millisest reeglist ja seadusest. Ta viis korda topeltmõrva, tappis liigkasuvõtja Aljona Ivanova ning tolle õe, kes mõrvale peale sattus. Teo eesmärk ei olnud sellest ise kasu saada varastades naise vara ja ise rikkamaks saada, et üüri maksta, peret toetada, vaid kõrvaldada liigkasuvõtja inimkonna hüvanguks, et Ivanova ei saaks inimesi enam petta. Lõpus saab peategelane siiski aru selle idee mõttetusest, tunnistab politseile ausalt kõik ära, asub vaimse taassünni teele- muudab väärtushinnangut. Raskolnikovile oli rahalise abi palumine alandav. Vaesus mõjutas teda palju, oli sunnitud ülikooli pooleli jätma, ei saanud üüri maksta ja see põhjustas talle lisaprobleeme, näiteks naine kelle üürnik ta oli, andis teistsugusest kokkuleppest olenemata Raskolnikovi politesisse, et saada üüriraha. Ta ei saanud toetada enda peret ning ta õde pidi minema raha vajadusest mehele, millest sai Raskolnikov häirivalt hilja teada,
väita, et informatsioon, mis serveeritakse on piisavalt selekteeritud, piisavalt praktiline eluks. Oletame siiski, et Eesti haridussüsteem annab meile silmaringi, kuid kas silmaring on see, mis teeb inimesest küpse kodaniku? Leian, et küpsuse üks tundemärke on samuti kogemused. Kool pakub ühekülgseid kogemusi : referaatide koostamine, mõningad etteasted ja veelgi mõned samas jäävad omandamata elulisemad kogemused, näiteks minu väärtushinnangut hulka kuulub inimeste vabatahe ja tolerantsus. Mulle näib, et näiteks vabatahtega antud süsteemis pole palju seost, samuti ei paku meile kool sallivust. Kuidas saakski kool õpetada meile kõike, eksole? Kõigel tulenevad piirid. Piirid,mis haridussüsteemis on meile ette antud, kuid samuti sisemisearengu piiritlejateks oleme me ise. Seega eluküpsuse tagab meile kool ühekülgselt, hoopis olulisemaks osaks eluküpselisusel on iga indiviidi isiklik tahe ja kogemused. Seega oleme
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
suhtumisega teistesse ja mitte eriti loov, siis selline ei saaks ealeski oma tööülesannetega hakkama. Miks too inimene hakkama ei saaks kuna müüja töö on olla täpselt vastand eelmainitule, muidu ei ole ka ostjaid, kui ei ole ostjaid, siis ei tule kasumit, kui ei tule kasumit, ei ole vaja tööd. Kõik asjad on omavahel seotud, aga eriti firmad, kus väärtused on vajalikud, et püsida. Kaubamaja koduleheküljel on ilusti välja toodud nende 6 väärtushinnangut : loovus, tahe, koostöö, ausus, usaldusväärsus ja hoolivus. Swedbank-il seevastu on ainult 3 väärtust välja kirjutatud : lihtne, avatud, hooliv. Kas alati peabki mingil organisatsioonil olema punasega paberile kirjutatult paika pandud väärtused - mõned kindlasti peavad, mõned ei. Kui mina lähen Kaubamajja kliendina, tahan ma vahel abi saada mõne asja leidmiseks või lihtsalt soovitust
Kirjandus oluline kasvatuses ja hariduses, adressaadiks on kodanik, eraisik. Erinevat tüüpi poeetikad: normatiivne poeetika Johann Christoph Gottschedi Critische Dichtkunst; deskriptiivne poeetika Gotthold Ephraim Lessingi Hamburgische Dramaturgie Klassika etümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor classicus: esmajärguline kirjanik Klassika antiikkirjandus Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima Klassikaline periood eri maades Romantism Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, eriti 19. saj tundeelu esiletõus; esteetiliste kategooriate ja zanrite segunemine, fragmentaarsus, grotesksus ja iroonia. Romantikud tunnetavad lõpliku ja lõpmatu vahelist vastuolu; taotlevad lõpmatust, igatsevad selle järele; huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu.
