel on kehtiv tervisetõend Kahjuritõrje Jäätmekäitlus Veevarustus ja kanalisatsioon Joogivee analüüside tulemused Kaebused ja toidumürgituse kahtlused kuidas lahendada ja tegutseda Enesekontrolliplaaniga seotud tegevuste tutvustamine kõigle töötajatele Enesekontrolliplaani toimimise kontrollimine ja dokumentide säilitamine Enesekontrolliplaan täiustub pidevalt. (Marje Muusikus, Tervisekaitse juhtiv inspetkor) Enesekontrollisüsteemi konsultatsioonid ja -plaani koostamine Vastavalt Toiduseadus V peatükk ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
ainult toidu jaoks". 4. Missuguse temperatuuri juures tuleb vedada vahukoorekreemiga torte? Toidujäätmed 1. Toidujäätmed, mittesöödavad kõrvalsaadused ja muud jäätmed tuleb nende kogunemise vältimiseks toidukäitlemisruumidest võimalikult kiiresti eemaldada. 2. Toidujäätmeid, mittesöödavaid kõrvalsaaduseid ja muid jäätmeid tuleb hoida suletavates mahutites, välja arvatud juhul, kui toidukäitleja suudab pädevale asutusele tõendada muude mahutite või kõrvaldamissüsteemide sobivust. Kõnealused mahutid peavad olema sobiva konstruktsiooniga, heas seisukorras, kergesti puhastatavad ja vajaduse korral desinfitseeritavad. 3. Peab olema ette nähtud toidujäätmete, mittesöödavate kõrvalsaaduste ja muude jäätmete asjakohane hoidmine ja kõrvaldamine. Jäätmeladude planeering ja korraldus peab võimaldama nende hoidmist puhtana ja vajaduse korral kaitstuna loomade ja kahjurite eest. 4
valmistamiseks. Ahjuukse sisepinnale kondenseerub vesi, mis ukse pideval kinni-lahti tegemisel sealt alla tilkuda võib. See on ka põhjus, miks põrand oli libe. Kannatanu kokk pidi oma tööülesannetest lähtudes valmistama suure koguse nuudleid, mis eeldab töötempo huvides suuremahulist keetmispotti (12-liitrit). Kui poti sisu oli kurnatud, tuli toimetada keetmispott, kus oli järel u. 6 liitrit kuuma vett, lähima valamu juurde, mis asus u. 3,5 meetri kaugusel. Köök ja seadmed on ruumi kokkuhoiu mõttes paigutatud nii, et vahepeal tuli kokal teha täisnurkne pööre ümber kombiahju. Seega on raskendatud ka juba liikumisteed. Arvestades, et kokk on naisterahvas, kandes ~8 kilogrammist raskust kätel, mis pruugib ka aurata ning segada vaatevälja, vajab see tegevus suuremat füüsilist pingutust ja tähelepanu. Teised töötajad ei olnud enne õnnetuse toimumist ega õnnetuse toimumise hetkel vahetus läheduses. Vigastuse tekitanud kriitiline tegu/sündmus
........... ...............lk 9 Nõuded prügikastile...........................................................................................................................lk 9 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................................lk 10 2 TOIDUHÜGIEENI ÜLDEESKIRI 32. Toidutoorme ja toiduga kokkupuutuvad sisseseade, seadmed ja käitlemisvahendid peavad olema puhtad ning nende konstruktsioon ja materjal ning seisukord peavad olema sellised, mis: 1) välistavad toidu saastumise ja toidu omaduste halvenemise; 2) ei ohusta inimese tervist; 3) võimaldavad neid põhjalikult puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida; 4) vastavad toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatud nõuetele; 5) on paigaldatud selliselt, et on võimalik piisavalt puhastada nende ümbrust.
