Tartuffe Maarja-Liis Loo Moliere'i kuulus viies vaatuses kirjutatud komöödia, on üks värvikamaid teoseid naeruvääristamaks usuvagadust. 17. sajandil avaldatud näidend tekitas omal ajal ja ka hiljemgi palju poleemikat ja probleeme. Louis XIV austas väga kirjaniku tööd, kuid ei olnud lihtne laval esitleda seda näidendit ajal, mil kiriku käes oli nii suur võim. Isegi Napoleon on öelnud, et kui see teos oleks avaldatud tema valitsemise ajal, ei oleks ta mitte mingi hinna eest lubanud seda lavale tuua. See lühike umbes 100-leheküljeline näidend on täielik meistriteos ja paneb imestama, kuidas saab üleüldse nii meisterlikult kellegi üle naerda ning samal ajal rõhuda ühiskonnas valitsevatele probleemidele. Komöödia autor on täielik geenius, kes oma andega püüdis võidelda Püha sakramendi ühingu vastu, kuhu teatavasti kuulus tol ajal Prantsusmaad valitsenud kuninga ...
ja seljaaju. kõhtmisel poolel. Need lähtuvad peaajust. Süda, vereringesüsteem Süda kõhtmisel poolel, kahe- Süda selgmisel poolel, pikk kuni neljaosaline. Vereringe ja torujas. Vereringe avatud, suletud. osadel ka suletud. Selgroogsed* - organism, kelle toese põhiosaks on selgroog ja skeletiluu. Selgrootud* - organism, kelle toese moodustab kehasein ja selle eritised. Käsnad elavad kolooniana. Käsna ülemises otsas on ava ja keha pinnal poorid. Tänu vee liikumisele pooridest sisse ja avast välja saab käsn toitu, hapnikku ning see viib välja süsihappegaasi. Söövad orgaanilisi aineid kurnates veest tillukesi organisme, nad toimivad kui biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja
Luud, liigesed ja lihased Keha toese ehk tugielundkonna moodustavad luud ja luude ühendid- liigesed ja liidused. Toese osadele kinnituvad lihased, võimaldades seega keha liikumist. Skelett- liikumiselundkonna passiivne osa. Lihased- liikumielundkonna aktiivne osa. Luud on kõvad, veidi elastsed elundid, moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu koostismaterjalik on peamiselt luukude (kõva sidekude) Luud jagunevad kujult ja struktuurilt: · Pikad luud- on kaks jämendunud otsaosa ja silindrist keskosa (toruluud) · Lühikesed luud- kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed (randmeluud)
· Tsütoplasmavõrgustik teised ained sünteesivad · Rakutuum juhib raku elutegevust ja paljunemist · Mitokondrid varustavad energiaga · Rakumembraan katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus 1B Koetüübid · Epiteelkude : rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, koest moodustunud näärmed toodavad seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes. · Sidekude : seob organismi tervikuks ja moodustab toese, palju rakuvaheainet, jaguneb : rasvkude (paikneb naha all ja siseelundite ümbruses, talletuvad varuained, kaitseb külma eest) luukude (tugi, sellst kujuneb keha toes) kõhrkude ( tugi, toese osa) veri (vedel kude, palju rakuvaheainet, vähe rakke, toite- ja kaitseülesanne) · Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi,
Selgroogsed ja Selgrootud-Erinevused Selgroogsetel on luuline toes ehk skelett, mis asub kere sees-sisemine toes. Toese osad on lüliline selgroog, jäsemete luud ja koljuluud. Selgrootutel on kitiinist või lubiainest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal-välimine toes. Selgroogsetel asub süda kõhupoolel, selgrootutel seljapoolel. Selgroogsete närvisüsteemi keskne osa (peaaju, seljaaju) asub seljapoolel. Selgrootute närvisüsteemi keskne osa (peaaju, närviväedid, osal närvikett) asub kõhupoolel. Selgroogsetel on suletud vereringe. Selgrootutel on avatud vereringe.
Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda. (allub tahtele). Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb
Närvisüsteem: närvisüsteemi kesksed osad on peaaju ja seljaaju, mis paiknevad keha selgmisel poolel. Peaaju on suhteliselt suur, keerulise ehitusega ja kaitstud koljuluudega. Süda ja vereringesüsteem: süda paikneb kõhtmiselt poolel ning on kahe- kuni neljaosaline. Veresoontes voolab veri, mille paneb ringlema süda. Vereringesüsteem on suletud: veri ringleb oma teel ainult veresoontes. Selgroogsed organismid, kellel toese põhiosaks on keha sisemuses paiknev luuline selgroog ja sisemised skeletiluud. SELGROOTUD Toes: Toes paikneb keha pinnal. See võib olla kas kiritiin, räni või lubiainest või lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik. Lihastik: lihastik paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses. Närvisüsteem: kesksed osad on peaaju ja närviväädid ning need paiknevad keha kõhtmisel poolel.
siseorganite lihased) ning närvikude (ärrituste vastuvõtmine, ümbertöötamine, erutuse edasiandmine; pea- ja seljaaju, närvid ja närvisõlmed). Rasvkude on sidekude, mis koosneb rasvarakkudest ning mille ülesanneteks on varuainete kogumine, temperatuuri hoidmine ning siseorganite kaitsmine. Kõhrkude on sidekude, mis on elastne ja pisut kollane ning mille ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Luukude on sidekude, mis on kõva ja veidi elastne, rakuvaheaines on lisaks kiududele suurel hulgal mineraalaineid, rakud on haralise kujuga, ülesanneteks on tugi- ja kaitsefunktsioon ta moodustab organismi toese ning on kaitseks siseorganitele. Veri on sidekude, mis koosneb vedelast vereplasmast ning mille ülesanneteks on kande mitmesuguseid aineid ühtedest elunditest teistesse, teeb kahjutuks bakterid ja nende rakud
186-206 liiki Leviala Eoperipatus totoro Peripatoides novaezealandiae Epiperipatus acacioi Anatoomia Pikkus 0.5-20 cm, keskmiselt 5 cm 13-46 paari jalgu, mis on seest õõnsad Keha segmenteerunud Kaetud õhukese ja painduva kutiikulaga Jalgade otsas küünised Tundlad Keha eesotsas eendid tundlad eendid lõuad jalad Anatoomia Kehaõõs hästi arenenud, moodustab hüdrostaatilise toese Lõuad arenenud jäsemetest Närvisüsteem koosneb ajust ja kahest üksteisest kaugel olevast kõhtmisest ketist Meeleelunditeks tundlad ja pisikesed karvakesed kehal Erituselunditeks korduvad paarilised näärmed Hingavad trahheede kaudu Siseehitus Embrüod Paljunemine Paljunevad suguliselt (va. Epiperipatus) Mõned saavad järglasi vaid korra elus Sisemine viljastumine Munevad või sünnitavad elus järglased
Ning mida raskem on naist endasse armuma panna, seda löbusam oli mehel. Ta käitus naistega väga ebainimlikult, ta ilmselt pidas neid tähtsusetuteks olendideks, kuna teda ei huvitanud, mida nad tunsid, oli ainult oma kasu peal väljas. Lermontov pidas teose pealkirja ,,Meie aja kangelane" irooniliselt... Legendi järgi on kangelased üleloomulikud olendid, kes on pühendanud oma elu, et anda endast kõik ja tulles appi seal, kus häda kõige suurem on. Ometiks toese ,,kangelane" Petsorin ei omanud ei erilisi vöimeid ega soovinud ka kedagi teist aidata ta oli ainult omakasu peal väljas. Söna ,,kangelase" all on Lermontov siiski mölenud tolle aja aristokraate, kellel on köik olemas, mida ihata toretsevad peod, uhked naised, alandlikud söbrad. Siiski Petsorinil olid ainult tuttavad, kuna tema enda sönad oma suhtest ühe inimesega olid: ,,Me saime headeks
bakterid. Ta kontrollib organismi füsioloogilised reaktsioonid ja tagab veresoonkonna korraliku töötamist. Immuunsüsteem (edasi IS)on keerukas võrgustik koosnev mitmesugustest elunditest, rakutüüpidest ja molekulidest. IS ehitus on väga keeruline. Seda võib võrrelda kesknärvisüsteemi ehitusega. - IS peaorgan on luuüdi, mis vastutab vereloome eest (erütrotsüütide, trombotdüütide ja leikotsüütide tootmine). Eristatakse kollast ja punast luuüdi. Asukoht on toese suured luud (selgroog, umbluu, puusaluud jne.). - Tüümus koos luuüdiga kujundavad IS keskorganit, mis koosneb tüvirakudest. - Kurgumandlid samuti võtavad osa lümfotsüütide tootmises. - Põrn on üks IS keskorganitest. Paikneb kõhuõõnes. Tema ülesanne on vere puhastamine võõrastest elimentidest ja surnud rakudest. - Olulise tööt teostab ka lümfisüsteem, mis on kaitserakude (lümfotsüütide) kandja. Lümfisõlmed on lümfisüsteemi oluline osa.
toitainete transport kehaosadesse/ immuunsuse tagamine). Lihaskude talitluseks kokkutõmbumine. Sisaldab müofibrille( koosneb aktiinist ja müosiinist). Kehamassist mood. lihaskude 40-50 %. Sidelihaskude ühetuumalised käävjad rakud, kontraktsioon aeglane, reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid). Vöötlihaskude lihaskiud, pikad paljutuumalised rakud. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad liikuda. Kontraktsioon allub tahtele. Südamelihas rakud väikesed, harunenud ja ühenduvad võrgustikuks. ei allu tahtele ja töötab rütmiliselt . Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale. Närvikude suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda/salvestada. Võimaldab neuronite pikkade jätketega kuju. Lühemad jätked dendriidid võtavad signaale retseptorilt
· Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese · Luukude täidab organismi kehamassist tavaliselt 40-50%. tugifunktsiooni. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Närvikude · Skeletilihased kinnituvad · Närvikoe rakud suudavad vastu köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja · Südamelihaskoerakud on salvestada. võimelised genereerima ja · Närvikude on närvirakkude juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse neuronite pikkade jätketega
· Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. · Omadus ennast taastada, parandab haavasid. · Higinäärme epieelrakud eritavad aineid(higi) · Neeru epiteelrakud väljutavad jääkaineid. Lihaskude · Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese kehamassist tavaliselt 40-50%. · Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. · Skeletilihased kinnituvad köölustega toese külge ja võimaldavad liikuda. · Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbumise. · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, millel kokkutõmbumine toimud aeglaselt. Sidekude · Sidekude toetab struktuure. · Sidekude täidab lihastevahelist ruumi.
II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel.
toitainete ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. 3) Lihaskude- kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine e. Kontraktsioon. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Vöötlihaskude- koosneb lihask iududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: Skeletilihased- lihased, mis kinnituvad toese külge ja võimaldavad liikuda. Südamelihas- on võimeline genereerima närviimpulsse ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse
50e Jalavaevusi saab leevendada 60% juhtudest jalavalu raskendab käimist Vaevusi vähendavad erijalatsid või spetsiaalne ortopeediline abivahend Olenevalt probleemist jalal saab seda ennetada, kui kasutada õigeid jalanõusid ja selleks ettenähtud ortopeedilisi abivahendeid Lampjalgsus ehk lamppöidsus Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk
Lisad REFERAADI MAHT ON 8- 10 LEHEKÜLGE! TIITELLEHT (näidis) Tallinna Laagna Gümnaasium Kalad Eesti veekogudes Referaat Eve Põld 7a klass .Juhendaja õpetaja Tiiu Salu Tallinn 2002 SISUKORD (näidis) · 1. Kalade mitmekesisus 4 · 1.1 Välimuse ja suuruse järgi 5 · 1.2 Elupaiga ja toitumise järgi 6 · 1.3 Toese järgi 7 · 2. Kalad Eesti siseveekogudes 9 · 3. Läänemere kalad 11 · Kokkuvõte 13 · Kasutatud kirjandus 14 · Lisad 15 · Lisa 1. Mageveekalad 16 REFERAADI PÕHIOSA SISSEJUHATUS tutvustab lühidalt teemat TÖÖ PÕHITEKST käsitleb valitud teemat Liigenda tekst parem ülevaade! - peatükid
liigeseõõs. Keraliigesed on suure likumisulatusega , plokkliisesed liiguvad vaid ühes taspainnas edasi ja tagasi ning silinderliiges võiamldab teha pööravaid liigutusi. Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi (kolju).Tähtsad osad luustikus : kolju , selgroog , rindker eluud , õlavöötme luud ja nendega seotud luud. Vaagnavöötme luud ja nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et
Ripsepiteel-rakkude välispinnal asuvad ripsmed Sekundaarne mälu-mälu, milles olev info võib säilida aastaid, kuid võib ka ununeda Sensoorne mälu-mälu osa, kuhu ajutiselt salvestatakse meeleelunditest saadud informatsioon Sidekude-ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi Silelihaskude-aeglane kontraktsioon, siseelundkonna lihased (va süda), ei allu tahtele Skeletilihased-võimaldavad liikuda, kinnituvad kõõlustega toese külge Südamelihased-ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt Sünaps-koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga, edastades närviimpulsi Sünaptiline summatsioon-summeeruv protsess, kui närvirakku saabub ajaühikus mitu erutussignaali Tertsiaarne mälu-mälu osa, milles asuvat infot ei unusta kunagi Vereplasma-vere rakuvaheaine Vöötlihaskude-vt. Skeletilihased, südamelihased
Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu.
toimub aeglaselt o Konstraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid Vöötlihaskude o Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke Skeletilihased ¤ Kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda ¤ Konstraktsioon allub tahtele ja toimub kiiremini kui silelihaskoes Südamelihas ¤ Rakud väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks
liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasvad Luukude: tugiülesanne, kujuneb luustik Kõhrkude: tugiülesanne, osa keha toesest Veri: vedel kude. Tähtis organism toite ja kaitseülesanne 2. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad 55% mineraalainetest,(kaltsiumi, fosfori, magneesiumiühendid) mis annavad luudele kõvaduse, 25% orgaanilistest ainetest (valgud, rasvad), mille ülesanne on elastsuse
Desoksüriboos ( DNA struktuuris olev süsivesik ) Oligosahhariidid,- tekivad kahe või enama monosahhariidi liitumisel. ( maltoos ehk linnasesuhkur,- sahharoos ehk roosuhkur,- laktoos ehk piimasuhkur) Polüsahhariidid ,- liitsuhkrud mis on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad monosahhariidide liitumisel. ( tärklis,- inuliin( taimede varuaine),- glükogeen ( lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes ),- tselluloos( taime rakukest),- kitiin ( seene rakukest, lülijalgsete toese ) Lipiidid:- hüdrofoobsed ehk ei lahustu vees ( õlid, rasvad, vahad ) Lipiidide biomolekuli koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega Lihtlipiidid: naturaalrasvad, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad, tahked loom rasvad, ja vahad mis on nii taimse kui loomsed Liitlipiidid,- fosfolipiidid, mis on rakumembraani koostises Lipiidide ülesanded: Energeetiline funktsioon:- on kõige energia rikkamad inimtoidu komponendid, neid saadakse
rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid, viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid. Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse. · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. ÜLESANDED: on kõva ja moodustab taimele tugeva toese, annab taimele kuju, osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. · Plastiidid: proplastiidid (leukoplastid, kloroplastid ja kromoplastid) on plastiidide eellased. · Kloroplastid: täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosome. Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. ÜLESANDED: põhifunktsion on fotosüntees.
Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks. Aragoniidist ehitavad oma toese paljud merelised organismid(näiteks pärlid). Ta molekulmass on 100,09 ja tihedus 2,94g/cm 3. Kaltsiit (CaCO3) on puhtana värvuseta. Kaltsiidi monokristallil on valguse kaksikmurdmise omadus. Igale valguse levisihile kaltsiidi kristallis vastab sõltuvalt valguse polarisatsioonist kaks erinevat murdumisnäitaja väärtust, seega ka kaks erinevat valguse levikiirust (nn. harilik ja ebaharilik kiir). Hariliku ja ebahariliku kiire
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud ...
ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt
looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi. Seob elundeid ja hoiab neid paigal
-v�imaldab inimesel liikuda -kaitseb siseelundeid ja n�rvis�steemi p�hilisi osi -toimub vereloome (vereraakude moodustumine) -mineraalainete s�ilituskoht -talletab rasvu Luud on �hendatud 3 viisil: 1) Liigesed - luude liikuvad �hendused KERALIIGES PLOKKLIIGES 2) K�hrekettad - selgrool�lide vahel 3) �mblused - liikumatud �hendused, nt koljuluud LIIGES - kahe v�i enama luu �hendus, mis v�imaldab luudel liikuda Selgroog moodustab keha keskse toese. Koosneb 33 l�list, mis jagunevad 5 piirkonnaks. Selgroo vahel on k�hrest kettad, mis teevad selgroo painduvaks. Selgrool�lide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju. NIKASTUS - liigesekapsli v�i liigesesidemete tugev venitus v�i rebenemine NIHESTUS - liigeses luuotste paigast nihkumine, liiges ei saa enam talitleda Nikastuse v�i nihestuse korral tuleb -peale panna midagi k�lma -vigastatud j�se fikseeruda -hoida j�se k�rgemal LIHASED
Vajab lisaenergiat ja transportvalke. 11. Mis värvi on, millist ülesannet täidavad ja kus asuvad KROMOPLASTID? Sisaldab kollastest punasteni, meelitavad kohale tolmlejaid, esinevad enamiku taimede kroonlehtedes, küpsetes viljades ning sügisel lehtede rakkudes. 12. Millest koosneb TAIMERAKUKEST ja mis on tema ülesanded? Taimerakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Annavad oma jäikusega taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan 13. Selgita, mis on VAKUOOL? Vakuool on taimede rakkude ning magevees ja osal merevees elunevate üherakuliste organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. Membraaniga ümbritsetud põieke 14. Too välja SEENTE KAHJULIKKUS LOODUSES JA INIMESELE Looduses: parasiidid, kahjulikud kõrrelised, lagundavad tselluloosi ja lingiini-põhjustavad haiguseid, kahjustavad tarbepuitu
80 4. http://66.102.9.104/search? q=cache:COfw71_31ZkJ:www.ut.ee/BGZH/Loomariik2000.rtf+merit %C3%A4ht&hl=et&lr=lang_et 5. http://uus.miksike.ee/documents/main/referaadid/okasnahksed_gerda.htm 6. http://images.google.com/images?q=seastar&hl=et&lr=&sa=N&tab=wi Välisehitus Vaatamata üldiselt üsna ühetüübilisele ehitusplaanile on meritähed väga mitmekesised niihästi väliskuju, mõõtmete, värvuse ja lubjast toese- ehk skeletimoodustuste (plaatide, ogade, ning haarlate ehk peditsellaaride) ehituse poolest, millest väga sõltub looma välimus. Väga mitmekesised on meritähed ka oma eluviisilt.(1) Meritähteda keha on krobe, sest ta kehal on ogad, mille järgi on ta ka okasnahksete hõimkonnas. Nende keha katab pigmendirikas (punased, sinised, kollased...) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. (joonis.1)(4)
Põlvekeder SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See kaitseb südant ja kopse. Õlavöötme hulka kuuluvad rangluud ja abaluud. Ülajäsemete luud on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud
teatud ainete lagundamine lipiidivakuoole Turgori reguleerimine Rakukest Ümbritseb ja Rakukest X X Seenel- kitiinist kaitseb taimerakku koosneb Taimel- Oma jäikusega tselluloosist, Tselluloosist annavad rakukestad hemitsellu- kogu taimele tugeva loosidest ja toese ja püstise pektiinaine- asendi test Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) Plastiidid toimub fotosüntees, kahe X Pooldumisvõim varuainete membraaniga elised ümberkujundamine ümbritsetud organellid
