Tartu rahu Tartu rahulepingu sõlmimine · Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15...
tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll:
Võlaõiguses kehtivad üldpõhimõtted • Mõistlikkuse põhimõte - VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. • Lepingu siduvuse põhimõte - VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. See tähendab, et lepingust tulenevaid kohustusi tuleb täita nõuetekohaselt või seni, kuni võlasuhe lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Mis on leping? • Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. • Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse. Lepingute sõlmimine • Võlgnikuks ja võlausaldajaks võivad olla kõik isikud, mh ka nii tarbija kui ka ettevõtja.
normandia dessant 1944 atlandi harta 1941 lääneriikide rahustamispoliitika 2 näidet austria arreteerimine e ansluss rahvaküsitlusel austrias olid kõik poolt. saksamaa ja inglismaa vaheline mereväekokkulepe. natsi-saksamaa 4 näidet agressiivse välispoliitika kohta 1936 komiternivastane pakt 1936 hispaania kodusõjas toetas saksamaa francot ni varustuse kui sõduritega 1936 reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1938 austria ansluss 1939 molotov-ribbentropi pakti sõlmimine, et oleks sõja puhul kindel seljatagune milline sõjaline konflikt WWII peaproov?miks? Hispaania kodusõda, sest.... sobivad paarid nõukogude liidu välisminister molotov usa president jalta konverentsil Roosevelt pr.maa põrandaaluse vastupanuliikumise juht sõjaajal charles de gaulle aafrika korpuse juht, tuntud kui kõrberebane erwin rommel briti peamin., kes allkirjastas müncheni kokkuleppe Chamberlain natsionalistide juht hisp. kodusõjas Franco
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlge...
[ÄRIÜHINGU NIMI] JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL nr Koosolek toimus [kuupäev]. Ühingu ärinimi: [äriühingu nimi] Ühingu registrikood: [äriühingu registrikood] Ühingu asukoht: [äriühingu asukoht] Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. [juhatuse liikme nimi]; 2. [juhatuse liikme nimi]; 3. [juhatuse liikme nimi ]. Lisaks osales koosolekul [koosolekul osalenud muu isiku nimi]. Vastavalt Ühingu põhikirja punktile [põhikirja punkti number] on Ühingu juhatuse koosolek otsustusvõimeline. Koosoleku juhatajaks valiti [koosoleku juhataja nimi] ja protokollijaks [protokollija nimi]. PÄEVAKORD: 1. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine]; 2. [sisestada lühidalt küsimus, mida käsitletakse, nt üürilepingu sõlmimine] OTSUSED 1. [sisestada otsuse sisu...
- pärimisleping - asjaõiguslikud. Eellepingud pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu kokkulepitud tingimustel. Raamlepingud lepitakse kokku põhikohustustes ja tingimustes, mis lai8enevad raamlepingu alusel sõlmitavatele lepingutele. Pooled võivad sõlmida lepinguid, mida seadus otseselt ette ei näe. Ei või olla vastuolus seaduse sisu ja mõttega. Liigitatakse veel: traditsioonilised, kodifikatsioonilised, muud liigitused. 1.2 Lepingu sõlmimine. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selga, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Pooled peavad tahteavaldused tegema vastastikku ja nende sisu peab olema piisavalt määratletud. Tahteavalduste tegemine: 1. otsene 2. kaudne 3. enampakkumine Lepingueelsed läbirääkimised:
sealhulgas tähendus Eestile. 23.08.1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja nSV Liidu vahel mittekallaletungileping MRP. Vastsed sõbrad lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks sai salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Bessaraabia anastamiseks, Poola jagati pooleks. MRP sõlmimine tähendas, et uus sõda võis alata. Tähendus Eestile: omariikluse häving, rahvastiku kaotused. Ühiskond Täidesaatev võim. Eesti Vabariigi valitsus. Täidesaatva võimu peaülesandeks on viia ellu parlamendi antud seadusi, nende alusel riigi igapäevane toimise korraldamine. Riigi kõrgemaiks täidesaatvaks võimuks on valitsus ( PS 6.ptk). 26.03.2014 Riigikogu ees ametivande andnud Taavi Rõivase valitsus on 14. Taasiseseivunud EV