- pumbajaam - kanalisatsioonitsehh (heitvete puhastus) · Abiteenistused - transportosakond - turustusosakond - varustusosakond - veterinaarkontrolli osakond (labor) Lihakombinaatide projekteerimisel ja ehitamisel kasutati kaht viisi: · vertikaalset ja horisontaalset Vertikaalse ehitusviisi eelised · On vajalik väike maa-ala lihakombinaadi jaoks · Tehniliselt on lihtsam lahendada tooraine liikide transporti ülakorruselt alla · Tööjõu kokkuhoid · Energia kokkuhoid Vertikaalse ehitusviisi puudused · Loomi tuleb ajada eelviimasele korrusele, millega kaasneb stressiseisund · Väga keeruline on korraldada allalaske torude pesemist ja desinfitseerimist Allalasketorude süsteem on keeruline, mis võib takistada põhiseadmete paigaldamist Horisontaalse lahendusviisi puhul · On vajalikud suured maa-alad hoonete paigaldamiseks
Pesema käsi alati enne töö alustamist, samuti enne iga uut käitlemisetappi ning vajaduse korral ka muudel juhtudel (käsi tuleb alati pesta pärast tualettruumi kasutamist). Kätel olevad haavad tuleb katta veekindla plaastriga. Kala ja kalatooteid käitlevad töötajad peavad olema terved ja omama vastavat tõendit. Suitsetada, süüa ja juua võib selleks ettenähtud kohtades. Käitleja on kohustatud korraldama töötajate toiduhügieenikoolitust. Ruumid ja seadmed: Käitlemisruumid, seadmed ja käitlemisvahendid hoitakse puhtad ja heas korras. Käitlemisruume puhastatakse vastavalt ruumide puhastamise plaanile, käitlemisseadmeid puhastatakse, pestakse ja desinfitseeritakse vastavalt seadmete pesemise ja desinfitseerimise plaanile.Neid seadmeid tohib kasutada ainult kala ja kalatoodete valmistamisel ja käitlemisel. Rangelt peab olema välditud kahjurite ja muude loomade sissepääs ettevõtte ruumidesse. Kõigi näriliste, putukate või muude
tooraine ja töötajad sisenevad ettevõttesse, valmistoodang väljub ettevõttest (juhul kui valmistoitu turustatakse ettevõttest välja) ning koht, kus jäätmed ettevõttest välja viiakse. Juhul, kui toitu käitlevate töötajate olmeruumid, tualetid vm ei asu ettevõtte pinnal, siis tuleb asendiplaanil näidata ära ka nende asukohad territooriumil/hoones. Koopia asendiplaanist on võimalik saada nt rendileandjalt või kaubandustegevuse korraldajalt. 1.2 Ruumid ja seadmed Ruumide plaan aitab visuaalselt määrata liikumisteid selliselt, et ristsaastumise ohtu saaks võimalikult minimeeritud. Kasutatavad seadmed kirjeldavad ettevõtte tegevust ja nende paigutus peaks olema selline, et tagada nende hõlbus puhastamine ning järjestada protsesse ristsaastumise vältimiseks. Tee näiteks nii: Koosta ruumide plaan (või telli see rendileandjalt) ja tee sellest koopiad Kanna plaanile ettevõtte vee- ja kanalisatsiooni sisevõrgud ning veevõtukohad
sattumisega toiduainetesse. Enne kahjurite tõrjeainete kasutamist tuleb rakendada meetmeid kaitsmaks toitu, seadmeid ja kööginõusid saastumise eest. Peale tõrjet puhastatakse köök põhjalikult eemaldamaks tõrjeainete jääke. Meetmed kahjurite ennetamiseks: · Läheduses oleva paljunemisala puudumine · Kriitiliste punktide kindlaks tegemine · Personali alaline vavelolek · Jäätmete hoolikas kõrvaldamine · Teisaldatavad riiulid, seadmed 6. TOIDUAINETE KAUDU LEVIVAD HAIGUSED 8 · TOIDUMÜRGISTUSED · TOIDUINFEKTSIOONID ( NAKKUSHAIGUSED) · HELMINTOOSID. 6.1. TOIDUMÜRGISTUSED Haigust põhjustab haigustekitajatega, toksiinidega või muude kahjulike ainetega saastunud toit. Levinumad toidumürgistuste põhjused 1. Liiga pikk ettevalmistusaeg. 2. Toidu külmutuseelne jahutamine on liiga aeglane (jahutamine peab toimuma 60*C alla 10*C- ni vähemalt 2 tunni jooksul) 3