Nad saavutavad selle, luues: uhkust tööjuures ja neis endis. Kirge, et luua võrratu kliendi usaldus nende brändi vastu, ning teostus, mille tulemusel ergutada ja autasustada ülemaailmseid investoreid kõrgemate tulemuste eest. Nad toovad selle unistuse ellu, läbi unikaalse ülemaailmse ettevõtlikkuse jõu ja läbi nende silmapaistvate inimeste, kes töötavad koos ja igal pool. Nende töötajad elavad just nende 7 samade väärtushinnangut järgi, mis baseeruvad strateegial, mis on viinud Whirlpooli rahvusvaheliseks liidriks täna. Nende väärtushinnangud esitlevad kes nad on, nende klientidele, investoritele ja neile endile. See kuidas need esitlevad nende meeskonda, demonstreerib kuidas nad äri ajavad: õiget moodi. Austus Nad ehitavad töötajate kultuuri, kus kõigi arvamused, perspektiivid ja hinnangud on teretulnud ja hinnatud. Otsekohesus - Kiirtee on ainus tee, mida nad oma kliente teenindavatelt inimestelt
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik)
areng. Need mõtted on kirjas tervist edendavate lasteaedade missioonis ning 2015. aastaks peaks olema vähemalt 50% lastest võimalus käia tervist edendavas lasteaias. Praeguseks on liitunud või liitumas võrgustikuga ligi 100 lasteaeda üle Eesti (Varava, 2003). Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina ning ühtlasi peab see olema iga Tervist Edendava Lasteaia õppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut. Missiooni täitmine on võimalik järgides tervist edendava lasteaia mudelit, mis on alusek: - tervisedenduse strateegia väljatöötamisel; - tegevuse analüüsimisel ja laste tervise aspektist oluliste probleemide selgitamisel ning sobivate lahenduste leidmisel; - tervisedenduse planeerimisel ja elluviimisel asutuse ning paikkonna tasandil; - tervist edendava lasteaia põhimõtete tutvustamisel ja rakendamisel koolieelsetes
piitsutama pahesid. Barokk järkab renessansspoeetika traditsioone. Scaliger, Opitz. Valgustusaeg Kunst ja kirjandus on seotud kunstiväliste eesmärkidega. Erinevat tüüpi poeetikad. Lessing ja Gottsched. Romantism. Realism. Dickens, Tolstoi, Balzac. Naturalism. Zola, Vilde. Mis on klassika? Classicus kõrgemasse maksuklassi kuulub rooma kodanik. Klassika antiikkirjandus; teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla miski, mis jääb püsima. Klassikaline periood on eri maades romantism. Mis on zanrid, milleks neid vaja on? Kirjanduslikud zanrid kuuluvad kirjanduse kõige olulisemate klassifitseerimisvõimaluste hulka. Kasutades silmatorkavaid tunnuseid jaotatakse kirjanduslik materjal rühmadesse, mida on võimalik kirjeldada. Zanr on kogumõiste ja võimaldab süstematiseerimist. Mida mõistetakse luule all? Mille poolest erineb luule näidenditest ja eepikast?
kvaliteetsete terviseteenuste arendamist, mida saab pakkuda nii lasteaed kui paikkond. Koolieelses asutuses ja kodus pannakse paika eetiline alus ja põhilised suhtumised tervisesse, põhilised eluoskused ja sotsiaalne vastutus. Tervist edendava lasteaia ülesanne on sõnastatud missioonina, mis peab olema iga Tervist Edendava Lasteaia (TEL võrgustikku kuuluva lasteaia) lõppeesmärk ja peegeldama lasteasutuse väärtushinnangut: Liita kõigi koolieelses eas olevate lastega tegelevate või nende heaolu eest vastutavate täiskasvanute huvid ja eesmärgid lapse arengut ja tervist positiivselt mõjustavatele tegevustele ning nende tegevuste kaudu tagada laste parem vaimne, füüsiline ja sotsiaalne tervis. Missiooni täitmine on võimalik järgides tervist edendava lasteaia mudelit. Mudelis on esitatud
on teil ka võimalus kurjategijale valetada, sest vale informatsiooni edastamine võib päästa teie sõbra elu ning see võib olla ühiskonnale kasulikum kui teie sõbra surm. Seega võime öelda, et näiteks kantiaanliku moraalifilosoofia pooldajad mõistaksid valetamise alati hukka, kuid samas näiteks utilitaristid kaaluksid valetamisega seotud teo tagajärgi ning teatud olukordades oleks valetamine ka lubatud. Järelikult võime vaadelda valetamist kui sisemist väärtushinnangut, mistõttu tuleb alati olla aus, või siis jällegi keskenduda sündmuse tagajärgedele ning sellest lähtuvalt tegutseda nii, et keegi ei saaks kannatada või et enamusel oleks hea. Usun, et me ei saa mitte kunagi hakata üheselt ütlema, kas valetamine on õige või vale. Me saame öelda, et me ei tohi teistele halba teha ning seetõttu ka halva eesmärgi nimel valetada, kuid valetamine ei ole kunagi ühekülgne. Siinkohal ongi paslik öelda, et valetamine sõltub
Edaspidisele arengule omab eriti suurt tähtsust Julius Caesar Scaligeri (1484-1558) Poetices libri septem (1561) antiikkirjandus Ehkki erilise originaalsuseta ja eklektiline, on see teos väga Teat rahvuskirjanduse kõrgperiood rikas materjali osas. Klassikaline: Toetub antiiksete autorite autoriteedile väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis Scaligeri jaoks on luuletaja looja, tema teod teevad ta “teiseks jääb püsima jumalaks”. Poeesia on moraalselt kasulik. Klassikaline periood eri maades Romantism Barokk Erinevates rahvuskultuurides eri aegadel alates 18. saj lõpust, Jätkab renessansspoeetika traditsioone eriti 19. saj
vajadustest. Säilitustähtaja kehtestamisel arvestatakse dokumentide unikaalsust, kättesaadavust ning praktilist väärtust dokumentide tähtsust kolmandatele isikutele. Dokumendi säilitustähtaeg vastab dokumendisarjale kehtestatud säilitustähtajale, mis määratakse · aastates (7 aastat) · tähtajana, mis on seotud kindla sündmuse toimumisega · alatisena. Alatine säilitustähtaeg dokumentide loetelus kajastab asutuse väärtushinnangut ühe või teise dokumendiliigi säilitusväärtusele, kujunedes niiviisi arhiiviväärtuse andmise eeletapiks. Avalik arhiiv arvestab loetelus näidatud säilitustähtaegu hindamisotsuse tegemisel ning arhivaalide valikul alatisele säilitamisele. Avaliku arhiivi poolt arhiiviväärtuslikuks hinnatud arhivaale ei hävitata kunagi, vaid antakse kehtiva korra kohaselt avalikku arhiivi. Arhiivihalduse kergendamiseks on otstarbekas võimalikult piirata kasutatavate säilitustähtaegade arvu.
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas
Marco Vida de arte poetica, esimene renessansiaja katse anda süsteemset ülevaadet poeesia olemusest. Luuletaja vajab inspiratsiooni aga ka koolitust. Julius Caesar Scaligeri poetis libri septem, palju materjali, toetub antiikautoritele, erilise originaalsuseta. Luuletaja on looja! 23.Mis on klassika? Klassikaks nimetatakse antiikkirjandust või teatud rahvuskirjanduse kõrgperioodi. Klassikaline väljendab kõrget väärtushinnangut, võib olla midagi, mis on püsiv. 24.Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Kirjanduslik materjal jaotatakse teatud silmatorkavate tunnuste järgi kirjeldatavatesse rühmadesse - zanritesse. Samas on igal zanril oma traditsioon - ajalugu, taustsüsteem, mis võimaldavad teadmisi struktureerida. 25.Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Tavaliselt defineeritakse seda vastandades eepikale ja dramaatikale. See on poeedi elamuste
