Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töö-ökonoomika arvestustest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, töötus, ökonoomika, töötasu, tööandja, nõudlus, kapital, struktuurne, bruto, piirkulud, turult, bulgaaria, island, rumeenia, tootlikkus, paindlikkus, orienteeritus, monopson, monopol, osakaalu, rahuldab, maksud, lorenzi, peaasjalikult, soovil, keelavad, aastaste, sesoonne, friktsionaalne, institutsionaalne, tunnipalk, tasuv, iseloomugaa. siirde -, tsüklilise - ja struktuurse töötuse summa b. siirde ja tsüklilise töötuse summa c. siirde - ja struktuurse töötuse summa d. tsüklilise ja struktuurse töötuse summa 6. Transver e. siirdetuludena käsitletakse a. Renditulu b. Töötasu c. Pension d. tulu ettevõtlusest e. saadud pangaintresse 7. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 8. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine 3. MIX c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 9. Kõige suurema brutoaastapalgaga Euroopa riik 2011.aastal oli (Eurostat): a. Luxemburg b. Bulgaaria c. Taani d. Rumeenia 10
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Eesti töötaja tunnitootlikkuse tase erineb saksa töötaja omast kordades umbes: Vali üks: a. 4 b. 7 c. 6 d. 5 Tagasiside Õige vastus on: 5. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Elanikkonna käsutatavad tulud – see on: Vali üks: a. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud jooksvad tulud, millest lahutatud kohustuslikud maksed ja maksud b. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma c. Tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud nominaalsed rahalised tulud d. Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,0
ARVESTUSTEST 6.1 (Tootmisfaktorite turud. Töö-, kapitali- ja maaturg) 1. Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: a. Ressursi hinna ja MRC b. Ressursi hinna ja MRP c. Ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna d. Ressursi piirtootlikuse ja MRC 2. Maa kogupakkumine: a. On suurem lühiperioodil b. On absoluutset elastne c. On absoluutselt mitteelastne d. On iseloomustatav positiivse tõusuga kõveraga 3. Kui maa toob igaaastast renditulu summas 3000 €, siis tema hinnaks 6% kapitali hinna (intressi) puhul kujuneks: a. 50000 b. 20000 c. 18000 d. 5000 4. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. Alanevad MRC b. See, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul c. Kahanev tulu d. Kasvavad alte
1. TÖÖTURU TEOORIA 1. Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: a. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat b. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule c. ei ole täpselt määratletav (ÕIGE) d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut 2. Töö pakkumise kõvera positiivse kalde põhjuseks on: a. see, et iga tööandja tegutseb täieliku konkurentsi tööturul b. kahanev tulu c. alanevad MRC d. kasvavad alternatiivkulud vabast ajast loobumisel (ÕIGE) 3. Tööandja täieliku konkurentsi turul värbab täiendavalt töötajaid seni kuni: a. MRP ületab töötasumäära (ÕIGE) b. ressursi piirkulud ületavad MRP c. keskmine toodang on suurem, kui d. ületab MR e. töötasunmäär on väiksem kui 4. Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: a. tõstes liikmete tö
Küsimus 1 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Ametiühing võib suurendada nõudlust oma liikmete tööle järgmiste abinõudega: Vali üks: a. suurendades nõudlust toodetavale kaubale b. töstes täiendressursside hinda c. tõstes liikmete tööviljakust d. alandades asendusressursside hinda e. tehes kõike varemloetletut Tagasiside Õige vastus on: tõstes liikmete tööviljakust. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi piirtootlikuse ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi hinna ja MRC Tagasiside Õige vastus on: ressursi hinna ja MRP. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks:
Majandusrent: Vali üks: a. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine on absoluutselt elastne VALE b. kujuneb juhtudel, kui ressursi pakkumine ei ole absoluutselt elastne ÕIGE c. puudub täieliku konkurentsi korral VALE d. on võrdne intressimääraga, kui kõik turud on täiusliku konkurentsiga VALE Küsimus 2 Tööturul, mida iseloomustab kahepoolne monopol, töötasumäär: Vali üks: a. kehtestatakse tasemel, mis iseloomulik täieliku konkurentsi turule b. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab tööandjat c. ei ole täpselt määratletav ÕIGE d. kehtestatakse tasemel, mis rahuldab ametiühingut Küsimus 3 Kui tööandja on monopson, siis: Vali üks: a. MRC – kõver asub töö nõudluse kõverast madalamal b. töö pakkumise ja MRC – kõver kattuvad ja on täielikult elastsed c. siis ta peab olema monopol ka kaubaturul d. töö pakkumise kõver omandab positiivse tõusu ja MRC – kõver on sellest kõrgema ÕIGE Küsimus 4 Nõudlus ressursile oleneb peaasj
Küsimus 1 1,00 punkti 1,00-st Täieliku konkurentsi turul ressursi kasutaja maksimeerib ressursist saadava kasumi võrdsustades: Vali üks: a. ressursi hinna ja MRC b. ressursi piirtootlikkuse ja ressursi hinna c. ressursi hinna ja MRP d. ressursi piirtootlikuse ja MRC Küsimus 2 1,00 punkti 1,00-st Piirprodukti müügist saadav piirprodukti tulu mõõdab: Vali üks: a. tulu suurenemist, mis on seotud täiendava toodanguühiku tootmisega b. ressursile tehtavate kulude suurenemist, mis on täiendava ressursiühiku kasutamise tagajärg c. väärtust, mille võrra täiendava töötaja toodang suurendab ettevõtte kogutulu Küsimus 3 1,00 punkti 1,00-st Oletame, et 12.töötaja MRP on 22 EUR ja töötaja tööle värbamise piirkulud on 16 EUR. Võib väita, et firma: Vali üks: a. leiab, et tasuv on värvata vähem töötajaid b. leiab, et tasub värvata rohkem töötajaid c. värbab töötajaid monopsoni iseloomuga turu
9. Anna ja Maria toodavad T-särke ja lipse. Joonis näitab Anna VTP (PPF) ja Maria VTP. Anna ja Maria võivad saada kasu kaubavahetusest kui Anna toodab lipse ja Maria toodab särke. 10. Majanduskasv tuleneb: kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest progressist. 11. Tom ja Tim kasvatavad tomateid ja naereid. Tom omab suhtleist eelist tomatite kasvatamisel, kui tema alternatiivkulu tomatite kasvatamisel on väiksem, kui Timil samuti tomatite kasvatamisel. 12. Kapital on hüvis, mida saab kasutada teiste hüvede tootmisel. 13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi TOOTMISPROTSESSI SISENDID ON RESSURSID e. TOOTMISTEGURID (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks). Eristatakse järgmisi tootmistegurite kategooriaid: 1) MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada) 2) TÖÖ (inimese vaimsed ja kehalised võimed, mida kasutatakse hüviste tootmiseks) 3) KAPITAL (hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali 4) ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). TOOTMISPROTSESSI VÄLJUNDID ON HÜVISED s.o. KAUBAD ja TEENUSED MAJANDUSAGENDID: 1) KODUMAJAPIDAMISED 2) FIRMAD 3) AVALIK SEKTOR ( RIIK, VALITSUS) 4) VÄLISMAAILM TURG: 1) HÜVISTE e. TOODANGUTURG 2) RESSURSSIDE e. TOOTMISTEGURITE TURG MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA:
vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks.
