EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mi...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
Kirjanduslikud mõisted KI1 Mudellugeja Kujutletav lugeja Viited, teadmised ja huvi Tegelik lugeja Reaalselt eksisteeriv lugeja. Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apels...
KURISTIK RUKKIS 1)TEOSE IDEE Miks teie arvates on teos kirjutatud, milline näib olevat autori eesmärk? Mille nimel võideldakse? Millised autori tõekspidamised väljenduvad teoses? Arvan, et teos on kirjutatud selleks, et näidata puberteediaega seotud probleeme. Holden Caulfield võitleb ühiskonna ja inimestega tema ümber, sest nad ei mõista teda. 2)AINE JA TEEMA Milliseid probleeme lahendatakse? Millises keskkonnas tegevus toimub? Mida tehakse, milleks? Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Pea...
Aidi Vallik Mis sinuga juhtus, Ann? ,,Akna taga on vihm. Muudkui vihm. Tundide kaupa". Nende süngete sõnadega algab veelgi süngem raamat ,,Mis sinuga juhtus, Ann?". Aidi Valliku triloogia kolmas osa räägib Anni perest ja suhetest teispoolsusega. Anni peresse on oodata juurdekasvu. Ta vanemad on väga hõivatud ning Ann leiab, et temal puudub koht siin ilmas. Sellest hetkest, kui ta satub satanistide saidile internetis, saab elu täiesti uue pöörde. Hoogu lisab ka Anni uus klassiõde Maya. Ann soovib oma väikese venna surma ning uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest ju...
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
20.02.2015 „Maailma otsas“ Andrus Kivirähk Tallinn 2013 1. Teose sisu lühikokkuvõte (100-150 sõna) Nagu autor Andrus Kivirähk ka ise on öelnud, ei saa selle raamatu puhul rääkida erilisest sisust, sest see lihtsalt puudub. On vaid pildid, osakesed erinevate inimeste elust, keda ka ise näeme igapäevaselt enda ümber kõndimas, istumas, lihtsalt olemas. Kuid need pildid või lookesed lõppevad alati enne kui asi nii öelda põnevaks jõuab minna. Teoses puutume just läbi nende inimeste elude ja juhtumiste kokku sellega, mis meis muidu huvi võib tekitada. Nii saame lugejatena näiteks vastuse, kuidas näeb välja 50-aastase mehe päev, kui viimane elab koos emaga. Või mida teevad riigiametnikud nagu Eevald peale tööpäeva. Fakti, et raamatul puudub otsene tähenduslik seos kinnitab ka see, et raamatu lõpus ei ole midagi teistmoodi, kui alguses, keegi pole saanud miljonäriks ega ära surnud, kõik käivad edasi tööl ja elavad oma ...
Proosaanalüüs: Andrus Kivirähk ,,Ajaloo keerises" Valisin proosaanalüüsiks ühe oma lemmikkirjaniku Andrus Kivirähki lühinovelli ,,Ajaloo keerises". Erinevalt tema paljudest teistest lugudest, on selles novellis tegelasteks täiesti tavalised inimesed. Kivirähki teostes arenevad sündmused üsna kiiresti, ta ei peatu pikalt detailide kirjeldamisega, vaid annab olulise info edasi lühidalt ja arusaadavalt. Näiteks kirjeldamaks selles novellis vana lagunenud kortermaja annab ta kogu kirjelduse edasi vaid ühe lausega ,,See oli ebamäärast värvi viiekorruseline ehitis, kooruva krohvi ning täissoditud seintega." Minule kui lugejale sellest piisab: silme ette tuleb remonti vajav, laguneva krohviga, räämas paneelmaja. Novelli tegevus kulgeb ühe päeva vältel (umbes hommikust lõunani) ja ilmselt on tegu tänapäeval aset leidva looga. Teose sündmustik toimub kronoloogilises järjekorras. Teoses on peaagu kõik klassikalise narratiivi omadused: sisse...
