Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töökeskkond ja ergonoomika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ergonoomika, isikukaitsevahendid, abinõu, valgustite, akende, hooldus, mugavust1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust. 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada vaid pärast ergonoomiliste soovituste rakendamist. 4
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.4 Küsimused: 1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist,
sõltub valgustatus ruumis. Need näitavad pinnalt lähtuva ja sinna langeva valgusvoo suhet. Valge paber peegeldab kuni 95% sinna langenud valgusest, puit 45%, must matt paber ainult 5%. . Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale ohutud. Kohad, kus valguse ootamatu kadumine võib tekitada ohtu, tuleb varustada automaatselt süttiva autonoomse hädavalgustussüsteemiga. 7 Valgustuse mõju 1 Valgustuse mõju tervisele ja töövõimele Kuni viimase ajani oli levinud seisukoht: mida tugevam on tehisvalgustus, seda vähem töötaja silmad väsivad ja seda suurem on tööviljakus. Nüüdisajal arvatakse, et ka liialt suur valgustatus on silmadele halb
analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju
pikkuse kaugusel ega saa teineteisega normaalse tooniga rääkida, siis on müratase liiga kõrge (Müratase üle 85-90 dB(A) kahjustab kuulmist). Kõrge müratase võib põhjustada õnnetus ja mõjutada tootlikkust, kuna nii hoiatus- kui ka teised signaalid pole kuuldavad. Müra vähendamiseks on parim lahendus masinate, eriti mürarikaste masinaosade kinnikatmine. Kui müra ei saa vähendada selle allika juures, siis tuleb püüa töökohal müra tekitavad masinad eemaldada. Sageli on halb hooldus ja mittevajalik vibratsioon tööriistade ja masinate mürataseme suurenemise põhjuseks. Regulaarne hooldus aitab oluliselt mürataset vähendada. Müra võib tekkida masinate vabalt liikuvates kinnitamata osadest või lahtiste metallosade kokkupõrgetest. Sellist müra vähendab oluliselt regulaarne hooldus. Häiriv müra võib segada tööd ja põhjustada vigu. Ka ühtlane madala tasemega müra võib olla segav. Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks
2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A), vaimne töö ongi ju õppimine 6.) Esmaselt tuleks otsida üles otsida müra tekitaja, ning hiljem tuleks proovida likvideerida, ning lõpuks kui midagi enam ei aita, siis isikukaitsevahendeid kasutada 7.) Isikukaitsevahendid viimases järjekorras 8.) Tuleks otsida koheselt 9.) Kui muu ei aita, siis tuleks kasutama hakata isikukaitsevahendid. See on ühtlasi ka viimane variant. 10.) Ergonoomilisi soovitusi tuleks rakendada esimeses järjekorras. Arvan nii, kuna see aitaks kaasa tervislikuse poole(kuidas tulevikus paremini end tööl olla, ning vigadest hoiduda)
AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit
Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist
mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja ohutuse nõuded: · Õnnetuste ennetamine märgistused, märguannete süsteem · Väljaõpe mõju tervisele, riskianalüüsi tulemused, isikukaitsevahendid, õigusaktid e. Isikute kvalifikatsioon peab eeldama: · käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile · oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel · kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist · õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise
mutageenset või teratogeenset toimet. c. Kemikaal võib organismi satuda suu, naha, hingamisteede kaudu. Kemikaali mõju organismis sõltuvalt ajast võib olla akuutne, alaäge, krooniline. d. Ohtlike kemikaalide töötervishoiu ja –ohutuse nõuded: Õnnetuste ennetamine – märgistused, märguannete süsteem Väljaõpe – mõju tervisele, riskianalüüsi tulemused, isikukaitsevahendid, õigusaktid e. Isikute kvalifikatsioon peab eeldama: käideldava kemikaali omaduste tundmist vastavalt käitlemisviisile oskust identifitseerida kemikaali ohtlikkust selle ohutuskaardi, pakendil oleva märgistuse ja muu teabe alusel kemikaali käitlemisega seotud ohtude tundmist õnnetuse korral esmaste pääste- ja abivahendite praktilise kasutamise ja esmaabi andmise
*imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) lahustid, aniliin, fenool jne; *imendumisel seedeelundite kaudu käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud; * lootele ema organismi kaudu kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet. - -Tunne millega töötad, peab olema ohutuskaart nähtaval kohal !! - Tõhus ventilatsioon!! - Isikukaitsevahendid!! - Igal töötajal 2 kappi ja pesemisvõimalus Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. -Tööandja peab töötajatele tagama väljaõppe ohutust tagavate töövõtete rakendamise kohta -õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama! 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas
ergonoomikat. 43. Milles seisneb eterniidi keemiline oht? Ohtlik on asbesti sisaldav eterniit. Kui rohkesti asbestikiudusid satub inimese kopsu, võib tekkida mitmeid ravimatuid haigusi. 44. Tervisliku seisundi määramine (RR, taastumisvõime, kehamassiindeks). KMI- kehakaal jagatud pikkuse ruuduga (kg/). Normaalne kehakaal 19-25, alla 19 alakaal, 25- 30 mõõdukas ülekaalulisus, 30-40 oluline ülekaalulisus, üle 40 tervisele ohtlik ülekaalulisus. 45. Ergonoomika, kui terviklik süsteem, mis haarab eelpool toodud teemad. Ergonoomika on rakendusteaduslik valdkond, mis tegeleb tehislike süsteemide kohaldamisega inimesele vastavaks. Ergonoomika uurib inimest tööprotsessis. Elementideks inimene, infrastruktuur, informatsioon, töökeskkond, finantsid, eetika.
meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad mööbli valik peeglid ja peegelpinnad skulptuurid või kivid
Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. (6) Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Pikaajalisest sundasendis töötamisest või töö monotoonsusest tingitud füüsilise või vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja korraldama töötamisesobivas tempos ja tööaja hulka arvatavate vaheaegadega ning töövõimetaastamiseks sisustama puhke ruumi. 2. Tööohutuse korraldus ettevõttes Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.
Kaasnevad müra, halb mikrokliima Tervisekontroll Terviseriski vähendamine Kui rakendusväärtusi ületatakse- tegevuskava Väiksema vibratsiooniga töövahendid Kestuse ja intensiivsuse piiramine Vaheajad, töögraafik vibratsioonivabade ülesannetega Üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed Terviseriski vähendamine Vibratsiooni vähendavad kindad, jalatsid, matid Külma ja niiskuse eest kaitsvad tööriided Töövahendite hooldus Töökohtade paigutuse, kujunduse muutmine Tervisekontrolli otsuses soovituste elluviimine Töötajate juhendamine Vibratsiooni kahjulik mõju tervisele Tervisekahjustuse avastamine ja sellest teatamine Tervisekontrolli vajalikkus- kõik vibratsiooniga kokkupuutuvad töötajad peavad läbima. Tervisekontroll ka pärast kokkupuute lõppu. Vibratsiooni piirnormid Vibratsiooni mõõtmine, mõõteprotokoll säilitatakse koos riskianalüüsiga 55 aastat. Töökorraldus, IKV, ohutud töövõtted
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad
Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil. Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Üldine filosoofia Uue "Eesti keele sõnaraamatu" järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad. · Sageli uuritakse süsteeme inimene - seadmed - ümbritsev keskkond. · Tihti taotletakse tegevuse optimeerimist. · Ergonoomika metodoloogia lähtub inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
et need võivad ohustada tõsteseadme tööd ja selle läheduses asuvaid inimesi. 6. VALGUSTUS Töökoha territoorium, trepikojad, koridorid, töö-, olme- ja muud ruumid peavad olema piisavalt valgustatud. Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid ning valgustite paiknemine peavad olema töötajale ohutud. Nõuetekohaseks saab lugeda valgustust, mis tagab: - püsivalt ühtlase valgustuse; - küllaldase valgustuse; - ei pimesta otseselt ega kaudselt (peegeldus); - ei tekita tugevaid varje; - annab õigesti edasi värvitoone; - on ohutu ja bioloogiliselt täisväärtuslik. Valgustuse projekteerimisel tuleb eelistada loomulikku valgust. Valgustus peab tagama ohumärguannete ja hädaseiskamislülitite hea nähtavuse.
Lagi, seinad ja mööbel võiksid olla matid. Kui võimalik, peaks eelistama matti paberit. Oluline, kuigi keeruline on vältida peegeldumisi kuvari ekraanilt. · Otsesest valgustusest on parem kaudvalgus (300-450lx). · Lae ja seinte ülaosa heledus ei tohiks üldjuhul ületada 200 cd/m2, peegeldumistegur peaks olema vähemalt 0,8. · ühe armatuuri valgusvoog võiks olla kuni 5 kiloluumenit, mille alusel tuleks valida valgustite arv. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses ja lambi pinna madalam heledus võrreldes hõõglampidega vähendavad läikimise ja pimestamise probleeme. Tavalisest hõõglampidest efektiivsemad on ka halgeenlambid, mille valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need ala
· südametegevuse häired · maotegevuse häired · lihased lähevad pingesse · organismi ainevahetuse häired , mistõttu tõuseb rasvade osakaal normist kõrgemale ja rasvad hakkavad ladestuma veresoonte seintele ning tekib ateroskleroos · kuulmisorgani kahjustus MÜRA KAITSE · Müratõkked hoonetes , tootmisruumides või töökohtade vahel · Müraallika alla müra summutavad alused · Müraallikas muust töökeskkonnast eraldi · isikukaitsevahendid · Kasuta vaiksemaid seadmeid · Vali vaikne töömeetod · Töökoha ja töö organiseerimine 5 VIBRATSIOON Vibratsioon on mingi materiaalse keha võnkumine . Lokaalse ehk kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz . Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m /s2 ja ülvibratsiooni norm on 0,5 m/s2 . Lokaalne vibratsioon on tingitud
Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 42. Millised on arvutiga töötamise tervistkahjustavad tegurid? Staatiline sundasend, mis väsitab lihaseid. Arvutiekraanil on halb mõju silmanägemisele (nt progresseeruv lühinägelikkus). 43. Millise aja jooksul peale määramist peab korraldama töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe? Hiljemalt 2 kuud pärast määramist. 44. Kes on vajadusel kohustatud töötajale väljastama isikukaitsevahendid? Tööandja. 45. Mida nõuab hea tava tööandjalt töövestluse ajal küsitlusuuringut kasutades? Ei tohiks küsida isiklikke küsimusi (nt vanus, rahvus, usk ,laste arv, perekonnaseis jms). 46. Millised on töö tegemiseks vajalikud isikuomadused? Täpsus tööülesannete täitmisel, juhistest arusaamise kiirus, õigete otsuste tegemise oskus ning juhiste järgimise võimekus on tähtsad isikuomadused. Nende vajalik määr peab olema samuti läbi mõeldud,
Välitöö peab olema korraldatud nii, et õnnetusjuhtumi korral saaks töötajat võimalikult kiiresti abistada. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? kasuta tööks õigeid töövahendeid veendu masinate ja seadmete turvalisuses kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus vii hooldustöö läbi turvaliselt juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Millised nõuded esitatakse töövahendi hoiatusseadisele? hoiatusseadised peavad olema hästi nähtavad, asjakohaselt märgistatud ning nende funktsioonid arusaadavalt ja üheselt mõistetavad. Millisel juhul paigaldatakse töövahendile kaitsepiire? Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale.
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus. 24. Ergonoomika definitsioon Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast. Egonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. 25. Ergonoomika harud o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika;
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Referaat Isikukaitsevahendid Ehitusteaduskond Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus. Õpperühm: Tallinn 2009a Sisukord Mis on isikukaitsevahend?...................................................................................................... 3 Nõuded isikukaitsevahenditel.................................................................................................. 3 Isikukaitsevahendid....................................................................................
21. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur analüüsib ohutusolukorda EU-s ja töötab välja ettepanekuid. Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse. 22. Elektriohutus tehnilise järelevalve amet, palju firmasid tegeleb sellega, inimesele ohtlik alates 120 V Elektriohutusseadus. Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded. 23. Ergonoomika definitsioon teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene keskkond Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. 24. Ergonoomika harud mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti) Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste
- liikumistee eritasapinnalisus (oht komistada, kukkuda); - libastumine või kukkumine määrdunud või märjal põrandal; - elektrilöök (kasutatavatelt elektriseadmetelt). Tegurid, mis võivad põhjustada kutsehaigusi: - kemikaalidest tingitud allergiad; - ülekoormushaigused; - psühholoogiline stress. ENNE TÖÖ ALGUST - Panna selga ettenähtud eririietus, jalga madala kontsaga mugavad jalatsid. - Veenduda, et on olemas kõik vajalikud isikukaitsevahendid kummikindad jms. Eririietust hoida isiklikest rõivastest eraldi. - Kontrollida töökoha valgustatust, selle piisavust tehtava töö iseloomule - Kontrollida vajalike tööriistade ja seadmete korrasolekut, tööks vajalike materjalide olemasolu. - Enne töö algust peab töötaja kontrollima kõiki tema tööga seoses olevaid seadmeid, abivahendeid jm. ning veenduma nende korrasolekus. Ohutusnõuetele mittevastava töövahendiga on töötamine
põhjustada panna selga soojemad riided, kui Õhuliikumine Välisukse juures külmetushaigusi. peab töötama välisukse lähedal. mõnikord esineb tuuletõmbust. Tolm töökeskkonnas Tööruume õhutatakse Töötajad/ Kontor, Tolm võib põhjustada I Lisameetmete rakendamine ei ole uste ja akende kaudu, Teenindussaal kurgu ja vajalik sisse- ja hingamisteede väljatõmbeventilatsioonig ärritust. a.. Koristamine toimub 1 kord päevas. Töökeskkonna Kontoriruumide Peamänedzer Alavalgustatus II-III Peamänedzeri töökohale esialgu
Kuidas hoiduda: Võimalikult vähe kokku puutuda ohtlikult teravate esemetega. Kui ei ole võimalik hoiduda, siis peab töötaja teadma kuidas toimida kui inimene on end vigastanud ning peab oskama anda esmaabi. Kutsehaigused: - Ergonoomilised ja psühholoogilised probleemid tingituna tööst arvutiga; - Kontakt paljundusmasinatest ja laserprinteritest eralduvate ainetega. Bioloogiline risk: Kontakt kolleegide ja klientidega suurendab infektsiooni ohtu. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Ergonoomika on suunatud eelkõige töötraumade ja töökahjustuste ennetamisele. Mõeldes töötajatele, keda ohustavad töötraumad, kujutleme usutavasti neid, kes teevad füüsilist jõudu nõudvat tööd, või neid, kes töötavad keerukate tehniliste seadmetega. On tõsi, et need töötajad on suuremas riskigrupis, kuid samas ei tasu
Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus
indeksiga 830. Märgistus tööviljakust, Mitte töötada pimedas ja vältida viitab kollasele valgusele. soodustab silmade suuri heleduskontraste tööpinnal. väsimist ning Valgustid ei asu tööpinna Lähtuda alati printsiibist, et silma-, närvi-, kohal. Valgustite vale asukoht üldvalgusti peab tagama tööpinna südame-veresoonte põhjustab heledusjaotuse piisava valgustatuse (500 lx) ning kui jt haiguste teket. ebaühtlust tööpinnal (valgusti antud valgusele soovitakse lisa, siis
Tavaliselt süveneb valu öösel, inimene ärkab käe valu, torgete ja tuimuse tõttu ning raputab kätt, mis vähendab vaevusi. Vaevused on sagedamini ühes käes, aga võivad esineda ka mõlemas käes korraga. Ravimitest kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette või kortikosteroidi süste randmakanalisse. Ennetamiseks on eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. 60. Mis on ergonoomika? Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. Eesmärgiks eelkõige haiguste ennetamine. Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis majanduslikku tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. 61
Suhteline sisekliimaga. põhjustada panna selga soojemad riided, kui õhuniiskus, Välisukse juures mõnikord külmetushaigusi. peab töötama välisukse lähedal. Õhuliikumine esineb tuuletõmbust. Tolm Tööruume õhutatakse uste Töötajad/ Kontor, Tolm võib põhjustada I Lisameetmete rakendamine ei ole töökeskkonnas ja akende kaudu, sisse- ja Teenindussaal kurgu ja hingamisteede vajalik väljatõmbeventilatsiooniga. ärritust. . Koristamine toimub 1 kord päevas. Töökeskkonna Kontoriruumide Peamänedžer Alavalgustatus II-III Peamänedžeri töökohale esialgu
annaabi.ee 