3) kasutatavad tehnoloogilised võtted, eelkõige need, mis on olulised toidu ohutuse seisukohast; 4) nõuetekohasuse hindamise meetodid; 5) pakendamis- ja märgistamisnõuded; 6) veo- ja säilitamistingimused. 25. Toiduhügieeninõuete täitmisel võib käitleja kasutada abivahendina hea hügeenitava juhendit (edaspidi juhend), mille töötab välja käitleja, käitlejate ühendus või mõni muu huvitatud osapool koostöös muude asjaomaste osapooltega. § 27. Ettevõtte töötaja (1) Käitleja on kohustatud töötajale selgitama õigusaktidest tulenevaid käitlemisnõudeid ning kontrollima nende täitmist. (2) Toitu käitleval töötajal peavad olema kutseteadmised ning ta peab tundma ja järgima toiduhügieeninõudeid. (3) Töötaja, kes toitu vahetult ei käitle, peab tundma ja järgima toiduhügeeni nõudeid toidu ohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses. § 28. Töötaja tööle lubamine
patogeensed mikroorganismid (bakterid jms) MIS ON TOIDUHÜGIEEN? Mitte ainult puhtus vaid ka tööharjumused Meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks SEE ON: Toiduainete saastumise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide paljunemise ärahoidmine Tervistkahjustavate mikroorganismide hävitamine TOIDUHÜGIEEN Inimesed Toiduaine Ruumid, seadmed, vahendid *personali hügieen *turvaline varustaja *ruumide planeering *tööriietus *toiduaine omadused, seadmete, vahendite *koolitus säilitamine valik *toidu valmistus- ja *hooldus, puhastus
pärast wc kasutamist, samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele 2. Kontrolli, et vigastused kätel jm (sisselõiked, haavad) oleks kaetud veekindla plaastriga 3. Igast tervisehäirest (eriti nahalööbed, nohu, köha, seedehäired) teata tööde korraldajale. Ära kunagi köhi või nuuska toidu kohal 4. Hoolitse naha puhtuse eest. Kanna ainult puhast tööriietust 5. Toidu tõstmisel, segamisel ja maitsestamisel kasuta abivahendeid 6. Tooraine ettevalmistamiseks ja valmistoidu hoidmiseks kasuta erinevaid tööpindu. 7.Hoia toit kaetult, kas külmas (t suuremalt 4'C) või kuumassuuremalt 63'C) 8. Ära suitseta ruumis, kus on toit. Pärast suitsetamist pese käsi- 9. Peale töö lõppu puhasta tööruum. Seadmed ja tööpinnad hoia alati puhtad, vigastusteta. 10. Teisalda toidujäätmed kohe. Prüginõud peavad olema kaetud. Pärast jäätmete paigutamist pese alati käed.
olmetermomeeter. (3) Ruumide suhteline õhuniiskus peab olema 3070%. (4) Õhu liikumiskiirus ruumides peab olema väiksem kui 0,21 m/s. (5) Siseõhu süsihappegaasi sisaldus õpperuumides õppepäeva viimase tunni lõpus ning aula ürituse lõppemisel ei tohi ületada 1000 mikroliitrit süsihappegaasi liitris õhus. (6) Tööõpetuse ruumides tuleb õppetöökohtadel vajaduse korral kindlustada kohtventilatsioon. §9. Ruumide sisustus (2) Koolipinkide ja -laudade asetus, seadmed ja nende paigutus õpperuumides peavad tagama õpilaste ja õpetajate vaba liikumise, kindlustama ohutuse õppekavakohase tegevuse läbiviimisel ning võimaldama õpperuumide mugavat puhastamist. (3) Pingirea kaugus välisseinast peab olema vähemalt 0,7 meetrit ja siseseinast vähemalt 0,5 meetrit. Keskmiste pingiridade vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 meetrit. (5) Õpilase õppetöökoha maksimaalne kaugus tahvlist peab olema väiksem kui 10 m.
