Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teise maailmasõja tähtsamad sündmused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hitler, suurbritanni, mussoliini, sakslased, suurbritannia, välisminister, molotov, protokoll, genova, rahvasteliit, vahemeri, suurriigid, teoks, esmalt, tugevnes, peaminister, chamberlain, vasallriik, kaitsjana, gdanski, klaipeda, stalin, joachim, idaosa, ukraina, moldova, lääneosa, hõlmav, konkurents, asuvas, kaubanduslikud, versailles, liitusidMiks puhkes Teine maailmasõda? Kuna Rahvasteliit ei suutnud 1930. aastail sõjakaid suurriike taltsutada, siis innustas see Jaapani, NSV Liidu, Saksamaa ja Itaalia juhte üha suuremaid vallutusi kavandama. Jaapanlased soovisid luua ühtset majanduspiirkonda Ida-Aasias ja võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Vahemeri aga pidi muutuma Itaalia sisemereks, nagu see oli Rooma keisririigi ajal, väitis Mussolini. Saksamaa nõudis eelruumi. NSV Liidus unistati
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a).
· Need leidsid oma toodangule uue turu kas Eestis või Lääne-Euroopas ning kasutasid eestis leiduvaid tooraineid · Kütuse- ja keemiatööstus kasutas põlevkivi, paberitööstus metsavarusid, toiduainetööstus põllumajandussaadusi · Vene ajal loodud masinaehitus- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt väikeriigi vajadustele ja võimalustele · Peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa · Väljaveos olid eeskohal põllumajandussaadused · Sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet (metalle, puuvilla) ning kütuseid (kivispsi, naftasaadusi) Kultuurielu Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. · Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele · Pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele · Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu
TEINE MAAILMASÕDA EELDUSED TEISEKS MAAILMASÕJAKS Saksamaa plaanis rünnata Poolat, arvestades, et sõtta sekkuvad Suurbritannia ja Prantsusmaa; mittekallaletungileping tagas aga sõja vaid ühel rindel NSVL'i laienemist läände kaitses samuti sõlmitud pakt; arvestada tuli vaid Suurbritannia sekkumisega. Vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. MÜNCHENI KOKKULEPE 1938. nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade Saksamaale loovutamist. Suurbritannia peaminister Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, mis takistaks kogu Tsehhoslovakkia minekut Saksamaa võimu alla. 29. sept. 1938. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe Saksmaa sai loa okupeerida Sueedimaa, poolakate ja ungarlastega asustatud alad läksid Poolale ja Ungarile. SUURSAKSAMAA LOOMINE Hitleri idee oli SuurSaksamaa loomine, tema ideid toetas Mussolini. 1938.aastal okupeeris Hitler Austria Austriast sai Saksamaa osa.
kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus. Samas oli Saksamaal ka palju vaenlasi, kelle hulka kuulusid näiteks Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kuna kummalgi riigil polnud otsest põhjust Saksamaad rünnata, jäi see suurriik esialgu puutumata. Saksamaa oli huvitatud ka Poola ja Tsehhoslovakkia okupeerimisest. Müncheni kokkulepe 1938. aastal nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid saksa rahvusest inimesed. Peagi muutus olukord väga pinevaks. Sõjaks valmistusid nii Tsehhoslovakkia, Inglismaa kui ka Prantsusmaa. Relvad pandi aga peagi kõrvale, kuna
pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Hitleri positsioon tugevnes, teda toetas Itaalia, Suurbritannia lootis järeleandmisega sakslaste indu jahutada ning Prantsusmaa ei julgenud üksinda sõtta astuda. Kuna austerlaste hulgas oli tollal märkimisväärne hulk Saksa-meelseid, ei paistnud ühendamine vägivaldsena. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt sakslastega asustatud alade loovutamist; selle tõttu muutus olukord väga teravaks - Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa hakkasid valmistuma sõjaks. Lahenduse leidis Suurbritannia peaminister
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu
1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga Holokaust - Juutide hirmus saatus Teise maailmasõja aastail
eluruumi. 4. Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). 5. Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia Vana-Rooma aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine
Kokku hukkus 60 miljonit inimest, sh üle 20 miljonit NSV Liidus, Hiinas üle 10 miljoni. Hukkunute hulgas oli suur osa tsiviilisikuid (genotsiid, holokaust). Põhjused (1) · Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte; · Jaapan soovis luua ühtse Ida-Aasia majanduspiirkonna ja kontrollida sealseid riike; · Mussolini polnud loobunud soovist muuta Vahemeri Itaalia sisemereks; · Nõukogude Liit edendas maailmakommunismi- ideed; · Hitler kavandas Suur-saksamaad. Saksamaa olukord: - sõjale järgnes hüperinflatsioon; - Versailles` lepingut peeti ebaõiglaseks: taheti tagasi I MS järgselt kaotatud alasid ja laiendada oma mõjupiire >> SUUR-SAKSAMAA idee; - Natsionaalsotsialistiliku partei edu; - reparatsioonide osas oldi valmis talle järeleandmisi tegema; - Austria ansluss, vastupanuta. Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli
Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tänu blokaadile toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. · Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas
Eeldused: 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3
1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi. Konverentsil osalesid 34 riigi esindajad, sealhulgas Saksamaa saadikud. Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega ka prantslased teha Venemaaga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis. Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rapallos sõlmiti Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted. Weimari vabariik kasutas Nõukogude Venemaad selleks, et hiilida mööda nende Versailles´ rahu tingimuste täitmisest, mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid. Venemaa ei olnud Versailles´ rahulepingule alla kirjutanud ega pidanud seda enda jaoks siduvaks
rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Sõja põhjused. Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. ·Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja algus 1) a) Saksamaa ründas Poolat 1
Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise. 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. AUSTRIA ANSLUSS 1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda
müncheni kokkulepe (sobing) – 1938 29.sept sõlmitud SB, PR, SM ja IT vaheline kokkulepe, millega SM sai õiguse okupeerida Sudeedimaa. Tsehhosslovakkia lihtsalt sunniti olukorraga leppima. , MRP – 23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. atlandi harta – 1941 augustis Roosevelti ja Churchilli poolt allkirjastatud leping, milles sõnastati sõjaeesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. USA ja SB teatasid, et nende maad ei otsi sõjas omakasu. Lisaks lubati taastada kõigi riikide iseseisvus, kellelt see oli röövitud. Teherani konverents – 1943 aasta lõpul Iraani pealinnas toimunud konverents, kus
-l aastatel taltsutada sõjakaid suurriike. See innustas Jaapanit, Itaaliat ja NSV Liitu planeerima suuremaid vallutusi. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. 1938. aastal hakkas ta seda ellu viima ühendades Austria Saksamaaga. Austria vastupanu ei osutanud. (Hitler viis väed Austriasse sisse ja korraldas siis rahvahääletuse: Saksa võim, või mitte, aga kuna enam ei julgetud Saksa võimu vastu hääletada, siis liideti Austria Saksamaaga. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939
HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija. KINDRAL FRANCO- Hispaania diktaator,vabariikliku valitsuse kukutaja. MUSSOLINI- Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945.a. CHURCHIEL-Briti riigitegelane, pea- ja kaitseminister Teise maailmasõja ajal. DE GAULLE- Rahvusliku vabastusliikumise juht Prantsusmaal, hilisem president. MOLOTOV- NSV Liidu välisminister, sõlmis MRP. ROOSEVELT- USA president, osales Teherani ja Jalta konverentsidel RIBBENTROP- Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis MRP. EISENHOVER-Liitlasvägede ülemjuhataja Teise Rinde avamisel, hilisem USA president. MANNERHEIM- Some armee ülemjuhataja Talvesõjas, hilisem president. ŽUKOV- NSV liidu kindral, juhtis lahinguid Moskva, Stalingradi, Kurski ja Berliini all. PETAIN- Prantsusmaa ''Au ja häbi'', Vichy valitsuse juht.
aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv ajastu 17.06.1940 Eesti Vabariigi lõpp ?Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel sh 2. maailmasõja eelõhtul 1938-1939 1) Ansluss - Austria annekteerimine ehk vägivaldne liitmine Saksamaa koosseisu 1938 13. märts. Austriast sai Saksamaa üks osa - Ostmark. (Austria riik taastus 2. Maailmasõja lõpul). 2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul.