Alan Hollinghurst Hollinghurst on teenekas Briti kirjanik ning tõlk. Lisaks 2004. aastal võidetud Bookeri auhinnale on teda pärjatud näiteks ka James Tait Blacki mälestuspreemiaga, mis on vanim Briti kirjandusauhind. 1954. aastal sündinud kirjanik on lõpetanud Oxfordi ülikooli inglise keele erialal ning hiljem töötanud samas ülikoolis lektorina. Pea kõigis tema teostes võib kokku puutuda omasooiharlusega. Hollinghurst ei varja ka enda homoseksuaalsust ning on öelnud, et mitmed seigad tema teostest on biograafilise sisuga. Lisaks valmis kirjaniku bakalaureuse lõputöö kolme tuntud homoseksuaalist kirjaniku teoste kohta. ,,Iluliin" on antud kirjaniku seni ainuke eesti keelde tõlgitud teos, kuid ülemaailmselt tunnustatud on ka on ka ,,The Swimming Pool Library" ja ,,The Folding Star". Lisaks novellidele on Hollinghurst kirjutanud ka lühijutte ning luuletusi. ...
infoleht Mihhail Bulgakov "Meister ja Margarita" 1) Autor, pealkiri, ilmumisaasta, autori teisi teoseid. Ilmunud 1967, eesti keeles 1968. Mõned autori teised teosed: "Käterätik kukega", "Tuisk", "Tähelööve", "Teraskõri". 2) Mõned olulised faktid autori eluloost, mis toetavad teose mõistmist. Mihhail Bulgavoi kolmas abikaasa, Jelena Silovskaja, oli inspiratsiooniks romaanis Margarita tegelaskujule. Ka Meistri hävinenud käsikiri mängib romaanis olulist rolli - Bulgakov põletas romaani mustandi ning oli sunnitud teose mälu järgi ümber kirjutama. 3) Teose tegevuse aeg, taustsüsteem. Raamatus jutustatakse kolme lugu: 1. Pontius Pilatus ja Jesua lugu: igavikulisuse tasand; võimu ja vaimu vastuolu 2. Kaasaegse Moskva lugu: tsensuurireeglid; allegooria, satiir ühiskonna kohta 3. Meistri ja Margarita lugu: armast...
NARRATOLOOGIA NARRATIIV ehk lugu NARRATIIVSUS ehk loolisus (omane ka teistele kunstiliikidele) NARRATOLOOGIA uurib jutustamist ehk jutustavaid tekste Lugu võib peidus olla nii kirjalikus kui suulises tekstis, nii meediatekstis kui filmis ja maalikunstis. Narratoloogiline analüüs tähendab teose 3 tahu vaatlust. Teose 3 tahku on lugu, tekst ja jutustamine I LUGU Lugu tähendab sündmuste esitust ajalises järjestuses. Loo moodustavad: 1. sündmused 2. tegelased 3. tegevuskoht 4. aeg AEG ajaline raam, millesse lugu jääb. Loo algus võib olla fikseeritud ehk määratletud või fikseerimata ehk avatud. Sageli võib loo algus anda võtme kogu narratiivi mõistmiseks. Loo lõpp, mis on fikseeritud, annab enamasti loole lahenduse. Loo toimumise ajaline kestus ja teksti pikkus ei sõltu teineteisest, s.t, et kui on pikk lugu, võib seda edasi anda ka ühe lausega...
A.H.Tammsaare astus peale gümnaasiumiõpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonda, sel ajal kirjutas ta üliõpilasnovelle, millest üks oli ,,Noored hinged" (1909). Teos ,,Noored hinged" on ühelt poolt nii autori- kui teosekeskne, lugejakesksust ei täheldanud, kuid kindlasti oli mingil vähesel määral sedagi. Ise pean antud teost pigem kaheks esimeseks, esiteks juba sellepärast, et ,,Noored hinged" kirjutas Tammsaare ise üliõpilane olles ja kogu teos ongi läbi imbunud üliõpilaslikust lähenemisest, tunnetest, maailmavaatest ja paljust muust, mis just sellele eale kohane. Samas kui ühelt poolt on teos Tammsaare eale vastavalt kirjutatud, on ta ka suuresti teosekeskse lähenemisega. Ta tegeleb konkreetsete tegelastega ning omab erinevaid tähenduskihte. Üldjuhul on ikka nii, et enne kui hakatakse üht või teist teost üldse lähemalt uurima, pööratakse tähelepanu autorile. On lugupeetud kirjanikke ja nendest veel enam lugupeetud kirjanikke. Anton Ha...