- 19./20. sajandi vahetus 20. sajand - Modernism, avangardism, Postmodernism Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- 1838) 16. Mis on klassika? - Tümoloogia: ld classicus: kõrgeimasse maksuklassi kuulub rooma kodanik, hiljem scriptor - classicus: esmajärguline kirjanik - Teatud rahvuskirjanduse kõrgperiood - Klassikaline: väljendab kõrget väärtushinnangut, on võib-olla midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. - Juhtnööri iseloomuga üldtunnustav tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses), reegel, norm - Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum. luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja
õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist väärtushinnangut. Materiaalse õigusriigi mõiste raames võib omakorda vahet teha kodanlik-liberaalsel ja sotsiaalsel õigusriigil. Kodanlik-liberaalne õigusriik on riik, kus olulisteks väärtusteks on põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Sotsiaalne õigusriik on riik, mille esmane eesmärk on jalule seada sotsiaalne õiglus. Ehk siis õigusriiki iseloomustavad formaalsed ja materiaalsed tunnused. Formaalsed:
Toote tunnused · Kvaliteet toote võime rahuldada tarbija vajadusi ja soove võimalikult täpselt. Kui see sisaldab ka mingeid lisasid mis tarbijat ei huvita, siis see ei tõsta kvaliteeti vaid võib hoopis halvendada. Oluline on kvaliteedi tase ja et toode oleks vastupidav ja suudaks oma funktsiooni täita võimalikult lihtsalt ja kaua. Nt kommid võivad head olla, aga kui neid on raske avada ning need on koledas pakendis, siis ei tõsta see väärtushinnangut · Lisad võimaldavad toodet eristada konkurentidest. Kuna need on kallid, siis on oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et
Seadust ei muuda. 2. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. 3. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. 4. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. 5. Sotsiaalsed normid. 6. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. 7. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. 8. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. 9. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima.(ringid,trennid,ühistud) 10. Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. 9.ÕIGUSNORMIDE LIIGID:Õigusnormid on riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid, mille iseloomustavaks tunnuseks on riigi võimalus tema rikkumise eest rakendada sundi. -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi 1
5) kannatanu on osaliselt kahju tekkimises süüdi: siis ei kõrvaldata õigusvastaseid tagajärgi, kuid ta saab nõuda riigilt rahalist hüvitist kahju hüvitamise nõude alusel selles osas, milles on kahju tekkimises süüdi avaliku võimu kandja, 6) kahju tekkimist poleks olnud võimalik vältida ka siis, kui haldusorgan oleks tegutsenud vajaliku hoolsusega. Siiski ei saa isik nõuda, et kohus kohustaks avaliku võimu kandjat lükkama ümber tema poolt avaldatud põhjendamatult halvustavat väärtushinnangut. Faktiväite korral saab nõuda alternatiivnõudena andmete ümberlükkamise ja andmete parandamise nõuet kahju hüvitamise nõude kõrval (3-3-1-44-06 p 13). 17. Mille poolest erineb haldustegevuse vastu suunatud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue õigusvastase haldustegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõudest? RVastS järgi on õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine primaarne kahju hüvitamise ees. Kahju
seltskonnast juhul, kui ei ole võimu, mis suudaks sisendada neisse kõigisse aukartust. Sest iga inimene ootab, et kaaslane väärtustaks teda sama palju, kui ta ise enda väärtuseks peab. Niipea aga kui ta märkab põlgust ja alavääristamist, püüab ta loomulikult, nii palju kui ta julgeb (millest täiesti piisab üksteise hävitamiseks, kuna nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Esimene kasutab vägivalda selleks, et teha endast teiste inimeste nende naiste, laste ja kariloomade valitsejad, teine selleks, et end kaitsta, kolmas sellise tühja-tähja
Sest tavaliselt on kõige olulisem tunnus mingi asja võrdsest jaotusest see, kui iga inimene on omaenda osaga rahul. Võrdsusest tingitud ebakindlus - võistlemine. Ebakindlusest tuleneb sõda. Niipea aga kui ta märkab põlgust ja alavääristamist, püüab ta loomulikult, nii palju kui ta julgeb (millest täiesti piisab üksteise hävitamiseks, kuna nende üle ei ole ühist võimu, mis hoiaks neid vagusi), pressida enda halvustajatelt neid kahjustades välja kõrgemat väärtushinnangut, ja teistelt selle eeskuju kaudu. Nii me leiame inimese loomuses kolm peamist põhjust tüliks. Esiteks olelusvõitlus, teiseks umbusaldamine, kolmandaks au. Esimene paneb teisi ründama kasu pärast, teine turvalisuse ja kolmas reputatsiooni pärast. Ilma ühiskondliku seisundita kehtib alati kõikide sõda kõigi vastu. Sellises sõjas pole midagi ebaõiglane. Sellest kõikide sõjast kõigi vastu järeldub samuti, et mitte ükski asi ei saa olla ebaõiglane
piiratava õiguse olemust ehk proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest. Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik, st. sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Proportsionaalsus ehk võrdelisus kitsamas tähenduses nõuab kaalumist. Kaalumine hõlmab kõik poolt ja vastu argumendid ning sisaldab lõppastmes väärtushinnangut - otsustamist ühe või teise lahenduse kasuks. 2.4.2. Võimude lahusus Võimude lahusus lähtub võimu dekontsentratsiooni vajadusest. Et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel: parlament annab seadusi, valitsus viib neid ellu ja kohtuvõim kontrollib valitsuse tegevuse seaduslikkust. Funktsionaalsele ja organisatoorsele võimude lahususele lisandub personaalse võimude lahususe nõue: ükski isik ei tohi täita
sõnad: kihistama; tee; maks; palk jne in consistents ühel ja samal sõnal on kõigi seltskonna asjatundjate hulgas ühes ja samas kontekstides erinev tähendus nt sõna ,,võõrandamatu" (PS) autorilt ei tohi õigusi võõrandada - ÄRA VÕTTA; iseseisvus on võõrandamatu EI TOHI ÄRA ANDA (adresseeritud teistele, nt Läti) Õigusmõiste võib olla määratlemata olles ebatäpne või olles evaluatiivselt (väärtuseliselt; eeldab väärtushinnangut) avatud. Näiteks: § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Mis on teadus? Mis on kunst? (raske määratleda) Kuidas tõlgendada? Savigny teosest inspireeritud kataloogid jne Argumendid võib liigitada (,,väline õigustamine"): - Lingvistilised argumendid: - Semantilised normilauses sisalduva põhineva tähenduse mõtestamine Näiteks: § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt.
on raske saavutada kooskõlastatud väärtuste laia baasi. Nendest tähelepanekutest lähtuvalt väidetakse, et ühiskonnas eksisteerib valitsev ettekujutus väärtustest. Ja see on kirjas eelkõige põhiseaduses. Siit ka küsimus kas PS aegunud. Väärtuste järele küsimist seostatakse põhiseaduse ja põhiõigustega. Laiapõhjalist väärtuste alust on raske välja pakkuda. Ühe inimese väärtushinnangutest jääb väheks, sest vaja on valitsevat väärtushinnangut – neid võib leida põhiseadusest. Põhiseaduses olevad väärtushinnangud on imperatiivse iseloomuga, sest need sisalduvad põhiseaduses – põhiseadus on kirjasolev mastaap, mis tähendab otsustamise juures tuge, millele viidata ja millega ennast siduda. Aeg ja ruum muutuvad ning väärtused koos nendega. Seega ei vasta põhiseaduses olevad väärtused täielikult tegelikkusele – pidevalt tuleb küsida, kas mingi väärtus on endiselt kehtiv või juba aegunud
ega moonuta piiratava õiguse olemust ehk on proportsionaalne (§ 11 lause 2). Proportsionaalsuse ehk võrdelisuse põhimõte koosneb kolmest astmest. Iga üksikisiku vabadussfääri kitsendav abinõu peab olema sobiv seatud eesmärgi saavutamiseks, vajalik, st sama mõjusatest vahenditest vabadust vähim kitsendav, ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Proportsionaalsus kitsamas tähenduses nõuab kaalumist. Kaalumine hõlmab kõiki poolt ja vastu argumente ning sisaldab lõppastmes väärtushinnangut - otsustamist ühe või teise lahenduse kasuks. 2. Võimude lahusus. Võimude lahusus lähtub võimu dekontsentratsiooni vajadusest - et ühe organi kätte ei koonduks liiga palju võimu, jagatakse võimu funktsioonid erinevate riigiorganite vahel; välistab riigivõimu omavoli (§ 13 lg 3). 3. Õiguskindlus. Õiguskindlus hõlmab kaks elementi: definiitsuse (määratletavuse) ja usalduskaitse põhimõtte. Kaitseb