Inglismaa ja Prantsusmaa teostatud lepituspoliitika Hitlerliku Saksamaa suhtes – Saksamaal lastakse Versailles süsteemi lõhkuda. SA-rünnakrühmlased. Parteisisene politsei, koondunud miljon meest. Juhtis E. Röhm. 1938. a Mündheni konverents. Agressioonid, jaapan vallutab Mandžuuria(1931), Hispaania kodusõda (1936-1939), Etioopia vallutamine (1935-1936). 1936. a saab alguse agressorite bloki kujunemine. Hitler alustab. Sinna kuulusid Itaalia, Saksamaa, Jaapan – teljeriigid. Esimene leping, mis pani aluse bloki kujunemisele oli Berliin-Rooma Telg. Miks said natsid võimule? NSDAP sisepoliitika ja struktuur? 1919. aastal asutas väikearvuline äärmuspoliitikute rühm Saksa Natsionaalsotsialistliku Töölispartei; 1921. aastal sai selle juhiks Adolf Hitler. Erakonna ideoloogia toetus vihkamisele, mida saksa rahvas tundis Versailles' rahulepingu vastu
.................................................................................. 5 Lisa 1 Kronoloogia..........................................................................................................6 Kasutatud allikad...................................................................................................................11 2 1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tsehhoslovakkia. Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938
piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle loosungite radikaalsus, erinevalt teiste parteide ettevaatlikkusest ning uudsus, ehkki 1933. aasta valimistel hääli juba kaotati. Reparatsioonide osas olid Suurbritannia ja
II MAAILMASÕDA (1939-1945) 1938 29. september 1938 13. märts 1938 Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Austria ühendamine Saksamaaga (anschluß). Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober 1938 1939 Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 15. märts 1939
AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS II MAAILMASÕDA (1.09.1939-2.09.1945) 1. Puhkemise eeldused ja põhjused Versailles’ süsteem oli kokku varisemas, ka Rahvasteliit ei suutnud suurriike ohjeldada. Hitler soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi likvideerida ning MRP sõlmimine lisas talle veelgi kindlust. Stalin kavatses laiendada oma piire läände. Et tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 2. II maailmasõjale eelnenud sündmused Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. Hitler tahtis endale Tšehhoslovakkia osasid, kus elasid sakslased. Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla · Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler · 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti? a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir.
1937.aasta lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.aasta kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprillil 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria anšluss 1938. aastaks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938. aasta veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. Pealegi paljudele austerlastele meeldisid natsid. 13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei
Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss. 4. Aprillil 1938 korraldati rahvahääletus, mis näitas rahva toetust ühinemisele. Ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. 3) Müncheni sobing ja Tsehhoslovakkia häving Hitler valmistus peale Austria vallutamist ründama järgmist maad, milleks oli Tsehhoslovakkia. Sellel riigil oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mispärast tema ründamine oleks terve Euroopa sõtta paisanud. Hitler kasutas ründe ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid taga kiusanud. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. September 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkia loovutama Sudeedimaa. Tsehhid ei suutnud
TEINE MAAILMASÕDA Eelnevad sündmused Demokraatia nõrgenemine ja/või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda. Varises kokku Versailles' süsteem. 1935 tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike.
Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas
· Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati
................................................ 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine........................................................................................................................ 4 2.2 Kummaline sõda 1939 1940 ..........................................
annaabi.ee 
