...................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1 KONKURENTS.............................................................................................................4 1.1 Ressursid ja ressursikonkurents...............................................................................5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents.................................................................6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND................................................7 3 MATERJALID JA METOODIKA................................................................................ 8 4 TULEMUSED................................................................................................................9 4.1 Katsetulemused I katserühmas..............................................................................
Mõlemad võivad sõltuda N-st ja mõlemad võivad olla ka N-st sõltumatud. 31 LIIGISISENE KONKURENTS – kahepoolselt kahjulik biootiline vastasseis. - konkurents lõplikule ressursile Suurimad konkurendid on üldiselt liigisiseselt. Konkurents jaguneb: 1. Sümmeetriline konkurents – kõik kaotavad võrdselt 2. Asümmeetriline konkurents – Joonistuvad välja võitjad/kaotajad nt: valguskonkurents Varjestatav vs mittevarjestav konkurents • Valguskonkurents: Suur varieeruvus, Pisike algedu viib suure ülekaaluni. PAR on varjestatav ressurss. • Juurte konkurents: varieeruvus on väiksem, kõik kaotavad võrdselt/proportsionaalselt. Mullaresursid ei ole varjestatavad. J.Weineri liigisisese konkurentsi eksperiment. Valge – ühe taime keskmine mass Punane – Taimede massi variatsioonikoefitsent.
I organismide hulga vähendamine, organismide hulga suurendamine. Näiteks konkurentsieksperimendid: osaliselt aditiivne (üht liiki lisatakse juurde), asenduskatse (üks liik asendatakse teisega), aditiivne (mõlemat liiki lisatakse juurde), täielikult aditiivne (mõlemat konkureerivat liiki lisatakse juurde sama palju). II ressursside hulga vähendamine, ressursside hulga suurendamine. Näiteks peeglikatse Laelatu puisniidul, kus pandi peeglid üles, mille tõttu valguskonkurents vähenes, kuna valguse hulk tänu peeglile suurenes. II näide: suhkru lisamine mulda. See on mikroobidele toiduks ja suurendab denitrifikatsiooni, mille käigus eraldub õhku rohkem hapnikku. Konkurentsi uurimine looduslikes ökosüsteemides läbi ressursside taseme muutmise, organismide eemaldamise/lisamise ja taimeorganite isoleerimise. Konkurentsi intensiivsus: Konkurentsi absoluutne intensiivsus (ACI) = Xcontrol- Xcompetition. X tähistab isendite
105. Keskkonna kandevõime (K) on: A. Konkureeriva populatsiooni tihedus? B. Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus? C. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtus? D. Keskkonna viljakust väljendav näitaja. Kuna kandevõime on defineeritav kui populatsiooni maksimaalne tasakaaluline tihedus, on õige B. 106. Kas taimede maapealne konkurents on pigem: A. sümmeetriline? B. asümmeetriline? C. kaudne? Valguskonkurents on valgusressursi omapära tõttu (PAR tuleb peamiselt ühest suunast ja seda on lihtne teiste eest varjata) asümmeetriline: väike algedu võib tähendada väga suurt erinevust lõpptulemuses. B on õige. 107. Kas regulaarne ruumiline jaotus võiks iseloomustada: A. heeringaid? B. sebrasid? C. pesitsevaid haudelinde? D. üheaastasi põlluumbrohte? E. haruldasi taimi? Haudelinnud tihti maksimeerivad distantsi pesakondade vahel. See viib regulaarsuseni. 108
Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju. Mida suurem on populatsiooni tihedus, seda suurem on isendite vaheline konkurents. Seega kui N=K, siis on konkurents alati max. Liigisisene konkurents võib olla sümmeetriline (mõlemad kannatavad võrdselt, proportsionaalselt oma võimekusele) või asümmeetriline (üks saab kasu, teine palju kahju). Maapealne konkurents e võsukonkurents e valguskonkurents. Konkurents tekitab väga suured massi erinevused asümmeetriline. Valgus on ühesuunaline ressurss, seda on võimalik varjata. Väga väike algedu võib viia väga olulisele konkurentsi eeliseni. Asümmeetrilise korral on hierarhia. Juurkonkurents e maaalune e toitainete konkurents. Kõik kannatavad ühe all sümmeetriline. Juurtega ei saa varjata mullatoitu, seega seal algedu ei osutu otsustavaks. 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus;
annaabi.ee 