..." 1. Missuguseid nõudmisi esitas Nõukogude valitsus Eestile baasidelepinguga? V:Luua Eestisse punaarmee baasid ja väljavahetada Eesti valitsus . 2. Kuidas NSV Liit oma nõudmisi põhjendas? V: Et need baasid on meile vajalikud ja kaitsevad meid välisrünnakute eest. 3. Kas NSV Liidu nõudmised olid õigustatud? Põhjenda oma seisukohta: V:Ei olnud , nad soovisid liiga suurt võimu omada ja kõik otsused pidid olema kooskõlas Venemaaga . 4. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eestile vältimatu? Selgita oma seisukohta: V:Mingilmääral , kui Eesti poleks seda lepingut sõlminud ,siis oleks meid ees oodanud sõda ,aga Eesti ei soovinud sõda ja meie sõjaline vastupanu oli ka lootusetu(polnud piisavalt mehi ega ka relvastust). 5. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eesti valitsuse vaba tahe? Selgita oma seisukohta: V: Jah , neil oli võimalus loobuda ,aga nad ei teinud seda ,kuna ei soovinud sõda . 6
Ajalugu Tartu rahukonverents: Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused, Tartu rahulepingu sõlmimine, rahulepingu sätte ja tähtsus. Vabadussõjas saavutatud võidu põhjused: 1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ja nad alahindasid Eesti armeed 2) Abiväed Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritannia laevastik 3) Eestil oli andekas väejuht Tartu rahulepingu sõlmimine: 31. detsembril 1919 kirjutati vaherahule alla ning see hakaks kehtima 3. jaanuaril 1920. Sellega oli üle 5 000 inimelu nõudnud Vabadussõda lõppenud. Rahulepingu sätted: Rahulepingus määrati kindlaks: 1) Eestile sobiv riigipiir 2) Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud eesti väeosad 3) Venemaa eestlased said õiguse kodumaale naasta 4) Eesti vabanes kohustusest osaleda Vene välisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullavarudest.
.......................................4 Alaealistele lubatud tööd...........................................................................................................4 Alaealistele keelatud tööd..........................................................................................................5 Tööleping.........................................................................................................................................6 Töölepingu sõlmimine.........................................................................................................6 Töö- ja puhkeaeg..................................................................................................................7 Puhkus..................................................................................................................................7 Töölähetus.........................................................................
10.1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09.1581 Rootslased vallutavad Narva 09.1581 Rootslased vallutavad venelastelt Paide 15.01.1582 Jam Zapolski vaherahu sõlmimine 10.08.1583 Pljussa vaherahu sõlmimine 1584 a. Saaremaa jäi Taanile
pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia. Saksamaale jäid Poola lääneosa ja Leedu. Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks. Kindlasti kõige olulisem põhjus Teise maailmasõja puhkemiseks oli MRP sõlmimine, kuna selle pakti sõlminud osapooled läksid kohe peale sõlmimist neile ettenähtud maid vallutama. Sellega õhutasid nad lääneriike neid maid kaitsma ning tänu sellele levis sõda paljudesse riikidesse. Ning kui juba vaadata kuupäevi, siis oleks ka loogiline,et MRP sõlmimine on peamine põhjus, sest Teine maailmasõda algas üheksa päeva pärast lepingu sõlmimist. Oma osa mängis sõja puhkemises ka tol ajal valitsenud liidrite ahnus ja võimuiha.
