Domeeninimi Organisatsiooni või isiku tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP- aadressile Domeeninimi internetis peab olema kordumatu (unikaalne)* Nime erinevaid osi eraldavad punktid selle peamine eesmärk IP-aadresside numbrilisele kujule vastava paralleelse (kasutajasõbralikuma) esitusviisi loomine Tippdomeen ehk üladomeen inglise keeles: top level domain (TLD) on esimese astme domeen Tippdomeen Igal riigil on kahetäheline: Tippdomeen lisaks on kasutusel pikemad nimed: .aero, .arpa, .biz, .com, .coop, .edu, .gov, .info, .mil, .mobi, .museum, .name, .net, .org, .pro. Domeeninimi Domeeni omaniku poolt valitud nimi koos tipptaseme domeeninimega; ntx "bash.org" (see
Rahvaarv 141 904 000 (2009) Rahvastiku tihedus 8,5 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Dmitri Medvedev Peaminister Vladimir Putin NSV Liidust; deklaratsioon 12. Iseseisvus juunil1990, lõplik 26. detsember 1991 Rahaühik Vene rubla (RUB) maailmaaeg +2 kuni Ajavöönd +12 (dekreediaeg) Tippdomeen .ru Telefonikood 7 Venemaa lipp Venemaa vapp
TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667
Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi maakond Libereci maakond Lõuna-Morava maakond Lõuna-Tsehhi maakond Morava-Sileesia maakond Olomouci maakond Pardubice maakond Plzei maakond Praha Zlíni maakond Ústí maakond Vysocina maakond
Pindala 9 826 630 km2 Ametlik(ud) Inglise keel(ed) Rahvaarv 310 053 000 (2010) Rahvastiku 32 in/km2 tihedus Riigikord Presidentaalne liitriik President Barack Obama Asepresident Joe Biden Iseseisvus 4. juuli 1776 14 256 SKT mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku 46 380 dollarit (2009) [1] kohta Rahaühik Dollar (USD) Ajavöönd Maailmaaeg -5 kuni -10 Tippdomeen .us, .edu, .gov, .mil Telefonikood 1 Lipp Vapp
Kesk-Euroopa Tsehhi Ülevaade Pealinn: Praha Riigikeel: tsehhi Rahvaarv: 10 548 500 in Riigihümn: ,,Kde domov mj" Pindala: 78 866 km² Iseseisvus: 01.01.1993 Rahvastiku tihedus: 134 in/km² Rahaühik: kroon (CZK) Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima
Rahvaarv 868 500 (2003) Rahvastiku tihedus 47,5 in/km² President Josefa Iloilo Peaminister Josaia Voreqe Bainimarama Iseseisvus 10. oktoober 1970 Rahaühik dollar (FJD) Tippdomeen .fj 4 Fidzi saarestik Fidzi saarestik asub Vaikses ookeanis Melaneesia idaosas. Fidzi saarestiku 322 saarest on asustatud 106. Suurimad saared Viti Levu ja Vanua Levu on tekkelt vulkaanilised (kõrgeim tipp Viti Levul paiknev Tomaniivi, 1322 m), väiksemaist on enamik korallsaared. Fidzi saartel valitseb niiske troopiline
NB! Kahe suuruse leidmiseks kasutada VBA funktsioone, vastavalt variandile, mis sõltub õppemärkmiku koodi viimasest numbrist a Valemites kasutada nimesid Koostada valemid ja funktsioonid Testida ja kontrollida tulemused Küsimus Mis on Eesti pealinn? Kes on Toomas Hendrik Ilves Eestis? Eesti pindala (km2) a.15000 b.45000 c.60000 Eesti telefonikood Eesti rahvus kivi Eesti rahvus lill Eesti tippdomeen Eesti Idapoolne naaber Vastus Hinnang 0 0 Vali variant 0 0 0 0 Vali Variant 0 0 POINTS võimalikud 14 Saadud 0 Pindala Tippdomeen a .ee b .com c .gov Vali variant Vali Variant
Pealinn Caracas Pindala 912 050 km2 Riigikeel(ed) Hispaania keel Rahvaarv 24 287 670 (2002) Rahvastiku tihedus 30,2 in/km2 Riigikord Presidentaalne vabariik President Hugo Chávez Iseseisvus 5. juuli 1811 SKT 353 mld dollarit (2009) [1] SKT elaniku kohta 12 354 dollarit (2009) [1] Rahaühik bolivar (VEF) Ajavöönd maailmaaeg -4:30 Tippdomeen .ve Suurimad linnad (koos linnastuga) 1. Caracas- 1 975 000 (3 009 000) 2. Maracaibo- 1 614 000 3. Valencia- 1 409 000 Rasside vaba ühendus Väljendit ,,vaba ühendus" tarvitatakse Venezuelas selleks, et kirjeldada, kuidas eri päritolu inimesed liituvad ja segunevad rahvuseks. Suurem osa riigi rahvastikust põlvneb põliselanike ja kolooniasse tööle toodud neegritega segunenud Hispaania asunikest. Kariibi mere rannikul on säilinud kogukond
India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Riigikeel(ed) Hindi, inglise Rahvaarv 1 210 193 422 (2011)[1] Rahvastiku tihedus 368 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik President Pranab Mukherjee Peaminister Manmohan Singh Iseseisvus 15. augustil 1947 Rahaühik Ruupia (INR) Ajavöönd Maailmaaeg +5.30 Tippdomeen .in ROK-i kood IND Telefonikood 91 Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks , mis pärineb aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus.18
Tõenäolislelt suure osa Ghanas elavast rahvast on sisserännanud. Üldist. Riigihümn God Bless Our Homeland Ghana Pealinn Accra Pindala 239 460[viide?] km² Riigikeel(ed) inglise Rahvaarv 23 837 000 (2009) Rahvastiku tihedus 100 in/km² President John Dramani Mahama Iseseisvus 6. märts 1957 Rahaühik uus cedi (GHC) Ajavöönd maailmaaeg Tippdomeen .gh ROK-i kood GHA Telefonikood 233 http://www.youtube.com/watch?v=IkOts4dwtQg Link hümniks!! Kasutatud kirjandus. 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ghana 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Ghana 3. Ene 3 lehekülg 159. 4. Eneke 1 lehekülg 250. Ene 2 (esimene trükk) lehekülg 372.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest
ilma nendeta 62 814 233[2] (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km2 tihedus Riigikord semipresidentaalne vabariik President Nicolas Sarkozy Peaminister François Fillon Iseseisvus 6. juuni 1523 SKT 2,108 triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. aastat Rahaühik Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Loodus Pinnamood Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane
ilma nendeta 62 814 233 (juuli 2010) Rahvastiku 97 in/km² tihedus semipresidentaalne Riigikord vabariik President François Hollande Peaminister Jean-Marc Ayrault Iseseisvus 6. juuni 1523 2,108 SKT triljonit USD (2009) SKT elaniku 33 678 USD kohta euro (enne 1999. Rahaühik aastat Prantsuse frank) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .fr ROK-i kood FRA Telefonikood 33 Prantsuse Vabariik Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://pilt.delfi.ee/picture/8938271/ http://www.reisiguru.ee/lugu/251
President Toomas Hendrik Ilves Peaminister Andrus Ansip Iseseisvus 24. veebruar 1918 Rahaühik eesti kroon (EEK) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .ee EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. See piirneb põhjast üle Soome lahe Soomega, läänest üle Läänemere Rootsiga, lõunast Lätiga ja idast Venemaa Föderatsiooniga. Eesti jaguneb 15 maakonnaks: Harju maakond, Hiiu maakond, Ida-Viru maakond, Jõgeva maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Lääne-Viru maakond, Põlva maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond, Saare maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Võru maakond.
Riigikeel: Rootsi keel Rahvaarv: 9 234 309 (2008) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister: Fredrik Reinfeldt Iseseisvus: 6. juuni 1523 Euroopa liiduga ühinemise aasta: 1995 SKT: 285,1 miljardit USD (2006) SKT elaniku kohta: 31 600 USD Rahaühik: rootsi kroon (SEK) Usk: luterlus Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Haldusjaotus: 21 lääni, mis omakorda jagunevad valdadeks Tähtsamad tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja loodusvarad: hüdroenergia Keskmine eluiga: meestel 79-, naistel 83 eluaastat 3 MAJANDUS Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt
Pealinn Bogota Pindala 1 138 910 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 620 100 Rahvastiku tihedus 40 in/km2 Riigikord presidentaalne vabariik President Alvaro Uribe Velez Iseseisvus 20. juuli 1810 SKT 208 mld dollarit(2007) SKT elaniku kohta 4377 dollarit (2007) Rahaühik peeso (COP) Usklikud katoliiklased(90%) Maailmaaeg -5 Tippdomeen .co ROK-i kood COL Telefonikood 57 Pildid Kolumbia lipp Kolumbia vapp Kolumbia rahatäht 500pesot Kolumbia president Alvaro Uribe Velez Kolumbia pealinn Bogota Kolumbia kohviistandus Kasutatud kirjandus: 1. Geograafia õpik 2. Kooliatlas 3. ENE, köide 4 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Colombia 5. http://static1.money.pl/i/pieniadze/pieniadze-swiata/thumb_2590.jpg 6. http://www
Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Juhtlause - Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn - Das Lied der Deutschen Pealinn - Berliin Pindala - 357 111,91 km2 Riigikeel(ed) - saksa Rahvaarv - 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus - 229 in/km2 Riigikord - parlamentaalne liitvabariik President - Christian Wulff Liidukantsler - Angela Merkel Iseseisvus - 843 SKT- 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta - 33 023 USD Rahaühik - euro Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen - .de ROK-i kood - GER Telefonikood 49 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135
Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 60,186 mln Riigikord: vabariik Riigipea: F. Hollande Peaminister: Jean-Marc Ayrault Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn: "Marseljees" Rahaühik: franc fran?ais; 1 FRF=2, 38... EEK; 1 FRF= 0,15245 euro Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. SKT: 2.108 Trilljonit USD SKT elaniku kohta: 33 678 USD Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen: .fr ROK-I kood: FRA Telefonikood: 33 Juhtlause: Vabadus, võrdsus, vendlus (2) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad
Horvaatia lipp Horvaatia vapp Riigihümn Lijepa naša domovino Pealinn Zagreb Pindala 56 542 km² Riigikeel(ed) horvaadi keel Rahvaarv 4 290 612 (2011) Rahvastikutihedus 75,9 in/km² President Ivo Josipović Peaminister Zoran Milanović Iseseisvus 25. juuni 1991 Rahaühik kuna (HRK) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .hr ROK-i kood CRO Telefonikood 385 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD 4 Roomlased alustasid Horvaatia ala vallutustega 3.sajandil eKr. Horvaatia hertsogkond tekkis esimest korda 8. sajandil. Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud. praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma
Rahvastikutihedus 16,0 in/km² Riigikord Parlamentaarne vabariik President Sauli Niinistö Peaminister Alexander Stubb Iseseisvus 6. detsember 1917 SKT 191,571 miljardit € (2011) SKT elaniku kohta 35 559 € Rahaühik Euro (EUR) Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome Usund Õigeusu Kirik Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .fi ROK-i kood FIN Telefonikood 358 5 2.Loodus • Kliima: Jaanuarist märtsini on -7 kuni 0 kraadi. Märtsi keskel läheb soojemaks temperatuur tõuseb juuli kuuni
Igal regioonil on omakorda väga iseäralikud füsiograafilised jooned. VENEMAA ÜLDISELOOMUSTUS Venemaa lipp Venemaa vapp PEALINN: Moskva PINDALA: 17 075 200 km2 AMETLIKUD KELLED: Vene keel ja vabariikides kohalikud keeled RAHVAARV: 141 904 000 (2009) RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 RIIGIKORD: Presidentaalne Vabariik PRESIDENT: Dimitri Medvedev PEAMINISTER: Vladimir Putin RAHAÜHIK: Vene rubla (RUB) TIPPDOMEEN: .ru TELEFONIKOOD: 7 RAHVASTIKU TIHEDUS: 8,5 in/km2 VENEMAAL HALDUSJAOTUS Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks VENEMAA RAHVASTIK Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 147 miljonit
Riigikeel araabia keel Rahvaarv 74 718 800 (2003) 2 Rahvastiku tihedus 74,6 in/km² Iseseisvus 28. veebruar 1922 Rahaühik nael (EGP) Ajavöönd maaīlmaaeg +2 Tippdomeen .eg ROK-i kood EGY Telefonikood 20 1 RIIGI SÜMBOLID. LIPP JA VAPP Egiptuse Araabia Vabariik on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri. Alljärgnevalt on toodud riigi tähtsamad andmed tabeli kujul. Table 1 Egiptuse tähtsamad näitajad (Wikipedia)
Üldandmed Ametlik nimetus - Egiptuse Araabia Vabariik Pealinn - Kairo Pindala - 1 001 450 km² SKT - inimese kohta - $4,836 Riigikeel - araabia keel Rahvaarv umbes 80,335,036 (2007) Rahvastiku tihedus - 74,6 in/km² Riigikord President - usn Mubrak Peaminister - Amad Nazf Iseseisvus - 28. veebruar 1922 Vabariigi kuulutamine 18. juuni 1953 Rahaühik Egiptuse nael (EGP) Ajavöönd - maalmaaeg +2 Tippdomeen - .eg ROK-i kood EGY 1.1 Geograafiline asukoht Egiptuse geograafilised koordinaadid on 27°00N, 30°00E. Egiptus asub Aafrika kirdeosas, kuigi see hõlmab Siinai poolsaart, mis on üks osa Edela-Aasiast. Seega asub Egiptus üheaegselt nii Kirde-Aafrikas kui Edela-Aasias. Egiptusel on rannajoon mööda Vahemerd ja Punast merd. Läänepiir on Liibüaga, Sudaaniga lõunapiir ja idapiir on Iisraeli ning Gaza tsooniga
Riigihümn Mila Rodino Pealinn Sofia Pindala 111 003 km² Riigikeel Bulgaaria Rahvaarv 7 679 290(2007) Rahvastiku tihedus 69,3 in/km² Riigikord President Georgi Prvanov Peaminister Sergej Stanisev Iseseisvus 3.märts 1878 22.september 1908 SKT Elaniku kohta Rahaühik Leev(BGL) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .bg ROK-i kood BUL 12
Eesti Vabariik Riigihümn:Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Pealinn:Tallinn Pindala:45 227km² Riigikeel(ed):eesti Ametlik(ud) keel(ed):eesti Rahvaarv:1 286 540 (1.01.2013) Rahvastiku tihedus:28,6 in/km² Riigikord:parlamentaarne Vabariiki President: Toomas Hendrik Ilves Peaminister:Andrus Ansip Iseseisvus:24. veebruaril 1918 taastati:20. augustil 1991 SKT:25,784 miljardit USD(2011) SKT elaniku kohta:19 375,101 USD Rahaühikeuro :(EUR) Ajavöönd:Ida-Euroopa aeg+2 GMT talveaeg, +3 GMT suveaeg Tippdomeen:.ee ROK-i kood:EST Telefonikood:372 Ülevaade Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas. Eesti piirneb põhjas üle Soome lahe Soome Vabariigiga, läänes üle Läänemere Rootsi Kuningriigiga, lõunas Läti Vabariigiga ja idas Vene Föderatsiooniga. Eesti pindala on tänapäeval 45 227 ruutkilomeetrit, Teise maailmasõja eel oli see praegusest suurem
Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Riigihümn - Ýstiklal Marþý Pealinn - Ankara Pindala -783 562[viide?] km2 Riigikeel(ed) - türgi Rahvaarv - 70 586 256 (2007) - Rahvastiku tihedus - 90,0 in/km2 Riigikord - parlamentaarne vabariik President - Abdullah Gül Peaminister - Recep Tayyip Erdoðan Iseseisvus - riigi rajamine tänasel kujul 29. oktoobril 1923 Rahaühik - Türgi liir (TRY) Ajavöönd - Ida-Euroopa aeg Tippdomeen - .tr ROK-i kood - TUR Telefonikood - 90 Türgi hämmastavalt suur maa oma 70 miljoni elaniku (45 Eestit) ja 780 tuh. ruutkilomeetriga (17 Eestit). Kultuuriliselt vanima kihi moodustavad 4-6 tuhande aasta tagused hetiitide kultuuri mälestised Anatoolias (ehkki tavaturisti jaoks pole sellest palju vaadata), edasi loomulikult Trooja ning klassikalised antiikaja varemed (Efesos, Bergamon, Hierapolis jt), mis on kohati veelgi
ning helilooja Mikis Theodorakis. Pindala 131 940 km² Riigikeel(ed) kreeka Rahvaarv 11 120 000 (2006) Rahvastiku tihedus 80,8 in/km² Riigikord President Károlos Papoúlias Peaminister Kóstas Karamanlís Iseseisvus 25. märtsil 1821 SKT SKT elaniku kohta Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .gr ROK-i kood GRE Telefonikood 30 Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge
· Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitaksegi 26 kantonist · Vanuse struktuur: 0-14 aastat: 15.6%, 15-64 aastat: 68.1%, 65 aastat ja rohkem: 16.3% Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Riigihümn Limba noastr Pealinn Chiþinu Pindala 33 843 km² moldova Riigikeel(ed) (rumeenia) 3 432 831 Rahvaarv (1.01.2007) Rahvastiku 100,3 in/km² tihedus Riigikord demokraatia President Vladimir Voronin Peaminister Vasile Tarlev Iseseisvus 27. august 1991 SKT 870$ Riigikeel Rumeenia Rahaühik leu (MDL) Ajavöönd maailmaaeg +2 Tippdomeen .md Rahaühik leu Telefonikood 373 Rocca al Mare kool, Annika Tabri 9B 5 Halduslikult jaguneb Moldova · Gagauusia (autonoomne maakondadeks (jude), kaheks territoriaalüksus) territoriaalüksuseks (unitate teritorial) ja · Lpuþna maakond üheks keskalluvusega linnaks (municipi). · Orhei maakond · Soroca maakond
Kuningas: Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Ajavöönd:Kesk-Euroopa aeg Rahaühik: rootsi kroon (SEK) EL liige: alates 1.jaanuar 1995 Rahvastiku tihedus:22 in/km² Linnastumine:84% Sündimus:12 Suremus:11 Keskmine eluiga:79 aastat. SKT : 285,1 miljardit USD (2006) elaniku kohta 31 600 USD Põllumaj. % SKP-st3 Tööstuse % SKP- st26 Teeninduse % SKP- st71 SKP $/in.20 700 Eksportkaubad:masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter Tippdomeen: .se ROK-i kood: SWE Telefonikood: 46 Sisukord: 1.Riik 1.1.Rootsi Kuningriik - geograafiline asend 1.2.Rootsi Kuningriigi kaart suuremate linnadega, vapp ning lipp 1.3.Haldusjaotus 1.4.Rahvas 2.Poliitika 2.1.Peamised poliitilised parteid 2.2.Valitsus 3.Majandus 3.1.Peamised majandusnäitajad 3.2.Majanduskasv 3.3.Inflatsioon 3.4.Tööpuudus 3.5.Maksukoormus 3.6.Erastamine 3.7.Rahvusvaluuta 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga 3.9.Väliskaubandus 3.10
aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
tunnistas Islandit kui iseseisvat riiki, mis on Taaniga personaalunioonis. 17. juunil 1944 kuulutati ingvelliril välja Islandi Vabariik. Üldiselt Riigihümn - Lofsöngur Pealinn - Reykjavík Pindala - 103 000 km² Riigikeel -(ed) islandi Rahvaarv - 309 699 (1. aprill 2007) Rahvastiku tihedus - 3,0 in/km² President - Ólafur Ragnar Grímsson Peaminister - Geir Hilmar Haarde Iseseisvus - 17. juunil 1944 Rahaühik - kroon (ISK) Ajavöönd - maailmaaeg Tippdomeen - .is Telefonikood - 354 Haldusjaotus Island on jaotatud kaheksaks piirkonnaks (landsvæi) (sulgudes halduskeskus): · Austurland (Egilsstair) · Höfuborgarsvæi (Reykjavík) · Norurland eystra (Akureyri) · Norurland vestra (Sauárkrókur) · Suurland (Selfoss) · Suurnes (varem Reykjanes) (Keflavík) · Vestfirir (Ísafjörur) · Vesturland (Borgarnes) Piirkonnad on omakorda jaotatud 23 maakonnaks (sslur): · Árnesssla
kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin (3,5milj. elanikku) Pindala 357 023 km² Riigikeel(ed) saksa keel Rahvaarv 82 422 299 (2007) Rahvastiku tihedus 227 in/km² SKT 2498 miljardit USD elaniku kohta 33 023 USD Rahaühik euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen .de Telefonikood 49 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 5 Loodus Kliima Mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt, 500 mm. Saksamaa on enamikus lehtmetsade vööndis, mäestikes on okasmetsad. Veestik Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 6 Niiske kliima tõttu on veevarud suured
maavaradest ja energiast. Mööda ei saa minna ka Soome põllu- ja metsamajandusest. Lõpus on juttu ka transpordist ja turismist. Üldandmed Riigihümn Maamme (Vårt land) Pealinn Helsingi Pindala 337 030 km² Riigikeel(ed) soome ja rootsi Rahvaarv 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus 17,4 in/km² President Tarja Halonen Iseseisvus 6. detsember 1917 Rahaühik euro (EUR) Tippdomeen .fi Telefonikood 358 (1) Geograafiline asend Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Soome on üks Põhjamaadest. Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia. Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka. Soome pindala on 337 030 km² (305 470
mida serveeritakse puuviljadega) poolest. Üldandmed Riigihümn Marcha Real Pealinn Madrid Pindala 504 782 km2 Riigikeel(ed) hispaania Rahvaarv 46 745 800 (2009) Rahvastiku tihedus 92,6 in/km2 Kuningas Juan Carlos I Peaminister José Luis Rodríguez Zapatero Rahaühik Euro (EUR) Kesk-Euroopa aeg, Ajavöönd Kanaari saartel maailmaaeg Tippdomeen .es ROK-i kood ESP Telefonikood 34 Lipp: Vapp: Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht)
01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama Iseseisvus : umbes 660 eKr SKT : 4366 miljardit USD SKT elaniku kohta : 38 341 USD Rahaühik : Jaapani jeen (JPY) Rahandusaasta: 1. aprill kuni 31 märts Ajavöönd : maailmaaeg +9 Tippdomeen : .jp ROK-i kood : JPN Telefonikood : 81 GEOGRAAFILINE ASEND Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa.
saavad igaüks iseseisva õiguskaitse Õiguskaitset ei anta lahendusele: - kui toote disain tuleneb üksnes toote tehnilisest otstarbest; - on ebapüsiv; - on tagavaraosa või toote osa, mis tootesse paigutatuna ei jää väliselt vaadeldavaks. Õigus registreerimist taotleda on tööstusdisainlahenduse füüsiliselt isikust autoril, kuid ka litsentsi saanud õiguste omanikul. DOMEENINIME ÕIGUSKAITSE Üldmõistena tähendab domeen aadressi Internetis. See jaguneb: - Tippdomeen ehk tipptaseme domeen: .ee; .eu; .org; .net; - Teise taseme domeen: tlu.ee, err.ee, eesti.ee; - Kolmanda taseme domeen ehk eelmise taseme alamdomeen: nt wd.tlu.ee, portaal.riik.ee. Õiguslikus mõttes sarnaneb domeeni õiguskaitse kaubamärgi kaitsmisele. .ee tippdomeeni haldab riigiasutus Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet, mis teeb reeglid domeeni registreerimise ja andmesidevõrgu kasutamise kohta, vt www.eenet.ee.
annaabi.ee 
