Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf oli koos Audi 50 teisiku, Volk
2.2 Erinevused Olenevalt mootori tüübist, käigukasti tüübist on ka erinevad juhtplokid. Isegi erineva lisavarustuse korral võib olla juhtajudes teatud erinevused. (nt. elektroonilise stabiilsuse kontrolli seadega (ESC) auto aju on ettenähtud töötama koos elavhõbeda anduri ja iga ratta kohal oleva ABS anduriga, kui aga samasugusel autol aga ilma ESC-ta on hoopis erinev aju) Erinevused bensiinimootori ja manuaal käigukasti ning bensiinimootoriga automaat käigukastiga autode vahe on see, et automaat käigukastide jaoks on uuematel autodel oma eraldiseisev juhtplokk(joonis 2.2), mis reguleerib teatud anduritelt saadud info järgi käigulülitusi. Automaatkäigukast kasutab sama andurit, mis mootori aju kasutab küttesegu koguse reguleerimiseks - gaasipedaali asendi andurit. Käigukast otsustab selle anduri põhjal, kas on vaja rohkem kiirendust või kiirust(nt möödasõidud). Sellisel juhul, kui ei sõideta veel
Demos Pulk VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ÜLEVAADE REFERAAT ÕPPEAINES: ANDME-JA TEKSTITÖÖTLUS Transporditeaduskond Õpperühm: AT 22 12.12.2012 TTK Tallinn 2012 2 12.12.2012 TTK SISUKORD Sisukord..............................................................................................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 1. Golf MARK I (19741983).............................................................................................................5 1.1. Golf mark I lühiülevaade......................................................................................................
Jõuülekanne Kristjan Teearu · Jõuülekande all mõistetakse seadmeid, mis võimaldavad kanda mehaanilist energiat üle vahemaa (nt mootorist ratasteni) ning seejuures muuta pöördemomenti, jõudu, kiirust ja liikumise iseloomu. Pea kõigil tänapäeva autodel on jõuülekande suurimaks komponendiks käigukast. · Olenemata kas auto on esi-, taga- või nelikveoline, on igal sõidukil käigukast. Käigukast võimaldab muuta mootori pöördemomendi kordajat ning seeläbi lubab autole suuremat kiirust. Põhimõte on sarnane ratta käiguvahetile, kus suurema kiiruse saamiseks on vaja käiku raskemaks keerata, sest igaüks teab, et nt 21-käigulise ratta esimese käiguga ei ole mõtet pikemat distantsi sõita, kuna iga pedaalitõuge vajab kordades rohkem energiat kui see kiirust toodab. Sama põhimõte on autol kui autol oleks vaid üks käik, siis enamik kütuse põlemisest saadud energia läheks raisku mootoriosade tühja pöörlemise ja kulutamise pe
· 7,62x39, · 7,62x51. 1.5.Automaatrelvade ajalugu: Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad. Püstolkuulipildujad olid küll head lähivõitluses, kuid nende efektiivne laskekaugus ja kuuli energia jäid lahingus napiks. Kergekuulipildujad aga olid enamuses liikuvas lahingus siiski liiga rasked ja kohmakad. Esimene laiemalt kasutusele võetud automaat oli 7,92mm nn poolpika padruniga Sturmgewehr44 2. maailmasõja ajal. Sellele järgnes vahetult peale sõda osaliselt sakslastelt kopeeritud, aga modifitseeritud kujul Nõukogude Liidus valmistatud 7,62mm automaat AK- 47, mis võeti kasutusele massiliselt. 20. sajandi II poolel sai automaat juba kõigi armeede põhiliseks käsitulirelvaks. 4 2.Kuulipildujad 2.1.Mis on kuulipilduja?
8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate
Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid Autode võidukäik · Esimesed autod olid hästi kallid. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot nagu Karl Benz, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane neid osta. (Tänapäevases rahas maksaks auto 200 000 eurot!) Duryea Motor Wagon läks pankrotti ja vennad müüsid oma firma maha. · Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise
Audi Koostaja: Erlyn Mugu LOK-13 · Audi Ag on asutatud 1910 aastal · Käive- 28,432 mlrd EUR(2005) · Puhaskasum- 1,409 mlrd EUR(2005) · Tütarfirmad- Lamborghini, SEAT · Audi on Saksamaa autotootja · Peakorter- Ingolstadtis Baieri liidumaa · Audi kuulub peaaegu täielikult (99,7%) Volkswagen AG-le · Firma on väljakasvanud Audi, Horchi, Wandereri ja DKW liitmisel tekkinud Auto Unionist · Audi logoks on neli üksteisega seotud rõngast, mis tähistavad autotootjaid, kes moodustasid Auto Unioni. Ajalugu · Firma asutajaks oli August Horch(1868-1951), insener Karl Benzi autotehases. 1899 lahkus ta sealt ning asutas Kölnis omanimelise autotehase August Horch & Cie. · Horchi tuttava Franz Fikentscheri noor poeg tuli mõttele nimetada uus firma Audiks, mis tähendab ladina kelles sama is Horch saksa keeles. · Audi esimeseks mudelik oli 2,6 liitrise neljasilindrilise mootoriga sõiduk · Audi mudeleid esinesid edukalt ka võidusõitu
14 ,,Maletaja" (või ,,Türklane") ning kujutas endast malelaua taga istuvat türklast. Seda publikule demonstreerides riietas Kempelen maletaja lahti ning avas laua all olevad luugid, et kõik saaksid veenduda tegu on tõesti automaadiga. Seejärel alustas türklane vabatahtliku vastasega mängu ning võitis alati. Kempelen rändas ,,Maletajaga" läbi pea kogu maailma ning kuulus automaat võitis isegi selliseid tähtsaid päid nagu Katariina II, Napoleon I ning Maria-Theresa. Automaadi laitmatu töövõime hämmastas kõiki ning alles 17 aastat peale selle autori surma saadi tõe jälile ,,Maletaja" polnudki tegelikult automaat! Malelaua all asuva kasti sees istus inimene, üks seitsmest Kempeleni teenistuses olevast professionaalsest maletajast, kes juhtis hoobade abil türklase käsi ning viis ta seeläbi võidule.