Inimesel on mitut tüüpi liigeseid : Keraliigesed , plokkliigesed , silinderliigesed. Inimesel on silinderliigesega ühendatud kaks ülemist kaelalüli , seetõttu saab ta pead pöörata .Kandelüli (atlas) ja telglüli (axis ) . Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju , selgroog , rindkereluud , õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülejäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud . Selgroog moodustab keha keskse toese .Selgroog koosneb 32-34 lülist . Kaelaosa moodustavad 7 kaelalüli , 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli . Selgroolülisid ühendavad elastse kõhrelise lülidevahe ketta kaudu . Puusa piirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud , need moodustavad ristluu . Selgroog lõppeb 3-5 õndralüliga . Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali milles on seljaaju . Selgroo rinnalülid , 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi .Kõige
Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude- naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke
asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4]. Veel üheks silmapaistvaks osaks paljudel meriliiliatel on pikad varre alaosast väljaulatuvad osad - risoidid. Ilma varreta krinoididel on risoidid karika alumises osas suu vastas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Varrega meriliiliate risoidid laienduvad varre alaosas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Okasnahksetele omased kaltsiitsed plaadid moodustavad välise skeleti, millel on toese- ja kaitsefunktsioon [4]. Kalana lagerstätte Meriliiliad on erakordselt hästi säilinud Kalana karjääris, kus nende fragmente avaneb Raikküla lademe Jõgeva kihtides [6]. Peale meriliiliafossiilide on Kalana karjäärist leitud ka kaltsifitseerumata vetikafossiile, graptolliite, skolekodonte ehk hulkharjasusse, sammalloomasid, käsnu, tigusid, karpvähilisi ja brahhiopoode [7]. Siluri ajastu algul paiknes
Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti kindlustab raku siserõhu ehk turgori vakuooli kogunevad ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mid on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised Rakukest: moodustab taimele tugeva toese annab taimele kuju osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite Plastiidid: annavad taimede eri osadele erineva värvuse Eristatakse rohelisi kloroplaste, kollaseid kromoplaste või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. Kloroplastis toimub fotosüntees – suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Neis sisaldub rohelist pigmenti klorofülli
varustamine energiaga. · Energiakandjad · Rakuhingamine, ATP süntees, raku metabolismireaktsioonid (st saadakse raku ja kogu organismi elutegevuseks vajalik energia sahhariidide, lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) · Omavad oma ribosoome ja DNA-d Raku tsütoskelett Tsütoskelett ehk rakuskelett on raku tsütoplasma mikrotuubulitest, erineva suurusega filamentidest ja rakumembraani toese poolt moodustatud võrgustik, mis määrab raku väliskuju ja organellide paigutuse ning teeb kaasa raku liigutused. Tsütoskelett koosneb peamiselt valkudest. Lüsosoomid Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid. Nende suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Rakud võtavad väliskeskkonnast endasse mitmesuguseid aineid. Paljud sissevõetud ained on
seedimine. Mitokondrid- hingamine raku tasandil. 7. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle. 8. Taimeraku ehitus ja talitlus. Rakukest ümbritseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese. Kesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Rakumembraan ümbritseb raku tsütoplasmat. See
Näärmed. Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal) 6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed, nende ülesanded. Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude, luukude, kõhrkude, veri. Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik. Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded.
