Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööjuhend kultuuriloos õpik „Inimene, ühiskond, kultuur” II osa keskaeg alusel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
islam, muhamed, araablaste, koraan, tööjuhend, kultuuriloos, keskaeg, kalifaat, vihikusse, meka, kaaba, allah, moslem, rahvad, prohvet, mediina, kaliif, dzihaad, emiir, kristlus, judaism, muhamedi, tekkes, millistel, vallutused, levikuga, huvitab, ideekaart, juttu, koosta, vormista, sunna, sunniit, imaam, sariaat, mosee§ 7. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD 1. Selgita Meka tähtsust araablaste ajaloos: 1) enne islami usku: tähtis kaubalinn 2) islami usu tekkega: tähtis usukeskus, seal asus Kaaba tempel koos musta meteoriidiga, mida araablased austasid 3) tänapäeval: Meka on siiani suure tähtsusega usukeskus 2. Millised on Meka linna seosed Muhamediga? Muhamed oli sündinud selles linnas, selle lähistel olevat Allah end talle ilmutanud. Mekalased suhtusid Muhamedi õpetustesse vaenulikult ning ta põgenes sealt ära. Kuidas on Muhamediga seotud Mediina linn? Mekast põgenedes suundus ta Mediinasse ning sellest ajast peale algas ajaarvamine. 3. Miks on araablaste ajaloos pöördelisekd aastad 622 ja 630? 622- Muhamed põgenes Mekast Mediinasse ja algas ajaarvamine
Kuidas mõjutasid araablaste traditsioonilised uskumused ning kristlus ja judaism islami kujunemist? 1) araablaste usk oli polüetistlik; 2) peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid; 3) austati paljusid loodusobjekte, ka kive; 4) Mekasse korraldati iga-aastaseid suuri palverännakuid ja seega muutus Meka tähtsaimaks usukeskuseks; 5) judaismi ja kristluse mõjul tõusis paljude jumalate seas esile üks peajumal, Allah; 6) Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama ranget monoteismi, kus nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ning sellest tulenevalt sai Muhamedi kuulutatud usk nimetuse ,,islam". Millistel põhjustel käisid araablaste vallutused käsikäes islami levikuga? Mis tagas araablastele kiire sõjalise edu? kujunes arusaam, mille kohaselt kogu maailm jaguneb kaheks suureks piirkonnaks: islami kojaks ja sõja kojaks. Kinnistus veendumus, et pühas sõjas
KUIDAS MÕJUTASID ARAABLASTE TRADITSIOONILISED USKUMUSED NING KRISTLUS JA JUDAISM ISLAMI KUJUNEMIST? 1) ARAABLASTE USK OLI POLÜETISTLIK; 2) PEAMISELT LOODUSJÕUDE KEHASTAVATELE JUMALATELE PÜSTITATI AUSTUSOBJEKTIDENA KUJUSID; 3) AUSTATI PALJUSID LOODUSOBJEKTE, KA KIVE; 4) MEKASSE KORRALDATI IGA-AASTASEID SUURI PALVERÄNNAKUID JA SEEGA MUUTUS MEKA TÄHTSAIMAKS USUKESKUSEKS; 5) JUDAISMI JA KRISTLUSE MÕJUL TÕUSIS PALJUDE JUMALATE SEAS ESILE ÜKS PEAJUMAL, ALLAH; 6) MEKA KAUPMEES MUHAMED HAKKAS KUULUTAMA RANGET MONOTEISMI, KUS NÕUDIS ARAABLASTELT ALLAHI AUSTAMIST AINUJUMALANA NING SELLEST TULENEVALT SAI MUHAMEDI KUULUTATUD USK NIMETUSE ,,ISLAM ". MILLISTEL PÕHJUSTEL KÄISID ARAABLASTE VALLUTUSED KÄSIKÄES ISLAMI LEVIKUGA? MIS TAGAS ARAABLASTELE KIIRE SÕJALISE EDU? KUJUNES ARUSAAM, MILLE KOHASELT KOGU MAAILM JAGUNEB KAHEKS SUUREKS PIIRKONNAKS: ISLAMI KOJAKS JA SÕJA KOJAKS. KINNISTUS VEENDUMUS, ET PÜHAS SÕJAS LANGENUD
Idas usuti, et Püha Vaim lähtub Jumalast, kui isast, läänes aga, et Püha Vaim sõltub mõlemast- nii Isast kui ka Pojast. 1054 tekkis kirikulõhe- paavst saaatis oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama, kuid tulemus oli oodatust vastupidine- saadik ja patriarh läksid tülli ja panid teineteist kirikuvande alla. Tekkisid katolik kirik (kuulus paavsti võimu alla) ja õigeusu kirik (kirik allus patriarhile) 13. Keskaegne islam mõisted: Meka, Muhamed, Allah, islam, monoteism, Koraan, kaliif, kalifaat, ramadaan, sariaat, sunniidid ja siidid, dzihaad (ptk 7-8) Meka- araablaste kultuurikeskus; Muhamedi sünnikoht Muhamed- Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget Monoteismi Allah- araabia peajumal Islam- moslemite usk Monoteism- Allahi austamine ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahti ütlemine Koraan- Allahi sõna, mida prohvet Muhamedi vahendusel araablastele ja kogu maailmale teatavaks on tehtud; ülim tõde; pühakiri
Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas. Iga 1200-1500 aasta tagant toimus suur väljaränne ülerahvastatud kõrbest Mesopotaamiasse, Süüriasse ja Palestiinasse. Neist tekkisi Assüüria ja Babüloonia maailmariigid (Kaldealased). · 6 saj. Algul kerkis antiikmaailma horisondile uus kõrberahvas: araablased. Need jagunesid nomaadideks ja paikseteks. Nende vahel oli suur vihavaen. · Seik hõimujuht · Euroopa mõistes religiooni 6 saj. kõrberahvas ei tundnud.
5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, Uus-Pärsia, Kesk-Aasia ja osa Kaukaasiast; Damaskuse kalifaadi kujunemine. 8
Kõrgkultuur hävitati, kuid ketsua rahvas, kelle hulka inkad kuulusid, elab ja räägib oma keelemurdeid ka tänapäeval. IV. ARAABLASED JA ISLAMIMAAD. Geogr ja looduslikud olud, varane ühiskond : Semiidi keeli kõnelev, rändkarjakasvatusega tegelev elanikkond oli kõrgkultuuridega ammu kokku puutunud ja rännanudki või lausa sisse tunginud arenumatele naaberaladele. Foiniika tähestiku põhjal kujunes ka araabia kiri. Tekkisid kaubalinnad põhja pool, kus kujunes tähtsaimaks keskuseks Meka. Enamik araabia ps asukaid hankis elatist rändavate / poolpaiksete kaamelikasvatajate e beduiinidena. Suur osa araablastest elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Ühtekuuluvustunne oli väga tugev ja ühisk gruppe ühendasidki peamiselt sugulussidemed. Hõimude, suguvõsadega vaenutsemisega kaasnes veritasu. Ühiskond oli patriarhaalne, levinud oli mitmenaisepidamine. 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: usk oli polüteistlik
Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonide suhet riigiga, perekonnaga jne. 3 Religioonide liigitus I. Tekkeprotsessil põhinev 1. Etnilised ehk rahvuslikud usundid Esinevad oma keele ja rahvuspiirkonnas. Nende tavad on rahvatraditsioonidega niivõrd tihedalt seotud, et teistel on raske neid omaks võtta 2. Rajatud. Nt kristlus, islam, budism II. Jumalakäsitluse põhjal 1. Teistlikud ehk jumalakesksed a) Monoteistlikud- ühe jumala usundid Nt. Kristlus, islam, judaism b) Polüteistlikud- mitu jumalat nt. Vana-Egiptuse rel., sintoism, hinduism c) Panteistlikud- jumalus asub kõikjal Nt. Loodususundid 2. Monistlikud- rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu Nt. Konfutsionism, taoism III. Algallikate põhjal
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus
Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. sajandil omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised. Kristluse tähtsaim levitaja Rooma impeeriumis oli apostel Paulus. Algul kiusati kristlasi taga, kuni keiser Constantinus kuulutas 313.a kristluse lubatud usundiks ja peatselt sai tast riigiusund. 300. a paiku sai Armeeniast maailma esimene kristlik riik. 732.a pani Frangi riigi majordoomus Karl Martell Poitiers'i lahingus seisma araablaste invasiooni Lääne Euroopasse. 1054.a lõhenes kirik ametlikult kreeka- ja roomakatoliku kirikuks. 1453.a vallutasid türklased Ida Rooma riigi pealinna Konstantinoopoli. Islami surve Euroopale lõppes 17.saj lõpuks. Tänapäeval on kristlus levinud kogu maailmas, v.a Lähis- ja Kesk-Ida, Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Aasia ning Põhja- Aafrika. Kultus Jumalateenistused toimuvad kirikutes või palvemajades. Kirikul on lääne traditsioonis ühe
.................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28 Sissejuhatus Pärsia ja Iraan on tähenduselt samaväärsed. Pärsia on kultuuriliselt laiem kui ta territoorium oli
* Kord lambaid karjatades ilmutas Jumal end Moosesele põlevas põõsas ning käskis tal päästa juudid Egiptuse orjusest. Mooses juhtis rahvast 40 aastat kõrbeteekonnal, mis pidi viima nad tõotatud maale. Selle ajal andis Jumal Siioni mäel Moosese vahendusel Iisraeli rahvale seaduse: juudid usuvad, et nad on valitud rahvas, kellele Jumal on andnud seaduse kaudu teada oma tahte. tänapäeva Iisraeli probleem *1948. aastal jagas ÜRO Palestiina territooriumi juutide ja araablaste vahel ära. Juudid kuulutasid välja Iisraeli riigi ja araablastele see ei meeldinud ning puhkes sõda. Seda probleemi on püütud lahendada nii relva jõul kui ka rahukõnelustega Jeruusalemma tempel ja Nutumüür *algne juutide usuelu kekspaik, mille roomlased aastal 70 hävitasid, peale seda on judaismis olnud keskseks paigaks sünagoogid *kunagise Jeruusalemma templi aeda ümbritsenud läänemüür, on tänapäeval tähtis juutide palvetamispaik sabat
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
Judaism on tigimusteta monoteism, ehk jumal on ainuke jumal ja jumala nime ei tohi niisama nimetada. Selle pärast JHWH'e asemel öeldakse ADONAI (Issand). Jumal on maailma looja, ta on kõikvõimas. Islam Islam tekkis Araabia poolsaarel 7.sajandil. Kõige tähtsamaks jumalaks on taevajumal ehk Allah. Islami algus on seotud mehega, kelle nimi oli Muhammed, kes aastal 610 saab jumalalt ilmutuse, kus jumal ütles, et Allah on ainus õige jumal. Usukeskus on Mekas asuv Kaaba tembel. Koraan moslemite pühakiri ja usutakse olevat Muhammedi poolt vahendatud jumala ilmutus moslemitele. Usuti, et Koraani originaalne tekst asub taevas ja on kirjutatud palmilehtedele. Elu sõltub suuresti sellest, kuidas on kirjas Koraanis. Dzihaad sõda/võitlus islami kaitseks. Iga moslem saab dzihaadi välja kuulutada, aga see pole kohustus, sellega liitumine on vabatahtlik. Kui Dzihaadis inimesed surevad, siis nad lähevad otse paradiisi, kus neid ootavad ees purskaevud täis veini, 72 neitsit
Toidud Kosser ja treife Kõik toidud on lubatud Surnute ülestõusmine Usutakse Usutakse Viimne kohus Usutakse Usutakse Igavene elu Usutakse Usutakse Taevas Paradiis Usutakse Usutakse Põrgu Usutakse Usutakse Islam 1. Mida tähendab sõna "islam" ? Sõna islam tähendab araabia keeles allumist, allaheitmist, andumust Jumalale Allah ile. 2. Milline usund valitses Muhamedi eelses Araabias? Muhamedi eelses Araabias valitses polüteistlik paganlus. 3. Milline ingel ilmutas end Muhamedile? Ühe järjekordse koopaperioodi ajal ilmunud Muhamedile peaingel Gaabriel (Dzibril). 4. Kuidas kutsuti koobast Mekas ja Mediinas kus Muhamed sai oma ilmutused? Mekas (Hira koopas) ja Mediinas (Sauri koopas) 5. Nimetage Muhamedi esimese naise nimi.
