Kas tänane maailm vajab NATOt? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

192

pdf

Riigikaitse õpik

.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................

Riigiõpetus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi:

Geograafia

161

pdf

Juhtimise alused

Ainuüksi eeltoodud juhtimisfunktsioonide loetelu, mis pole kaugeltki lõplik, näitab, et juhtide tegevus on küllaltki mitmetahuline. Juhid otsustavad, milline peab olema organisatsioon (või selle allüksused), millised peavad olema selle eesmärgid ja poliitika turgudel, milliste eesmärkideni on vaja jõuda efektiivsuse ja tootlikkuse alal, milliseid meetodeid tuleb selleks kasutada, kui palju ja milliseid töötajaid, erinevaid materjale ja finantsressursse firma vajab ja kui palju saab ta neid endale lubada. Juhtimisedu saavutamise kunst seisneb eelkõige selles, et : · teha tarbijale vajalikke asju õigel ajal, · teha neid asju kvaliteetselt ja tootlikult, et tänu sellele saada minimaalsete kulutuste juures maksimaalset kasu. Erineva tasandi või organisatsiooni juhtide poolt lahendatavad konkreetsed ülesanded võivad omavahel oluliselt erineda

Juhtimine

43

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu

269

docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. : 1) Määratletud hüpotees ­ Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees ­ Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees ­ Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees ­ Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees ­ Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1)

Õiguse alused

222

doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele.  Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu.  Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine   Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu jäätmeid, samuti on jäätmed seal sees juba varemast ajast, kuid lammutamisel võivad need jäätmed sattuda tavaprügilasse ja mõjuda kahjulikult in. tervisele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

126

doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele. 1 1.2.2 Mida toota? See küsimus on ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs

Kommentaarid (0)