2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet 13 2.10 Turustamine 13 2.11 Hinnakujundus 13 2.12 Tasuvusarvestus 14 3. Kokkuvõte 14 4. Kasutatud kirjandus 28 Lisad Lisa 1 Toiduseadus 14 Lisa 2 Alkohoiliseadus 17 Lisa 3 Tubakaseadus 25 Lisa 4 OÜ asutamise andmed 27 2 1. Noorte internetikohviku äriplaan. Projekti eesmärgiks on pakkuda nii kohalikele, kui ka turistidele vaba aja veetmise kohta. Põhiline sihtgrupp oleks 12-20 aastased noored.
Sissejuhatava instrueerimise eesmärgiks on anda töötajatele/õpilastele üldteadmisi töötervishoiu ja tööohutuse alase tegevuse korraldamisest koolis. 1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE KORRALDUS Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud Töötervishoiu ja Tööohutuse seadusega. Töö-, töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide järgimise kontroll on Eesti Vabariigi Tööinspektsiooni pädevuses. Töötervishoiu all mõistetakse Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutuse all mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Suhtlemiseks tööandjaga ja järelvalvet teostava organiga valitakse töökollektiivi poolt töökeskkonnavolinik
Tööandja peab tagama, et töökeskkonna ohutegurid ei ohusta ega kahjusta töötaja tervist ning tööprotsess ei põhjusta töötajale füüsilist või vaimset ülekoormust. Selleks peab tööandja kindlaks tegema võimalikud ohutegurid ning määrama tegevusi, mis ennetavad või vähendavad nende mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1. Töötaja tööasend ja liigutused töökoht peab olema kujundatud nii, et töötaja saaks oma asendit muuta ja leida sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud nii, et töötaja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli, töölaua ja töötasandi paigutus peab tagama töötajale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Üldjuhul peab tooli kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. 2
Samuti peab enesekontrolliplaani vahel olema ka tervisetõendid, mida väljastab perearst. Tervisetõendid tuleb uuendada iga kahe aasta tagant. Toidu puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, samuti aga võimalus teha teadlikke valikuid. Professionaalne toidukäitleja peab omama põhjalikke teadmisi sellest, kuidas köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Põllumajandusministeerium ning järelevalveasutuseks Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet. Hügieen on teadus tervise kaitsmisest.
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
1. Ehitusõigus mõisted ja ehitusseaduse reguleerimisala ning üldised nõuded Ehitusõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib ehitamist, ehitamisest tulenevaid õigussuhteid sätestades nõuded ehitistele ja projekteerimisele, ehitamise ja kasutamise ja ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse ehitusõiguse aktide rikkumise eest ning ehitusjärelvalve ning riikliku järelvalve korralduse. §1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. (2) Käesolev seadus sätestab nõuded eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele ning neid ehitavatele isikutele
Töökeskkonnastruktuur: Töökeskkonnaspetsialist on Nils Suhov, firma MATI POST juhataja. Töökeskkonnaspetsialisti ülesanneteks on: · tunda töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi, neid jälgida ja kontrollida ning võtta tarvitusele abinõud töökeskkonna ohutegurite mõju vähendamiseks. · peatada ajutiselt töö ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamise, kui on tekkinud otsene oht töötaja elule või tervisele ja kui ohtu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada. · teha koostööd ohutu töökeskkonna loomiseks ning töötajate töövõime säilitamiseks töötajatega ning töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu ja töötervishoiuteenuse osutajaga. Töökeskkonnavolinik valitakse töökollektiivi poolt. Töökeskkonnavolinik valitakse igasse osakonda, kus on vähemalt 10 töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustusteks on:
