Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervitamine ja esitlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tervitamise, eaka, tervitamisel, tervitamine, kohtumisel, tervitada, peakate, komme, tervitades, tervitavad, esmalt, abielupaar, esitlemine, rituaal, kinnas, kommete, puuduta, vanusest, erand, peast, daam, lubage, nooremat, tiitel, peremees, professor, kõrgele, vestlus, kätlemine, embamine, kombel, paremast, kinnast, ausad, külmast, rahvastel, kaudseltPõsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega
Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist.
Tervitamine Inimeste kohtumistel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade eriketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisel kätt. Euroopa lõunapoolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega.
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides.
omavahelises suhtluses järgivad. Ametiprotokoll Ametialases suhtlemises üldtunnustatud käitumisnormid, tavad ja kombed, mille alus on ametiasutuse või ettevõtte põhiväärtused ja filosoofia. Ametiprotokolli alaliik: äriprotokoll (normid ja käitumispõhimõtted äriilmas). Etikett Étiquette (est hic questio ) Tänane tähendus: mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Täpsemalt: kuidas kirjutada kirju, tervitada,rõivastuda,esitleda, olla hea pererahvas külaliste ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia
Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Kombeks on ulatada tervituseks käsi, tervitada noogutades või kummardades ning paljastada pea;
........................................................................8 Kasutatud kirjandus............................................................................9 3 Sissejuhatus Sõna "etikett" pärineb ladinakeelsest väljendist est hig questio, mis tõlkes tähendab: siin on küsimus. Etikett on mudel, näidis või eeskuju, kuidas midagi teha. Etikett õpetab, kuidas kirjutada kirju, tervitada, rõivastuda, esitleda, olla hea pererahvas külalistele jms. Etikett muutub aga reegliks siis, kui kutsuja on selgelt selle paika pannud. Näiteks on kutsele lisatud märkus:" Tume ülikond, lühike kleit." Arvatavasti Hiina eeskujul võeti kasutusele õukonnaetikett Euroopa vürstiriikides kasutusele 15 saj. Eesti iseseisvumise aastatel arvati, et ,,vanad ajad" on möödas ning ,,uue" korra puhul hakkavad kehtima uued protokollid ja etiketi osatähtsus väheneb
esitleda ja tutvustada samamoodi nagu koduski. Reeglina on esitlejaks perenaine. Kui konverentsidest, kongressidest, seminaridest jt. osavõtjad kannavad rinnas silti või kaelas kaarti, millele on märgitud kandja nimi, amet ja tiitel, siis ei ole vaja oodata mingit esitlemist ja tutvustamist, sest on ju tegemist enam-vähem ühte valdkonda kuuluvate inimestega, kolleegidega. Paljudes ametiasutustes on kadunud hea komme uut töötajat tutvustada. Elementaarne viisakus nõuab, et uue töötaja otsene ülemus tutvustab talle esimesel tööpäeval kõiki neid inimesi, kellega tuleb koostööd teha. Vanemate ametiisikute esitlemisel nimetatakse ka nende tiitel. Kui uus töötaja jäetakse esitlemata, tutvustamata, siis ei saa olla muud järeldust, kui et ollakse sattunud kasvatamatute inimeste hulka. Sel puhul tuleb end ise esitleda, kusjuures tuleb oma ees- ja
Konflikti situatsioonid tervitamisel või tutvumisel Kunagi vanal ajal oli tervitamine enesest mõistetav, alati mööda minnes tervitati ja sooviti töötegijale jõudu .Möödunud sajanditel polnud nii palju ja suuri linnu nagu tänapäeval, külad olid väiksemad ning neid oli palju vähem. Praegu saab ühest asulast teise jalgratta, rongi või autoga üsna kiiresti. Vanasti pidi päevade kaupa rändama või ratsutama, enne kui jõuti järgmisse asustatud punkti. Kuna võõraid käis seetõttu harva, võeti neid vastu seda suurema südamlikkusega.
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel
Meeste ja naiste käitumisreeglid kohtumisel Kohtumine teise inimesega, olgu ta siis võõras või vana tuttav, algab tervitamisest ja silmsidest. Tervitamine on lugupidamise avaldamine, kusjuures parima tulemuse saamiseks tuleks kasutada naeratust number üks. Kellelegi ei meeldi ju alustada suhtlemist inimesega, kellel kulm kipras ja ilme mossis. Sõbralik näoilme on kohustuslik. Ei tohi unustada, et tervitamine on kõige esimene kontakt ja esmamulje loomisel väga oluline! Mees tervitab esimesena naist, noorem vanemat Kas meestele meeldib või mitte, ikkagi peaks nad tervitama naisterahvast esimesena. Ja peakatet kergitama, kui see just suusamüts pole. Nooruke neiu jätab meeldiva mulje, kui ta tervitab esimesena endast palju vanemat meest, ega jää ootama, et teda tervitataks. Naise ja mehe esmakohtumisel on eelistatud olukorras alati naine. Seetõttu on viisakas esitleda firmapeol
Essee probleemse situatsiooni kohta tutvumisel, tervitamisel. Tänapäeva inimesed on kõik väga erinevad. Inimeste haridustase ja kombed on kõik seinast seina. On olukordi kus inimesed käituvad valesti ja ei oska ennast õigest esitleda. Ka kõikjal maailmas on tervitamine väga erinev, näiteks Euroopas on kätlemine ja osades maades nagu Saksamaal on ka väga teretulnud suudlemine tuttavate vahel, samas aga Idamaades välditakse inimeste vahelist puudutust. On lausa kindlad reeglid kui pikk vahe peab inimeste vahel olema. Väga oluline on ennast esitleda viisakalt, et jätta hea esmamulje kuna see on inimeste tutvumisel kõige olulisem. Inimene võiks teda kes keda tutvustab ja kuidas sellel hetkel inimest tervitada.
Tervitamine erinevates kultuurides · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. · Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. ka siin on erinevus nt käesurumise kestuses, stiilis, distantsis.
· Ei soovitata end tutvustada endast väga kõrgemalseisvale isikule · Aukülaliselt küsitakse luba "Härra minister, lubate esitleda professor Kaske?" · Isik, kellele tutvustatakse, annab käe esimesena. · Mees peab esitlemisel alati püsti tõusma (v.a. invaliid või väga vana) Naine tõuseb siis, kui teda esitletakse endast palju vanemale või kõrgele isikule. Üksikisikut esitletakse grupile. KÜLALISTE TERVITAMINE Ametlikul vastuvõtul tervitajate rivi: 1.Peremees või 1.Peremees 2.Aukülaline 2.Aukülaline 3.Perenaine 3.Aukülalise abikaasa 4.Aukülalise abikaasa 4.Perenaine Kui peremees ja perenaine on kõrvuti, tervitatakse esimesena perenaist. Saabuja kätleb kõiki rivisseisjaid öeldes oma nime või tervituse
Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel) Käesuudlus, reverans ja kniks, põlvitamine. 5 juhist kultuurist olenemata: tõusta püsti, vaadake silma, naeratage, öelge oma nimi, ulatage käsi. Jäta meelde, et mehed tõusevad alati püsti, seltskonnas tõusevad mehed ka naisterahva saabudes püsti, nooremad tervitavad esimesena, oma abikaasat tervitatakse viimasena, tervitades kergitavad mehed kaabut, nokkmütsi, mitte aga vormimütsi, baretti, spordimütsi ega läki-läkit, naised ei eemalda kunagi peakatet, käed taskust välja ja selg sirgu. ESITLEMINE: kellele esitletakse kõrgemale ametikule, välismaalasele, naisterahvale, vanemale inimesele, grupile üksikisikut. Viisakas ei ole: enda, abikaasa ja lähisugulaste tutvustamisel kasutada ,,härra", ,,proua", ,,magister" ,,,doktor" jne määratlusi.
Naised peavad oma pluusi samamoodi iga päev vahetama, nagu mehed vahetavad päevasärke. Pluusi tume värv ei päästa kedagi. Viksimata, harjamata, viltutallatud kontsadega jalanõud ja sobimatud sukad-sokid. Viimasedki kuuluvad rubriiki “intiimpesu” ja neid vahetatakse iga päev, kui vaja, siis mitu korda päevas. Maitsetult valitud lisandid: omavahel sobimatud lips, rinnataskurätik, kott, kingad-saapad, kindad, peakate, soeng ja ehted. Habe on mehe au. Piiramata, pügamata, stiilitu habe näitab maitsetust ja lohakust. Päevane riietus Enamasti oleneb päevane riietus ametikohast ja ühiskondlikust positsioonist. Riietus pole teiste inimestega suhtlemisel kõige tähtsam asjaolu, aga ka mitte tähtsusetu. Riietuses pole pisiasju. Meestele sobib elegantne päevane ülikond, millega võib minna ka päevastele vastuvõttudele, nagu klaas veini või šampanjat, ärilõuna, kellaviietee
? Pealkiri asub vasakus veerus, 8,5 cm plangi ülaservast. ? Tekst türkitakse kaks rida pealkirjast allpool. ? Allkiri. ? Koopia(d): jaotuskava käskkirjal. ? Viisad (käskkirjal). 3) Sekretäri suhtlemisetikett külastajatega. · Sekretär on firmas esimene isik, kellega külastaja kokku puutub. Seega on ta firma ,,visiitkaart". Külastaja sisenemisel on sekretäril mõni hetk aega, et lõpetada pooleliolev töö ja tervitada. · Auväärse külalise saabudes tõuseb sekretär tervitamiseks ja väljub laua tagant. Sekretäri näoilme, estid, poos ja hääl peavad väljendama viisakust kohtumisel, huvi kuulamisel, vastutulelikkust suhtlemisel ja taktitunnet kriitika puhul. Suhtlemisel peab jääma mulje, et külaline on teretulnud. Tuleks hoiduda küsimustest: Mida te soovite? Mis teil vaja on? · Kui aga siseneb ärritunud klient, tuleb talle pakkuda kõigepealt istet ja paluda olukorda selgitada.
Põhimõtte When in Rome do as the Romans do! järgimine Tähendab kõige üldisemas mõttes kultuuride kohandumist. Tõlkes: ,,tee Roomas nii nagu roomlased teevad". Selle põhimõtte ellurakendamine tähendab seda, et firma esindaja teeb isikliku külaskäigu potensiaalsesse sihtriiki, kusjuures enne seda kogunud kõikvõimalikku infot antud riigi kohta. Imago Isikupilt suunatud ja sihikindel mulje, mille inimene ise teistele jätab. Kujutluspilt sellest, kuidas soovitakse end teadvustada nii avalikus kui sotsiaalse elus. Avalikkuse ja ümbritseva poolt tajutu, mis põhineb erinevatel muljetel, nii teadlikult kui ka alateadlikult. Imagi kujundajateks on inimese väärikus, kombed, väljendus- ja suhtlemisoskus, teadmised ja oskused, välimus. Lobbytöö Protsess, mille käigus organisatsioon või üksikisik tahab otseselt mõjutada seadusandlust või regulatsiooni. Lobbytöö on mõiste, mille definitsiooni võib leida igast sõnaraamatust, kuid defineeritakse lob
näpunäiteid: · Kuidas jätta endast positiivne mulje · Kuidas luua positiivne imago(eraldi näpunäited meestele kui naistele) · Mida peab teadma bürooetiketist · Mis teeb ärivestlused ja läbirääkimised edukaks · Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma, naeratage, öelge tutvustuseks oma nimi (kas ees- ja perekonnanimi
(härra) ja mevrow (proua); prantsuskeelses seltskonnas monsieur (härra) ja madame (proua). Nagu Prantsusmaal ja ka ülejäänud kontinendil, peab Belgias alati kasutama perekonnanime koos austava pöördumisega, kuni belgia kolleegid ei tee ettepanekut eesnime kasutamiseks, hoolimata sellest, kuidas nad kellegi poole pöörduvad. Belgia lastelt oodatakse, et nad oleksid täiskasvanutega vesteldes aupaklikud ja mitte üleliia jutukad, ning sageli tervitavad nad täiskasvanuid suudlusega, samuti jätavad seesuguselt hüvasti. Juhuslike kontaktide puhul (näiteks kelnerite ja müüjatega), kasutatakse vastavat austavat nimetust. Väga tähtis on tervitada inimesi tööl, kauplustes, restoranides päevase kohase tervitusväljendiga. 3.9 Kellega, millal ja kuidas toimub tutvustamine Kui ollakse koos võõrastega ja kolmas osaline pole teid kellelegi tutvustanud, siis
.........................................................13 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine..........................................................................13 3.2.1 Käsivarrebarjäärid...............................................................................................14 3.2.2 Jalabarjäärid.........................................................................................................15 3.3 Kohtumine ja tervitamine....................................................................................... 15 3.4 Lahkumine................................................................................................................17 3.4.1 Harjutus: Nautige oma ruumi..............................................................................17 4 SEKSUAALSE KEHAKEELE SALADUSED.............................................................19 4.1 Inimene ja suhtlemine...................................
