Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas tänane maailm vajab NATOt? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid kui suur tõenäosus on tänapäeva maailmas sõjalisel konfliktil?
Kas tänane maailm vajab NATOt ?
Selleks, et rääkida NATO vajalikkusest, tuleks endale selgeks teha, mis organisatsioon see tegelikult on. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon . Ning mida me üldse mõtleme „tänase maailma“ all? Vajadusi on erinevat sorti, ühed on tingitud probleemidest, teised oma kiusu taga ajamisest.
NATO tegeleb humanitaarabioperatsioonidega, rahutagamismissioonidega, sõjaliste missioonidega. Näiteks Peale orkaan Katrina laastavat tegevust Ameerika ühendriikides 2005.aastal aitasid organisatsiooni väed Alabama, Florida , Louisiana, Mississippi osariigis parandada tehtud purustusi. Või siis Pakistani aitamine peale 2005.aastal riigis toimunut maavärinat. Rahutagamise missioonidest NATO väljaõppemissioon Iraagis. Sõjalistest tegevustest Afganistani saadetud Eestlastest koosnenud demineerimismeeskond. Seega võib järeldada, et aastatid tagasi oli meil tõesti NATOt vaja. Paljud konfliktid said oma lahenduse just tänu selle organisatsiooni tõhusale tööle.
Kui rääkida NATO sõjalisest tegevusest, tekkib küsimus, Millest selle organisatsiooni sõjaline väestruktuur koosneb ? See koosneb liikmesriikide poolt NATO käsutusse antud sõjalistest üksustest ja staapidest. Väestruktuur on jaotunud kaheks erinevaks aruks: paiksed üksused ja ümberasutatavad üksused. Mobiliseeritavad üksused on mõeldud NATO operatsioonitüüpideks ning on valmis tegutsema kogu organisatsiooni territooriumil ja vajadusel ka väljaspool seda. Paiksed üksused on mõeldud organisatsiooni valduste kaitsmiseks riigi piirides või selle vahetusläheduses. Seega võime järeldada, et meie riigi territoorium on üsnagi hästi kaitstud. Arvestades veel ka oma sõjaväega, mis meil Eesti riigis on.
Niisiis , vaadeldes minevikku , mil NATO on saavutanud palju ja vaadeldes ka tema sõjalist võimekust võime olla kindlad, et kui peaks tekkima mingisugune kriisi situatsioon võime temalt abi paluda . Kuid kui suur tõenäosus on tänapäeva maailmas sõjalisel konfliktil? Arvestades hetke seisu nafta maailmas on tülid ja möödarääkimised kerged tulema . Lisaks peame tõdema, et paari kümne aasta pärast tõenäoliselt tuleb suur sõda joogivee pärast, kuluks NATO kaitse ja rahuvalvamine ühiskonna stabiliseerimiseks marjaks ära.
Selline organisatsioon nagu seda on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on vajalik rahu tagamiseks ning inimeste kaitsmiseks. Kuna süütud kodanikud ei pea kannatama poliitikute saamatuse pärast.
Kas tänane maailm vajab NATOt #1
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 36 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor riina kopti Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

.................................................. 29 Riigi kaitsevõime ...........................................................................................29 Riigikaitse demokraatlik juhtimine ........................................................... 30 Julgeolekuriskid ............................................................................................ 33 Tegutsemine hädaolukordades ..................................................................34 NATO ................................................................................................................38 4. Eesti kaitsejõudude struktuur ja ülesanded ..................................... 43 Eesti kaitsejõud ............................................................................................. 43 Eesti kaitsevägi .............................................................................................. 43 Maavägi ......................................

Riigiõpetus
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber- asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas (Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust- raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades. Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Rahvusvahelised suhted: Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel. Religioon: Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi:

Geograafia
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

Ainuüksi eeltoodud juhtimisfunktsioonide loetelu, mis pole kaugeltki lõplik, näitab, et juhtide tegevus on küllaltki mitmetahuline. Juhid otsustavad, milline peab olema organisatsioon (või selle allüksused), millised peavad olema selle eesmärgid ja poliitika turgudel, milliste eesmärkideni on vaja jõuda efektiivsuse ja tootlikkuse alal, milliseid meetodeid tuleb selleks kasutada, kui palju ja milliseid töötajaid, erinevaid materjale ja finantsressursse firma vajab ja kui palju saab ta neid endale lubada. Juhtimisedu saavutamise kunst seisneb eelkõige selles, et : · teha tarbijale vajalikke asju õigel ajal, · teha neid asju kvaliteetselt ja tootlikult, et tänu sellele saada minimaalsete kulutuste juures maksimaalset kasu. Erineva tasandi või organisatsiooni juhtide poolt lahendatavad konkreetsed ülesanded võivad omavahel oluliselt erineda

Juhtimine
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

EESTI UUSIMA AJA AJALUGU 04.09.12 Kohustuslik kirjandus Eesti ajalugu V ja VI. Viiendast köites käsitletud osa (20. sajandi algus) ta loengus ei käsitle kuni veebruarirev, VI osa kultuur ja Eesti II maailmasõjas. Neist kahest teosest peaks piisama - teisi ÕISis pole väga vajalik. 1917. aasta Sõtta oli mobiliseeritud Eestist u 100 000 meest, neist iga kümnes ei pöördunud kunagi tagasi. Nähes, et sõda ei taha lõppeda, asendus esialgne sõjavaimustus sõjavastasusega. Praktiliselt iga perekond oli sõjas kuidagi puudutatud. Sellega seoses meeleolud rahva hulgas tasapisi langesid. Ooteti, et sõda mingisuguse lõpplahenduse leiaks. Samamoodi sõjategevus oli mõjutanud ka majandust. Need 100 000 meest tähendas seda, et tekkis tööjõupuudus. Lisaks meestele kutsuti sõjaväeteenistusse ka hobused. Vene transpordiolukord oli nigel, raudteed olid rakendatud sõja jaoks. Tehase vabrikud töötasid ennekõike sõjaväe tarbeks. Esmatarbekaupade puudus läks iga aastaga teravamak

20. sajandi euroopa ajalugu
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

Kongreetse astme järgi eristatakse kasulikke ja abstraktseid hüpoteese. Rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese. : 1) Määratletud hüpotees ­ Määrab täpselt ja konkreetselt normi teostamise ringimused. 2) Suhteliselt määratletud hüpotees ­ Näitab samuti ära normi kehtimise tingimused, kuid tingimuste spetsiifika on selline, et nende olemasolu või puudumine vajab igal konkreetsel juhul eraldi tutvustamist. 3) Määratlemata hüpotees ­ Ei määra rakendamise konkreetset tingimust. // Hüpoteeside liigitus konkreetsuse astme järgi: 1) Kasuistlik hüpotees ­ Näitab üksikasjalikult ära tingimused, millest sõltub õigusnormi kohaldamine. 2) Abstraktne hüpotees ­ Esitab normi kohaldamise tingimused üldistatult, abstraktsel kujul. // Hüpoteeside liigitus õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi: 1)

Õiguse alused
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese

Ajalugu
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

korraldatud jäätmevedu, inimeste vähene keskkonnateadlikkus, vähene järelevalve ja mõjusate majandusmehhanismide puudumine. Arvatavalt on valglinnastumine andnud oma osa risustamisele.  Jääkreostuskolded (lendtuhk, poolkoks jm ladestamiskohad, vanad asfaltbetoonitehased, õlijäätmete hoidlad) on probleemiks, sest neil puudub reostuse omanik, seega jääb see riigi kanda. Riik vajab finantseerimiseks EL rahasid, kuid seda võidaks edasi lükata projektide ettevalmistuse ja koondamise keerukuse tõttu.  Illegaalsete, nt vedelate jäätmete keskkonna kõrvaldamine  Vanadesse lagunenud hoonetesse sh. põllumajandushoonetesse viiakse igasugu jäätmeid, samuti on jäätmed seal sees juba varemast ajast, kuid lammutamisel võivad need jäätmed sattuda tavaprügilasse ja mõjuda kahjulikult in. tervisele.

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

peale hakkab. Sama kehtib riigi kui terviku kohta. Valikut tehes tuleb majandamise viisist või ühiskondlikust korraldusest hoolimata mõlemal vastata kolmele põhilisele küsimusele. 1 1.2.2 Mida toota? See küsimus on ettevõtte seisukohalt elulise tähtsusega. Kõige lihtsam vastus kõlab nii: toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab, s.t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun