Töökeskkond ja ergonoomika (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

docx

keskkonnaergonoomika, valgustatus

1. Mida käsitleb keskkonna-ergonoomika ? Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad inimeste tervist, ohutust, suutlikkust ja mugavust. 2. Millised on 3 ergonoomilisst tegevustasandit, et vältida kahjustavate faktorite toimet inimesele ? 3 ergonoomilisst tegevustasandit vältimaks kahjustavate faktorite toimet inimesele on kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele ja inimene ise. 3. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada ENNE või PÄRAST ergonoomiliste soovituste rakendamist ?

Töökeskkond ja ergonoomika

1

rtf

Töökeskkond ja ergonoomika - Tunnikontroll 4

rakendamist ? 4. Kas isikukaitsevahendid on VIIMANE või ESIMENE abinõu ? 5. Millistes ühikutes mõõdetakse valgustatust ruumis ? 6. Milline on ideaalne valgustatuse tase tööruumis ? 7. Milline on orienteerumisvalgustuse tase, kus ei tohi enam lugeda ? 8. Milline on valgustatuse tase väga täpse töö puhul ? 9. Kas eelistada tuleb kunstlikku või päevavalgust ? 10. Kas valgustite ja akende hooldus (puhastamine) annab ökonoomilise efekti ? Vastused: 1.) Keskkonna ergonoomika käsitleb keskkonna faktoreid, mis mõjutavad: inimese tervist, ohutust, suutlikkust, mugavust, töö tootlikkust ja kvaliteeti 2.) Kahjustava toime allikas, allika toime ülekanne inimesele, inimene 3.) ENNE 4.) VIIMANE 5.) Valgustihedust mõõdetakse luksides (LX) 6.) Normaalseks tööks vajalik valgustus 200-800 LX, ideaalne 500-800 LX 7.) Orienteerumisvalgustatus (kohtades, kus pole vaja lugeda 10-200 LX 8.) Eritööde valgustatus 800-3000 LX 9.) Tuleks eelistada päevavalgust 10

Ergonoomika

34

docx

VALGUSTUS TÖÖKOHAS

Kontorisse sobivad hästi päevavalgus- ja kohalolekuandurid, mida on olemas erinevate tööpõhimõtetega ja erinevates hinnaklassides.” Neid on võimalik hankida ka mittejuhitavate valgustite sisse- ja väljalülitamiseks. Juhitavate valgustite korral hoiab aga päevavalgusandur valgustustaset inimeste ruumis viibimise ajal konstantse sõltuvalt sellest, kui palju valgust ruumi anduri märkamisalasse pääseb. 9 Kokkuvõte ..... 10 Kasutatud kirjandus 1 Eva-Maria Reimers. (2000). Töökeskkond ja ohutus). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 120–ˇ123. lk. 2 Ülu Kristjuhan. (2000). Kaasaegse ergonoomika alused. /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus. 49-53 lk.. 3 www.lihula.edu.ee/www/media/dokumendid/OT_opetaja.doc 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/12843344 5 http://www.xn--energiasst-x5aa.ee/et/c/valgustus 6 http://www.fagerhult

Ergonoomika

13

doc

Töökeskkond

analoogiliste õnnetuste vältimiseks. Samuti uuriti 397 töötaja kutsehaigestumise põhjuseid. Töökeskkonna seisundit uuris tervisekaitseinspektsioon 1996. ja 1997. a 3510 2 tööstusettevõttes (31 241 töökohta). Kehtestatud normidele ei vastanud 27,4% uuritud töökohtadest, kus töötas 39 750 inimest, keda ohustasid töökeskkonna mõjurid. Töökeskkonna uurimine ergonoomika seisukohalt Kaasajal on kindlaks tehtud, et 80 % kutsehaiguste ja suurõnnetuste põhjuseks on inimviga või inimese teadlikult vale käitumine - nt. ohutuseeskirjade ignoreerimine. On leitud, et kaasaegne tehnoloogia on nii arenenud, et ta põhjustab vähem õnnetusi ja avariisid, kui seda teeb inimene. Näiteks, paljud, kes on viibinud ettevõttes, on kogenud, et pahatihti ignoreeritakse ohutuseeskirju

Majandus

14

doc

Ergonoomia lõputöö

Tööd teha oli huvitav, sain teada väga palju uut nii töötajate heaolu kui ka kemikaalide, müra ja valgustuse kohta, mis peaks tagama head töötingimused. 13 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Kasutatud kirjandus Rahvusvaheline tööbüroo GENF, Ergonoomilised soovitused, Tallinn, TTÜ kirjastus, 2002 Eva-Maria R. Töökoha ergonoomika, Tallinn, 2001 http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/tkeskkonna_ohutegurid.html (11.12.09) http://www.ut.ee/tervis/aergo/ergonoomia.htm (11.12.09) http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1219 (11.12.09) http://www.tlu.ee/~meidi/exe1/4_valgustus.html (12.12.09) 14

Tööohutus ja tervishoid

1

rtf

Töökeskkond ja ergonoomika - Tunnikontroll 5

Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.5 Küsimused: 1. Milline müra tase on alati inimesele kahjulik ? 2. Milline müra tase on kahjulik vaimse töö puhul ? 3. Kas vaimse töö puhul on inimene tundlikum mürale ? EI, JAH 4. Millised organid kahjustuvad müra puhul esimesena ? 5. Milline müra tase võib olla kahjulik õppimise puhul ? 6. Millises järjekorras tuleb tegutseda, kui ruumis on ootamatu müra ? 7. Kas isikukaitsevahendeid tuleb kasutada kohe või viimasena ? 8. Kas müra allikat tuleb otsida viimasena või kohe ? 9. Mida tuleb siis teha, kui müra allikat ei õnnestu likvideerida ? 10. Kas ergonoomilisi soovitusi tuleb rakendada esimeses või viimases järjekorras ? Vastused: 1.) Müratase üle 85dB (A) on inimesele alati ohtlik 2.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A) 3.) JAH 4.) Otsene toime, kuulmisteravuse langus. Seega kuulmine saab kõike esimesena kahjustada 5.) Vaimset tööd tegevat inimest kahjustab juba müratase üle 45 dB (A)

Ergonoomika

10

docx

Ergonoomiliselt hea töökoht

AT10  Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata.  Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit

Tervis

49

doc

Kaasaegse ergonoomika alused

Terminoloogia Viimased aastakümned Ergonoomika harud Seosed teiste teadusharudega Süsteemse lähenemisviisi filosoofia Ergonoomika ajakirjad Infouputus töökeskkonna optimeerimisel Enesehindamise meetodid Antropomeetriline printsiip Kehaasend Optimaalne füüsiline koormus Toitumine ettevõttes Füüsiliste iseärasuste optimeerimine Libisemise ja kukkumise vältimine Lamamisasendi ebasoodne mõju Stress ja vaimne koormus Keskkonna optimeerimine Esmane andmetöötlus Arvutitöö Kognitiivne ergonoomika Makroergonoomika Ergonoomika arenenud kapitalismimaades Viidatud kirjandus Abstract 1. Sissejuhatus Raamat annab ülevaate nüüdisaja ergonoomikast. Terminit ergonoomika kohtab tänapäeval laialdaselt kirjanduses ja elektroonilistes andme- baasides, mis viitab sellele, et ergonoomikaalane info on praktilise tähtsusega nii spetsialistile ja töölise ettevõttes kui ka koduperenaisele. Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike tegevuste kergendamist

Ergonoomika

Meedia

Kommentaarid (0)