“Othello”Teose analüüs Teose autor on kirjutanud selle teaose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääri redelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja eb...
William Golding "Kärbeste Jumal" Kirjeldage paradiisisaart kuhu poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, ...
· Nimeta teose peategelane, kirjelda ta välimust ja iseloomusta teda (kuidas ta käitus, millest ta unistas, mida ta tähtsaks pidas, millega ta tegeles jne). · Jaga tegelased kahte gruppi (nt head tegelased ja halvad tegelased). Kirjuta iga tegelase kohta üks lause, et põhjendada, miks sa selle tegelase just sinna gruppi paigutasid. · Kujutle, et sa saad ühe tegelase valida oma sõbraks. Nimeta tegelane ja põhjenda, miks sa just teda oma sõbraks tahaksid. · Kirjelda oma tundeid lugemise ajal (kellele sa tundsid kaasa, keda hukka mõistsid, kes äratas imetlust jne). · Nimeta teose põhisündmus ja selle sündmusega seotud teised sündmused toimumise järjekorras. · Mille poolest on raamatus kujutatu sarnane tänapäevase kooli ja lastega. Mis on raamatus kujutatud ajal ja tänapäeval teistmoodi? · Mida said raamatu lugedes teada sellest, mida sa enne ei teadnud?
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks. Tundus, et sündmused on lugejateni toodud valdaval...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Intriig. Intriigiks on sõja areng raamatu käigus ja selle mõjud inimese psüühhikale. Teose kesksed sündmused on: lahingud, kus peategelase Pauli sõbrad, klassikaaslased, kokku 7 poissi on läinud vabatahtlikult sõtta; paljud neist saavad vigastada ja surevad; keset raamatut saadetakse Paul kahenädalasele puhkusele; peategelane (Paul) saab teada, et ta emal on vähk; peale puhkust suundub noormees vangilaagrisse valvuriks; mõne aja pärast saadetakse ta uuesti rindele tagasi, kuid ei leia enda tuttavaid; eksib rindel ära ja lööb pussiga prantslase maha, kes temaga koos mürsulehtris lõpuks sureb; saab oma kaasvõitlejatega kokku; saadetakse talu valvama koos sõpradega; naasevad rindele, kus Paul ja Albert saavad raskelt vigastada; Paul paraneb ja läheb taas rindele, kus ta 1918.a oktoobris langeb, näol tasane ilme. Erilisi taustteadmisi ei anta iga tegelase kohta, öelda...
Tõde ja õigus IV “VÕITLUS ISEENDA JA OMA ELUÕNNEGA” Sisukokkuvõte Raamat ilmus esimest korda 1932.aastal Tegevusaeg Eesti Vabariigi algusaastad Tegevuspaik Tallinnas Tegevustik räägib Karini ja Indreku abielu karilejookmisest Tegelased Indrek Paas Tema naine Karin Teenija Tiina Köögertalid- pankrotistunud perekond Advokaat Paralepp - advokaat Üliõpilane Rönee – Karini armuke, muusik Proua Itam- Karini sõbranna Vesiroosid- Karini vanemad Melesk- põranda-alune revolutsionär, Indreku vana koolivend Indrek Paas Tüübilt on vaatleja , mõistja, inimlik ja rahumeelne Ta oli tõsist tööusku,leplik ja oli kooliõpetaja Armastas Karinit, aga ei oskanud seda välja näidata Ei hinnanud seltskonnaelu Karin Tüübilt on ta rahutu, sügav, kirgliku loomuga Seltkonnna elu armastav Mees ja lapsed teisejärgulised Sisemised heitlused iseendaga Otsis armastust Sündmustik Peamine probleemistik keerleb Indreku ja Karini abie...
Kilpkonna tuleb otsida Sienast KEN KOOLMEISTER LOO KESKKOOL James Hadley Chase Kodanikunimi Rene Brabazon Raymond 24. detsember 1906 London – 6.veebruar 1985 Briti kirjanik Üks tuntumaid kriminaalromaanide ja thrillerite autoreid. Üle 50 tema teose on ekraniseeritud. Ta kasutas ka pseudonüüme James L. Docherty, Ambrose Grant ja Raymond Marshall. Teenis Teise Maailmasõja ajal Kuninglikus õhuväes. Teosed "Kilpkonna tuleb otsida Sienast" "Missioon Sienas" "Tiigril sabast..." "Kirst Hongkongist" "Leinaliiliate varjus" "Miks just mina?" Kokkuvõte Väljapressimine Guido Ferenci mõrv Mõrvarite jälitamine ja silmist kaotamine Minek Sienasse Don Micklem võetakse kinni Kilpkonna käsilane Lorell tahab kambast lahkuda Alsconi tapetakse ja Lorell põgeneb Monte Carlosse Tähendusrikkamad sündmused Lorelli reedab enda bossi ehk Alsconit ning otsustab aidata Donil põgeneda. Don aitab Lorellil...
1. Suurte narratiivide olulisim sündmustik toimub kangelase ümber. Sellest tulenevalt on paljud Euroopa rahvaste eeposedki oma nime saanud, kas või meie oma ,,Kalevipoeg". Oluliste indiviididena kujutatakse ka tähtsamaid kõrvaltegelasi peategelastele lähedalseisvaid või neile vastuoksuslikke karaktereid. Eeposte peategelased on oma ajas ja ruumis väljapaistvad. Nende erakordsuse tõttu ei kujuta nad oma ajastule iseloomulikku, vaid pigem selle ideaale. Iga ühiskond on jagunenud gruppideks. Antiikajal eristusid seisuslikud ja etnilised grupid, aga vastandusid ka linna- ja maaelanikud. Keskajast pärit narratiivides ilmneb jaotumine seisuslikesse klassidesse, rüütlikultuuri puhul on oluliseks kuuluvuse märgiks veresugulus. Eepostes avaldub kangelase suhe grupiga. Peategelane võib olla rühma liider või sellele vastanduda igatahes tõuseb ta esile. Kangelase esilekerkimine teeb temast ,,suure" inimese. Ta o...
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Popi ja Huhuu analüüs Valisin analüüsiks Friedebert Tuglase novelli ,,Popi ja Huhuu". 1. Sündmuste areng selles teoses jälgib klassikalise proosa reegleid. Lugu algab sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ni...
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolh...
Proosaanalüüs F. Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Novell ,,Popi ja Huhuu" käsitleb võimu temaatikat. Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand, varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile. Näiteks kirjeldatakse sündmuspaik...
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapä...
o Lõpu ootus – algab, hargneb, tahame teada lõpp lahendust. Ei kluge lõputult o Küsimused Millal sündmused algavad, millal lõpevad, milline on teose loo kestus? - Sündmuskoht ja aeg o Millal algab? o Millal lõppeb? o Kaua kestab? - Sündmuste korrastatus o Anakrooniad – prolepsis (ettevaade) ja analepsis (tagasivaade) o Sündmuste kestus (kiirus, rütm) stseen, kokkuvõte, paus ja hüpe (ellips) loo ja teksti vaheline ajaline suhe o Jutustamissagedus (loo kordumine tekstis) – ühekordne, kordav o - Sündmuste järjekord o Süžee – sündmuste esitamine tekstis, stiil (tekst) Kindlas perspektiivis Kronoloogiline järjestus või mitte o Faabula – sündmuste ajalis-põhjuslik järjekord (lugu, sündmuste järjekord võib erineda) Pau...
,,Öös on asju" Mati Unt 1. Kirjelda loetud teoses käsitletud aega, tegevuse toimumise keskkonda. Mati Undi teoses ,,Öös on asju" toimub tegevus Nõukogude aja lõpus. See tähendab 80-ndaid aastaid. Kuigi autor põikab kohati tagasi ka varasematesse aastakümnetesse, võib siiski peamiseks teose toimumise ajaks lugeda eelnevas lauses väljatoodud aastakümneid. Elu sel perioodil oli üsnagi keeruline, kuna kardeti Nõukogude Liitu. See tähendab, et tegeleti paljude keelatud asjadega, oldi nõus välja käima teksapaari eest hingehinda ning seda kõike selleks, et eristuda hallist massist. Seetõttu hinnati aga esmatarbekaupu hoopis kõrgemalt kui tänapäeval. Puhtalt teost lugedes, ning ma usun, et ka üsna paljudele teistele tekkis tahes-tahtmata vaimusilmas pilt, nagu toimuks teose sündmustik Lasnamäel. Võib-olla on see tingitud sellest, millise pildi on mulle m...
