Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Masinaelemendid. Rihmülekande arvutus. Töö nr. 3 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

MASINAELEMENDID


TÖÖ NR. 3
RIHMÜLEKANDE ARVUTUS
Lähteandmed:
nnom= 955 p/min
Pnom = 2,38 kW
ulü = 3,3

1. Kiilrihma ristlõike väljavalimine.


Nomogrammi järgi valin A kiilrihma.

2. Vedava rihmaratta minimaalne lubatud läbimõõt D1min, mm.


Tabelist sain D1min = 90 mm

3. Vedava rihmaratta lõplik läbimõõt D1.


Tabelist L3 valin rihma lõplikuks läbimõõduks 100 mm.

4. Veetava rihmaratta läbimõõt D2, mm.


D2 = D1u(1 - ),
kus u – rihmülekande ülekandearv;
= 0,01...0,02 – libisemistegur. = g, kus
g – optimismitegur.
= 0,02 – 0,1∙ 0,5 = 0,015
D2 = D1u(1 - ) = 100 ∙ 3,3(1- 0,015) = 325,05
Lähimaks väärtuseks standardväärtuste reast on 315 mm.

5. Tegelik rihmülekande ülekandearv.


uteg = = = 3,20
kontrollin kõrvalekallet:
u = ∙ 100 =
∙ 100 = 3 %
Kõrvalekalle jääb lubatud 5 % piiresse.

6. Orienteeruv telgede vahe a, mm.


a ≥ 0,55(D1 + D2) + h,

kus h – kiilrihma ristlõike kõrgus.


h = 8 mm
a = 0,55(100 + 315) + 8 = 236,25 ~ 236 mm

7. Rihma arvutuslik pikkus l, mm.


l =
l = 2 ∙ 236,25 + = 472,5 + 651,9 + 97,8 = 1222 ,1 mm
Lähim standardväärtus on 1250 mm.

8. Täpsustan telgede vahe väärtust rihma standardpikkusel l.


a =
a = = 278,3 mm

9. Rihma haardenurk ümber vedava ratta 1, kraadi.


1 = 180o – 57o ∙ = 180 - 57 ∙
= 135,96o
Nurk on > 120o!

10. Rihma kiirus v, m/s.


v = , kus
kus D1 – vedava ratta läbimõõt, mm; n1 – vedava ratta pöörlemissagedus, p/min. Maksimaalne lubatud kiilrihmade kiirus on 25 m/s.
v = = 5,0 m/s

11. Rihma läbijooksude sagedus U, s-1 .


U =
≤ [U], kus
[U] = 30 s-1 – lubatud läbijooksude sagedus. l - rihma arvutuslik pikkus, m
U =
= 0,004 s-1

12. Ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud võimsus [P], kW.


[P] = [Po] Cr C Cl Cz ,
kus [Po] – ühe kiilrihmaga üle kantav lubatud taandatud võimsus, kW. Valitakse välja interpoleerimise teel tabelist 3.2 olenevalt rihma ristlõikest, kiirusest v, m/s, ja vedava rihmaratta läbimõõdust D1, mm;
Cr – režiimitegur;
C – haardenurgategur;
Cl – pikkustegur;
Cz – rihmade arvu tegur).
[P] = 0,95 ∙ 1 ∙ 0,86 ∙ 0,89 ∙ 0,9 = 0,65 kW

13. Kiilrihmade arv.


z = = = 3,66 ~ 4

14. Ühe kiilrihma eelpingutusjõud F0, N.


F0 =
F0 == 418,7 N

15. . Ühe kiilrihmakomplekti poolt ülekantav ringjõud Ft, N.


Ft =
Ft == 476 N

16. Jõud ühe rihma vedavas harus F1 ja veetavas harus F2, N.


F1 = F0 +; F2 = F0 –
F1 = 418,7 +
= 478,2 N
F2 = 418,7 - = 359,2 N

17. Kiilrihmakomplekti rõhumisjõud võllile F0P, N.


F0P = 2 ∙ F0 ∙ z ∙ sin
F0P = 2 ∙ 418,7 ∙ 4 ∙ sin = 3105,3 N
Masinaelemendid-Rihmülekande arvutus-Töö nr-3 #1 Masinaelemendid-Rihmülekande arvutus-Töö nr-3 #2 Masinaelemendid-Rihmülekande arvutus-Töö nr-3 #3 Masinaelemendid-Rihmülekande arvutus-Töö nr-3 #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aj69 Õppematerjali autor
Töö nr.3, rihmülekande arvutus

Sarnased õppematerjalid

Masinaelemendid
15
docx

Masinaelemendid

Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri:

Masinaelemendid
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM
66
pdf

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM

TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA .......................................................................................

Masinaelemendid
Lintkonveieri ajam 5
25
pdf

Lintkonveieri ajam 5

Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16

Masinaelemendid
Reduktori projekt
13
doc

Reduktori projekt

Sisukord: Elektrimootori valik.........................................................................................................................4 Ülekande põhiparameeterarvutus.................................................................................................... 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel:..............................................................................5 Hammasrataste materjali valik ja lubatud pingete arvutus..............................................................5 Leian tegurid................................................................................................................................5 Arvutan lubatud kontaktpinged................................................................................................... 6 Hammaste ülekandearvutus............................................................................................................. 6

Masinaelemendid
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini. 2 SISSEJUHATUS Masinaks nimetatakse mehhanismi või mehhanismide kooslust, mis on ette nähtud inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks ja töö tõhususe tõstmiseks. Tänapäeva masinad kujutavad endast mehhatroonikasüsteeme, kus mehaanilised, elektroonilised ja infotehnoloogilised allsüsteemid tagavad tervikliku tööprotsessi. Masinad jagunevad töö-, jõu-, kontroll- ja juhtimismasinateks. Töömasinad on masinad, mis muudavad detailide või materjalide kuju, mõõtmeid ja omadusi või siis teisaldavad mitmesuguseid laste. Jagunevad tehnoloogilisteks masinateks ja transpordimasinateks.

Materjaliõpetus
PROJEKT-ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS
25
doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 ­ A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 23.04.2010.a. Töö väljaandja: I. Penkov 2 Sisukord 1. Projekteerimise objekt ja lähted ..................................................................... 3 2. Ajami kinemaatiline skeem ............................................

Masinatehnika
KODUTöö AINES-MASINATEHNIKA
15
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................

Masinatehnika
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

nädalat/aastas) ✕ (60 tundi/nädalas) ✕ (60 minutit/tunnis) ✕ 1100 pööret minutis = 9.9 x 10^8 > 10^6 ehk üle miljonit töötsüklit. σ (0D) 336 S= = =1,73> [σ]S] = 1,2....1,5 σ 193,7 σ]0 - materjali väsimuspiir ühepoolsel paindel tsüklite arvule 107 usaldatavusega 99 % (vt. Tabel 8). Kui hammasratas on pindkarastatud ja selle kõvadus on 300 HB, siis σ]0 = 280 MPa. YN - Tööeategur – võimaldab arvutust optimeerida, kui hammasratta nõutav tööga erineb väärtusest 107 tsüklit (täispööret) (vt. Tabel 9). Kui hammasratta nõutav tööiga on 106 tsüklit, siis kõvaduse 300 HB korral YN = 1,2. Rg - Usaldatavustegur – võimaldab arvutust optimeerida, kui nõutav usaldatavus (töökindlus) erineb väärtusest 99 % (vt. Tabel 9). 11 Tabel 8. Teraste 107 pingetsükli väsimuspiir σ0 ühepoolsel paindel

Masinaelemendid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun