Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Terves kehas, terve vaim". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
terves, kehalist, istud, töövõime, paraneb, selgem, igat, tervem, terved, treenid, kipub, kooliaasta, muutud, loiuks, vastupidine, suvise, kiireneb, kehaliste, kehaliselt, treenitud, kehaehitus, kehahoiak, osavad, kehakultuur, voolamist, verevarustus, rakud, kondid, pehmed, väsinud, tegelev, ajust, puhata, vanusest, karastamine, saladusLiikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida
Referaat Liikumise tähtsus tervisele Sisukord 1 Tervis kui kogu elu alus 1.1 Liikumise mõju organismile 2 Liikumine- tervislik eluviis 2.1 Füüsiline tegevus 2.2 Tervist tagavad spordialad 3 Kasutatud kirjandus 1 Tervis kui kogu elu alus Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulk ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid.
Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
koormus. Olen lugenud, et süda vajab igapäev 40 minutit füüsilist koormust ja see aitab olla inimesel terve. Olen ise pea terve elu spordiga tegelenud ja ma ei saa öelda, et sport pole tervisele hea. Minu arvates on on vaja igal inimesel liigutada end kasvõi mõnikümmend minutit, minna töölt jala koju, jala poodi või mis iganes. Sport on minul aidanud väga head füüsilist vormi hoida ja seetõttu olen ma ka väga harva haige. Luud on terved ja tugevad. Tavaliselt teen ma igapäev kuni 2h trenni, mis on väga hea. Peale trenni on küll väsimus peal kuid see on hea. Sport on suur osa minu vabast ajast. Mul on sõpradele ja perele üsna vähe aega. Olen enamuse aja kas jõusaalis või jalgapalliplatsil. Tean väga palju noori inimesi kes ei tee oma vaba ajaga mitte midagi. Istuvad arvutis või vaatavad niisama telefoni. Minu arust see ei ole väga mõistlik ajaviide ega ka tervisele hea
Miks on kehaline aktiivsus kasulik ja vajalik? Nagu eespool mainitud,siis kehaline aktiivsus omab tähtsat rolli inimese hea tervisliku seisundi juures. Piisaval kogusel kehalisel aktiivsusel on mõjutoime järgnevatele: · Kõrgenenud vererõhk · Liigne kehakaal, rasvumine · Mõne vähitüübi risk · Depressioon Kuidas mõjutab kehaline aktiivsus organismi? Mõju südamele ja veresoonkonnale Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki
liikumiskombinatsioonide sooritamist, mille käigus haaratakse tegevusse suur osa lihaskonnast ning energiatootmine kulgeb hapniku osalusel. Aeroobika on universaalne treenimisviis, mis võimaldab valida paljude erinevate stiilide vahel ning pakkuda sobivat treeningut nii algajale kui ka edasijõudnule, nii tantsulist liikumist armastavale kui ka tugevat lihastreeningut eelistavale harrastajale. Aeroobikatreeninguga on võimalik parandada oma kehalist vormi, st • tõsta lihastoonust; • reguleerida kehakaalu (kaalus allavõtmine); • maandada stressi, lõdvestuda; • suurendada üldist vastupanuvõimet; • parandada energiakulutusvõimet. Treeningtundides osalejad on tavaliselt väga erinevad oma vanuse ja füüsilise ettevalmistuse poolest. Enamik neist vajab võimalikult mitmekülgsemat liikumist südame-veresoonkonna arendamiseks ning lihaste ja liigeste töövõime parandamiseks
südamesse on raskendatud ja veenisisene rõhk tõuseb. Hormoonide mõjul on veeniseinte lihaskiht nõrgenenud ning selle tulemusena võivad tekkida veenilaiendid jalgadel, suguelunditel ja päraku piirkonnas. Raseduse lõpu poole surub raske emakas selili lamades alumisele õõnesveenile ja veri ei pääse südamesse. Sellest tingituna võib enesetunne järsult halveneda. Võib tekkida nõrkustunne, pearinglus, kõrvade kohisemine ja isegi teadvuse kaotus. Enesetunne paraneb mõne minuti jooksul pärast külili keeramist. 4 HINGAMINE. Raseduse ajal on vaja rohkem hapnikku, et tagada lapsele normaalne areng ja kasv. Sellepärast suureneb hingamissagedus. Raseduse lõpus lükkab kasvav emakas vahelihase ülespoole ja kopsud ei saa sissehingamisel enam nii palju laieneda kui varem. See tähendab, et ei saa korraga nii palju õhku sisse hingata kui vaja oleks ja võib juba kergel pingutusel hingeldus tekkida. NEERUD
Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis tegevuseks, ta on stressisituatsioonis, kuid harva järgneb sellele kehaline tegevus. Stress inimese kehas jääb enamal juhtudel lahendamata, mis põhjustabki tervisehäireid. Kehaline aktiivsus
Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise. Toiduenergia ja energiakulu peavad tasakaalus olema, et kehakaalu normis hoida. Peale kalorite hulga tuleb ka jälgida, millest toit koosneb. Igal ainel oma tähtsus ja erinevaid aineid tuleb manustada nii, et need oleksid tasakaalus. Süsivesikud ja rasvad on energiaallikad, valgud on organismi nn ehitusmaterjaliks, vitamiinid, mineraalid, ja mikroelemendid mõjutavad meie ainevahetust, vedelik transpordib aineid organismis ja omab
Kursusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, milline täpselt on kehalise aktiivsuse, täpsemalt kehalise kasvatuse tunni mõju organismile, seda nii füüsilise kui vaimse tervise seisukohalt. Sõnastati uurimisküsimus, kuidas mõjutab kehalise kasvatuse tund Pärnu Koidula Gümnaasiumi G1BK1 klassi tüdukute meeleolu ja enesetunnet? Püstitati hüpotees, et kehaline aktiivsus tõstab meeleolu ja õpilaste enesetunne pärast kehalise kasvatuse tundi paraneb. Motiiviks oli põhjendada kehalise kasvatuse tunni vajalikkust kooli õppeprogrammis. Töö tegemisel raskusi ette ei tulnud, kuna materjali jagus ning nende lugemine ning uurimine oli huvitav. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist, millest esimene käsitleb kehalise aktiivsusega seotud kirjandust; teises peatükis kirjeldatakse küsitluse metoodikat ja valimit; kolmas peatükk on küsitluse analüüs ja tulemused.
Spordi kasu Peale kehapuhtuse eest hoolitsemise kuuluvad tervisliku ja kultuurse eluviisi juurde ka sportimine ja kehalised harjutused. Kehakultuur on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema Kehakultuur ja sport sobivad igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline
mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutuste le, stressiolukord adele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku. Paraneb organismi verevarustus ja tugevneb
(Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs)
11 kehasse ning üsna tõenäoliselt aitab ka neid, kes tegelevad vigastusest taastumisega. Vigastatud inimene saab Pilatese abil endale kiireks paranemiseks eesmärke seada. "Ma käisin Joseph Pilatese juures baleriinina, kui olin pahkluud vigastanud. Ma olin skeptiline, kui ta mulle ütles, et mu pahkluu paraneb vaid viie seansiga, aga harjutused mõjusid." (Adamany, Loigerot 2004) on Pilatese meisterõpetaja maininud "Jõud Pilatesest" eessõnas. 12 2.2 Alexander'i tehnikast lähtuvalt Teine suurkuju, kelle kehatöö printsiipe tasub vigastuste puhul uurida, oli Frederick
Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus, ka teiste elundite mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamissüsteemi kui ka südame funktsionaalses ja vereringesüsteemi talitlust. Veelgi enam, lihaste tööga kaasneb suurem soojuse aktiivsuses teke, mistõttu tuleb normaalse kehatemperatuuri säilitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni süsteemi talitlus. Inimese kehaline töövõime langeb oluliselt, kui kas või ühe nimetatud elundkonna talitlust ei õnnestu mingil põhjusel piisa- valt hästi kooskõlastada teiste süsteemide toimimisega. Inimese organism toimib ühtse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse kooskõlastamise ja koordineerimise järele ei kaasne üksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaa-
muutused kasutamata jäänud lihaskoes. Kuna lihaskond hõlmab keskelt võetuna 40% keha massist, siis avalduvad muutused lihaskoes ainevahetuse üldises tasemes ja kulgemises. Peamised terviseprobleemid, mis tulenevad kehalisest inaktiivsusest on: · ülekaalulisus · südamehaigused · kõrge vererõhk · valud liigestes · stress · depressioon ja ärevus. Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt
Otsesed meetodid: Maksimaalne koormuskatse veloerogomeetril või liikurrajal koos väljahingatava õhu analüüsimisega Kaudsed: Wattmax test, Helisignaalidega dikteeritava rütmiga 20- meetriste lõikude vastupidavus-süstikjooks ehk PACER- jooks, Hoosier´i vastupidavusjooks 6-17 aastastele lastele ja noorukitele, Kolme minuti vastupidavusjooks koolieelikutele, 1000 m jooks, Ühe miili (= 1609,35 m) kõnd/jooks, Cooperi 12 minuti jooks, PWC 170 = kehaline töövõime SLS 170 lööki minutis) Lihasjõu mõõtmise meetodid · Istessetõusud ja modifitseeritud istesse tõusud · Ülakeha tõsted selililamangust · Paigalt kaugushüpe, kolmikhüpe, üleshüpe · Kätekõverdused toenglamangus · Rippes kätekõverdused kangil · Ripe kangil kõverdatud kätega · 150 grammise liivakoti vise parema ja vasaku käega · Fantoomtoolil istumine
.................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on;
ainevahetusprotsesse. Kiireneb vere-lümfi ja koevedelike liikumine. Lisaks arteriaalse vereringe kiirenemisele suureneb ka venoosse vere äravool. Suure hulga varukapillaaride avamine parandab vereringe häirete korral märgatavalt südame tööd. · Mehhaaniline mõju nahk soojeneb, tõuseb masseeritava kehapiirkonna temperatuur, mehhaaniliselt eemaldatakse naha surnud rakud, paranevad naha ainevahetusprotsessid. · Psühholoogiline mõju paraneb enesetunne, tõuseb enesekindlus, tasakaalustub vaimne seisund, sõltub humoraalsest toimest (st. vabanenud heaolu hormoonide hulgast). Massaazi mõjul suureneb hemoglobiini ja erütrotsüütide hulk veres, paraneb organismi gaasi ja valguvahetus, samuti suureneb uriini eritus! Massaazi näidustused: · Vedelike ja jääkainete kogunemine organismi · Pingepeavalud · Naha probleemid (kortsude tekkimine, naha kuivus) · Imuunsüsteemi nõrkus · Väsimus
Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panustada
Huangdi Neijing peatükk 17 käsitleb välise patogeense energia organismi sissetungimisega tekkivaid unenägusid. Sellest võime lugeda, kuidas hiina arstid paar aastatuhat tagasi unenägusid tõlgendasid. Sama teose 80. peatükk käsitleb organite qi tühjusega tekkivaid unenägusid. Kuidas hoida tervist Inimese tervis sõltub iseendast, mitte arstist. Et laps kasvaks terve, on oluline päevareziim, õigeaegne korrapärane toitumine ja magamine. Puhkus peab olema selline, mis soodustab kehalist ja vaimset arengut. Iga inimene peab päevas tegema vähemalt 0,5 tundi sporti. Töö-ja õppimisruumides peab olema värske õhk. See aitab vältida paljude haiguste levikut. Oluline on puhtus, käte pesemine enne sööki. TOIT. Toitained peavad olema värsked, kasulikud on salatid, vajalikud porgand, tomat, kurk. Hea on, kui need on Eestis kasvatatud, neid aineid omastab organism paremini. Oluline on toidu vaheldus, et organism saaks kõiki vajalikke toitaineid
domineerivaks ja kollektiivne mõtlemine jäi tahaplaanile. 17 saj. alguses algas teaduslik revolutsioon, hakkas arenema teaduslik meditsiin, haigestumise selgitused muutusid orgaaniliseks ja füsioloogiliseks. Psühholoogiline seletus jäi, aga oli seda kasutati vähesel määral. Rene Descartes (1596-1650). Oletas, et vaim ja keha on omavahel lahutatud kuid tõi sisse võimaluse nende piiratud koostööst. "Kuidas võib mõte, millel ei ole füüsilisi omadusi, põhjustada kehalist reaktsiooni?" Materiaalne ja mittemateriaalne osa, dualism. Ta pidas neid omavahel sõltumatuteks. Arvas, et loomadel hinge ei ole. Arvas, et vaim jätab keha surma hetkel. Selle tõttu lubas kirik sooritada lahkamist. Arvas, et käbikehas(?) asub üks keskus mis ühendab keha ja vaimu. Sel ajastul oli veel selline käsitlus, et keha nähti masinana. 18. saj. Hakati tegelema üha rohkem bakteritega, hakati neid uurima rohkem. Uurima ka keskkonna mõju
Jooga ei ole mõeldud mingi konkreetse organi seisundi parandamiseks, vaid kogu organismile üldiselt. Võttes sisse vastavad poosid ning sooritades hingamisharjutusi toimub kogu keha massaaz ning vereringluse parandus, mis normeerib kogu organismi töö. Jooga mõjub hästi kõikidele organismis toimuvatele protsessidele, kõrvaldab võimalikud haiguse põhjused ning aitab alati püsida toonuses. Jooga abil võib pidevalt täiustada füüsilist keha kuni lõpmatuseni. Iga harjutusega paraneb vastupidavus ja paindlikkus. Töötab iga lihas kehal, kaovad liigsed kilod ning kujuneb välja lihasmass kui teras, mis hoiab keha vanaduseni. Jooga mõjub ka inimese emotsionaalsele elule. Ta on heaks ravimiks depressioonide vastu, aitab üle saada üleliigsest agressioonist, kõrvaldab inimeses kõik negatiivsed tunded. Joogaga tegelemine toob elurõõmu, aitab saavutada hingelist tasakaalu. Jooga mõjub väga hästi loominguliste võimete arendamisele.
Ma müün tervist. Ma isiklikult tahan, et kõik teeniksid head raha. Tuleb meeles pidada, kui sul pole tervist, pole sul millega seda raha nautida. Mis on lämmastikmonooksiid, mida ta teeb? Mina nimetan lämmastikmonooksiidi elu molekuliks, sest ilma lämmastikmonooksiidita ei 1 saa elu olemas olla. Lämmastikmonooksiid on seotud keha iga funktsiooniga. Täna hommikul oli arstidele kahetunnine loeng. Terves maailmas on lämmastikmonooksiidi molekul kõige läbiuuritum molekul. Enamikul arstidel on lämmastikmonooksiidist mingisugune ettekujutus olemas, aga nad ei tea mida lämmastikmonooksiid annab, kuna enamikul arstidel on väljaõpe haiguste ravimiseks. Hiinas makstakse arstidele niikaua, kui nende patsiendid on terved. Kui patsient haigeks jääb, siis arst raha ei saa. Eks ole see päris hea süsteem? Kujutage ette, kui arstid on need kes soodustavad "terve olemist". Ma arvan, et läheb aega,
6 Arvud ja paradoksid Seljavalu on muutunud tänases maailmas, eelkõige Läänes, epideemiliseks nähtuseks. Pole võimalik välja tuua täpsemaid arve seljavalu käes kannatajate kohta, kuna tihti selle vaegusega arsti juurde ei pöörduta paljud naeratavad ja kannatavad valu ära. Järgnevalt mõningaid faktilisi hinnangud ja paradokse, mida kogusime seljavalu kohta: seljavalu on haiguste ja töövõime kaotamise põhjuseks sagedamini kui gripp või muud külmetushaigused; nimmevalud esinevad eluea jooksul 60-80% elanikkonnast, neist alajäsemetesse kiirguvaid valusid 40-50%-l; Arstiga on konsulteerinud 40-60% nimmevaludega inimestest ja haiglaravil on olnud kuni 5% (Skandinaavias läbiviidud uuring); USA-s kokku kulutatakse nimmevalude ravile aastas 5 miljardit dollarit; Eestis tehakse tervishoiukulutusi ühele seljavaluga inimesele umbes 1 milj
on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Sporditeaduslikud uurimused on näidanud, et väsimus pikaajalisel kehalisel pingutusel (näiteks pallimäng, aeroobika- ja jõutreening, tervisejooks, rattasõit) tuleneb vedelikukaotusest (higistamine), organismi süsivesikute varude vähenemisest ja elektrolüütide (K+, Na+ ja Cl+ ioonid) disbalansist. Eriti on need nähud võimendunud soojas-kuumas keskkonnas treenides. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%. Kaotatud vedeliku ja elektrolüüte mitte asendades võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ning keha temperatuuri tõus. Seega on äärmiselt oluline vältida vedeliku kaotust ning õigeaegselt tarbida spordijooke. Apteegid ja sporditarvete poed pakuvad praegu piisavalt hea valiku spordijooke (Extran, Gatorade, Isostar) mis, imenduvad kiiremini seedetraktis kui paljas vesi ning seeläbi
Veel on väga oluline roll inimese kehas raual, mis aitab toota nii erütrotsüüte kui ka hemoglbiini, mis on vajalik hapniku trantsportimiseks kehas. Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja vitamiine, siis võib langeda ka vastupanuvõime haiguste suhtes. · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine. Tavalisel meessoost isikul on vaja 2 - 2,5 liitrit vett ööpäevas. On aga sportlasi, kelle ööpäevane vedelikuvajadus on kuni 12 liitrit. Veekaotus kahjustab oluliselt kehalist suutlikust, sellest tulenevalt on treeningu (võimalusel ka võistluse) ajal vaja pidevalt tarbida vett, et taastada kaotatud vedelikke. 2.Süsivesikud 2.1 Tähtsus organismile Süsivesikud ehk sahhariidid on ülimalt olulised, kuna nad on inimese tähtsaimaks energiaallikaks. Enamik rakke on täielikus sõltuvuses süsivesikute kättesaadavusest (nt. närvirakud). Sahhariidid muundatakse kehas peamiselt glükoosiks, mis omakorda lihastes sünteesitakse glükogeeniks ning seal ladestatakse
