1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides kg kohta, nimetatakse makroelementideks (Kaltsium [Ca], fosfor [P], magneesium [Mg], kaalium [K], naatrium [Na], väävel [S], kloor [Cl]). 2* Neid elemente, mille sisaldust mõõdetakse milligrammides kg kohta, nimetatakse mikroelementideks (raud [Fe], tsink [Zn], mangaan [Mn], tina [Sn], vask [Cu], koobalt [Co], jood [I], seleenium [Se], molübdeen [Mo]). 3* VITAMIINID - ained, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes, kuid mille puudus võib põhjustada haigestumise ja lõppeda surmaga. Ühendid, mis on paljude biokeemiliste protsesside spetsiifilisteks (ja mittespetsiifilisteks) katalüsaatoriteks või pidurdajateks. 4* VESI JA ÕHUHAPNIK - vesi on lahusti, mis võimaldab kõikide toitainete transporti ja reaktsioone kudedes ning rakkudes.
TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks,
- immuunglobuiinid (antikehad bakteriaalsete antigeenide ja kehavõõra valgu vastu). Põletikuliste haiguste korral globuliinidehulk suureneb ja samas albuliinide hulk väheneb, plasmavalkude üldhulk jääb pea muutumatuks. Ka erütrotsüüte aglutineerivad substantsid anti A ja anti B kuuluvad globuliinide hulka. *fibrinogenees see asub kitsa eraldi vöödina globuliinide ja fraktsioonide vahel. Fibrinogeen on vere hüübimisel väljasadestuva kiudaine fibriini lahustunud kiudaine. Vere hüübimine ongi füsioloogiliseks tähtsuseks. Aneemia, polütsüteemia, leukotsütoos, leukopeenia, leukeemia. *Aneemia kehvveresus, eelkõige hemoglobiini vähesusest tingitud vere hapniku transpordivõime langust. Sagedasem vorm on rauavaegusaneemia. See võib olla tingitud toidu puudulikust rauasisaldusest, raua vähenenud resorptsioonist seedetraktis ja kroonilisest verekaotusest, näiteks mao- sooletrakti
Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid · toidu suur rasvasisaldus ja lipiidide ainevahetuse häired (kui rasva väljutatakse
· kehaomaste ainete sünteesiks; · energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev nätsu närimine. Mao sekretoorse talitluse faasid : 1) reflektoorne faas- ( tingitud refleks) isumahla eritumnine seotud kellaajaga 2) keemiline faas -seotud toiduga maos( oluline toidu koostis a) rasvane pidurdab seedimist maos, pärsib maomahla eritumist b) ekstraktiivained kutsuvad esile maomahla eritumise( supp, puljong). Süsivesikud läbivad mao ruttu( puuduvad seedeensüümid), kõige kauem maos rasvad. Kanegealkohal pidurdab, kerge alko kiirendab seedeprotsesse maos. 4. Seedimine sooletraktis (12-sôrmiksooles, peensooles, jämesooles). Maos segatakse toit maomahlaga, tekib toidukört e. küümus, mis püsib seal kuni 10 H ja liigub sealt edasi läbi lukuti (maolihaskesta kokkutõmmete abil) kaksteistsõrmiksoolde. 12-sõrmiksoolde suubuvad nõred ja nende ülesanded: 1. Kõhunäärmenõre sisaldab kõiki toitaineid lõhustavaid ensüüme: 1) trüpsaiin lõhustab valke 2) amülaaslõhust
Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia tagajärjeks on ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskifaktor. Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas südameinfarkti, ajuinsuldi, kõrgvererõhutõve, aga ka diabeedi, podagra, sapikivitõve ja mõningate vähivormide teket. Kehakaalu normaliseerimise parim ja füsioloogiliseim viis on vähendada toidu ja joogiga saadavat energiat ning suurendada kehalist koormust. Kehakaal võib suureneda ka päriliku eelsoodumuse ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu. Tabelis 22 on toodud keskmised päevased energiasoovitused normaalse kehakaaluga inimestele. Tabelis 23 on toodud energiasoovitused erineva kehalise koormusega inimestele. Olenevalt kehalisest koormusest on naised jagatud nelja ja mehed viide gruppi. Igat gruppi iseloomustab teatud kindel kehalise aktiivsuse koefitsient (KAK). Arusaadavalt jäävad selle koefitsiendi abil leitud energiakulu
12000: 4,18=2871 kcal Mis on elektrolüüdid? Kehavedelikes on põhilised elekrolüüdid Na, K, Cl, Ka, Mg. - nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus. Suured treening koormused. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja KÕRGE glükeemilise indeksiga süsivesikuterikkad toiduained. Mida see mõiste tähendab? Glükeemiline indeks: glükoosi verre jõudmise kiirus selle toiduaine tarbimise järel, võrreldes puhta glükoosi tarbimisega. Kõrge glükeemilise indeksiga: Kartul, banaan, rukkileib, sai, riis, müsli, mesi, sokolaad, rosinad, siirup.