vähemalt 20 töötajat. §3. Üldised kohustused (1) Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. (2) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning iga tööandja vastutuse kohta. Ühistegevust korraldab peatööettevõtja. Kui kokkulepet ei ole, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. §4. Ehitise projekteerimise ja ehitustöö ettevalmistamise etapp (1) Tellija tagab, et objekti projekteerimisel ning ehitustööde arhitektuurilisel ja
EV seadused ja valitsuse määrused riskitaseme reguleerimiseks ühiskonnas Koostas: Triinu Valge ja Kristiina Ots Toiduainete Tehnoloogia Tartu 2011 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
· valed toitumisharjumused · keskkonna saastatus · patogeensed mikroorganismid TOIDUHÜGIEENI MÄÄRAVAD TEGURID: 1. Inimesed · Personali hügieen · Tööriietus · Koolitus 2. Toiduaine · Turvaline varustaja · Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik · Hooldus, puhastus, desinfitseerimine · Kahjurite kontroll KÄITLEMISETTEVÕTTE TEHNOLOOGIA KUJUNDAMISE PRINTSIIBID 1. Rist- kontaminatsiooni vältimine 2. Pidevad tootmisliinid 3. Adekvaatne temperatuuri kontroll 4. Seadmete puhastamise ja desinfitseerimise vahendid 5. Personali hügieenivahendid 6. Ettevõtte puhastamise ja desinfitseerimse vahendid 7. Kahjurite juurdepääsu
kohta kümne tööpäeva jooksul kaebuse saamise päevast arvates. IV. JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KORD 22. Järelevalvet registri pidamise üle teostavad registri vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. 23. Registri üle järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda registrisse kantud andmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad töötlemiseks kasutatavad seadmed ning saada teavet andmete registrist väljastamise ja kasutamise kohta. 24. Registri pidamisel tekkinud puuduste ilmnemisel on registri volitatud töötleja kohustatud likvideerima järelevalvet teostanud isikute ettekirjutuses kajastatud puudused nende määratud tähtajaks. V. REGISTRI LAIENDAMINE, ÜHENDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 25. Registri laiendamine, ühendamine ja likvideerimine toimub andmekogude seaduses ettenähtud korras.
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi
TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.
ohutusõpetus *Rasedad ja rinnaga toitvad töötajad *Alaealised *Puudega töötajad 3. Milssugused nõuded on puhkeruumile? Kas seal on lubatud suitsetamine? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning seal peavad olema lauad ning seljatoega istmed. Puhkeruumis suitsetada ei tohi. 4. Milline sisuline vahe on töökeskkonnaspetsialistil ja -volinikul? Töökeskkonnaspetsialist on valitud ettevõttesse tööandja poolt ning on palgaline töötaja. Töökeskkonnavolinik on töötajate poolt valitud esindaja töötervishoiu ja ohutuse küsimustes tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse 4 aastaks. Töökeskkonnavolinik valitakse vähemalt kümne töötaja kohta. 7. Kas tööõnnetuste hulka loetakse kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused? Ei, kodust tööle ja töölt koju juhtunud õnnetused on liigitatud tavaliste õnnetusjuhtumite alla. 8. Tööinspektori peamised kohustused?
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01
luustiku ülemäärast mineraliseerumist. Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Taimsetest valgu- allikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantiteedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Tera- viljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on erinevate valguallikate kombineerimine, mis annab parima efekti. 9 Rasvad. Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid, fosfolipiidid, glükolipiidid, steroolid (kolesterool). Lipiidid sisaldavad rasvlahustuvaid vitamiine. Terminit "rasvad" kasutatakse triglütseriidide kohta, mis koosnevad kolmest rasvhappe- molekulist ning glütseroolist. Rasvad sisaldavad kolme tüüpi (küllastunud, mono-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