Jaan Kaplinski teos ,,Silm" räägib teadmatusest iseendaks olemise asjus. Peategelane käis I-ga samal kursusel. Nad ei olnud lähedased sõbrad, kuid ometigi julges I. rääkida , mida ta tunneb. (näide raamatust lk 8). Võib-olla oleme me kõik mingisuguses hüpnoosis, et me ei tunneks, et meid vaadeldakse. Kuna I oli Silmast huvitatud, siis hakkas ta end täiendama. Varsti ta kadus ning KGB võttis ühendust teose minategelasega. Pärast I kadumist läheb lugu edasi saadetud teksti kujul peategelasele, kus lastakse aimata, et I on elus. ,,Silm" on filosoofiline ja religioosne dialoog. ,,Silma" loo käigus positsioonid vahetuvad: esimeses poole juhib dialoogi I. ,kes tajub kõikenägeva Silma pilku. Teises osas saab juhtivaks pooleks sügavamas mõttes vaimseks teejuhiks hiinlasest munk. Raamatus toimuvad intensiivsed dialoogid ,,mina" ja I vahel. Kui I kaob, siis dialoogi on vähem ja välist kirjeldust rohkem, aga vestlused KGB-s säilitavad e...
Teatrilavastuse arvustus Anita Vreimann Aysel Metsik 11.ms Arvustus Arvustus on ajakirjanduszanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Ole informatiivne ja kasulik- ole konkreetne ja arvustatava asja suhtes asjakohane, kirjelda seda, mida ka teised võiksid tõenäoliselt kogeda. Kirjelda, mis meeldis või ei meeldinud. Ole aus- Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest kogemustest, seega ole autentne. Kirjelda arvustustes vaid iseenda vahetut kogemust vastava asja suhtes. Proovi oma kogemust võimalikult täpselt kirjeldada, hõlmates nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Ole austav- Isegi kui oled vihane, proovi anda asjalik tagasiside. Ettevõtte omanikud saavad kasutada t...
Honoré de Balzac "Isa Goriot" Arvamus teosest Teos meeldis mulle. Oli väga realistlik ja ma arvan, et peegeldas hästi seda ajastut, kuis kõik need sündmused toimusid. Iseenesest oli see väga kurb raamat, sest tollane ühiskond keerles peaasjalikult raha ja üldise hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omava...
Lauri Kasak 11b VKG Autor; Mare Sabolotny Ilmumisaasta: 2011 Kirjastus: Tänapäev Lehekülgi: 423 Tegu on autori teise noorsooromaaniga. Raamatu pealkiri on tulnud autori 2007.aastal antud intervjuust- "Mare Sabolotny- peaaegu inimene", kus ta räägib oma esiknoorsooromaanist. Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus. Gretten Jalowiec- Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija ja tubli tantsija. Mari- tema kolleeg Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse. Helen Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas liiklusõnnetuses Haapsalu maanteel. Tanel Jalakas- Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis armus temasse. Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt hooliv tema ema vastu. Mart- Grettenile ...
A. H. Tammsaare Tõde ja õigus IV Tegelased TEGELASED PEATEGELASED teenija Tiina (ülesandeks oli hoolitseda kooliõpetaja Indrek Paas kahe lapse Tiki ja Miia eest) inimlik ja rahumeelne, vaatleja ning Tiki mõistja, tõsist tööusku Miia Paasi naine Karin (Vesiroosi ainuke Vesiroos (Karini isa) tütar) pankrotimeister Köögertal rahutu, sügav ja kirglik loomus, advokaat Paralepp seltskondlik, egoistlik üliõpilane Rönee proua Ida ...
,,Raamatuvillak" (sobib erinevate kirjanduskursuste juures tervikteose käsitluse üheks osaks) 1. tund Klass jagada rühmadesse (34 õpilast rühmas; rühmad võib õpetaja kokku panna eelmises tunnis tehtud lugemiskontrolli põhjal igas grupis on võimalikult erinevate tulemustega õpilasi). Iga rühm saab töölehe ,,Kuldvillakuga" sarnase mängulauaga. Õpetaja annab igale rühmale teema (näiteks teemad ja probleemid, tegelased, sündmustik, aeg ja koht, tsitaadid, intertekstuaalsus). Rühm sõnastab sellest teemast lähtuvalt mängulaual 5 alateemat (näiteks sündmustiku alateemad: võtmesündmused, ajaline järgnevus, korduvad sündmused, üllatavad pöörded, pidurdavad sündmused jne). Edasi koostab rühm mängulaual 20 küsimust ja lisab ka vastused. Tunni lõpus korjab õpetaja töölehed kokku. Järgmiseks tunniks võib õpetaja rühmatööde põhjal koostada klassile ,,Raamatuvillaku" (jeopardylabs.com abil) paralleelklassi küsimusi kasutades (siis ei ole ühe...
Seikluskirjandus Ta on üks vanemaid proosaliike Kangelaslikud teosed enamasti.Vanemad liikid:Rüütli-ja pastoraalromaanid.Taas avastati19.saj. mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu põhjal.Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul.Peatgelane satub imepärasetesse seikulstesse,kust ta õnnelikult välja tuleb.Imede ja jutumuste kuhjumine kangelase ümber.(A.Dumas Krahv Monte-Cristo) Ajalooline kirjandus käsitletakse ajaloost võetud ainestikku,millega käiakse vabalt ümber.Kangelased on päriselust võetud,Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises järjekorras.Rõhutakse aja,koha ja tegelasete eripära.RAJAJA: Walter Scott(18.saj.)[Rob Roy].Eestis 1880 E.Bornhöhe(Tasuja). Robinsonaad - Õpetliku sisuga kirjanusteos merehädalise seiklusest inimtühajal saarel.Mõiste tuleb D.Defoe(1719)romaanist Robinson Crusoe.R-N keskendub inimese vastupidavusele metsikus looduses.18.saj. Eurooas suur populaarsus.Erikuju on Dzunglilood nt. Mowgli ja Tarz...
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
Seikluskirjandus. Üks vanemaid proosaliike. Nii antiikeepostes kui rahvaluules, eriti muinasjuttudes. Sisaldab jutustlusi kangelasseiklustest. Tekkeaeg: umbes antiikeeposte algusest. · Kangelane · Seiklusrikkus tagaplaanil · Tunnete ja elamuste rohke · Lõppeb hästi · Huvitav sündmustik ja koht · Juhtub ,,imesid" soodsaid kokkusattumisi NT: Alexandre Dumas (vanem) ,,Krahv Monte-Cristo" Ajalooline kirjandus. Võetakse ajaloost ainestiku ja käiakse sellega vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud / sellisena esitatud isikud, sündmused toimuvad kindlas ajaloolises kohas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Rajajaks peetakse Walter Scott'i ,,Rob Roy", ,,Ivanhoe" / A. Dumas (v) ,,Kolm musketäri" Robinsonaad. Daniel Defoe' ,,Robinson Crusoe, Yorgi meremehe elu ja kummalised seiklused" järgi. Sai alguse 18. saj. · Õpetliku sisuga · Dzunglilugu/ merehädalis(t)e seiklus...
TEOSE ANALÜÜS ,,Jevgeni Onegin" 1. TEOSE IDEE Autor püüab Jevgeni Oneginit kujutada, kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Autori eesmärgiks oli näidata suurt armastust ning truudust, samuti armastava naisterahva julgust tunnete väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema n...
Teose analüüs Margaret Mitchell ,,Tuulest viidud" I 1. Antud romaan on välja antud 1936. aastal (20. sajandil) 2. Teose sündmused toimuvad Ameerikas Georgia osariigis Ameerika kodusõja ajal (1861-1865). Romaani põhiteemaks ja ,,probleemiks" on armastus ja sellega kaasnevad inimsuhted tülid, armukadedus, meeleheide ja kaotusvalu. Teist suurt rolli mängib sõda sellega kaasnevad kannatused ja elutingimused. 3. Teos on peamiselt peategelase Scarlett O'Hara elukirjeldus, tema eluteel seisnevate raskuste läbimine ning kasvamine hellitatud noorukist läbi karmi maailma enesekindlaks ja töökaks naiseks. Teose peamised konfliktid ja intriigid seisnevad peategelase, tema armastatu ja tema armastaja vahel. Romaani läbivad inimsuhted on keerulised. See raamat ongi justkui ühe suure konflikti kirjeldus, kodusõja, ning sinn...
