Tallinna Teeninduskool Kristel Reinsalu 011PK ohutuskultuur Referaat Juhendaja: Eskusson Heikki Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus................................
OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus Mis on ohutuskultuur? Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused: tuli, töö, elekter Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal................................................................
Seejärel vormistatakse luba iseseisvale tööle üleviimiseks. Registreeritakse päevikus või tööohutusalase koolituse kaardil. 4. Täiendav juhendamine. Viiakse läbi järgmistel juhtudel: 1) tehnoloogilise protsessi muutumisel; 2) töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle; 3) trauma, avarii korral; 4) kui töös on olnud pikem vaheaeg; 5) erakorraliste tööde puhul; 6) kui tööjuht peab vajalikuks; 7) töötaja nõudmisel (2, lk 21). 10 3. OHUTUSKULTUUR Mõistet ohutuskultuur kasutatakse selleks, et kirjeldada kuidas ohutust juhitakse ettevõttes ja üleüldiselt. Ohutuskultuur kui termin tekkis seoses Tsernobõli katastroofi põhjuste uurimisega. Ohutuskultuur moodustab organisatsiooni (ettevõtte või asutuse) tegevustavadest ja üksikisikute hoiakutest, mille tulemusena ohutust mõjutavad tegurid omandavad tähtsuse ka organisatsiooni juhtimisel. Ohutuse erinevaid alasid on tavaks olnud käsitleda lahus
- töötajate väsimus; - töötajate tüdimus ja masendus; - töötajate individuaalsed meditsiinilised probleemid. Organisatoorsed- juhtimisalased faktorid inimese mõtlemise ja käitumise muutjana : - halvast töö planeerimisest tekkinud suur töökoormus; - ohutussüsteemide puudumine; - eelnevate intsidentide ebaadekvaatne hinnang; - ühesuunaline juhtimine; - koordinatsiooni ja vastutuse puudumine; - tervise-ja ohutusküsimuste halb korraldus; - madal tervise- ja ohutuskultuur. Kutsehaiguste ja raskete tagajärgedega tööõnnetuste suure arvu põhjuseks on üha suurenev konkurents tööandjate vahel (eriti ehituses), mille tagajärjel lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks. Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel