VÄÄVEL (0)

1 Hindamata

VÄÄVEL

2017
▪ Väävel on aktiivne mittemetall
16
▪ Keemiline sümbol: S ( Sulfur )
▪ Järjenumber/ aatomnumber : 16
S 68
▪ Asub 3. perioodis (elektronkattes 3 kihti)
32,064
2
▪
VÄÄVEL
Asub VIA  rühmas (väliselektrone 6)
▪ Elektronskeem : S: +16|2)8)6)

Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis
KEEMILISED OMADUSED
▪ Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija
▪ Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on –II. See
esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis
( divesiniksulfiid )
▪ Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI
(sulfaadid, väävelhape , vääveltrioksiid)
▪ Vahepealse oksüdatsiooniastmega (+IV) ühendid on nii
oksüdeerijad kui ka redutseerijad . Siia kuuluvad
vääveldioksiid ja sulfitid

FÜÜSIKALISED OMADUSED
▪ Aatommass: 32,064
▪ Tavatingimustes  kahvatukollane  ( rohekas ,  punakas)
lõhnata rabe rombiline kristalne aine
▪ Vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites ( benseen
ja etanool)
▪ Halb elektri- ja soojusjuht
▪ Madal sulamistemperatuur (119°C)
▪ Temperatuuril 150º - 200ºC värvub pruuniks
▪ Keemistemperatuur 445ºC
▪ Tihedus 1,96 g/cm³
VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID
▪ Väävlishape   H SO -  keskmise   tugevusega    hape ,  mis
2
3
tekib  vääveldioksiidi  reageerimisel  veega.  Väävlishapet
kasutatakse  pleegitamiseks  ja  desinfitseerimiseks.
Väävlishappe  soolasid  kasutatakse  redutseerijatena
näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus )
▪Väävelhape  H SO   -  värvuseta,  lõhnata,  veest  ligi
2
4
kaks  korda  raskem  õlitaoline,  vees  väga  hästi  lahustuv
tugev   hape .  Kasutatakse    fosforväetiste  tootmiseks,
naftaproduktide rafineerimiseks, kemikaalide ja maakide
töötlemiseks,  tselluloosi  ja  paberitööstuses,  värvide
tootmiseks
LEIDUMINE
•
Pilt 3: Fumarooliväli Uus- Meremaal
KASUTUSALAD
▪ Väävelhappe valmistamisel (kasutatakse akudes)
▪ Üle50%  väävli  maailmatoodangust  kulub  väävelhappe
tootmiseks
▪ Taimekasvatuses (mineraalväetiste valmistamisel)
▪ Püssirohu, lõhkeaine valmistamisel
▪ Paberi valmistamisel
▪ Tuletikkude valmistamisel
▪ Ravimite  valmistamisel  (sissevõtmisel  on  lahtisti,
salvides  ja  pulbrite  koostises,  kasutatakse   nahahaiguste
ravil)
▪ Värvainete valmistamisel
KASUTATUD KIRJANDUS
▪ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel
▪ http://www.crjg.vil.ee/materjalid/kursus/keemia/index.html
▪ http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/VAAVEL.pdf
▪ http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3086/Tee m
a%202%20%20V%C3%A4%C3%A4vel%20ja%20%20v%C3%A4%C3%A4velhape.p
df
▪ http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.ht m
▪ Tiitellehe pilt:
http://tsfitnessnyc.files.wordpress.com/2010/07/large_sulfur_crystalheader.j
pg
▪ Pilt 1:
http://translate.google.ee/translate?hl=et-EE&langpair=en|et&u=http://www
.webelements.com/sulfur/history.html
▪ Pilt 2:
http://www.wonderwhizkids.com/resources/content/imagesv4/chemistry/Ino
rganic+chemistry/9_4.jpg
▪ Pilt 3: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Sulpherous_Fumeroles.jpg
▪ Pilt 4: http://www.chemicool.com/elements/sulfur.html
▪ Pilt 5:
http://zhongaomade.en.made-in-china.com/product/JocmYPDjHbkV/China-S
ulfur- Powder -and-Block.html
TÄNAN KUULAMAST JA
VAATAMAST!
http://mitchellk.photoshelter.com/image/I0000fZqfRVGp228

Document Outline

Slide 1
Slide 2
Slide 3
FÜÜSIKALISED OMADUSED
VÄÄVLI TUNTUMAD ÜHENID
LEIDUMINE
KASUTUSALAD
KASUTATUD KIRJANDUS
Slide 9

.PPTX Laadi alla originaalfail 9 lk · .pptx · 3 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

andro144 Õppematerjali autor

VÄÄVEL keemia mittemetallid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pptx

VÄÄVEL

VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKS

Keemia

pdf

Väävel

jpg , http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c7/Cinnabar.jpg/200px- Cinnabar.jpg , http://www.ut.ee/BGGM/miner/kips9.jpg ) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Väävlit tunti juba ürgajal. Väävel arvati olevat põlevuse ja muutuvuse kandja ja elavhõbe metallilisuse kandja. Peamisteks keemilisteks nähtusteks olid põlemine ja sulamine. Nende kahe elemendi ühinemisel saadi kõik teised metallid, kõik vaid olenes sellest, millises vahekorras nad ühinesid. Seega kui võtta neid alkeemilisi algeid õiges vahekorras, siis tekibki kuld. Lisaks arvati, et mida rohkem on metallis väävlit, seda kollasem ta on. Niisiis pidid kõige väävlirikkamad olema kuld ja väävel ise. Seepärast

Keemia

304

doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID   Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D ?

Keemia