Nad vaidlesid veel ja vahetasid arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid targemaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal hetkel kuulsid nad Karinit ukse taga lastega rääkimas ja ta tuli tuppa. V- Karin tuli tuppa ja hakkas kohe isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis hästi kuri välja näha. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult kui Karin tema poole pöördus, siis ta vastas oma arvamust. Vesiroos tahtis Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos mainis tema ema siis ta murdus ja hakkas neid mõlemaid sõimama, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI-Järgmistel päevadel polnud Karinit tükk aega kodus näha. Hommikul ta ärkas siis kohe läks kohvikusse, kus ta rääkis endast vanemate daamidega ja kirjanikega. Ta ei tohtinud sinna hilineda, siis oleks ta oma seisuse kohe kaotanud
Nad vaidlesid seal veel omavahel ja vahetasid oma arusaamu sellest situatsioonist. Jutu lõpuks pidasid paremaks sellest naistele mitte rääkida. Sel samal ajal nad kuulsidki Karinit uksetaga lastega rääkivad ja ta tuli tuppa. V Karin tuli tuppa ja hakkas kohe oma isaga tõrelema. Ta süüdistas mehi kõiges ja püüdis võimalikult kuri välja paista. Indrek oli toas enamasti vait. Ainult siis kui Karin tema poole pöördus, siis Indrek vastas mida ta arvas. Nimelt tahtis Vesiroos Karini nimel olevat maja obligeerida. Alguses oli Karin sellele kogu jõuga vastu, kuid kui Vesiroos tõi jutuks ema, siis Karin murdus ja sõimas neid mõlemaid, et miks nad nii teevad. Nad hakkasid seda plaani arutama. VI Järgmistel päevadel ei olnud Karinit tükk aega kodus näha. Nimelt ta ärkas hommikul vara üles ja läks kohvikusse, kuhu ta ei tohtinud mitte mingil juhul hilineda, sest siis oleks ta kaotanud on seisuse. Seal ta rääkis endamast endast vanemate daamidega ja kirjanikkudega
aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud
Kõige rohkem tegeleb lastega Tiina, kes tundis Indrekut juba kooliajal, kui mees lubas temaga abielluda. Indrek ise seda enam ei mäleta. Karini isa jääb pankrotti, kui sõber Köögertal teda petab. Advokaadist seelikuküti Paralepa kaudu pääseb naine Köögertalide juurde peole, kus plaanib oma isa pankrotist välja aidata ja oma positsioon taastada, mille ta paratamatult isa pankroti tõttu kaotas. Varsti kuuleb Indrek oma töökaaslaselt Kalvilt, et kogu linn teab, et Paralepp suudelnud autos tema naist. Selle peale lõi mees Kalvit näkku. Karin arvas alates sellest suudlusest, et Paralepp on see õige mees, kellega ta tahab jagada head ja halba, kuni naine rääkis talle oma usust Kitty lapse haigesse kõhtu ja Kitty jalgadesse. See pakkus advokaadile lõputult palju nalja. Samuti avastas naine, et mees ei olnudki Karini antud raha kuhugi investeerinud, vaid maksnud olematuid intresse oma taskust ja et kõik oli ainult üks suur pettus
Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad
vastu hakanud ja ta lasti maha). Mari tahtis kangesti Jussi kõrvale puhkama minna ning palus poega/Indrekut, et see annaks talle rohkem rohte kui vaja. Nii poiss lõpuks tegigi. PÕHIPROBLEEM: Milline on revolutsiooni mõju inimesele?- Indrek õppis revolutsioonist palju, nt et ei tasu tormata pea ees tulle; revolutsioon oli hullutav. TÕDE JA ÕIGUS 4.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Karin- Indreku naine, 3 last neil Tiina- sama, kes 2.osas, Paaside ehk Indreku ja Karini teenijatüdruk/lastehoidja Vesiroosid- Karini vanemad Tiki, Miia- Karini ja Indreku tütred Paralepp- Karini armuke, advokaat Köögertalid- pankrotistunud perekond, olid siiski heal järjel Rönee- noormees, muusik, Karini armuke Kitty Itam- paksude säärtega Karini sõbranna Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend, suri teoses Meeli, pr Horst- Karini kohvikusõbrannad Ida- Karini nõuandja TEGEVUS: Esimese EV aegu linnas (pärast Vabadussõda).
Pearu Murakas - kiitleb, et tema pärast läks eelmine peremees, tahab rammu katsuda(17); tulnud Tuhalepast, kõhnavõitu, mitte pikk, üle 30a, valget verd, harv habe lõuaotsas, silmad krussis(26), jooja, riivatu iseloom Madis-saunamees, popsutas pidevalt piipu, sülitas, pärit Soovälja Vihukselt(446). Peres oli 11 last(450) Tagapere perenaine-lüheldane matsakas keha, sääred nagu sambad(29), lambasihver Ämmasoo Villem - Pearust nõrgem, vaikne, ei teinud kurja, armastas rumalat nalja heita, naerda lorilaule jorutada Mai - matsakas, valge pea, sinised silmad (ja vaiksed) Mari - eespere tüdruk, kärmas, rõõmus Rätsep Taar - isamaa-armastus, lüheldane, matsakas...(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). Neljanda osa tegelased INDREK
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu, mida ta ka ise tunnistab, kuid mida ta Indrekult piisavalt ei saa "Naist peab pidama nagu noort hobust- ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et
teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest
Tulles vastu ema palvele ja suutmata näha tema kannatusi, annab Indrek Marile surmava rohuannuse. Sellega suurendab ta oma süükoormat, ehkki teda ajendas halastus. IV köide - Inimese võitlus inimesega või iseendaga. Indreku abielu lugu, psühholoogiline romaan. Tegevus toimub 1920. aastate Eestis. Indreku naine Karin pärineb tõusikkodanlikust perest. Tema isa, kaupmees Vesiroos, on rikastunud sõja ajal spekuleerimisega. Indreku ja Karini abieludraama ongi kahe maailma kokkupõrge. Kuidas nad ka ei püüaks, ei suuda nad ikkagi teineteist mõista, vaid teevad üha rohkem haiget. Ikka teeme kõige enam haiget neile, keda me kõige rohkem armastame. Indrek on mõtisklev, kinnine, aus, tugeva õiglustundega natuur, kuid halb psühholoog: ta ei suuda naisele selgitada oma väärtushinnanguid, oma iroonia põhjust seltskonna suhtes. Karin on aga energiline ja tegevust otsiv naine, ta vajab teravaid elamusi ja armastust.
, läbiotsimine korteris. Indrek läheb kaasa rev. mõtetega. Võtab osa põrandaalustest miitingutest. Tema ei läinud siis kaasa kui see kõik lõhkumine ja muu jõudis Vargamäele, siis ta eelmaldus. Mäss jõudis Vargamäele lastakse maha Andrese poeg Ants, täiesti süütuna. Andres elab seda rängalt üle, A ise sai ihunuhtluse. III osa lõpus A. neab oma jumala ära. ,,Tõde ja õigus" IV osa. Võitlus iseeenda ja eluõnnega. Indrek abielus Kariniga, neil on 2 last. Karini isa jõukas mees. Ühiskonnas on tegemist väikekodanlike tõusikutega. Indrekuga tekib konflikt. Indrek on tööinimene ja Karinile tundub et armastus on vähe, võrreldes sellega mis ta abielu algusaastatel tundis, et alles on jäänud ainult hall argipäev. Karin käib nüüd seltskonnas, võtab osa bummelungidest, seal temale pöörataks erohkem töhelepanu. Arvaski et indrek ei armasta teda. Aga see pole tõsi, indrek ei olnud selline, kes igapäev armastust avaldaks
Revolutsioon tekkis võib õndsaks saada ilma lunastuseta! Eeden on uuesti siinsamas. SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS. 10. Inimesel on palju vara, siis ei tähenda, et ta oleks õnnelikum pääs ei saa tulla ühiskonnas pettumine! 11. IV osa INIMESE VÕITLUS INIMESEGA. Karin on suurkaupmehe tütar (harjunud linnaeluga) kuulub kõrgseltskonda. Abielu ei kujunenud õnnelikuks, kuigi Indrek lootis. Seltskonnapeod, ärimaailm polnud Indrekule tuttav. Tekib lõhe Karini ja Indreku vahel. Karini ja Indreku juurde tuleb koduabiline Tiina (lombakas). Karin arvab, et Indrekul ja Tiinal on suhe, kuigi tegelt polnud. Tekib tüli Karini ja Indreku vahel Indrek pakib asjad ja tahab kodust ära minna võtab revolvri REETMINE, Karin otsustab panna välja suurima relva, et kätte maksta KEDA SA JÄLLE TAPMA LÄHED? (sest Indrek pm. Tappis ju ema) Raevohoos Indrek tulistab Karin saab kriimu käe peale
Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub järjest kindlamaks ja tahetakse terve elu koos olla, sõlmitakse abielu. Mis on pika ja õnneliku kooselu aluseks ? Samas on ka piisavalt palju neid, kes teevad äärmuslikke tegusi armastusest kellegi vastu. Milleni võib viia armastus ? Kaks kardinaalselt erineva loomuga inimest ei saa enamasti kaua koos õnnelikult elada.Nii elulaad kui eesmärgid võivad tekitada omavahelisi arusaamatusi. Ka ,,Tõe ja õiguse" IV osas võis näha Indreku ja Karini pika suhte karile jooksmist, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Kui mees oli töökas ja hoidis seltskonnast eemale, siis naine oli tema täielik vastand, kes oli väga seltsiv, pidas tähtsaks enda vooruslikku välimust ja mainet. Karin ise ütles enda kohta nii: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Noorik jumaldas tähelepanu ning sellepärast ta
" See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema
Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas pae, Paas Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab. Kurlov matemaatika. Armastas ühte ja nulli ülesannete lahendused ja õpilaste hinded. Leidis, et neist kahest arvust piisab. 3 Molotov matemaatika. Otsekohene, ropu suuga, sotsialist. Kalkuniemu! Matemaatiline kanapimedus! Oina pealuu! Räägib oma sõimuga matemaatilist tõtt. Klassis vahetas maniskit, kraed oleks ka habet ajanud, kui kellelgi oleks habemenuga leidunud. Kulebjakov ajalugu. Armastas vaid suuri ja vägevaid sündmusi
võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele
Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd
lahendusena. Poisile mõjus neiu surm raskelt, ta ei suutnud kogu öö magada ning tundis ennast halvasti. Indrek oli tüdrukusse väga kiindunud ja talle meeldis temaga vaielda. Aga nüüd tundis ta ennast Kristi surmas süüdi. Ma arvan, et Kristi poleks pidanud kõike nii tõsiselt võtma, kuid tema seotus revolutsiooniga muutis natuke ka tema iseloomu ja siis ta ei suutnud vastu võtta seda, et tema isa on nuhk. Neljanda osa kurvim koht oli minu arust Karini trammi alla jäämine. Ühtlasi aitas see ka Indrekul näha, et naine tegelikult ikkagi armastas teda, kuid nüüd oli juba liiga hilja. Nende kahe õnnetu lõpp oli juba algusest aru saada, sest ainuke asi, mida nad koos tegid, oli vaidlemine. Neil oleks olnud raske õnnelikuks saada, sest nende elluvaade oli väga erinev. Karinile meeldis, kui teda imetleti, talle komplimente tehti:''Armastus kas tapku ära, ikka ei aita veel. Armastuse kätte tahaks mitu korda, iga päev
Et nagu paradiis tuleb Maale ja taevane paradiis kaob ära (eitab jälle Jumala vajalikkust siin). III osa lõpus on Indrek jälle maal. Annab oma emale rahustit. IV osa inimese võitlus inimesega Algab sellega, et kes võib iniest lunastada? Kas võib saada õndsuse ilma Jumalatta? Indrek seab kõik oma lootused ühele iniemsele, et lunastada see, mida ta Mari heaks teeb. Indrek abiellub Kariniga. Karin rmastab Indrekut väga ja Indrek teda ka, aga Indrekule jääb väga võõraks Karini maailm (kogu see linnaelu ja kauplemine). Ta ei saa enam Karinist enam aru ja Karin ei saa Indrekust aru. Abilue hakkab murenema. Võetake lapsehoidja ja selleks osutub Tiina, kes on Karinile hirmuäratav (sest Tiina pühendab liiga palju sellele perekonnale). Lõpeb sellega,et Indrek läheb kodust revolvriga ära. Karin ütleb "keda sa jälle tapma läheb?" Indrek oli Karini suhtes avameelne, sest lootis, et see lunastab ta. Indrek hakkab tulistama ja kohtu määrab talle tingimistega karistuse
Tema enesetapp: a) Suutmatus kellelegi haiget teha viis ta selleni. 10e b) ta ei suutnud ka kedagi teist tappa selleks, et saada oma tahtmist c) Nõrkus, sest ta oleks võinud edasi elada ja otsida uut armastust, mitte vanast kinni hoida nii meeleheitlikult. 7. Milline roll on teoses armastusel. Selgita armastust Wertheri seisukohalt. Ta oli sügavalt armunud ja armastas ainult ühte naist. Talle tegi haiget, et saanud Charlottet omale, kuid ta jätkas naise külastamist endiselt. 8. Millise kirjandusvoolu tunnustele vastab see Goethe teos? Nimeta tunnused ja kommenteeri neid teose põhjal, lisa igale tunnusele ka sobivad näited. See teos vastab varaseromantismile. Rüütliromaanile omased jooned- Werther ei tahtnud kellelegi haiget teha ja ei tükkind Alberti ja Charlotte abielu vahele vaid kannatas eemalseistes
ja haavatud mees 3. Et mees, kelle Maret mattis ja kelle eest hoolitses, polnudki lõpuks tema enese poeg, vaid mingi suvaline inimene 4. Ema Maret ootab sõjast koju oma poega, ühel ööl kuuleb ta ülejõe karjatust, läheb vaatama ja leiab põlenud näoga mehe, viib ta koju, sest arvab, et see tema poed. Kuid tema poja sõber tuleb matustel hüvasti jätma, mõistab Maret, et mees keda ta põetas ja armastas polnudki tema poeg ja ta ei saanudki kunagi teada, kellele ta oma pojaarmastust jagas.
Kolmas osa- 1905.a revolutsioon, tegevuspaik Tallinn ja Vargamäe Vabariik, peategelased Indrek ja Kristi, võitlus ühiskonnaga. Selles osas sureb Mari ja Ants. Neljas osa- 1920ndad, tegevuspaik Tallinn, peategelased Indrek ja tema naine Karin, võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Käsitleb Indreku elu Kariniga. Viies osa- 1920ndate lõpp ja 30ndate algus, tegevuspaik Vargamäe, peategelased Indrek, Andres, Tiina ja Pearu. Indrek läheb maale tagasi, Karini surma eest end karistama, tema isa Andres ja Pearu surevad. 10. August Gailit- 1891-1960. Tema isa oli Läti soost aga Gailit ise pidas end eestlaseks, hariduse sai Valgmaal ja Tartus, on töötanud Riias ajakirjanikuna, seejärel Tallinnas ,,Tallinna teatajas". Oli Visnapuuga hea sõber, kellega koos organiseeris Siuru rühmituse. Vabadussõja ajal oli Gailit sõjakirjasaatja. Reisid väga palju. On töötanud veel Eesti saatkonnas Riias ja olnud ,,Vanemuise" direktor
Naine ei tule toime eluga,sp neil kriisid.Ta hädaldab,et mees teda ei armasta.Indrek tööinimene ja sisestab seda naisele ka.Karin õrritab meest,Indrek tulistab teda vihast,et naine nii inimlikult madal on.Naine arvas,et tegi seda armastusest. Lasud läksid mööda,kohus karistas teda tingimisi.Surma jookseb karin ise.Naine võitles oma eluõnne pärast.Tegu 2 teineteist välistava arusaamaga armastusest.V jagu(1933):Mees tunneb ennast süüdi Karini surmas,oma elu sassiminekus.Indrek saabub Vargamäele.Seal palju muutnud:Andres on talu tütre perele andnud ja sauna ise asunud.Elab muretut elu.Pearu veedab vanadust mõttega,kellele pärandada talu.Tahab oma surivoodile Andrest,et leppida.Andres ei lähe.Andres sureb peale süvendamistööde algust.Kolmas põlvkond:Mäe Oskar,Elli ja sulane Ott,Tiina,kes oli see sama väike tüdruk,keda Indrek kunagi aitas.V jagu kujutab alistumist.