Nad hakkasid hõimude kaupa elama keisririigi territooriumil ning 410. aastal rüüstasid nad tooma linna. aasta 476 pKr - germaani väepealik Odaaker kukutas toonase Lääne- Rooma keisri võimult ning hakkas asenikuna Itaalias valitsema. Sellega märgistatakse varaaja lõppu. Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Viited: Kaart lk 43. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükk 13 Islami usu tekkimine Islam sai alguse rohkem kui 600 a pKr- kõige noorim religioon. Islam tuleneb araabiakeelsest sõnast aslama (allutab end), seega on tegemist alistumisega Allahi teatele, mis on ilmutatud inimestele prohvetite keudu. Islam tähendab ka rahu. Moslem on inimene, kes on jumala tahtele alistunud. 7. saj alguseni olid araablased rändkarjakasvatajad ja paiksed põlluharijad. Kes tegelesid kauplemisega. Araablaste usund oli polüteistlik. Juma enne islamit oli neil olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. 7
Vulgata Piibli ladinakeelne tõlge, selle tegi Hieronymos Sakrament rituaalsed toimingud, mida peavad läbi viima preestrid Mitra vaimulik, kõrge peakate, kantakse jumalateenistusel Allah jumal araabia keeles, islamiusuliste jumala nimeks Koraan islami pühakiri, jumal ilmutas Muhamedile Sunna kogum, kus on Muhamedi ütlused ja arvamused Sunniidid islami enamususkkonna liikmed, usuõpetus piirdub koraani ja sunnaga Siiidid islami vähemususkkonna liikmed, koraan põhineb Muhamedi eellastel, usk põhined koraanil ja natuke erineval sunnal Mosee islami kultusepaik, kus peetakse ühispalvust Minarett mosee juurde kuuluv torn Medrese islamiusuliste noormeeste õppeasutus Ikoon pühapilt, kus kujutatakse ristiusuga seotud isikuid ja sündmusi Gooti stiil varagootika, kõrggootika ja hilisgootika, keskaja arhitektuuri stiil Hansa Liit Põhja-saksamaa, madalmaade ja liivimaa linnade liit
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
1. Sissejuhatus keskaega (mõiste, piirid, tunnused, perioodid) Mõiste "Keskaeg" võeti kasutusele 15.saj. Sellega tulid välja Itaalia humanistid. Seda perioodi mõistsid nad kui antiigi ja antiigi taassünni (renessanss) vahelist aega ehk keskmist aega. Keskaegsete humanistide arvates oli see selline aeg, kus ei toimunud mitte midagi. Keskaeg oli eelkõige Lääne-Euroopas. Mujal toimus areng teistmoodi ja kõiki neid sündmusi, mis Euroopas toimusid, mujal piirkondades ei pruukinud olla. Keskaeg on ajavahemik antiik- ja uusaaja vahel, üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile ja üleminek klassikaliselt vaimselt kultuurilt rahvuslikele kultuuridele. Piirid Keskaega saab piiritleda ajaliselt ja ruumiliselt. Ajaliselt saab seda erinevalt dateerida. Enamasti märgitakse keskaja alguseks 476 ehk Lääne-Rooma keisririigi lagunemine/viimase keisri võimult kukutamine, kuid lõpudaatumid on vaieldavad. Osad nimetavad keskaja lõpuks aastat 1453,
3) Rajas uue pealinna Konstantinoopoli Lääne-Rooma riigi langemise põhjused: 1) 4. saj algas suur rahvasterändamine, kui hunnid tungisid Euroopasse 2) Sõjaväkke võeti mitteroomlasi ehk barbareid, kes tegid seal karjääri Aastal 476 kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser ning sellega langes impeeriumi lääneosa barberite võimu alla (lapsvalitseja Romulus Augustulus (viimane Lääne-Rooma keiser) VS Odaaker) Sellega lõppes antiikaeg ja algas keskaeg! Ajaloolised isikud Romulus- usuti, et just tema oma venna Remusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg. Tema nimi tuli Rooma linna nimest. Esimene Rooma kuningas Remus- usuti, et just tema oma venna Romulusega olid Rooma asutajateks, sõjajumal Marsi poeg Tarquinius Superbus- viimane Rooma kuningas (seitsmes), kes oli etrusk, ajati inimeste poolt minema, sest ta oli ülbe Gaius Julius Caesar- vallutaja, kes oli ühes Rooma kodusõjas esimeses
Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele. ** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul.
