· Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · siirdesoo: on madalsoo ja raba vaheastmeks. Madalsoo: põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas, kütteturvas. Raba: sadevee toiteline, halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. Siirdesoo: nii ja naa. Lammisoo madalsoo mineraalpinnase vahekihtidega. Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest,
reaktsiooni kuna meie kehatemp on liiga madal, kuid ei osale selles. Valgud on ensüümid ehk starterid ehk katalüsaatorid. 2. Osad hormoonid on valgud. Osad valgud on lipiidid. 3. Retseptorid (miski mis tunneb miski ära, nt lukk ja võti), asub rakumembraanis 4. Ehituslik funktsioon. Tsütoskelett (rakuskelett), küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid (kude). 5. Liikumine. Näiteks lihase liikumine 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna, piim) 7. Energia 8. Kahjustuste funktsioon. Albumiinid seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 9. Transport. Valkudega seostunud ainete transport biovedelikes (vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone) 10. Kaitse
3. Varuaineline a) taimedes varuaineks tärklis - muundunud võsudes, viljades, seemnetes b) inuliin - korvõielistes taimedes nt takjates, võililles, maapirnis c) glükogeen - seenerakkudes, loomarakkudes (loomades koguneb maksa ja lihastesse. Protsentuaalselt rohkem maksas, absoluutselt rohkem lihastes). 4. Ligimeelitav a) õistaimede nektar - erinevate suhkrute 15-30% lahus b) suhkrurikkad viljad - kõrge konsentratsioon nt datlites 5. Transpordi 6. Kaitseline 7. Toiteline a)seemnetes olev kaitsevaru, mida kasut. idanemisprotsessis - maltoos ehk linnasesuhkur b) rinnapiimas leiduv maltoos (lehmapiimas kuni 5%, inimesel kuni 7%, elevandil kuni 13%) 8. Ainevahetuslik a) liigne süsivesikute tarbimine soodustab varurasvade sünteesi b) süsivesikute teke fotosünteesil : trioosid - glükoos - tärklis
insuliin. Kaitsefunktsioon;antikehade moodustumine. Nt. Nad seostuvad haigusetekitajadega ja kõrvaldavad need organismist. 6.Nimeta süsivesikute bioloogilised funktsioonid ja too vastavad näited ( 4+4) ( 1 p. ) Energeetiline; nt. Piimasuhkurt kasutab organism energia saamiseks. Varuaine; nt. Glükoosi oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis salvestatakse ja mida organismid saavad kasutada elutegevuseks. Struktuurne; Retseptoorne; Toiteline; Biosünteetiline; Ehituslik; nt. Tselluloos võib moodustada kuni poole puitunud varrega taimede massist.
Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskemetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos
Vastus: Laapensüüme, maisitärklisest suhkrut lõhustavate ensüümide toimel. 9. Kuidas nimetatakse kiirendavaid aineid? Vastus: Katalüsaatoriteks. 10. Valkude biofunktsioonid. Vastus: *Energeetiline funktsioon, *Ehituslik funktsioon, *Kaitsefunktsioon, *Toksiline funktsioon, *Detoksitatsioon, *Transpordi funktsioon, *Varuaine funktsioon, *Liigutuslik funktsioon, *Signaalfunktsioon, *Retseptoorne funktsioon, *Ligimeelitav funktsioon, *Toiteline funktsioon. 11. Mis on katalüsaatorid? Vastus: Reaktsioone kiirendavad ained. 12. Kuidas mõjutab temperatuur ensüümreaktsiooni kiirust? Vastus: Kui temperatuur tõuseb, suureneb ensüümide aktiivsus teatud piirini. Liigne tõus põhjustab ensüümide denatureerumist, ning ensüümid kaotavad oma mõju. Temperatuuri langedes, ensüümide tegevus aeglustub, kuid ei lõpe! 13. Missugune happelisus sobib paljudele ensüümidele?
Maavarad aluspõhja kivimites: Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 35.Maavarad pinnakattes: Liiv, kruus, viirsavi, turvas ja ravimuda. 36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti
b) vereplasma albumiinid 9. Signaalne funktsioon Valgulised hormoonid nt kõhunäärme hormoonid nagu insuliin, mis langetab veresuhkru taset; ja glükagoon, mis tõstab veresuhkru taset. 10. Struktuurne funktsioon Valkstruktuurid annavad bioobjektile vormi a) lihased b) nahavalgud c) viiruste kattevalgud 11. Vähesed valgud muundavad keemilise energia valgusenergiaks Need valgud helenduvad, nt jaanimardikate vastsete helendumine, selle valgu nimi on lutsiferiin 12. Toiteline funktsioon, mida täidavad seemnete, munade ja piima varuvalgud
* Energeetiline * Bioregulatoorne (hormoonid) * Varuaine (tärklis, glükogeen) * Transpordifunktsioon ( rakumembraani avad) * Ehitusplokk (tselluloos, kitiin) * Ehituslik (küüned, karvad) * Retsptoorne (signaalide vastuvõtt) * Kaitse (antikehad) * Toiteline * Energeetiline (oksüdatsioonil vabaned * Biosünteetiline (saab rasva) energia) LIPIITIDE Funktsioonid: VITAMIINIDE Funktsioonid : * Energiavaru (rasva kiht) * Ensüümide aktiveerimine * Struktuurne (biomembraanides) * Ainevahetuse mõjutamine * Siseorganite kaitse * Termoregulatsioon
Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal
· Maltoos leidub linases, vajalik energiaks. · Sahharoos leidub suhkruroos ja suhkrupeedis, vajalik emergiaks. 11. Polüsahhariidid: · Glükogeen leidub loomaorganismis(nt. maksas, lihastes). · Tselluloos leidub taimedes, okaspuu puidus. · Tärklis leidub taimede, taimede energiavaru. · Kitiin kuulub seenerakkude kestakoostisse. 12. Süsivesikute ülesanded: · energeetiline, · struktuurne e. ehituslik, · varuaine, · transpordi, · kaitseline, · toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16
Maltoos , Sahharoos , Laktoos 3. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Taimsed: Tärklis kartulis Tselluloos kõik taime raku kestades Loomsed: Kitiin putuka väliskest Glükogeen loomne varuaine.Leidub maksas ja lihastes. SAHHARIIDIDE ÜLESANDED · Energeetiline funktsioon ( glükoos) · Ehituslik funktsioon ( tselluloos, kitiin) · Kaitse ( tselluloos,kitiin) · Varuaineline funktsioon · Toiteline funktsioon ( laktoos) LIPIIDID Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid ja vahad. 1. LIHTLIPIIDID e. rasvad on propaantriooli ja rasvhapete estrid. ÜLESANDED: · Energeetiline funktsioon · Kaitse( vooderdab) · Ehituslik funktsioon ( mesilasvaha) 2. LIITLIPIIDID moodustavad , kui lihtlipiidid ühinevad teiste keemiliste ühenditega. Fofolipiidid rakumembraani koostises. 3
Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse võrksumpadesse, Seal söödetakse kalu aasta
· Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest · Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide,
(Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
kontrollivad süsivesikute ainevahetust Retseptoorne funktsioon: retseptorid (näiteks rakumembraani pinnaretseptorid) on valgud Ehituslik funktsioon: tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid, Kontraktsiooni kindlustamine, keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks (lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja - filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiima kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1 g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4 kcal energiat, Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest Kahjustustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos
DNA teine ahel biheeliksis oleks selline: T A G G A C C A A A T A C C Kui arvestada komplementaarsust, siis RNA ahel tuleks (esimese ahela järgi) U A G G A C C AAAUACC 27. Kui DNA üks ahel on: A T A C C C T C A A G A T, siis talle vastav RNA ahel on: AUACCCUCAAGAU 28. Mis on ühist järgmistel nimetustel: laktoos, maltoos, sahharoos, mis on nende ülesanne kehas? Need kõik on oligosahhariidid, mis koosnevad 2-3 monosahhariidist. Kõigil neil on kehas toiteline ülesanne. 29 Võrdle omavahel DNA-d ja RNA-d (nukleotiid, lämmastikalused, üksik-või kaksikahel, sahhariid, ülesanne) Vormista tabelina! Tunnused DNA RNA Monomeer Dioksüribonukleiid Ribonukleiid Lämmastikalused adeniin (A), guaniin (G), Adeniin (A), guaniin (G),
taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid. Omaette probleem on vikerforelli kasvatamine, millel on märgatav osa Läänemere toitelisuse suurenemisel. Vikerforelli maimud lastakse merre asetatud suurtesse
Glükoos+fruktoos=sahharoos, 2 glükoosijääki=maltoos(linasesuhkur), glükoos+galaktoos=laktoos. 10. Mis on polüsahhariidid? Nimeta neid. - Kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Tärklis, tselluloos, glükogeen. 11. Mis on sahhariidide 2 peamist ülesannet? - Energeetiline funktsioon (glükoos), ehituslik funktsioon (tselluloos, kitiin). Kaitse (tselluloos, kitiin), varuaineline funktsioon, toiteline funktsioon (laktoos). 12. Mis on lipiidid, nende ülesanne? - Orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Organismi energiaallikas. 13. Millised ühendid kuuluvad steroidide hulka? - Kolesterool, mitmed hormoonid (suguhormoonid), vitamiin D (kaltsiferool). 14. Kus moodustuvad hormoonid? - Loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. 2.4 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist.
· Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahariidide jäägid. TAIMSED Tärklis kartulis; Tselluloos taime rakukestades. LOOMSED Kitiin putukate väliskelett; Glükogeen maksas. Sahhariidide ülesanded: 1. Energeetiline funktsioon (glükoos) 2. Ehituslik (Tselluloos, kitiin) 3. Kaitseline funktsioon (tselluloos, kitiiin) 4. Varuaineline funktsioon (glükogeen ja taimede puhul tärklis) 5. Toiteline funktisoon (laktoos piima koostisosa) 6. Biosünteetiline funktsioon (Riboos ja desoksüriboos) NUKLEIINHAPPED, 13. 01 DNA Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: · desoksüriboos · fosfaatrühmast · Lämmastikalusest (A,G,C,T) A adeniin G guaniin C tsütosiin T tüamiin
või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718. Andreas Margraff , Saksa keemik , avastas 1747. aastal, et mitmetes peedisortides leidub suhkrut. 1802 avati Sileesias esimene peedisuhkrut tootev tehas. Ülesanded organismis 1) Energeetiline funktsioon 2) Varuaine roll 3) Kaitsefunktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Bioregulatoorne funktsioon 6) Retseptorite funktsionaalsus 7) Toiteline ülesanne 8) Biosünteetiline roll Süsivesikud jagunemine Süsivesikuid on kolme liiki: lihtsüsivesikud, liitsüsivesikud ja kiudained. Kõik nad koosnevad suhkrutest. Üht süsivesikut eristab teisest neis sisalduvate suhkrute arv ja viis, kuidas need on ühendatud. 1) Monosahhariidid (monoosid) ehk lihtsuhkrud ühe suhkruga 2) Oligosahhariidid 2-10 suhkrut 3) Polüsahhariidid (polüüsid) ehk liitsuhkrud rohkem kui kaks liitunud suhkrut Monosahhariidid
o ehk roosuhkur, peedisuhkur, tavaline lauasuhkur o glükoosist ja fruktoosist koosnev kaheosaline liitsuhkur MALTOOS o ehk linnasesuhkur o koosneb kahest glükoosijäägist (magus) LAKTOOS o ehk piimasuhkur o moodustub peamiselt piimanäärmetes o kõigil imetajatel o toiteline ülesanne 3. POLÜSAHHARIIDID ehk biopolümeerid; MONOMEERIKS GLÜKOOS; ÜHISED TUNNUSED: on polüsahhariidid, monomeeriks glükoos, asuvad glükoosi molekulides GLÜKOGEEN o loomade varuaine o ehk loomne tärklis o säilub maksas ja lihastes KITIIN o ehituslik ülesanne o lülijalgsete toeses
(Viik, 2004). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). (Viik, 2004) Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. (Viik, 2004) Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. (Viik, 2004) Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksütatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. (Viik, 2004) Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
Bioloogilised limad kaitsevad hõõrdumise, veekaotuse, mikroorganismide eest. · Glükuroonhape eritub maksas, see aitab kaasa keha võõrandite lagundamisele(energiajookides). 6. Transport · Taimedes on transportsuhkruks sahharoos(aeglasem) ja protsessiks on tõusev laskuv vool. Loomades on transportsuhkruks glükoos(0,75...1,05 g/l). 65kg inimesel ringleb umbes teelusikatäis glükoosi. 7. Toiteline · Piima laktoosi sisaldus (imetajate piimas), lehmapiim = umbes 5%, rinnapiim = umbes 7%, elevant = umbes 13%. 8. Ainevahetuslik · Monosahhariidides sünteesitakse oligo- ja polüosahhariide · Süsivesikuid on vaja teiste ühendite sünteesiks, näiteks: pentoose on vaja nukleiinhapete sünteesiks. · Süsivesikute liigsuse korral vähese kehalise liikuvuse taustal sünteesitakse nendest varurasvasi
Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea, puhmastaimed, turbasamblad, mättalised ja lehtpuu ülekaalukalt (lepad). Kui üles üldse harida, siis ainult rohusood. Ülejäänud ei sobi ülesaharimiseks. Rabad põhjaveeline toiteline on asendunud vihmaveetoitelisusega (pinnaveetoiteline). Tekivad siirdesoode edasisisel rabastumisel. Rabad 5,7% Eesti maafondist, 0,1% haritava maana, 36% Eesti soodest. Peamiselt marjakasvatuseks jõhvika, kultuurmustika, mesimuraka kasvatamiseks. Tavaliste põllukultuuride kasvatamiseks ei sobi. Kaevanduste sulgemisel tehakse marjakasvatus või pannakse kasvama männid. Väga vähe uuesti taastamist märgalana. Üldiiselt siiani praktiseeritud ei ole
), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). 7 1. Ehituslik funktsioon- siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). 2. Varuaineline ehk toiteline funktsioon- see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. 3. Energeetiline funktsioon- 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. 4. Kaitsefunktsioon- aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere
Põhja ladestub kasvav turbahorisont, tekivad oligo- (vähe-) , aga ka ombotroofsed (vihmaveetoiteline) mättad siirdesoo. Turbagorisont tüse, ombotroofne süsteem kõrgsoo e raba Kliimaks kliimale omane suktsessiooni lõppstaadium. Kindlate kliimatiingimuste juures areneb suktsessiooni käigus kindel lõppstaadium, mis on vastavates kliimatingimutes ühesugune monokliimaks. Mõiste arenes edasi oligokliimaks tekivad mõned lõppstaadiumid (Eestis kolm: kuiv männik, parasniiske ja -toiteline kuusik ja liigniiske raba). 28. Bioloogilise mitmekesisuse mõiste, taksonoomiline, funktsionaalne ja geneetiline mitmekesisus; Bioloogiline diversiteet koosluste taksonoomiliste üksuste mitmekesisus, eelkõige peetakse silmas liigilist mitmekesisust. Jaguneb a) geneetiline mk; b) funktsionaalne mk; c) taksonoomiline mk 29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv;
karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6. Varuaineline ehk toiteline funktsioon (valkude kui varuainete kasutamine arenevate rakkude toiduks (munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin jt.). ) • Tsirkuleeriv valk, põhiliselt albumiinid, on kudede toiteallikaks. Albumiinid moodustavad valguvaru, mida organism käsutab nälguse korral. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) 7. energeetiline funktsioon. • 1 grammi valgu täielikul lõhustumisel – vabaneb umbes 4,3 kcal energiat (17,6 kJ) 8. kahjustamise funktsioon
metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi). Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest. Kaitsefunktsioon - aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja
· Ehituslik funktsioon - toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne) · Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks (näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud) · Varuaineline ehk toiteline funktsioon - valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin) 7 · Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest
Valke moodustavaid ahd on 20. 8 ah on sellised, mida inimorganism ise sünteesida ei suuda. Valkude biofunktsioonid: Ensümaatiline ehk biokatalüütiline; bioregulatoorne (ainevahetuse ja metabolismi reguleerimine valguliste hormoonide poolt - nt. kõhunäärme insuliin ja glükogaan, mis kontrollivad süsiveskute ainevahetust); retseptoorne (retseptorite koostis); ehituslik; kontraktsiooni kindlustamine (keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks; varuaineline ehk toiteline funktsioon; energeetiline; transpordifunktsioon (valkudega seostunud ainete transport biovedelikes); kaitsefunktsioon. Valgu primaarstruktuur - ah järjestus. Valgu sekundaarstruktuur - polüpeptiidahela peaahela lokaalne paigutus arvestamata külgahelate konformatsiooni. Tertsiaarne str - polüpeptiidid kui terviku ruumiline str. Kvaternaarne str - subühikute ruumiline organisatsioon. Valgud toidus: Lähtuvalt ah sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks.
2.1. Uuringuala iseloomustus Uuringualaks olid rabamännikud, sest rabades kui toitainetevaeses keskkonnas on kõige paremini märgata puude juurdekasvu suurenemist (Pihelgas 1983). Teisalt on teadlaste hinnangul okaspuud tunduvalt paremad keskkonnamõjurite indikaatorid kui lehtpuud (Stravinskiene, Erlickyte-Marčiukaitiene 2009: 140). Rabaturvas on vähe lagunenud ja toiteainetevaene ning põhjavesi on moodustunud sademetest (sademevee toiteline) (Pihelgas 1983). Arvestades eelnevaid tegureid peaks rabamändide juurdekasv aastate lõikes vähemalt ühe puistu kohta olema üsna sarnane (Pihelgas 1983) ning kuna raba on sademevee toiteline, siis saab ta ka kõik toitained õhust. Viimane tähendab seda, et kõik mis on õhusaaste näol atmosfääri paiskunud, vähemal või suuremal määral ühildub alla sadavate sademetega ja jõuab rabapinnale või siis sadeneb lihtsalt õhust raba pinnale (näiteks tuhk ja tsemendi tolm).