Kuigi lapsed teadsidet ta ei ole õige ema, siiski pidasid nad Marit emaks. e)Marile ei meeldinud üldse see et mehed olid pere pead sell ajal ja naisi kasutati nagu esemeid siis. Mari hakkas pidevalt vastu sellel ja tegi palju asju omapead ja selleks et meestele mitte meele järgi olla. 5. Sõnasta kronoloogilises järjestuses Tõnu Prillupi traagika põhjused, lisa näited a)Taluniku traagika põhjused olid kehv majanduslik seis, tänu tehingule e saanud naisega läbi, mõistis et Mari on väärt naine ja hakkas kahetsema tehingut kuid lõpp oli ikka see et ei olnud sellest lepingust kasu, taluniku majanduslik olukord ei paranend aga tänu tehingule jäi naisest ikka ilma. b) Mina ei saa öelda, et kas mõisnik oli heategija või kurjategija. Rohkem oli ta isekas ja omakasupüüdlik. Võib liigitada kurjategija alla.Kuna ta tegi lepingu talunikuga, et saada Mari endale. Teades ise et piimatööstusel nagunii hästi ei lähe kuid tegi ikka selle lepingu, muidugi
herr Ollinoga, kes asja vaatama tuli, kuid selleks ajaks istus juba Tigapuu laua taga ja pühkis näolt verd - sündmusest oli kuulnud ka direktor, kes asja vaatama tuli, Ollino ja Tigapuu valetasid talle, et Indrek ja Tigapuu hullasid ning viimane kukkus peaga vastu lauda, Maurus ei uskunud seda, kutsus Indreku oma kabinetti, teades, et tema on ainukene kes tõtt räägib, Indrek rääkiski kõik Maurusele ära, kuidas asi tegelikult oli, Maurus polnud pahane, hindas Indrekus tema ausust ja mõistis teda - Maurus andis Indrekule raha selle eest, et ta oli aus - Indrek läks Tigapuud vaatama, kes lamas voodis, andis talle Mauruse antud raha lohutuseks, Tigapuu hindas seda, saatis Jürka poodi õlle, suitsuvorsti ja saia järele - Tigapuu küsis Indrekult talle müüdud tekki ja patja laenuks, sest Indrekult ei pidavat seda vaja minema kuni külma tulekuni, tuli ka välja et tegelikult need ei ole siiski Tigapuu omad,
mingit kasu ei olnud. 4. sina- * Nende konflikte põhjustas lisaks ka erinev haridustase ning stiil perekondlik taust. ...millise ajalooga paigast pärined. * Kui austad lähedasi, teed tööd ja näed vaeva, tuleb ka armastus. * Näiteks on sul head sõbrad ja perekond, kuid materiaalselt oled vaene või vastupidi. 5. nn üles- kutsed 6. * A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" IV osas oli läbi terve teose täis muutu- Karini ja Indreku vahelisi pisikonflikte. matute * ...et neil oleks võimalik leida läbi kirjanduse iseennast. sõnade * Austan väga vanu inimesi just nende elutarkuse ja teadmiste tõttu. vale * Meie eeliseks on meri, mille kaudu on laevaliiklus heal tasemel tänu kasuta- asendile. mine * Eda-Ines Setti. Elu elatakse läbi oma lapse. * Tavaliselt kehahoiaku kohta arvatakse, et nemad on rahulikud ja hea iseloomuga.
Tõde ja õigus II köide. I. Indrek saabus rongiga linna, kus inimesed trügides lükkasid ta rongijaama. Sealt võttis voorimees ta peale ja viis majutus kohta, voorimees hoiatas teda kooli direktori rahaahnusest ja laimas kooli, koolis kohtas ühte tütarlast, kellest jäi ta mäletama ainult tema naeratust. Kui Indrek oli oma asjad ära pannud , siis peatas teda majutuskoha omanik kinni oma pika jutuga. Lõpuks jõudis Indrek kooli juurde. II. Indrek sisenes kooli ja sealt saadeti ta üles, teisele korrusele direktori jutule. Direktor kuulas ta üle ja võttis talt kõik raha ära , ainult ühe rubla jättis talle. Seejärel hakkas direktor teda mööda maja ringi lohistama, kuni jõudis söögituppa, kus kõik veel sõid. Ta kamandas sealt lätlase ja eestlase Indreku kasti järele. Lõpuks aeti Indrek ühte tuppa, kus olid veel kaks härrat ja seal oli tema ase. III Indrek äratati koos teistega hommikul üles ja nad läksid endid pesema. Pärast poole müüs Lible aka väike lo
Seal aga elab väike vigane tüdruk, ta mõistus ulatub haarama väheseid asju, mis on igale inimesele mõistetavad, elementaarsed, ja seal, kus kogu inimkonna arstiteadus arvatavasti ei teeks midagi, saadab korda see lihtne tütarlaps ime: tema, see rumal Tiina, oli elu saladustele kõige lähemal ja leidis õige tee. Sellel paralleelil peaks ,,Tõe ja õiguse" filosoofias olema küllalt tähtis koht. Tiina kujuneb teiseks pidevaks sidemeks kogu romaani ulatuses. IV-s osas ta toob Karini alateadvusse häiriva noodi ja pole mõjuta Indrekugi suhtes, kuigi ta romaani koestiku jõuna on täiesti latentne. Romaani V-s osas ta toob Vargamäele uue vaimse jõu, mis seal seni oli võõras: omakasupüüdmatu headuse. Ja see viib uude arengujärku Vargamäe ,,rikutud vere". Ta toob kaasa veel salapärasust, pinevust ja lõpuks positiivse lahenduse kogu romaanile. Kunstlikuks võtteks peab liigitama vana Pearu fantaasia, et lollakas Eedi peab Tiina juures katsetama isakssaamist.
IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo Shveitser
enam ja järjekindlamalt psühholoogilise realismi suunas, mis saigi aluseks järgmise perioodi kunstilistele võitudele. Loomingulise kõrgperioodi aluseks olid A.H. Tammsaare maailmavaatelised ja esteetilised seisukohad põhijoontes välja kujunenud ja kajastavad selgepiiriliselt ka tema teostest. Kirjanik oli veendunud demokraat. Sügavalt austamisväärseks pidas ta talurahva tööd ning ka üldist rahva tööd. Tammsaare mõistis et igasugune töö on ühiskonnale vajalik. Tammsaare oli paljude kodanliku Eesti elunähtuste suhtest skeptiliselt häälestatud, kuid pidas alati silmas eluväärtusi loovat tööd, humanismi, rahvuse eneseteostamise töö ja kultuuri kaudu. Isiksuse ideaaliks pidas Tammsaare inimest, kes demokraatiast ja tsivilisatsioonist ei looda ainult kasu saada ning hüveolu saada, vaid kohustub vabatahtlikult töötama, et leida uusi väärtusi. A.H
Võitjad ja kaotajad Kõikjal leidub võitjaid ja kaotajaid, seda nii päriselus kui ka raamatutes, filmides, mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei meeldinud, et tema Lambasihver polnud nii töökas kui naabri Krõõt. Aastaid kaklesid nad kraavi pärast, kuid lõpuks sai Mäe talu võitu Oru talust ja kraavgi valmis. Mäe Andrese teine abikaasa Mari oli nii võitjate kui ka kaotajate leeris. Ta alustas Vargamäel pererahva abina, kuid h
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt eelnevalt arvutisse trükitud programmis Word ja salvestatud XI KLASSI kataloogi alamkataloogi KIRJANDUS märksõna all "romantism".) Romantism levis Euroopas ................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