ks 843a.) Naturaalmajandus -kõik eluks vajalik valmistati kohaliku talupoja poolt või ülikute kodades tegutsevate käsitööliste poolt. Hangiti peamiselt luksusesemetega. Kaubandus oli nõralt arenenud. Sunnismaisus- talupojal keelati maalt lahkuda. Puudub vabadus. *Teotöö-talupoja (pärisorja) kohustus, kus nad pidid töötama feodaali majapidamises, põllul, ehitusel (mõisas) Koraan-islami püha raamat, kus prohvet Muhamed kui Allahki saadik väljendab seal Allahi tavast sõnumit. Kalifaat-vallutustega tekkinud araablaste suuriik. Viiking-Skandinaavia sõdalane normann-Lääne-Euroopa viiking varjaag- venemaal olevad viikingid Ruunikiri-viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest. Ruunikivi-haua- ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks. (langenud sõjameest, ajaloo sündmustest.) Valhalla- lahingus langenud sõdalaste surnuteriik, kus sõditakse ja pidutsetakse
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558. Keskaeg jaguneb :varakeskaeg (5. 11
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides
29. Kes on mahajaana budismis abiks olendite nirvaanasse aitamisel? bodhisattva (snskr ‘virgumisolend’): Mahajaanabudismis olend, kes kestva enesetäiustamisega on jõudnud nirvaana lävele, kuid otsustab kaastundest endiselt umber sündida, et teisi olendeid virgumisele aidata. 30. Mida tähendab araabia keele sõna „islam“? - araabia keeles aslama ‘allutab end’ 32. Kus asetseb Kaaba pühamu? – Mekas, Saudi Araabias 33. Kuidas nimetatakse islamiusu pühakirja? – koraan. 34. Loetle islamiusu viis sammast! Mis on neist esimene ja tähtsaim? Usu aluseks on nn viis sammast (peamist ettekirjutust). (1) Usutunnistus “Ei ole Jumalat peale Jumala ja Muhamed on tema saadik.” Siit tuleneb absoluutne monoteism, vaieldamatu kuuletumine, usk Jumala kui isevalitseja teenritesse (inglitesse), Koraani pühadusse, ettemääratusse ja viimsesse kohtumõistmisse. (2) Palvetamine viis korda päevas näoga Meka suunas. Enne toimub rituaalne pesemine. Palvusele hüüab
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga
Nimetus võeti kasutusele XV. Sajandil, mil Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutustest. Keskaja alguseks loetakse tavaliselt viimase Lääne Rooma keisri kukutamist 476. aasta. Keskaja lõpu määratlemisel ajaloolased nii üksmeelsed ei ole, kuid kõige sagedamini peetakse selleks aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Seda aastat loetakse siis ka järgmise ajalooperioodi varauusaja alguseks. Keskaeg jaguneb Varakeskajaks V. XI. Varakeskajaks loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne- Rooma keisrivõimu langusest kuni XI. Sajandini. Rooma keisririigi aladele olid tunginud germaanlased ja Lääne- Roomas tekkisid germaanlaste riigid. Linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla. Samal ajal tõusis Rooma piiskoppide ehk paavstide autoriteet. Lääne- Euroopa kristlased hakkasid paavstis nägema oma vaimset isa ja eestseisjat
Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega. (Harms 2008, 23.) Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas. Akltiivselt levis araablaste hulgas ka kristlus, ajaloolaste arvates oleks see ilma islami vahelesegamiseta saanud riigiusuks. Kristluse sünnile järgnenud sajanditel kujunes välja ka negatiivne suhtumine judaismisse sellega kaasnevate riiklikult koordineeritud või rahvalike pogrommidega. (Peterson 2008) Aastal 632, seega kaks aastat peale prohvet Muhamedi surma, vallutas selleks ajaks islamiusku pöördunud araablaste sõjavägi Palestiina ja Jeruusalemma. Järgmised 450 aastat oli see islami impeeriumi osa. 661
annaabi.ee 