söögikordade vahele SV-te rikkaid kergeid eineid. Arvestada tuleb ka päevast SV-te vajadust, mis sõltub treeningu iseloomust. Tähelepanu tuleb pöörata SV- te tarbimisele kõige sobivamal ajal ja kindlasti tuleb jälgida SV-te sisaldust 1-3 päeva vältel enne võistlust. Igal sportlasel on vajalik järele proovida, millises vormis SV-d ja millisel viisil talle kõige paremini sobivad, et ei tekiks töövõime langust ega seedetrakti häireid. Laktoosil (piimasuhkur) on toiteline roll (rinnapiimas umbes 7%) ja on esimene SV, mida inimese hakatis toiduks saab. 5 5 7. Kiudaine olemus, selle osa tervislikus toitumises ja erijuhud, mil sportlane peaks piirama kiudainete sisaldust toidus. Kiudaine koosneb SV-st, mis seedetraktis ei lõhustu
( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. ) Ehituslik funktsioon - siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne). Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Varuaineline ehk toiteline funktsioon - see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin. Energeetiline funktsioon - 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10- 15% üldisest energiavajadusest. Kahjustustamise funktsioon - albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad
Heksoosid imenduvad suhteliselt kiiresti, resorptsioon lõpeb peaaegu peensoole algusosas. See väldib hüpertoonilisuse teket soolevalendikus, kuna tärklise laguproduktid (vastandina tärklisele endale) on osmootselt aktiivsed. Imendunud monoosid satuvad värativeeni kaudu maksa. 9.3. Valkude imendumine Täiskasvanu tarvitab päevas ligikaudu 70...90g valku. Intaktsed valgumolekulid imenduvad vähesel määral pinotsütoosi teel, seda eelkõige vastsündinul. Sellel imendumisviisil toiteline tähtsus puudub, küll aga omab ta immunoloogilist rolli, võides põhjustada nii sensibilisee- rumist kui allergiat. Valkude seedimine algab maos, kus pepsiin lõhustab 10...15% toiduvalgust: pankrease peptidaaside produktsioon algab 10...20 min peale sööki ja kestab niikaua, kui sooles on valku. Pankrease ensüümid jõuavad duodeenumisse inaktiivsena, kus trüpsinogeen aktiveeritakse enteropeptidaasi toimel trüpsiiniks, mis omakorda aktiveerib teisi ensüüme.
suht aeglaselt biokeemiliselt suhteliselt passiivne, kevadel kasemahl). Loomades transportsuhkruks on glükoos (kontsentratsioon peab olema madal sest glükoos on osmootselt aktiivne ja reaktsioonivõimeline, veres 0,75g 1,05g /liitris veres). Ligimeelitav e atraktsiivne funktsioon. Õistaimedes nektar (paarikümne protsendine suhkrute vesilahus). Viljade magus maitse nende levitamiseks. Ka inimese jaoks on magus atraktiivne. Toiteline. Taimedes idanemisel tärklise hüdrolüüs. Loomadel, imetajate piimas leiduv piimasuhkur, lehmapiimas on ca 5% laktoosi, inimese rinnapiimas ca 7%. Seedumatud süsivesikud on toiduks seedekulgla bakteritele (nt telluloos). Ainevahetuslik funktsioon taimedel seotakse suhkru kaasabil FS-s CO2. Loomades on süsivesikud lähteühenditeks paljude teiste ühendite 8 sünteesile (AH, teised süsivesikud)
4) ligimeelitav : vaid õistaimedel N: nektar. NEKTAR : 15-70% monosahhariidide vesilahus. 5) transpordifunktsioon : a) taimedes transpordisuhkruks sahharoos b) loomades on glükoos e. veresuhkur.(norm : 1g/l) 6)Kaitseline : kaitse madalate temperatuuride eest. N: taimedel biovedelike suhkrustumine talveperioodil. tekivad tärklisest(külmavõetud kartul on magus) 7) toiteline : Imetajate piimas leiduv piimasuhkur e. laktoos. 8)Ainevahetuslik - suhkrute liigtarbimine võib viia varurasvade sünteesini. ------------------------------------------------------------------------- Lipiidid : Lipiidid on segaühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhapetest. Lipiidide füüsikalis-keemilised omadused : a) lipiidid on veest kergemad. b) Agregaatolekult võivad lipiidid olla tahked(searasv) või vedelad (rapsiõli). c) lipiidid on hüdrofoobsed.
annaabi.ee 