E.M.Remarque "Lissaboni Öö" Erich Maria Remarque (1898-1970) "Lissaboni Öö" (originaalpealkiri "Die Nacht von Lissabon") On romaan põgenike elust 1939. aastal ja raamatu põhiliseks teemaks on võitlus armastuse eest ajal, millal ei teadnud, kas tuleb pääsemine või vabaduskaotus. Ilmumisaeg 1962, Eestis avaldati 1964. aastal Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autori ja teose vahelised seosed on märgatavad autor kirjutas sõjast ja armastusest, täpselt nagu ta oleks seda ise kogenud (olles olnud sõjas ja 3 korda abielus). Tema maailmavaade on laialdane, ta suudab inimese oma teosesse kaasa haarata, nii et inimene kujutaks seda ette kui reaalsust. Teos kui struktuurne tervik Lissabonis kohtuvad kaks sarnase saatusega meest ning üks jutustab teisele oma loo. Loo sellest, kuidas ta naaseb Saksamaale peale põgenikuna elatud aastaid, leiab üles oma naise, too lahkub temaga ning saab samuti põgenikuk...
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos eepika suurvorm, lüüriline luuletus komöödia koomilise lugulaul · värss luuletuse rida. sisuga näidend · ulatuslik Värsirida ei pea · naeruvääristatakse ·...
Muusikali ,,Nii on meil moes" retsensioon Muusikal ,,Nii on meil moes" toimus 15. november 2008 Tallinna linnahallis. Sealesinesid väga tuntud Eesti näitlejad, eesotsas Märt Avandi, Ülle Lichtfeldt, Tõnu Kark, Kaire Vilgats, Ines Aru ja Kristi Roosmaa. Esitati teose näitemänguga seotud lugusi, enamasti olid need naljaka või koomilise sisuga, kuid esines ka mõni emotsionaalne ja armastuslaul. Üldiselt oli muusikali üldmeeleolu naljakas ja teravmeelne, oli ka üksikuid kurvameelseid hetki. Muusikali helilooja ja laulusõnade autor on ameeriklane Cole Porter, lavastaja Andrus Vaarik. Esitatavad muusikateosed oli tol muusikalil suhteliselt palju. Kokku sai seal kuulda muusikaesitusi umbes kümnel korral. Laulud langesid vägahästi kokku vastava näitemänguga ja ei jätnud ilmselt külmaks ühtegi pealtvaatajat ja tavaliselt tõid palad endaga kaasa lavateoses mingi kulminatsiooni või põõrdepunkti. Kõige es...
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenem...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
Kerttu Rakke " Iluasjake" Järg raamatule " Kolmas printsess" Peategelased: Marilyn ja Jan Kõrvaltegelased: Nadka, Viktoria, Tairi, Birgit, Reesi, Eero, Robert jne. Omavahelised suhted ja seosed: Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose ...
Väike-Maarja Gümnaasium Referaat Friedebert Tuglase ,,Novelle" Rait Läänemets Väike-Maarja 2013 Sissejuhatus Kohustuslikuks kirjanduseks lugesin Friedebert Tuglase teose ,,Novelle". Kirjandusevõõras inimene nagu ma olen, ei teadnud ma varem tema teostest mitte midagi. Küsisin arvamust pereliikmetelt ning nende sõnul pidi raamat olema küllaltki keeruline lugeda ja mõista. Enamjaolt pidasid nende arvamused ka paika ning arvan, et raamat mulle ei meeldinud. Ei meeldinud sellepärast, et see oli tõesti keeruline lugeda ja see pani ridu vahele jätma. Eelistan tänapäevasemat kirjandust. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas, kes kandis kuni 1923. aastani nime Friedebert Mihkelson (või Michelson) sündis 1886. aastal Tartumaal (tänapäeval Põlvamaa) Ahjas Võnnu kihelkonnas. Ta oli tuntud eesti kirjanik, kriitik, kirjandusteadlane, tõlkija j...
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