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S
Asendamatute rasvhapete tähtsus: olulised rekumembraanide norm talitluseks; pärsivad trombide teket; vähendavad vere kolesterooli sisaldust; tugev immuunsussüsteemi. Keha vajab rasvu, et saada asendamatuid rasvhappeid ning rasvlahustuvaid vitamiine. Lipiidide osakaal päevasest toiduenergiast 20-25%. Põhilised rasvaallikad ja nende üldiseloomustus. Rasvaallikateks on katte- ja määrderasvad, toide valmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduõlid rafineeritud õlis on vähem rasvhappeid. Kolesterool inimorganismis ja toiduainetes. K kuulub rasvalaadsete ühendite hulka. Organismis on umbes 140 g kolesterooli, millest u 10% veres, ülejäänud rakumembraanides ja närvilõpmetes. Toiduga saadakse u 20-30% kolesterooli, ülejäänud sünteesib organism ise. Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli.
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja
on toiduenergiavajadus väiksematel lastel suhteliselt suurem. Erinevas vanuses lastel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, seepärast on toitumissoovitused orienteeruvad. Toiduenergia on väljendatud kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) ja kilokalorites (kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega.
sagedane janu esimeseks tunnuseks, mis tähelepanu äratab ja diabeedi diagnoosimisele suunab. II tüüpi diabeet kujuneb tavaliselt välja kesk – ja vanemaseas. Sel korral on vere glükoosi tase normist kõrgem, aga mitte insuliini puudulikust produktsioonist vaid tundlikkuse langusest insuliini suhtes. Insuliini retseptorite hulk on normaalsest madalam, seetõttu koed ei reageeri insuliinile piisavalt (insuliin ei toimi). Teist tüüpi diabeedi tekke soodustavaks põhjuseks on suurenenud kehakaal. Tema teket aitab ka pärilik eelsoodumus. Perekondades, kus kehakaalu tõus on põlvest-põlve edasi kandunud, on suurem risk teist tüüpi diabeeti haigestuda. Teist tüüpi diabeedi korral võib vere glükoosi taseme normaliseerida ainult dieedi ja kehakaalu normaliseerimisega. Ravimitest kasutatakse tavaliselt esimesena metformiini. Kui kehakaal normaliseerub, siis insuliini tundlikkus võib normaliseeruda. 3. Valkude lõhustamine ja ainevahetus. Lämmastikubilanss ja selle võimalikud
8. Milliseid funktsioone on süsivesikutel inimese organismis? Süsivesikud: On organismi põhiliseks energiaallikaks Kuuluvad rakkude ja kudede koostisse Määravad veregrupi Kuuluvad paljude hormoonide koostisesse Omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises Neil on varuaine roll (maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vasatavalt vajadusele hõlpsasti kasutada 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Olenevalt spordialast sõltub ka süsivesikute osakaal menüüs. Näiteks jõualadel võiks süsivesikuid olla 50%, valke 20% ja rasvu 30%. Vastupidavusaladel vastavalt 60, 15 ja 25%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus
roojaga 0,1-0,15 l. Bilanss on 2,3-2,8 l Kui üks pool muutub, siis muutub teine pool ka. II Toitumine Vitamiinid Vitamiinid on organismile elutegevuseks vajalikud ained, mis osalevad mitmesuguste kudede kasvu ja ainevahetust mõjutavates protsessides. Neid võidakse nimetada ka organismis toimuvate protsesside katalüsaatoriteks. Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: 1) Rasvlahustuvad A, B, D, E ja K vitamiinid. 2) Veeslahustuvad B ja C vitamiinid. Vitamiinide allikad inimese jaoks · toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust) · seedekulgla mikrofloora tegevus · vitamiinpreparaadid Hüpo ja avitaminoos Hüpovitaminoos on vitamiini osalisest puudusest tingitud häire organismis. Selle juures avalduvad häired ei ole väga täpsete ja avaldumise joontega. Näiteks C vitamiini hüpovitaminoos avaldub kevadväsimusena.
vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et need rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Ka on nad seotud B-grupi vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.