· teatud ainete lagundamine (sarnaselt lüsosoomiga loomarakus) · turgori reguleerimine Lisaks väikestele vakuoolidele on enamikus taimerakkudes üks suur ja püsiv rakumahlaga täidetud tsentraalvakuool. See aitab rakku hoida sisemise pinge (turgori) all. Rakukest · Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku · Oma jäikusega annavad rakukestad kogu taimele tugeva toese ja püstise asendi · Rakukest osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel (ainevahetuslik funktsioon) · Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest Plastiidid · Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente · Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine ja varuainete säilitamine.
lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e. tähtrakud reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset verevarustust ajus, moduleeruvad neuronite poolt genereeritavaid signaale. Ependüümrakud: vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit, toodavad ajuvedelikku, stimuleerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni, omavad toese funktsiooni. Mikrogliia rakud täidavad kaitsefunktsiooni (fagotsütoos) Oligodendrotsüüdid reguleerivad neuronite varustust toitainetega Sateliitrakud ümbritsevad neuronite kehasid ganglionites. Tal on nii toese kui toitainete vahendamise funktsioon MEELEELUNDITE TALITUS 1) Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid(analüsaatorid) Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine,
*SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. *Osa luid on omavahel PAINUDVALT ühendatud. *Inimese ehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. *Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindekere luud, õlavöötme luud ja nendega seounduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. *NÄOKOLJU luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. *Selgroog moodustab keha keskse toese. *Kaelaosa moodustavad SEITSE kaelalüli. *Neile järgnevad 12 rinnalüli ja 5 nimmelüli. *Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD.
soovid - inimesed jäävad ikka inimesteks. Tervet tegevust läbib teoses kajastuv huumor ja ühiskonnakriitika. 5. Teose lavastuslik külg ja kunstniku töö: kuidas on lavastaja/koreograaf teose sisu edasi andnud, kas lavastaja/koreograafitöö oli huvitav; millises ajastus oli kunstnikutöö ja kas ka sellele vastav, kuidas oli kunstnik lahendanud teose visuaalse külje, kas meeldis või mitte ja miks. Kuigi teose sisu oli natuke muudetud ning kõne ja tegevus leebemalt edasi antud, siis toese enda mõtet - näidata inimeste igapäevaelu (labast, ülepaisutatud) draamat, siiski ära ei kaotatud. See, et lava kujundati võimalikult maagiliselt ning näitlejad riietati lohakalt, räpakalt, mõisaaegselt, talupoeglikult, oli ka hea, sest just nii oli ka teoses. Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles
...............................................................2 Teose saamislugu....................................................................................................... 2 Objektiivne väärtus tänapäeval.................................................................................. 3 Teose tegelaskond.......................................................................................................... 3 Teose tegelaskonna ulatus, mis on keskpunktis ja toese tüüpilisus........................... 3 Tegelaste jagunemine gruppidesse.............................................................................3 Pea- ja kõrvaltegelased...............................................................................................3 Tegelaskujude analüüs................................................................................................... 4 Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis....................................................
Lihaskude -Silelihaskude: koosneb ühetuumalistest käävjatest *silelihaskude: ei allu tahtele, reguleerib rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid - vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis *vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad kujutavad endast pikki paljutuumseid kõõlustega toese külge ja võimalduvad liikuda, rakke.Müofibrillide asetuse tõttu näivad need südamelihas: võimelised genereerima ja juhima ristipidi vööödilised. närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni
Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees. Varuainete ümberkujundamine ja säilitamine. Metabolism- kõik organismis toimuvad keemilised reaktsioonid kokku. Tagab organismi aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Assimilatsioon- organismi kõik sünteesireaktsioonid. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis:
· Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). · Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID
veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu
annaabi.ee 