. Psühholoogiateaduskond ..... Suhtlemistavad Aasias Referaat ... Õppeaine: Suhtlemistreening Õppejõud: .................. Tallinn 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .........................................................................................................3-4 2. Tervitamine · Keel ja põhisõnavara .................................................................................5 · Kuidas tutvustada....................................................................................5-6 · Füüsilised tervitusviisid .............................................................................6 3. Madala kontekstuaalsusega otsesed või kõrge kontekstuaalsusega kaudsed suhtlejad?..............................
..................................................................................................... 16 3.1.2 Läbirääkimised.............................................................................................................. 16 3.1.3 Ärikohtumised ja võõrustamine.....................................................................................17 4. PROTOKOLLILISED KOMBENÕUDED............................................................................... 18 4.1 Tervitamine...........................................................................................................................18 4.2 Au- ja ametinimede kasutamine ning kõnetamine................................................................18 4.3 Kingitused.............................................................................................................................18 4.4 Zestid.................................................................................................
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Esmakontakti Tuttavate puhul ei taju me enam tema ootel ärritab klienti kõige rohkem, kui kontakt jääb saavutamata. Esmakontakti soodustab eelnev info ettevõttest, reklaam, erisusi. Ka seda, et firma töötajad telefonisuhtlus, ettevõtte üldine väljanägemine, teenindajate lahkus, välimus, aga ka otsene kontakt, nagu tervitamine, vannuvad valju häälega kliendi naeratus. Teenindaja ei tohiks unustada, et saavutada tugev juuresolekul, ruum on koristamata positiivne esmamulje, saab seda teha ainult ühel korral! Selleks aitab kaasa järgmine tegutsemine: Tervita, loo silmside, "small vms. ei tajuta tuttavate inimeste ja talk", ole positiivne. Pea meeles, et kõige olulisem sõna on
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
3. võimalus ja kõige tõenäolisem, et oli aristrokraatlik vandenõuga. Oli keskse kuningavõimu vastu. Etruskide kultuur oli urbaanne kultuur. Latiinid ja sabiinid. Nende põhitegevus karjakasvatamine. Nende keskused olid linnad. Tänapäeva etruuria. Campania vallutamine, oli viljakas piirkond. Latium jäi nö tee peale ette, seal elasid latiinid ja sabiinid. Lindude vaatlemine on etruskide komme ja seda nimetatakse auspicium, ennustamiseks. 1)Vaadeldi juhuslikke linde, lennusuunda, missugused nad olid. Hiljem olid roomas pühad kanad, jälgiti nende söömist. Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist
Trompetite hüüud ja kaks kahuripauku. Mis tähendab see, prints? HAMLET: Öö läbi prassib täna kuningas, peab pillerkaari, joob ja uhab tantsu; kui reinvein kurgust alla voolab tal, siis röögatavad trumm ja pasun saateks ta tervissmule. HORATIO: On komme see? HAMLET: Jah, nii see on, kuid arvan - ehkki olen sündind siin ja kommetega kohanend, et au sest kombest loobumine rohkem tooks. See purjus trall nii idast kui ka läänest toob meile laitust teistelt rahvastelt - nad hüüavad meid joodikuiks; me nimel
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
annaabi.ee 