· on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal.
oksüdatiivsete ensüümide koostisosana; toimimine antioksüdandina, olles superoksiidi dismutaasi kofaktoriks Jood (I) - türeoidhormoonide sünteesimiseks vajalik materjal; nende hormoonide kaudu mitmepalgeline mõju kogu organismi talitlusele. Kroom (Cr) - insuliini toime võimendamine hormooni retseptorite seisundi mõjutamise kaudu. Koobalt (Co) - toimimine kobalamiini komponendina ning seeläbi eelkõige normaalse vereloome tagamine. Seleen (Se) - toimib koos vitamiin E-ga kui oluline antioksüdant, olles glutatiooni peroksüdaasi kofaktor; hambakoe valkude koostisosa Fluor (F) - hambakaariese vastane toime. 8. Vesi, valgud, lipiidid, süsivesikud organismi koostisosadena, nende peamised funktsioonid ja hulk organismis: Vesi (H2O) - inimese organismi kui terviku kogumassist moodustab suurima osa vesi. Vesi moodustab meie kehast ligikaudu kaks kolmandikku. Vee hulk sõltub nii vanusest kui soost. Vastsündinul 75%, täiskasvanud mehel
POT: 1,5 mg · Väsimus, söögiisu langus, naha sügelemine, dermatiit, lihasvalud · Iiveldus oksendamine, tugev peavalu, hüperkaltseemia, kahelinägemine, unisus, papilliödeem, juuste väljalangemine, luude valulisus, neutropeenia, naha pigmenteerumine jne. · Raseduse ajal võib liigtarvitamine põhjustada loote arenguhäireid (näo ja kõrvade düsmorfogenees, südame väärarengud) Vitamiin D (kaltsiferoolid) antirahhiitilised vitamiinid Nimetused: kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) Metabolism: Loomne toit: · Imendub passiivse difusiooniga peensooles (mitsellides) (imendumist pärsib nt kiudainete liig, oraalsed kontratseptiivid, alkohol) Nahk: · UV kiirgus = 7-dehüdrokolesterool kolekaltsiferool (DBP transpordib maksa) Maksas: D3 oks. 25-hüdroksükaltsiferool (peamine salvestus- ja ringlusvorm)!!! · DBP transpordib 25-hüdroksükaltsiferooli neerudesse kaltsitriool!
Olulised laste tervisliku toitumise indikaatorid on kiudainete tarbimine, rasva osakaal toidus, suhkrute tarbimine ja kaltsiumi vajaliku päevakoguse saamine. Käesolevates toidusoovitustes on rõhk sellel, et toiduvalikul eelistataks puu- ja köögivilju, täisterasaadusi, väherasvast piima ja piimatooteid, õli ning kala ja vähem söödaks lihatooteid, suhkrut ja maiustusi. Toitumissoovitused põhinevad inimese toitainete (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid, vesi) ja toiduenergia vajadustel, lähtudes põhiainevahetusest ja koormusest nii tool kui ka vabal ajal.Toitumissoovituste koostamisel on arvestatud terve keskmiselt liikuva inimese toitumisvajadusiToidusoovitustes juhindutakse inimese toitaine- ja toiduenergiavajadusest. Olenevalt ealistest ja soolistest iseärasustest, tegevusalast ja kehalisest koormusest peab toit tagama organismi normaalse füsioloogilise tegevuse. Toiduainete valiku aluseks on 4
1. Lagundatakse energeetilistel eesmärkidel 2. Säilitatakse maksas varuainena glükogeenina 3. Kuuluvad antikehade koostisse st. kaitsefunktsioon, rakupinnaretseptorid. 4. Rakkude ehituses paiknevad membraanide koostises 5. Hormoonide koosseisus osalevad regulatoorsetes protsessides 6. kuuluvad (riboos ja desoksüriboos) nukleiinhapete koostisse, need on RNA ja DNA struktuuriüksused. 7. Süsivesikute ainevahetuse vaheühenditest sünteesitakse rasvhappeid ja aminohappeid 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35%, süsivesikutest 55- 65% ja valkudest 15-20%. 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4 kcal.
Makrotoitained Toiduaine ja toitaine Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, mis on kas loomse (piim, liha, kala), taimse (teraviljad, köögiviljad, puuviljad) või üksikjuhtudel mineraalse (keedusool) päritoluga. Toitained on toiduainete koostisosad, mis vabanevad seedimisel ja toidavad organismi (valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid). Makrotoitained Vajatakse päevas kümnetes või sadades grammides. Siia kuuluvad valgud, süsivesikud, lipiidid ja vesi. Neid vajatakse energia tootmiseks, kasvuks, asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikana jne. Valgud 1 Sisaldavad lämmastikku ja kuuluvad kõige keerukamate orgaaniliste ühendite hulka. Valkude ülesanded organismis: Peamine ehitusmaterjal, millest luuakse lihas,
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades.
komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades.
komponent, mida inimene seedida ei suuda. Tselluloos suurendab toidukördi mahtu ja kiirendab selle edasiliikumist peensooles ning soodustab lima eritumist jämesooles. Kiudainete soovitatav hulk oleks 15-35g ööpäevas. Lahustumatud kiudained seovad rohkesti vett ja tekitavad täiskõhu tunde. Nad ergutavad soolestiku motoorikat ning vähendavad mõningate vähkkasvajate esinemissagedust. Tähtis on toiduga piisava koguse kiudaine saamine. Kiudained peensooles ei seedu, küll aga laguneb ligi 5 % soolestiku lõpuosas mikrofloora toimel, avaldades mõju seedetrakti tööle ning toidu seedetraktis viibimise ajale. Kiudaineid leidub ainult taimsetes toiduainetes, põhiliselt teraviljasaadustes (täisteraviljatooted, kliid, leib, helbed), kaunviljades (herned, oad, läätsed), puu- ja juurviljades (porgandid, pirnid) ning marjades.
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre. Lümfisoonte seintes on silelihased. Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfissoontes on lümfisõlmed, kus „filtreeritakse“ lümfi. Lisaks toodetakse lümfisõlmedes lümfotsüüte. HINGAMINE Hingamisprotsess jaguneb: ventilatsioon, gaasivahetus kopsudes (O2 kopsuallveoolidest kapillaarverre), gaaside transport veres ja gaasivahetus kudedes (kapillaarvere ja kudede vahel). 1
(eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega kudedesse, kus neist sünteesitakse rakkude ribosoomides koevalgud. Aminohappeid,mida ei kasutata lähevad energiakuludeks või muudetakse süsivesikuteka ja lipiidideks. Maksa, vereplasma ja lihaskoe valkude mobiliseerimine nälgimisel. Kõige pealt kasutakse vabad süsivesikud, maksas talletuv glükogeen, seejärel talletunud rasvad ja kõige viimases faasis hakatakse lihasvalkusid ja teisi valke ümbertöötama energeetilisse tsüklisse. Valkude AV peamised lõpp-produktid ja nende organismist väljutamine. Valgu ainevahetuse lõppproduktideks on lämmastikku sisaldavate produktide väljutamine. Need on kreatiniin, ammoniaak, kusiaine, kusihape. Enamus eritub kusiainena ja on vabalt filtreeriv. Kuiaine on väikse molekulkaaluga, neutraalne. Kusiaine eritumine sõltub diureesist.
Suguhormoonide lagundamisel maksas tekivad ühendid, mis seostatakse glükuroon- ja väävelhappega ning erituvad neerude, osalt ka naha kaudu. Platsenta hormoonid hPL inimese platsenta laktogeen (kooriomammotropiin) hCG - inimese kooriongonadotropiin ACTH (vaata hüpofüüs) Relaksiin toodetakse kollakehas Inhibiin folliikulites produtseeritav Östrogeenid, progesteroon Neerude hormoonid EPO - erütropoetiin IGF insuliinisarnased kasvufaktorid Kaltsiferool vitamiin D hormoonvorm Maksa hormoonid IGF - insuliinisarnased kasvufaktorid Angiotensiinid vaata hüpotaalamus EPO erütropoetiin Retineenhape Seedekulgla limaskesta hormoonid Gastriin Koletsüstokiniin Sekretiin Gastrointestinaalne inhibeeriv peptiid GIP Motiliin Histamiin Bradükiniin tekib ka teistes kudedes ja vereplasmas STH, ACTH seedekulgla tasemel kopeerivad vastavate hüpofüüsi hormoonide üldefekte jt.. Südame hormoonid Endoteliinid Atrionatriureetiline faktor
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
lagundavad valmis orgaanilisi ühendeid. Nt. enamik baktereid, seened, klorofüllita taimed, kõik loomad. Miksotroof segatüüpi ainevahetusega. Valguses autotroofid ja pimedas heterotroofid. Nt. silmviburlane, putuktoidulised taimed. Inimene on heterotroof, seega söömise järel lagundab inimese organism valmis orgaanilisi ühendeid. 3. ORGANISMIDE ENERGIAALLIKAD... ... on sahhariidid, rasvad ja valgud. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse ATP-sse, 60% hajub soojusena. Saadava energia koguse alusel on peamised orgaanilised ühendid reastatavad: lipiidid>sahhariidid=valgud. Kuid esmaselt kasutatakse energia saamiseks ära sahhariidid. Sahhariide säilitatakse organismides liitsuhkrutena (taimedes tärklisena ja tselluloosina) loomades(inimestes) ja seentes glükogeenina.
toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
