Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Terry Pratchett". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pratchett, sarja, liinid, terry, sergei, senisest, võlur, väljatöötamise, eutanaasia, pooldajaid, carpet, wings, good, nice, prophecies, agnesR.R. Tolkien "Alaizabel Cray painaja" Chris Wooding "Soovileht" Eoin Clofer "Lõpetamata lood" J.R.R. Tolkien "Rändavate pükste õeskond" Ann Brashares "Mustad harmed" Sam Enthoven "Apelsiinitüdruk" Jostein Gaarder "Golemi silm" Jonathan Stroud "Ptolemaiose väravad" Jonathan Stroud "Operatsioon punane jeeriko" Joshua Mowll "Nii ma nüüd elan" Meg Rosoff "Ah sa pagan" Christine Nostlinger "Pöörane" Cathy Cassady "Ingveri präänik" Cathy Cassady "Kübaratäis taevast" Terry Pratchett "Kokkutulek" Jenny Carrol "Nõialaps" Celia Rees "Nägijanaine" Celia Rees "Pärast kaheksat" Meg Cabot "Printsess Mia" Meg Cabot "Printsess pidutseb" Meg Cabot Aasta 2005: "Rööv" Andreas Schlüter "Eragon" Christopher Paolin "Julia mängib Juliat" Juta Treiber "Lapsehoidjad" Melissa de La Cruz "Apelsinitüdruk" Jostein Gaarder "Soovileht" Eoin Colfer "Vaigust Kiiker" Philip Pullman "Kübaratäis taevast" Terry Pratchett "Kokkutulek" Jenny Carrol "Nõialaps" Celia Rees
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias.
PALDISKI GÜMNAASIUM TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD UURIMISTÖÖ Andrei Sorokin 12 Õ klass Juhendaja: Eve Muru Paldiski 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldj
Karl Ristikivi (1912-1977) Pagulaskirjanik Lasteraamatud, romaanid Looming „Hingede öö“ 1953 Kurt Vonnegut (1922-2007) Ulmekirjandus (üsmbolism) „Tšempionide eine“ 1973 „Tapamaja, korpus viis“ 1969 Imažism Levis Ameerikas ja Inglismaal 1909-1917 Täielik vormivabadus E.A. Poe Sergei Jessenin 1895-1925 1916 aastast moeluuletaja Idüll, kodumaa, sentimentaalsus 1919 1921 tuli tema ellu naine, ameerika tantsija Isadora Duncan Biitnikud (1950. Aastad) On subkultuursesse biitnike põlvkonda kuuluv isik. Beat (rütm, löök), beated down, beat to his socks-> on the beat (hingekosutav) Biitnik- stereotüüp boheemlastest, kes kirjutavad igavat luulet ja mängivad bongosid
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Vadstena),"Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") Ajaloofilosoofiline sari: Kroonikate triloogia "Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) Biograafiate triloogia "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967) Põimingute triloogia "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng" (1972) Triloogiate vahel ilmusid samasse sarja kuuluvad antiutoopia "Imede saar" (1964, Eestis avaldatud Loomingu Raamatukogu sarjas, 1966 nr. 27-30) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976), mis lõpetab ajaloofilosoofilise sarja. Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor. Postuumselt avaldatud kogu "Viimne
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest"
Joonissarja tegevus toimub väljamõeldud linnas nimega Springfield. Sari näitab lähemalt inimesi, Ameerika kultuuri, rahvast tervikuna, ning televisiooni ennast. https://www.youtube.com/watch?v=AB7VF980cEA "Käsna-Kalle Kantpüks" "Käsna-Kalle Kantpüks" on Ameerika Ühendriikide Emmy auhinna võitnud joonissari, mille autor on merebioloog Stephen Hillenburg. Seriaali tootmine algas 1999 aastatel Nickelodeon Animation Studiosi poolt. Eestis näitab sarja TV3. Eestikeelset teksti loeb Ardo Ran Varres. Joonissarja peategelaseks on Bikini atolli merealuse linna Bikiini Põhja elanik kollane merekäsn Käsna-Kalle Kantpüks (SpongeBob SquarePants). Ta elab koos lemmiklooma teo Garyga ananassi majakeses ning töötab kiirtoidurestoranis krabiburgeri valmistajana. Käsna-Kalle naabriteks on kivi all elav roosa, laisk, ülekaaluline ja lihtsameelne meritäht Patrick (Patrick Star) ja pessimistlik kalmaar Kalmer (Squidward Tentacles), kellega
Tolstoid ei huvitanud, mis seisusest on inimene või mis elukombed tal on, Tolstoi suhtles igaühega vabalt. Samuti oli Tolstoi töökas, mida eraldi mainib Repin. Repin jälgis kuidas Tolstoi tegi väsimatult tööd kuni õhtuni. Ta kiitis Tolstoi vastupidavust ja püüdlikust ning maalis temast ka pildi ,,Tolstoi Kündmas". Tolstoi sundimatutest vestlustest kirjutas Vinogradov ja Veressajev. Tolstoi lahkusest kirjutas Sergejenko ja Kuzminskaja. Sergei tööle pühendumusest kirjutas Pasternak ja Tolstoi öeldud tsitaate ning tema suhtumist kõigesse ja kõigisse tõi välja Goldenweiser oma katkenditest. Tsitaadid: · ,,See on ju lihtsa inimese eriline kõlbeline seisund. Ta rahuneb, toibub, kahetseb paljusid vigu; selle aja sees ärkavad kõik tema vaimu- ja hingejõud ning on nõrgale tahtele ja saamatusele heaks ravimiks." Lk 24
Arvo Pärt Sündinud 11. septembril 1935 Paides. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeel
rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568)
Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara, kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest"
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene Eestis nii heast kui ka halvast küljes
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. PIANIST Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias.
liigiks:süvapsühholoogiline romaan, filosoofilisus-intellektuaalne romaan, absurdiromaan, allegoorilis- sümbolistlik romaan, eksistentsiaslik romaan, sürrealistlik romaan, uus romaan, maagilis- realislik romaan.Kahekümnenda sajandi draama- Modernistliku draama alusepanijaks võib pidada itaalia kirjanikku Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus
Varased teated eesti muusikakultuuris Esimesed teated u 1200a taani kroonika ,,Gesta Danorum" ja Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. 13.saj toodi siia euroopalik muusikakultuur, levis siia kirikutes ja kloostrites ning nende koolides. Toodi ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Hakati ehitama oreleid kirikutesse. Tallinnas on 1341.a ametis olnud linnaorganist. Dominiiklaste ordu jutlustamine rahvahulgas. Eestlaste muistne usk seguneslaulukultuur segunes ristiusuga. Linnamuusikud koondusid oma tsunftidesse, tegutsesid 15.sajandist. Neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sh perekondlikel üritustel. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520 reformatsioon, suured muutused kirikus ja koolis. Eestisse jõudis ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale osapoolele oli omane haridus ja kirikulaul. Tartus tegeles hariduse eden
peategelases Henn Ahases äratuntav kirjanik ise. "Nimed marmortahvlil" teine osa ilmus 1935. aastal ajalehe Uus Eesti veergudel järjejutuna. Viimistletud kolmeosalise romaanina anti see välja 1936. aastal Tartus Eesti Kirjastuse Kooperatiivi poolt. Originaaltrükis oli 539 lehekülge. Teose kordustrükid on välja andnud 1942 Tallinnas Eesti Kirjastus, 1947 Vadstenas kirjastus Orto, 2003 Tallinnas kirjastus Leksiko ja 2005 Madridis Mediasat Group. Viimane väljaanne kuulub sarja "Eesti Päevalehe raamat" ja Eestis levitas seda Eesti Päevaleht. Mais 1937 autasustati Albert Kivikat romaani "Nimed marmortahvlil" eest riikliku kirjanduspreemiaga. Elades paguluses Rootsis, jätkas Albert Kivikas romaanile "Nimed marmortahvlil" järgede kirjutamist. 13 "Nimed marmortahvlil II" keskendub tagalaelule Vabadussõja aastatel. Vabatahtlike
SISSEJUHATUS Arvo Pärt on tuntuim eesti muusik, kelle nime teatakse pea üle kogu maa. Ta on väga andekas ja omanäoline helilooja, kes on pärjatud paljude rahvusvaheliste aunimetuste ja auhindadega. Lisaks kontsertitele ja muusikapaladele on ta muusikat kirjutanud ka filmidele, tantsu-ja teatrietendustele. Arvo Pärt ei ole lihtsalt tavaline helilooja vaid ka uue muusikastiili ehk tintinnabuli-stiili looja. Selles stiilis on läbivalt kuuldav põhikolmkõla ning vaikust ja järelkaja kasutatakse muusikaliste elementidena. See on muusikaliste vahenditega väljendatav eluhoiak, kus valitsevad tasakaal ja taktitunne. 1. ARVO PÄRT Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935 Paides. Ta on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Eelkõige on ta tuntud isikupärase kompositsioonitehnika, niinimetatud tintinnabuli- tehnika poolest. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. 1.1 Arvo Pärd
meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna. Nagu ta intervjuus siinkirjutajale rääkis, 6 oli tal teemast tingituna tuntavaid raskusi töö kaitsmisel. Käesolevaks ajaks ei ole sellest tööst säilinud ühtki eksemplari. V. Ojakääru 1966. aastal ilmunud “Džässmuusika” andis küll esimese eestikeelse džässi ajalugu käsitleva raamatuna tänuväärse ülevaate kogu selle muusikažanri senisest arengust (loomulikult läbi nõukoguliku prisma), kuid eesti džässile oli seal pühendatud vähem kui kaks lehekülge. Järgmiseks katseks seda temaatikat käsitleda on Jüri Maimiku 1969. aastal kirju- tatud Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöö “Tallinna estraadiorkestritest minevikus ja tänapäeval”. Nii U. Loobi kui J. Maimiku tööde puhul tuleb arvestada kõigepealt diplomi- tööde piiratud mahu ja uurija väheste kogemustega, aga eelkõige siiski kirjutamise ajaga –
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
Sisukord. I Sissejuhatus II Noorusaastad III Eraelu IV Karjäär V Kokkuvõte VI Kasutatud kirjandus Andrew Lloyd Webber, alates 1997 aastast lord Lloyd -Webber, Sydmontoni parun, on kindlasti üks XX sajandi juhtivaid heliloojaid. Tema tippteosed, nagu Jesus Christ Superstar, Evita, Cats, Starlight Express, Sounset Boulevar jne.on oluliselt mõjutanud muusikamaailma ja teinud muusikateatri hoopis teistsuguste kirgede ja lugude mängumaaks, kui seda või soodata varem I Sissejuhatus Lloyd Webberi ülemaailmne kuulsus põhineb tema rockooperitel (mida ta ise nimetab muusikalideks), mida aastakümnete kaupa mängitakse nii West Endil kui ka Broadway l. Ta on siiamaani kirjutanud 13 muusikali, laulutsükleid, muusikat kahele filmile ja ühe ladinakeelse reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja eluaegne lord. Tema muusika on pälvi
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomingu eriliseks enamik kirjanikke oli
Tema vanemad lootsid, et temast saab advokaat, seepärast õppis ta 19011905 Peterburi ülikoolis juurat, õppides samal ajal (algul iseseisvalt) muusikat. Advokaati temast ei saanud, sest huvi muusika vastu oli suurem. Aastal 1905 kihlus ta oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Katerina Nossenkoga. Nad abiellusid 23. jaanuaril 1906. Aastal 1907 sündis nende esimene laps Fjodor ja 1908 teine laps Ludmilla. Aastal 1909 tutvus Stravinski oma orkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga, kes oli vene balleti impressaario Pariisis. Djagilev hindas noore helilooja annet väga. Djagilevi tellimusel valmisid balletid, mis tõid Stravinskile kuulsuse heliloojana. 1910 suundus Stravinski Pariisi balleti "Tulilind" esietendusele, pärast seda otsustas jääda elama Sveitsi. Peagi järgnes talle ka tema perekond. Sveitsis sündis 1910 teine poeg Soulima ja 1913 tütar Maria Milena. Viimase raseduse ajal avastati Katerinal tuberkuloos ja ta paigutati sanatooriumisse
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
koondise viimaseks ametlikuks mänguks. Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991 ja seejärel uuesti kokku tulnud koondis debüteeris sama aasta novembris Leedus korraldatud Balti turniiril, kuid FIFA tunnustuse pälvis alles 3. juunil 1992 Tallinnas peetud sõprusmäng Sloveeniaga (1:1). Ajaloolisest kohtumisest võtsid peatreener Uno Piiri juhendamisel osa Mart Poom, Urmas Hepner, Igor Prins, Urmas Kaljend, Meelis Lindmaa, Toomas Kallaste, Tarmo Linnumäe, Indro Olumets, Martin Reim, Sergei Ratnikov, Risto Kallaste, Viktor Alonen, Urmas Kirs, Marko Kristal ja Aleksandr Puštov. Kodakondsuseta Puštov oli ka Eesti esimese taasiseseisvumisjärgse värava autor. Koondise koosseisule jättis oma pitseri toonane kodakondsuspoliitika. Vaidlusi põhjustas jätkuvalt küsimus, kas rakendada nõndanimetatud nullvarianti ja kaasata Eestis elavaid ja jalgpallioskustelt võimekaid, kuid valdavalt vene juurtega kodakondsuseta mängijaid. Eestimeelse klubina asutatud FC Flora esitas 21
Francesco Petrarca (20. juuli 1304 19. · Oma suurteoseks pidas ladinakeelset juuli 1374) eepost "Africa", mis pärineb aastast 1342 · Itaalia renessansi vanema põlvkonna suur · Eepose põhiteemaks oli roomlaste võit humanist ning luuletaja Kartaago üle · Renessansilüürika kui ka humanistliku Ka filosoofiliste teoste autor: filoloogiateaduse rajaja · "Üksildasest elust" ülistab · Kirjutas enamiku teoseid ladina keeles eemaletõmbumist elukärast raamatute · Itaalia sonett ehk Petrarca sonett maailma Euroopa luule levinuim kinnisvorm · "Ravimeist nii hea kui ka kurja saatuse · Sündis Arezzo linnas, Kesk-Itaalias puhuks" lohutusraamat · Õppis õigusteadust Montpellier's (1317) · "Maailmapõlgusest" autori pihtimus ja Bolognas (1323) maise armastuse teemal · Naasis 13
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ly Unga MIHKEL RAUD & TEMA EDULUGU uurimistöö Juhendaja: Aaro Pertmann Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................3 1. Mihkel Raud...................................................................................4 2. Telekarjäär.....................................................................................8 3. Muusikukarjäär...............................................................................12 4. Kirjanikukarjäär............................................................................15 5. Poliitikukarjäär...............................................................................18 Kokkuvõte.....................................................................................20 Summary..............................
Kool Arvo Pärt Referaat Nimi Klass Tallinn 2008 Sisukord Arvo Pärt........................................................................................................................ 1 Referaat...................................................................................................................... 1 Sisukord..................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Elulugu................................................................................................................... 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................
annaabi.ee 