15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust ja Eestist sai esimene riik, mis tunnustas Nõukogude Venemaad. Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.Üheks lepingu tagajärjeks oli ka asjaolu, et
Ajalugu 2. maailmasõja algus ja Eesti: MRP tähendus Eestile, baaside lepingu sõlmimine, baaside aeg. MRP tähendus Eestile: Eesti kuulus nLiidu huvisfääri. Eestis hävis omariiklus, suured rahvastiku kaotused. Baaside lepingu sõlmimine: 24.09 esitati kaubanduskokkuleppe sõlmimiseks Moskvasse sõitnud Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks nõukogude Liidule õiguse luua Eesti territooriumil sõjalaevastiku baasid. Ebasõbralikus õhkkonnas toimunud läbirääkimised lõppesid 28.09 1939 baaside lepingu allkirjastamisega. Osapooled lubasid hoiduda teineteise vastu suunata koalitsioonidest ning osutada vastastikust abi kallaletungi või selle ohu korral
projektis osalejatele ja projektivälistele isikutele üheselt mõistetav. SMART reegli järgi sõnastatud eesmärk kujuneb järgnevalt: „3-kuulise projektiperioodi raames luuakse e- pood äriettevõttele The Body Shop, mille tulemused on mõõdetavad ettevõtte müügikäibe statistiliste andmete alusel.“ Sellest lähtuvalt on projekti nõueteks: • 3-kuuline projekti juurutamise periood; • sobiva e-poe platvormi rakendamine; • lepinguliste suhete sõlmimine partneritega; • projekti kavandamine eelarve raames. Alternatiivsete teostuse variantidest võrdleme viit lahendust (vt Tabel 3). Lahendusideede välja töötamiseks kasutasid töö autorid meetodi ajurünnakut. Tabelis käsitletavaid variante on vaadeldud kolme kriteeriumi raames. Sobivust strateegiaga hinnatakse 1–5 skaala alusel, mille tõlgendus on järgnev: 1 – „üldse ei sobi“, 2 – „pigem
kumbagi suurriigi poolt 11) Kuidas on omavahel seotud MRP ja baaside leping? Baaside leping andis õiguse rajada sõjaväebaasid ning MRP aga jagas väiksemaid riike, mille eesmärk oli need hiljem vallutada. 12) Mida tähendab väljend kummaline sõda? Kumbki pool polnud väga aktiivne oma sõjategevuses. 13) Reasta tähed sündmuste toimumise järjekorras! A. Juunipööre B. Massiküüditamine C. Eesti liitmine NSV Liidu koosseisu D. baaside lepingu sõlmimine E. MRP sõlmimine F. Riigivolikogu valimised Vastus: …E, D, A, F, C, B 14) Põhjenda, miks sai 1940. aasta juunipööre Eestis võimalikuks: NSVL esitas nõudmised NSVL -l lubati seejärel ehitada baasid NSVL ei oodanud kaua, ning okupeerisid Eesti
kuulutus maaklerig korteri a ühendust 2. Kasutades Helistada 1. Otse maakleri Vaadata maaklerile omanikult: teenuseid: kulutused või korteri Sõita kohale lepingu lepingu internetist omanikule ja vaadata sõlmimine, sõlmimine,ma või telefonitsi korteri maksta ksta ajalehest või kirjutada üürihinda ja üürihinda,taga tisraha ja e-maili tagatisraha. makleritasu. Projekti finantsiline pool Tabel 1. Võimalus 1. Projekti etapid Tegevused Kulud Kokku Leida kuulutus Tasuta ajaleht 0 0
Ostu/müügi lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis" Rahvusvahelises praktikas on väga levinud müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule
MT1-10 Kollektiivleping Kollektiiv lepinguks nimetatakse lepingut mis on sõlmitud tööandija ja töötaja vahel mis reguleerib nende suhteid. Kollektiivlepinguid sölmides annab see tööandjale suurema vöimaluse töötingimuste üle otsuseid teha. Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või mille osas pooled peavad vajalikuks seaduse miinimumnõuetest soodsamate tingimuste kohaldamist kõigile ettevõtte/asutuse või valdkonna töötajatele. Kollektiivlepingut võib pidada mõnes mõttes instrumendiks, mis muudab töösuhete õigusraamistiku paindlikumaks.Kollektiivlepingu peamiseks eesmärgiks on kokkuleppe sõlmimine nendes küsimustes, mis ei ole seadusega üheselt reguleeritud või
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06
Venemaa jäi Saksamaa vallutuste puhul neutraalseks. Venemaale:Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Teise maailmasõja tagajärjed:surma sai palju tsiviilelanikke, hävis palju kultuuriehitisi, inimesed surid nälga, suur majanduslik ja põllumjanduslik kahju. EESTI 1939-1945. 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 massiküüditamine. Saksa okupatsioon 1941-1944. Teise Maailmasõja tagajärjed eestile: Sõdurid pidid sõdima võõra lipu all, eesti rahvastik hävines tohutult, maa oli laostunu, linnad ja ettevõtted varemeis, ligi pooled põllud söötis.,eesti langes NSV liidu võiu alla.
