I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe
XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli
küsis temalt, kas Indrek annaks tema tervise heaks oma verd kui ta paluks. Indrek ütles jah.. ja tundis et sai esimest korda õndsaks, läbi tõelise armastuse, mis ei kordu. Saksamaal Ramilda suri. See pani põntsu Indreku õpingutele sest kui ta varemgi suure armumise tõttu ei õppinud siis pärast Ramilda surma polnud millelgi nagu mõtetki. Ta lahkub Mauruse koolist, olles pettunud jumalas põhjalikult, ja kirjutanud kooli lehele artikli, kus ta jumala tapab. Seda aga vana Maurus (põhimõttekindel ja kõnesid armastav rahaahne vanamees, kohati tobe aga muidu ikkagi inimene) nii enda kui oma kooli maine pärast lubada ei saa. Indrekul on ka savi, ta lahkub koolist suhteliselt ükskõikselt, jättes kogu selle osa oma elust seljataha. Kolmas osa Kolmandas osas elab Indrek linnas, elatudes juhuslikest teenimisvõimalustest, sooritades edutult üliõpilase eksamit ja suheldes vast rohkem kui tarvis revolutsionääridega. Õigupoolest saab ta üheks nendest
Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud
ning loodab kildudeks abielu uuesti kokku panna. Üle tee joostes ei märka ta aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Kokkuvõte 1920ndad Tallinn inimese võitlus iseenda ja oma eluõnnega Indrek elab koos Kariniga majanduskriisiaegses Tallinnas. Karin on kaupmehe Vesiroosi tütar, peen seltskonnapreili, liigub seltskonnas, kuna Indrek ei viitsi mandunud inimestega jamada. Karin püüab olla iseseisev, aga tegelikult ei soovi seda. Karin ärritub tülides kiiresti, kuid Indrek jääb alati rahulikuks ja see ajab teda närvi. Iga tüli lõppeb sellega, et Karin süüdistab läbi nutu igas probleemis meest. Naine ei naudi seltskonnaelu, aga tal on vaja tunda, et teda hinnatakse. Abielu alguses olid nad väga õnnelikud, kõik algas peale poja surma
PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida revolutsionäär Melesk
energia, armastuse pani Vargamäele, muu jaoks seda ei jätkunud (nii jäid naine kui lapsed armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma.
ise. Sügava jälje on Indrekusse jätnud ka revolutsioon. Kõige rohkem aga rõhub teda mälestus emast, kellele ta halastusest surmava mürgiannuse andis. Nii nagu tema isa Andres, nii on ka Indrek tõsist tööusku ja püüab seda sisendada ka oma naisele Karinile, kuid asjatult. Teoses ei leia Indrek endale õiget kohta ja teda vaevab tarbetusetunne. KARIN Karin on jõuka Vesiroosi ainuke tütar ja ühtlasi ka Indreku naine. Tema saatus kujuneb teoses traagiliseks ning osalt on ta selles ise süüdi. Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi.
Voitinski- vana poolakas, Indrek käis temaga saunas Malmberg- Ramilda tädi TEGEVUS: Toimub enne sajandivahetust (riigistamispoliitika). Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende
Anton Hansen Tammsaare A. H. Tammsaare (ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; (30 jaanuar 1878 Albu vald- 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Tema tuntuimad teosed on: Tõde ja õigus, Kõrboja peremees, Juudit ja Põrgupõhja uus Vanapagan 1 Anton Hansen sündisJärvamaal Albu vallas . Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääskülas koolis, hiljem õppis Väike-Maarja
" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu, mida ta ka ise tunnistab, kuid mida ta Indrekult piisavalt ei saa "Naist peab pidama nagu noort hobust- ohjad pingul ja valjad peas. Kangvaljad, need on naisele kõige paremad. Usu, väimeespoeg, naine ei tunne muidu oma väärtust, ei usu, et
Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on mitmekesine ja vaheldusrikas: palju on koomilisi stseene ja veidrikest õpetajaid, kuid ei puudu ka traagika (Indreku esimene suur armastus Ramilda – surmava Erose motiiv). Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus, tsaarimeelne ja jumalakartlik, kuid samas iseenesele vasturääkiv ja -tegutsev karakter, kes juhindub kõige enam siiski hetkeolukorrast. Ka tema valetab nagu Pearugi, kuid teeb seda mitte enese, vaid kooli vajadustele mõeldes. Köide lõpeb konfliktiga Indreku ja Mauruse vahel. Indrek avaldab kooli ajakirjas jumalat eitava artikli ja Maurus heidab ta koolist välja. Lõpustseenis tunnistab Indrek taas jumala olemasolu, et anda tervenemislootust käimisvõimetule Tiinale. Indrek küll
KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.
Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Elulugu: Sündinud Järvamaal, Tammsaare talus. Tammsaare pole tegelt tema isnikunimi, vaid talu, kus ta sündinud on. Elas suhteliselt vaestes oludes. · Haridustee lünklik (väikemaarja kihelkonnakoolis) aastad jäid pidevalt vahele sõltus isa viljasaagist. Õppimistee venib väga pikaks. · Läheb Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse (eragümn.) - tuli maksta, seega ei käind seal väga kaua pidi selleks töötama. Tartu ÜK õppis juurat. ÜK jäi ka pooleli
Surm probleemide eest põgenemine või lahendus? A. H. Tammsaare ''Tõde ja õigus'' I, III ja IV osa Mõne lähedase lahkumine või kadumine on alati valuline protsess. Ma ei kujuta ette, et keegi tunneks rõõmu sellest, et kaotab kellegi, kes talle lähedane. Kuidas saada üle oma kõige kallimate kaotusest? Iga inimene leevendab oma valu erinevalt. Armastatu lähedus tavaliselt aitab, kuid kui ta ei pööra asjale tähelepanu või tegeleb oma asjadega, siis võib see tekitada masendava tunde
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 2011 Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Lapsepõlv o Sündis ja kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu vallas Tammsaare-Põhja talus Kõrvemaal. o 10-lapselise pere neljas poeg. o Kirjanikunimi Tammsaare kodutalu nime järgi. Koolid o Sääsküla vallakool. o Prümli vallakool. o Väike-Maarja kihelkonnakool. o Hugo Treffneri eragümnaasium. o Tartu Ülikooli juurastuudium(lõpetamata). Oskused, mõjutused, huvid o Suur muusikaarmasjata, viiulimängu algeline mängimisoskus. o Vene kirjanduse põhjalik tundmine. o Vene ja saksa keele selge valdamine. o Inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine. o Suur lugemus originaalkeeltes. o Suur huvi INIMESE vastu.
Kodukirjand Kas see siis ongi armastus ? A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" III ning IV osa Armastust peetakse tavaliselt õnne aluseks. Tuntakse rõõmu, teades, et on keegi, kellele saab toetuda ja kellega koos muresid ületada. Keegi, kellele oma armastust pakkuda ja kes vastab samaga.Tihti võib ka juhtuda, et asjaolud muutuvad ja mingi hetke pärast ei soovita enam koos olla. Miks jooksevad suhted karile ? Kui aga midagi ei muutu ning suhe muutub
kujutluslaad ja tugev luulele omane alge. Novellid haakuvad omavahel: sarnased teemad ja ideed (nt. armastuse jõud ja traagika), analoogilised sõlmsündmused, tüüpilised tegelased (sageli lapsed), iseloomulikud loodus- ja miljöökujutused (reaalsus ja fantastika).Novelliraamatuid: Hingemaa, Saatus. Ilukirjanduses 3 perioodi: realism, uusromantism,realism. Igal aastal antakse välja Tuglase novelliauhind. 3.Tammsaare (1878-1940) elu ja looming. Kodanikunimi Anton Hansen, pseudonüüm Tammsaare sünnitalu järgi. Sündis Järvamaal, Albu vallas, Põhja-Tammsaare talus. Käis vallakoolis, siis Väike-Maarja kihelkonnakoolis. 20-aastaselt Hugo Treffneri Gümn Tartus. Peale gümn Tallinnasse, ajalehe ,,Teataja" toimetusse. 1907-1911- Tartu Ülikoolis õigusteadus, jäi lõpetamata, kuna haigestus tuberkuloosi. Ravis end venna juures Koitjärvel ja 1912-1913 Kaukaasias. 1919 aastani elas vabakutselisena Koitjärvel, siis Tallinnas, kus abiellus. Ainus, kellele
Armastus igal suhtel omanägu. A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, III ja IV osa Me ei saa öelda, et armastus on kõigis suhetes samaväärne ning tavaline. Armastus on midagi ,mida ei saa tegelikult sõnadesse panna, et seda kellelegi kirjeldada. Dostojevski on öelnud: ,,Armastus on nii võimas, et ta kujundab ümber isegi meid endid." See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda.
Anton Hansen Tammsaare 1878 1940 30. jaanuaril 1878 sündis Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Peeter ja Ann Hanseni peres neljanda lapsena 1898 (20-aastane) 1903 jätkas Anton haridusteed Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Aastatel 1907 (29-aastane) 1911 õppis ta Tartu Ülikoolis (diplom jäi saamata tiisikusse haigestumise tõttu). Pärast Treffneri Gümnaasiumi lõpetamist 1903 töötas Tammsaare mõned aastad Tallinnas ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga
Tammsaare "Juudit" Autor lähtub ühest piibliepisoodist. Vaga naine Juudit päästab oma kodulinna, tungides vaenlase leeri ja raiudes maha vaenlase väepealiku Olovernese pea. Tammsaare Juudit on aga teistsugune. Ta kõneleb üht, kuid mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Kodulinlaste ees räägib ta ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna hoopis armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu. Juudit püüab ahvatleda Olovernest
Kusta ehe traktorist, robustne, romantikat pole. Leeni tundmuse ajal jookseb ei tea kuhu, jõeäärde, kohtab Vidrikut. Vidrik püüab kala. Leeni küsib, kas Vidrik võileiba tahab, teeb selle talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia. H.A.Tammsaare Päris nimi on Anton Hansen. Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks. Käsitlus: ,,Tõde ja õigus" 1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism. I osa võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud (“Parem diplomita elada, kui diplomiga surra,” otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) o Tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis
Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi. Pearus on tuntud ära üleaedne Jakob Sikenberg, Hundipalu Tiidus kirjaniku ristiisa Hans Grossthal. Teise osa kirjutamiseks on ohtrasti ainet andnud Treffneri eragümnaasium; paljud Mauruse kooli õpetajad ja õpilased on meenutanud lugejatele kirjaniku õpetajaid ja kaasõpilasi. ( Näit. Maurus Treffner jt) III osa sündmustik toimub 1905 .a. revolutsiooni aegses Tallinnas ja tuletab reas seikades meelde A. H. Tammsaare Teataja juures veedetud aastaid. IV ja V osa kirjutamisel on kirjanik rohkem tuginenud eluvaatlustest saadud andmeile, täpsustades ja süvendades isiklikke tähelepanekuid vastava perioodi ajakirjandusest hangitud teadetega. IV osa tegevus toimub kodanliku vabariigi algaastatel Tallinnas, V osa sündmustik areneb taas Vargamäel.
Võitjad ja kaotajad Kõikjal leidub võitjaid ja kaotajaid, seda nii päriselus kui ka raamatutes, filmides, mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu. Küll ei meeldinud Pearule kraav, mida Andres kaevas ja küll talle ei
Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu)
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige.
Peale ,,Mäeküla piimameest" Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima TÕDE JA ÕIGUS 5-osaline romaan Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt. Tammsaare pani sinna raamatusse enda ja enda külanike elud Andres kutsub Mari peale Krõõda surma tallu elama. Õige või vale? Osalt jah, sest Krõõt ise soovis, et keegi hoolitseks laste eest ja et lapsed said Marile toetuda. Osalt vale, sest rikkus Mari ja Jussi suhted ning Mari oli kurb seetõttu üleval talus. Andres tekitas ka suure segaduse naabrite vahel ja külas. Lõppkokkuvõttes oli Mari Andresele, kui tööori, mis tegi ta õnnetuks
Tõde ja õigus Anton Hansen Tammsaare epopöa ,,Tõde ja õigus" kuulub vaieldamatult eesti kirjanduse klassika hulka. Teose üheks peategelaseks on Indrek Paas. Esimeses osas ei olnud Indrek eriline töötegija, vaid hoopis unistaja. Teda ei tõmmanud igapäevased põllutööd ja muu selline rassimine, teda köitis hoopis rohkem õppimine. Noor Andres tahtis kogu aeg jõudu proovida ja rähelda, Indrekule meeldis aga unistada. Nende ärplemise pärast saab Mari kord põllul Indreku visatud (Andresele määratud)
1941 ilmus roman "Ekke Moor". Peategelane on noor mees Ekke, kes jätab oma ema Ja kallikma, et minna laia ilma seiklema. Ta kehastab mitmeid ameteid ja rolle, kuid jõuab tõdemuseni, et kodus on ikka kõige parem. Sellele romaanile oli eeskujuks Ibseni näidend "Peer Gynt". Ka Rootsis jätkas Gailit eestikeelsete romaanide kirjutamist. Kuulsaim nendest on roman "Üle rahutu vee", mis kujutab ühe mootorpaatkonna põgenemist Rootsi. Anton Hansen Tammsaare 1878-1940 Sündis Järvamaal, Põhja-Tammsaare talus. Pere oli vaene ja 12st lapsest kasvasid suureks 10. Gümnaasiumisse läks ta üsna hilja ( Hugo Treffneri Gümnaasium). Hiljem õppis Tartu Ülikoolis juurat. Tuberkuloosi tõttu jäid õpingud pooleli, hiljem elas ja töötas Tallinnas. Alustas novellide ja jutustustega, kujutas talupoegade elu, hiljem üliõpilaste elu ja suhteid. Tammsaarele on omane: a) pikad laused
kirjaniku eluloost aasta kestvus tegelased I 1872. vanemate tulek 1926 19.saj. Andres, Vargamäe Võitlus Vargamäele. viimane Pearu, maaga ehk Samal aastal veerand. / Krõõt, inimene ja sündis 25 aastat. Mari. maa. Tammsaare. II 1898. asus 19.saj. lõpp- Võitlus kirjanik õppima 1929 20.saj. algus. Indrek, Tartu, jumalaga Hugo Treffneri / Maurus, Mauruse ehk inimene gümnaasiumi. 5 aastat. Ramilda, kool ja jumal. õpetajad,
8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29. Proosa aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 30. Vabalt valitud teos(euroopa kriitiline realism)(+) 31
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