Selles, et stress avaldab mõjub otseselt immuunsussüsteemile, vähendades võimet hävitada ründavaid viiruseid ja baktereid, ei kahtle vist enam keegi. Stress päästab valla erinevaid hormoone, et tekitada lisaenergiat. Kahe hormooni, adrenaliini ja kortisooni, üleliigsus mõjutavad aga immuunsussüsteemi pärssivalt. Meie psüühilis-emotsionaalne seisund mõjutab ka endokriinsüsteemi. Hormoonid liiguvad edasi-tagasi nagu voolavad kemikaalid, mõjutades meie kehalist aktiivsust, käitumist, tundeid ja emotsioone. Sisesekretsiooninäärmed, mis moodustavad terve omaette süsteemi, mõjutavad vastastikku üksteist ja sõltuvad üheskoos ajuripatsist. Aju, immuunsussüsteemi ja närvirakkude poolt eristatud neuropeptiidid kannavad meie hirmud, mured, unistused ja lootused igasse keha nurka, olles ühenduslüliks meie taju ja mõtte, aju ja hormoonierituse, elundite ja rakutegevuse vahel. Kindlasti ei saa kõrvale jätta keskkonda haiguste põhjustajana
Vastupidavusharjutused tugevdavad südamelihast, parandavad vereringet ja kiirendavad ainevahetust, mis on kõige laiemas mõistes hea enesetunde aluseks. Liikumisel varustab 4 Tervisekäitumise muutmise projekt süda ja veresoonkond kõiki lihaseid ja elundeid hapniku ja toitainetega märksa aktiivsemalt kui rahuolekus, tänu sellele paraneb elundite töö ja väljutatakse kiiremini jääkprodukte. Algusfaas 21.04 25.04.2010 kolmapäev neljapäev reede laupäev pühapäev 9.00-11.00 raamatukogus 10.00- 12.00 8.00-8.50 8.00- 10.00 10.00 17.00 13.15-16.30
TANTS!! See algab kui teadlik protsess, kui sa õpid oma mõtteid väljendama, kasutades keha ja liigutusi. Kui see on selge, siis saad hakata oma emotsioone väljendama alateadlikult. Peagi kaotab tants oma füüsilise olemuse .. muutub su sisemise mina projektsiooniks.. mängima hakkavad emotsioonid. 5 Miks tants on hea? Tants on üks kehalise liikumise vorme, mis hävitab kehast stressihormoone, täiustab kehalist vormi, parandab tervist ja suurendab erksust. Tants parandab märgatavalt ka rühti ja arendab koordinatsiooni, paraneb rütmitunnetus. Kuna tantsu juures on oluline hea ja õige muusika, siis mõjutab see ka meeleolu, vabastab loovust ja tekitab paremat enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Kuna me elame suhteliselt mürgises keskkonnas (palju stressi, õhus hõljuv vingugaas, alkohol jne.), siis peame hea tervise nimel üritama organismi turgutada ja puhastada. Tants parandab
Spordi mõju tervisele Tervisespordis avaldab vastupidavustreening organismile väga positiivset mõju. Tugevnevad meie kehaline töövõime ja psüühiline seisund, me muutume märksa tervemaks ja oleme harvem haige. Viimastel aastatel on tervisesport kujunenud ka justkui taastusravi liigiks, vastupidavuse treening aitab haigusi ennetada ja kiirendab paranemist. Regulaarne liikumisharrastus parandab oluliselt meie meeleolu, oleme sagedamini heas tujus ja harvem stressis. Hingamissüsteem varustab organismi vajaliku hapnikuga, seedesüsteem toitainete, vedeliku, vitamiinide ja mineralaainetega
annaabi.ee 