turvalisus – informatsioon ei ole kättesaadav volitamata isikutele. Projekti meeskond: XXXX – projektijuht XXXX – finantsjuht XXXX – ettevõtte IT-spetsialist Projekti sisu Majandustarkvara juurutamise etapid ja neis osalejad Nr Tegevus Osalejad 1 Ettevõtte vajaduste analüüs Projekti meeskond, arendaja nende kirjalik fikseerimine, esindajad lepingu sõlmimine 2 Avakoosolek, projekti detailse Projekti meeskond koostöös ajakava koostamine arendajaga 3 Süsteemi peakasutajate Süsteemi peakasutajad, arendaja koolitus konsultandid 4 Tehnilise keskkonna loomine Ettevõtte IT-spetsialist, arendaja arenduseks ja testimiseks spetsialist 5 Täiendava funktsionaalsuse Arendaja programmeerijad
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3
Sellest väljendus Saksamaa ohtlikus. Üks tähtsamaid hetki on 23. august 1939. Just sellel kuupäeval kirjutati alla Molotovi- Ribbentropi pakt. Pakt, mis loodi selleks, et Saksamaa ja NSV Liit ei tungiks üksteisele kallale. Lepingu kõige olulisem osa on, aga salajane protokoll. Selle alusel jagati Euroopa kahe riigi vahel kaheks. NSV Liit sai enale Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia( Rumeenia osa) ning poole Poolast. Hiljem sai ka Leedu, kuid pidi andma Poola Saksamaale. Selle pakti sõlmimine on kindel märk peatsest sõjast. Kaks suurriiki olid valmis sõda alustama ning nii see algaski. Ma arvan, et pakti sõlmimine oli natuke naiivne, kindlasti mõlemad riigid teadsid, et nad nagunii lähevad üksteisele kallale. Teine Maailmasõda algas 1.septembril 1939. aastal, kui Saksamaa ründas Poolat. Saksamaa oli valmistunud sõjaks juba pikka aega ning lootis väljuda sõjast vabana, vabana Versailles' rahust ning selle tingimustest
Kodune kontrolltöö "Maailm 1920-1937" 40p 1. Paiguta loetletud sündmused õigesse ajalisse jarjestusse alustades varasemast. 1p 3)Briand-Kellogi pakt 27.august 1928 2) Locarno konverents 5- 16 oktoober 1925 5)Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine Saksamaa poolt 1936 märts 1) Rahvasteliidu loomine 1920 4)Inglise-Saksa mereväelepingu sõlmimine 1935 2. Milline eelmises ülesandes loetletud sündmus aitas teie arvates kõige enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele? Põhjendage. 1 p Arvan, et Inglise- Saksa mereväelepingu sõlmimine aitas enam kaasa Teise maailmasõja puhkemisele, sest sellega tühistati Saksa laevastikku seni piiranud piirandus, ning millega andis Indlismaa luba ehitada Saksamaal omale pealaevastikku, mida nad said ära kasutada Teises maailmasõjas. 3
Kollektiivleping Kollektiivse töötüli lahendamine Kollektiivleping Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate ja tööandja vahel, millega saab määrata kindlaks töötamise tingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine on töötajatele hea viis seista ühiselt paremate töötingimuste eest. Tööandjale on see hea viis määrata korraga kindlaks suure hulga töötajate töötingimused. Kollektiivlepingu sõlmimine Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena ning seda saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul. Kollektiivlepingu sisu
Lepingu salajases protokollis piiritleti Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata, ilma et nad teineteist segaks. Saksamaa kavatses minna uuesti Poolat ründama, kuid pidi arvestama, et Poolale tuleksid niikuinii appi Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nõukogude Liit plaanis laienemist läände, kuid pidi ka arvestama Suurbritannia vastuoludega. Kindlasti kõige olulisem põhjus Teise maailmasõja puhkemiseks oli MRP sõlmimine, kuna selle pakti sõlminud osapooled läksid kohe peale sõlmimist neile piiritletud maid vallutama. Sellega õhutasid nad lääneriike neid maid kaitsma. Ning kui juba vaadata kuupäevi, siis oleks ka loogiline, et MRP sõlmimine on peamine põhjus, sest Teine maailmasõda algas üheksa päeva peale MRP sõlmimist. Mina vaataks põhjustega natuke varasemasse aega ning arvaks Teise maailmasõja puhkemise põhjuseks Hitleri liiga suure ahnuse. Kui tema poleks tahtnud oma maad nii palju
puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus ja transport kuni sihtsadamani. CIF (Cost, Insurance and Freight) Laadimissadam sihtpunktis määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on sihtsadamas laevatekilt maha laaditud, müüja kohustuste hulka kuuluvad kauba ekspordi tollivormistus, transport kuni sihtsadamani ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. CIP (Carriage and Insurance Paid To) Laadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni sihtpunktini, ekspordi tollivormistus ja kindlustuslepingu sõlmimine ostja kasuks. CPT (Carriage Paid) Laadimiskoht sihtpunktis määratud, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul, müüja kohustuste hulka kuuluvad transpordi korraldamine ja selle eest tasumine kuni
markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast. · Kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi rendihärrus ja mõisahärrus.
ähvardades keeldumise korral sõjaga Nõudmised lükati tagasi ning Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustasTsehhoslovakkial loovutama Sudeedimaa Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega Müncheni kokkuleppe sõlmimine Tsehhoslovakkia häving Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja." Paari kuu pärast hakkas Churchilli ennustus täituma, 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse Hitleri õhutusel kuulutas ka Slovakkia end iseseisvaks ja järgmisel päeval vallutati ülejäänud Tsehhoslovakkia
peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Tulemuseks oli Saksa okupatsioon (19411944) II Nõukogude okupatsioon (19441991) 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6.august 1940 - Eesti inkorporeerimine NL-I koosseisu 14.juuni 1941 - massiküüditamine
poliitiliste jt ideede süsteem, mis mõjutab inimese käitumist Proletaarlased -palgatöölised Kommunism -poliitiline ja majanduslik õpetus, mis taotleb võitu kapitalismi üle -revolutsiooni teel ning eraomandi kaotamist Kirjuta sündmus 1914-1918 I maailmasõda 1928 Briandi-Kellogi pakti sõlmimine 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936 1) Itaalia sissetung Etioopiasse 2) Saksamaa asub looma uut sõjaväge 3) NSVL ja Prantsusmaa vastastikuse abistamise leping 1929-1933 suur ülemaailmne majanduskriis 1923 1) Genova konverents 2) Itaalias tulevad võimule fasistid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 11.nov. 1918 C ompiegne'I vaherahu Antandi ja Saksamaa vahel
Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim Berliinis. See ei õnnestu
BAROKK JA ROKOKOO ITAALIA BARKOKK 1. Peetri väljak vatikanis, Bernini Carraci laemaal HISPAANIA BAROKK FLANDRIA BAROKK HOLLANDI BAROKK Piima kallav teeenijatüdruk, Vermeer Danae, Rembrandt Öine vahtkond, Rembrandt PRANTSUSMAA BAROKK Versailles park, prantsuse stiil Versailles marmorõu Versailles peeglisaal Poeedi inspiratsioon, Poussin Louis 14, Rigaud PRANTSUSMAA ROKOKOO Gilles, Watteau Chardin, tüdruk sulgpalliga INGLISMAA BAROKK Banqueting house, Jones Saint Pauli katedraal, Wren Inglise park, Kent INGLISE ROKOKOO Abielulepingu sõlmimine, Hogarth Mr and Mrs Andrews, Gainsborough SAKSAMAA ROKOKOO Amalienburgi lossi interjöör ROOTSI BAROKK Drottningholmi palee,Tessin vanem Stockholmi kuningaloss, Tessin noorem Roslin VENEMAA BAROKK Peeter Pauli katedraal, Trezzini Peterhofi suveresidents Rundale loss, Rastrelli, Läti Talvepalee, Rastrelli Vaskratsanik, Falconet ja nii...
Eesti Vabariik 1920-1939 · 1938, 24.aprill-K.Pätsi valimine presidendiks. · 1939, 7.juuni-Eesti-Saksa mittekallaletungi leping · 1939, 23.aug.-Moskvas sõlmiiti Molotov-Ribbentropi pakt Murdeaastad 1939-1944- Nõukogude okupatsioon. Ei näe kirjutada. 24.sept. on vaja Eestil sõlmida kaubandusleping. 28.sept. 1939 vastastikuse abistamise pakt, nn baaside leping-sõjaväebaasid lubati eestisse. Lepingu sõlmimine Moskvas toimus äärmiselt ebameeldivas õhtkonnas. Nõukogude väed saabuvad Eestisse18. oktoober 1939.Baaside ajal oli sõduritel keelatud eestlastega suhelda; distsipliin oli kõva. Sellejaoks et säilitada võimalikult head suhted Nõukogude liiduga vahetati eestis ära peaminister, K.Eenpalu astub tagasi, juhtima hakkab Jüri Uluots... Laidoner sõitis Narva kirjutas alla Narva dikaadile ja sellega oli Eesti anneteeritud. Lk 72-77
11.novembril Compiegne`i vaherahu sõlmimine; Esimese maailmasõja lõpp; Eesti Ajutine Valitsus võttis Saksa okupatsioonivõimudelt võimu üle. 28.novembril Punaarmee rünnak Narvale; Eesti Vabadussõja algus. 1919 aasta olulisemad sündmused 23.juunil Võnnu lahingus purustas Eesti kaitsevägi Landeswehri; Võidupüha. 10.oktoobril Aprillis kogunenud Eesti Asutav Kogu võttis vastu maaseaduse. 1920 aasta olulisemad sündmused 3.jaanuar relvarahu sõlmimine Eesti Vabadussõjas. 2.veebruar Tartu rahu sõlmimine. 15.juuni Eesti Asutav Kogu võttis vastu esimese põhiseaduse. Tagajärjed 11. novembril 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Sõja lõppedes tuli ka tõdeda, et sõja käigus on avaldunud nii mitmeid tagajärgi ja tulemusi. Positiivsed tagajärjed: a) Uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
4. Iseloomustage NSV Liidu tegevust agressorriigina Teises maailmasõjas. Dateerige see periood. (5p) Agressorriigiks sai ta 17. septembril 1939. aastal rünnates Poolat. 1939.-1940. aasta talvel toimus Talvesõda Soome ja NSVL vahel, mille küll Soome kaotas, aga ta suutis jääda iseseisvaks erinevalt Baltikumist, mille NSVL juunis 1940 okupeeris. NSVL agressorriigi periood lõppes 22. juunil 1941, kui Saksamaa ründas NSVL-i. 5. Dateerige: a) Antikominterni pakti sõlmimine 25. november 1936 b) Saksamaa kallaletung NSV Liidule 22. juuni 1941 c) USA sõttaastumine 7. detsember 1941 d) Itaalia kapituleerumine 3. september 1943 e) Kurski lahing Juuli-august 1943 f) Saksamaa kapituleerumine 8. mai 1945 g) Talvesõda 30. november 1939 13. märts 1940 h) Stalingradi laghing 14. juuli 1942 2. veebruar 1943 i) Eesti okupeerimine 17. juuni 1940
mittekallaletungilepingutega. Saksa-vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad. Saksamaa tugevnemist kartnud Prantsusmaaga arenesid asjad edukamalt ning selle riigiga sõlmis NSV Liit vastastikuse abistamise lepingu. Suurbritannia suhtus Stalini Venemaasse suurema umbusuga. 1939. aasta hiliskevadel algasid Inglise-Prantsuse-Nõukogude läbirääkimised. Nende eesmärgiks oli vastastikuse abi kokkuleppe sõlmimine, kellel oli piir NSV Liiduga. Need läbirääkimised lõppesid tulemusteta. Ühelt poolt ei tahtnud Poola, Rumeenia ega Balti riigid lubada Nõukogude vägesid oma territooriumile, teiselt poolt ei usaldanud Nõukogude Liitu ka inglased ja prantslased. Inglaste ja venelaste vastastikune umbusaldus põhjustas selle. Et mõlema riigi diplomaadid pidasid samal ajal salajasi läbirääkimisi sakslastega. Saksamaal õnnestus need läbirääkimised oma huvides ära kasutada
mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid · Eesti Töörahva Kommuun- ,,omaette riik", juhiks- Jaan Anvelt · Landeswehr'i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920 Sisu:Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir Tähtsus: Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. Jaan Poska-Tallinna endine linnapea, vandeadvokaat, vastloodud rahvuskubermangu komissar. Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja Jaan Anvelt-eesti töörahva kultuuri juht Viktor Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Konstantin Päts-päästekomitee liige, osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka
1) töölepingu kohustuslikud tingimused Töövõtuleping: - tellimustöö - ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega - kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks.
Saksamaal. 193 Saksa väed sisenesid Reini demilitariseeritud tsooni. 6 193 11.märts – Saksa vägede sisenemine Austriasse; Austria 8 Anschluss. 29.september – Müncheni konverents; Tšehhoslovakkia loovutas Sudeedimaa. 193 Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine. Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel. 23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine. 1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus. 3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus. 28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga. 30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel.
Sündmus: Tähtsus: 14. Pildiküsimus. a) Millisele sündmusele on see mälestusmärk pühendatud? b) Kas see oli ainuke omataoline? c) Milline oli nende läbiviimise eesmärk Nõukogude võimu jaoks? 15. Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse kaotus. Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917-1920), millised iseseisvuse kaotusega (1939-1940)? Kanna märksõnade numbrid tabelisse. 1 Baaside lepingu sõlmimine 5 Juunipööre 2 Tartu rahu sõlmimine 6 Vabadussõda 3 Eesti rahvusväeosade loomine 7 MRP sõlmimine 4 Päästekomitee loomine 8 Asutava Kogu valimised Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvuse kaotus 16. Milline eelpooltoodud sündmustest oli kõige olulisem iseseisvumise, milline iseseisvuse kaotamise seisukohast
Töötajaks võib olla füüsiline isik: 1). täisealine töötaja: 18-aastaseks saanud täieliku teovõimega isik - (eriseadusega on teatud töötajate suhtes kehtestatud kõrgem vanusemäär); 2). alaealine töötaja: alla 15-aastase ja koolikohustusliku alaealise töötamise keeld. Erandina võib: 1).13-14-a või 15-16.a koolikohustuslik alaealine teha kerget tööd; 2). 7-12-a teha kerget tööd kultuuri-, spordi-, kunsti- või reklaamitegevuse alal. 5. Töölepingu sõlmimine. Töölepingu kohustuslikud andmed. Andmete esitamise viis. Töötaja teavitamine töötingimustest erijuhtudel. Töölepingu sõlmimine: Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Samas, vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.
Millistel põhjustel said enamikus Euroopa riikides 1930.a. võimule diktatuurid? Sest, majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatiasse ja jäid lootma, et diktatuur asja parandab. 1930.aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu igas Euroopa riigis. Riikidevahelisi tülisid aga üritati lahendada sõjaga mitte läbirääkimistega. Mis olnuks USA presidendi Wilsoni arvates õiglase maailmakorralduse saavutamise eelduseks? Võitjateta rahu sõlmimine. Ta esitas rahukava 1918a. Jaanuaris, mida hakati nimetama Wilsoni 14 punktiks. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni rahukava? Ei järgitud, sest teistele ei meeldinud mõte sõja lõpetamisest ilma võitjateta. Kes kuulusid suurde nelikusse ja milliseid riike nad esindasid? Itaalia, Prantsusmaa,Inglismaa, USA. Miks USA ja Suurbritannia ei olnud nõus Prantsusmaa plaaniga saksamaad veelgi rohkem nõrgestada?
kindlustusseltsi. Erandjuhul võib ta esindada ka mitut kindlustusseltsi, kuid seda üksnes tingimusel, et nende seltside tooted ei konkureeri omavahel. Kindlustusagendi põhitegevused Uute klientide otsimine Kindlustustoodete tutvustamine ja soovitamine ning klientide konsulteerimine. Klientidega läbirääkimiste pidamine otsustamaks riski vormi ja määra üle Võimalike kindlustusobjektide ülevaatamine Müügipakkumise tegemine ja kindlustuslepingu sõlmimine. Kindlustuslepingute uuendamine. Kindlustusleping o Leping, mille kindlustusandja sõlmib kindlustusvõtjaga kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustusleping koosneb sooviavaldusest Tüüptingimusest Eritingimusest poliisist Aitäh kuulamast !
aastatel? Ülemaailmne majanduskriis ja sõjakollete tekkimine. Mil moel mõjutas ülemaailmne majanduskriis riikide poliitilist arengut? Paljudes riikides kujunes diktaktuur. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? Ei suutnud ohjeldada agressoreid. 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis. 2.Järjesta järgmised sündmused toimumise järjekorras, alustades varasemast. Selgita lühidalt nende sündmuste tähendust. a) Compiegne'i vaherahu sõlmimine. b) Pariisi rahukonverents ( 1919-1920). c) Rahvasteliidu loomine. Rahvusvaheline organisatsioon maailmarahu hoidmiseks. 1920. d) Versailles' süsteemi loomine ehk rahu süsteem mis kujunes Pariisi rahukonverentsi ja hilisemate konverentsidega. Millist loetletud sündmustest pead kõige olulisemaks edasiste rahvusvaheliste suhete seisukohast? Selgita oma arvamust. Rahvaste liidu ( 1920) loomine, sest see ei täitnud nende lootusi. 3
Piiks-piiks ja raha tuleb Laenu saamise võimalused ja tingimused 7. Lepingust taganemine laenusaaja poolt ja laenusumma ennetähtaegne tagastamine 1. Laenusaaja kinnitused 8. Lepingu täitmise tagamine ja poolte vastutus 2. Laenutaotluse esitamine ja laenulepingu sõlmimine 9. Lepingu erakorraline ülesütlemine 3. Arvelduste kord 10. Isikuandmete töötlemine ja konfidentsiaalsus 4. Laenusumma tagasimaksmise tähtaja pikendamine 11. Lõppsätted 5. Sooduslaenu eritingimused 6. Laenusaaja muud kohustused ja õigused Laen Soovin laenata 100 eurot üheks aastaks
Rakvere Ametikool EV09 Eesti Vabadussõda Koostaja: Andri Aarik Juhendaja: Uno Trumm Rakvere 2009 Sisukord: 2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