Lisaressursse võib juurde meelitada ka kulutuste vähendamise kaudu - pakkumiskõver nihkub paremale. Madalam hind -> nõudlus laieneb. Nõudluse ja pakkumise muutused muudavad kaupade hindu, mis omakorda määravad kaupade kogused ja seega ka ressursijaotuse. Kasumi maksimeerimiseks tuleb kulud minimeerida. Tootjad, kes rahuldavad nõudlust madalaima hinnaga laiendavad tootmist, teised tõrjutakse kõrvale. Hinnamehhanism määrab seega ka kuidas toota. Tootmistegurite turul (maa, kapital, töö, ettevõtlus) tegurite hind määrab teguriomaniku sissetuleku. Indiviidi sissetulek määrab aga tema nõudluse kaupade turul. Sissetulek: rent, intress, palk ja kasum. Tootmistegurit, mis teenib rohkem kui teised soovib omada suurem hulk indiviide. Näit. Väärtpaberid, haridus, maatükk kesklinnas, edukas ettevõte börsil. Hinnamehhanism tervikuna püüab lepitada indiviidide nõudlust kaupade ja teenuste järele ning ettevõtete nõudlust tootmistegurite
a 19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a 2250 krooni; 2009.a 2500 krooni, 2010.a 2750 krooni) ning seab sisse tulumaksuvabastuse alates esimesest lapsest tulumaksuvaba miinimumi ulatuses. Neid muudatusi sätestav seadus võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel. Ei kehtestata uusi maksusoodustusi või -erisusi Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4) muudab kohustuslikuks tööandja poolt makstavate ja kinnipeetavate kindlustusmaksete kajastamise töölepingus; 5) ei toeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära; 6) säilitab Eestile edu toonud tulumaksusüsteemi, mille kohaselt ettevõtlusse investeeritud ettevõtja kasumit ei maksustata, vastavad seadusemuudatused võetakse vastu 2007. aasta esimesel poolel; 7) muudab säästmise soodustamiseks tulumaksuseadust selliselt, et väärtpaberiinvesteeringutelt ää b ii i l teenitud
tootmismaht. 23 7. KOGUNÕUDLUS 7.1 KOGUNÕUDLUSE ELEMENDID Kogunõudlus on majapidamiste, ettevõtete, valitsuse ja välissektori poolt igal konkreetsel hinnatasandil osta soovitud kogutoodangu hulk. Kogunõudluse ELEMENDID: 1. ISIKLIK TARBIMINE (T) s.o majapidamiste nõudmine e. kulutused kaupadele ja teenustele; 2. INVESTEERINGUD (I) s.o ettevõtete nõudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) riiklik tarbimine; 4. PUHAS EKSPORT (Ep) rahvusvaheline tarbimine, mis sõltub maa välismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunõudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). Võttes aluseks need neli kogunõudluse elementi, saame joonistada kogunõudluse kõvera:
tööjõud, materjal, energia jt), millede poolt osutatud teenused võimaldavad toota hüviseid. Maa on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis esindab laiemas tähenduses kogu loodust ja selle mõju tootmisele. Töö e tööjõud on üks kolmest põhilisest tootmistegurist (inimressurss), mis hõlmab inimeste kehaliste ja vaimsete võimete kogusummat, mida nad kasutavad hüvise valmistamiseks koos tootmisteguritega maa ja kapital. Kapital on üks kolmest põhilisest tootmistegurist, mis sisaldab kõiki varasemas tootmistegevuses loodud tootmisvahendeid (tootmisriistad, masinad, hooned). Ettevõtlus o neljas tootmistegur maa, töö ja kapitali kõrval, mis seisneb ettevõtete asutamises, käigus hoidmises, arendamises ja laiendamises, kusjuures eesmärgiks on tulu saamine. Tootmise väljund on tootmise (tootmisprotsessi) tulemusena saadud toodang.
3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKOS NOMOS tuleb kreeka keelest, tähendades Majandus Seadus Tuuakse välja erinevaid teadusi, tuntumad on järgmised: loodusteadused, ühiskonna(sotsiaal-)teadused, reaalteadused, humanitaarteadused, rakendusteadused jne. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis kasutab teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Majanduslik käitumine on tingitud inimeste püüdest
tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku konkurentsiga turul. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisem eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke ei vaadelda. 24. Nimetage peamised tootmistegurid ja nende hindu mõjutavad tegurid? Tööjõud, kapital ja maa (loodusressurssid) 25. Millised on ettevõtte peamised kululiigid? Mille poolest erinevad püsikulud ja muutuvkulud? Muutuvkulu ja püsikulu. Püsikulu ei sõltu toodangumahust. Muutuvkulu aga sõltub.Püsikulu näitab kulutusi toorainele ja tootmisteguritele. Kui ei toodeta, ei ole ka kulutusi toorainele ja tootmisteguritele- muutuvkulu. Püsikulu puhul on kulutusi, mis säilivad isegi siis, kui toota null ühikut toodet. 26. Mida näitab graafilises analüüsis samakulujoon
Optimaalne tarbimiskomplekt punkt eelarvejoonel, mis on 0-punktist võimalikult kaugel samakasulikkuskõveral. Selles punktis on eelarvejoon samaväärsuskõvera puutujaks, samaväärsuskõvera puutuja ja eelarvejoone tõusud on võrdsed. Optimaalse komplekti puhul hindade suhe võrdub hüviste poolt lisatud kasulikkuste suhtega. Rahaühiku piirkasulikkus (MU/p) näitab, kui palju suureneb kasulikkus, kui sissetulekutele lisada 1kr Hüvise individuaalne nõudlus konkreetse hüvise kogus, mida üks MP mingi perioodi jooksul soovib ja peab kasulikuks tarbida, nõudluse põhilsed mõjutajad on hüviste hinnad on sissetulek. Individuaalne nõudluskõver selle kõik punktid näitavad, kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaks (hüvise koguse ja selle hinna seos) Normaalhüvis eelarvejoon nihkub nullist kaugemale (tõus jääb samaks) ja tarbijale on nüüd kättesaadav osa neist kaupadest, mis varem polnud
Tinglikule käitumiselel baseeruvad meetodid 95 Tingliku hindamisega seotud oletused ja probleemid 98 KASUTATUD MATERJALID 99 KORDAMISKÜSIMUSED 100 3 4 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA Ainekuruse eesmärgid: selgitada, kuidas arvestatakse ja rakendatakse loodusvarade kasutamise ja kaitse (hoidmise) juures ökonoomika põhimõtetega. Anda ülevaade sellest, milliseid vahendeid kasutatakse loodusvarade majandamise optimeerimiseks. Tutvustada üliõpilastele loodusvarade majandamise ökonoomikas kasutatavaid mõisteid ja olulisimaid teoreetilisi kontseptsioone. Kaasaegseid ühiskondi vaevab LOODUSVARADE PIISAVUSE küsimus. Kuna loodusvarad on tootmise sisendid, mida kasutatakse igapäevaselt väga suures mahus, siis
Mitteloodusliku ressursina peavad majandusteadlased silmas kapitali. Kapitali all ei mõisteta mitte ainult raha vaid see on märksa laiem mõiste. Kapitali alla peetakse silmas peamiselt reaalset füüsilist kapitali nagu näiteks tootmishooned, masinad seadmed. 2 Üldistavalt võiks öelda, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja et kapital ise on inimese töise tegevuse tulemus. Uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsessi nimetatakse investeerimiseks. Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada.
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
suurusega kaubakoguseid müües kõrgemat hinda ühiku eest hinnaarbitraaž – hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega hinnavõtja – on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda homo economicus – majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires hõivatu – vt töötaja I imikusurm — kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. immigrant — isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). immigratsioon — isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. impordikvoot – teatud kauba lubatud impordi maht aastas
· hinnaarbitraaz hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega · hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda · homo economicus majanduslikult ratsionaalselt mõtlev ja käituv mudelinimene, kes tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires · hõivatu vt töötaja I · imikusurm -- kuni üheaastase elusalt sündinud lapse surm. · immigrant -- isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). · immigratsioon -- isiku elama saabumine Eestisse teisest riigist. · impordikvoot teatud kauba lubatud impordi maht aastas
Kulude ja tulude võrdlemine - Mõne tegevuse kulu ei pruugi olla üheselt mõistetav: - Parema töökoha valik: kulud ja tulud? - Alternatiivkulu III Ratsionaalsed inimesed mõtlevad "piirides" · Maailm ei ole must ja valge · Piirmäära muutused ökonoomikas = väike muutus tegevuskavas · Restoranis -> mida annab täiendav klaas veini? · Õppimine doktorantuuris -> täiendav aasta ülikoolis, kulud: (õppemaks, saamatajäänud palk, aeg, raamatud, riided) ja tulud: (kõrgem töötasu terve ülejäänud eluaja jooksul, õppimise rõõm) · Ratsionaalne indiviid tegutseb siis ja ainult siis kui piirtulu on suurem kui piirkulu. IV Majandusagendid ja stiimulid · Kui õuna hind tõuseb, eelistavad tarbijad pirne ning samal ajal õunte kasvatajad palkavad rohkem tööjõudu, sest õunte kasvatamine on kasumlik; · Kui kütuseaktsiisi tõstetakse -> inimesed hakkavad sõitma kütust vähetarbivate autode või ühistranspordiga;
erialast ettevalmistust, kutse- või kõrgharidust, vaid on põhi- või üldkeskharidusega. Seetõttu on madal ka nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning elukestvaks õppeks. Eesmärgiks seatud tööhõivemäära 75% saavutamiseks on oluline toetada inimeste oskuste ja haridustaseme tõstmist ning elukestvas õppes osalemist, mis võimaldaks inimestel tööturul asetleidvatele muutustele paindlikumalt reageerida. Üheks oluliseks probleemiks Eesti majanduses on lisaks ka struktuurne tööpuudus, mis tähendab, et tööjõuturul on üheaegselt nii töö- kui ka tööjõupuudus. Olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe, on tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega võtmeküsimus. 1.4. Majanduslik olukord Eesti elanikkonna elatustaseme parandamiseks tuleb eelkõige leida uusi võimalusi majanduskasvuks. Ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmiseks on
sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks -- Sotsiaalprobleem –eksisteerivad teaduse ja poliitika tihedad seosed: Vaesuse põhjuste seletus USA-s
koostöövorme, mille hulka arvatakse vabatahtlikud organisatsioonid ja sotsiaalhoolekanne, heategevusorganisatsioonid, spordiklubid, sihtasutused, huvigrupid ning tervishoiu, keskkonna, kultuuri ja filantroopiaga seotud ühingud. Igaüks neist juhindub oma sotsiaalsest, religioossest või eetilisest missioonist ja on suunatud kodanike osaluse ja ühiskondliku algatusvõime edendamisele. Kolmanda sektori läbi kasvab ühiskonna sotsiaalne kapital - inimestevahelised võrgustikud ja usaldus, mille kaudu toimub inimeste lülitumine ühiskonna ellu.(Robert Putnam sotsiaalse kapitali uurija) 9. Ühiskonna sotsiaalne struktuur (lk.38-41) Sotsiaalne kihistumine jagab ühiskonda vertikaalselt, hierarhiliselt Sotsiaalne kiht (klass) on sarnaste ressursside (näit. sissetulek, omand) ja sotsiaalsete parameetritega (näit. haridus, päritolu) inimeste kategooria. Tavaline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass.
ratifitseeriti. EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad
EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE Eesmärgid Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). 1960ndate algul leppisid EÜ maad kokku ka ühises põllumajanduspoliitikas, mis muu hulgas tagas farmeritele nende saaduste eest kindla hinna. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Kuldajastu Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, olid Euroopa Ühendused edukad
5. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus Nõudmise hinnaelastsus mõõdab nõutava koguse suhtelist muutumist hinna muutumise suhtes. Kuivõrd hind ja kogus muutuvad erinevates suundades, siis on nõudmise hinnaelastsuse väärtus negatiivne. Nõudmise hinnaelastsus mõjutavad mitmed tegurid. Üheks oluliseks elastsust mõjutavaks teguriks on asenduskaupade arv ja lähedus. Mida rohkem on mingisugusel kaubal asenduskaupu seda tundlikum on selle kauba nõudlus hinna suhtes ehk seda suurem on tema hinnaelastsus. Samuti mõjutavad hinnaelastsust kauba kasutusvõimaluste arv, kulutused kaubale, tarbijate kohanemisaeg ning hinnatase. 6. Kahaneva piirkasulikkuse seadus Piirkasulikkus on lisanduv kasulikkus, mida tarbija saab, tarbides mingit kaupa või teenust ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt
Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
4.4.5 Personali hüvitamine 88 4.4.5.1 Hüvitamise olemus ja koostisosad 89 4.4.5.2 Töö hüvitamise tegurid 90 4.4.5.3 Mitterahaline hüvitamine 92 4.4.5.4. Otsene ja kaudne rahaline hüvitamine (muud hüved) 94 4.4.5.5. Töötasu süsteemi strateegilised eesmärgid 95 4.4.5.6. Töötasu taset mõjutavad tegurid 96 4.4.6 Töötasustamise vormid 97 4.5 Eestvedamine ja motiveerimine 100 4.5.1 Eestvedamise olemus 100 4.5
annaabi.ee 