serval. Teemaksuga kogutud raha kasutati teede ehitamiseks ja hooldamiseks. Insenerid nagu Thomas Telford ja John Macadam töötasid välja uusi võimalusi teekatte parandamiseks.Killustikuga kaetud teed oli suur edusamm 1800-ndatel aastatel. Need teed tegid võimalikuks postitõldadel läbida pikki vahemaid linnade vahel tunduvalt kiiremini. Kuid 1800-ndate aastate lõpus tuli läbimurre transpordivahendites leiutati auto. Selle tulemusena oli vaja paranda veelgi teekatet. Teid hakati tegema asfaldist ,väikeste kivikeste segu kuumas tõrvas. Selle tulemusena paranes tohutult teede kvaliteet ning teed muutusid ohutumaks ja kiiresti läbitavaks.Roomlaste teedeehituse teadmised trumbati nüüdsest üle mitmekordselt, nii kvaliteedi kui ka sillutise poolest.Sellest ajast alates hakkas asfalteeritud tee levima väga kiiresti. Esimene kiirtee valmis 1932. aastal Saksamaal Kölni ja Bonni vahel
Ülelaadimine "There's no replacement for displacement" ehk "Töömahule asendajat pole" on lause, mis on USA autodega tegelejate hulgas au sees, kuid mida meeldib kahtluse alla seada neil, kes eelistavad "arenenuma" tehnoloogiaga mootoreid, eelkõige väikseid võimsaid turbomootoreid. Ja tõepoolest nagu siinsetelgi lehekülgedel varem mainitud, on mootor eelkõige õhupump ja ülelaadimine on tõhus viis mootori tarbitava õhu ja kütusehulga ning ühtlasi väände ja võimsuse kasvatamiseks. Ülelaadimisviisidest tõhusaim on turbo üks paljukasutatud näiteid selle tehnoloogia võimalustest on 80ndate keskpaiga F1 autod, mis ajasõiduseades said oma 1,5 liitristest turbomootoritest kätte 12001400 hobujõudu see on ligi 900 hobujõudu liitrist. Selline erivõimsus on võrreldav 500 CID / 7000+ hj Top Fuel dragsteritega ja F1 mootorid pidasid kvalifikatsiooniseades vastu vähemalt paar
rihmale.rihmadel tuleb ka kontrollida rihmapinksust(vendilaator rihmal) Hammasrihmadel tavaliselt pingsst ei kontrollita enne kui võib tekkida mingi klagisev hääl või vilin . 21.siduri rikked avastamine ja kõrvaldamine kõige enim levinuvaks rikkeks on siduri ketta friktsioonkatete kulumine mille tõttu sidur hakkab libisema, siduri libisemist tunneb ära kõige kergemini kui sõites 4-5 käiguga ja vajutades gaasipedaal põhja mootori pöörded tõusevad aga auto edasi ei liigu, siduri libisemisepõhjuseksvõib veel olla siduri korvi ja laagri vahelise lõtku puudumine.Kui sidur ei lahuta tähendab et kohapeal mootori töötades käigu sisse panemisel käik sisse ei lähe kuid hästi õrnalt liikutab autot. Põhjuse otsimist võib alustada kas siduri pneumo või trossajemist samas võib olla ka siduri korvi ja surve laagri vaheline lõtk liiga suur. Ülejäänuid põhjuseid saab
Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile. Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas) Kõige vanem automark on Mercedes-Benz, mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault. Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver) Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a.
Sisukord auto hoolduse põhimõtted Regulaarse hoolduse vajalikkus Autode tööiga, seda mõjutavad tegurid Autode garantii ja seda mõjutavad tegurid Töökojaseadmed, nende kasutamine, ohutustehnika Töökohad, stendid Tähtsamate sõlmede ja süsteemide üldtööpõhimõtted Kanalid Kraanad talid (telfrid) garaažitõstukid hüdropressid määrdepritsid kompressorid õlivahetusseadmed heitgaaside ärastusseadmed rehvide montaažipingid rataste tasakaalustamispingid rattasuunangustendid diagnostika seadmed auto pesu HOOLDUSE PÕHIMÕTETEST Auto koosneb paljudest sõlmedest. Sõidutingimustest sõltuvalt mõjuvad autole mitmesugused jõud. Seepärast on tarvilik ka oma abimees aeg-ajalt üle vaadata. Ideaalne oleks seda teha muidugi lausa iga päev. Aga kuidas oleks optimaalne? ASSYST HOOLDUSSÜSTEEM Nimetatud süsteem on TELLIGENT süsteemi lihtsustatud variant, mida paigaldatakse sõiduautodele ja ka transpo
distributors brand, own label, primary brand, private brand, store brand. Kollektiivne mark on kaubamärk, mis on registreeritud tööstus- või kaubandusgrupi nimele ja millega grupi liikmed saavad näidata, et nende tooted või teenused vastavad grupi kvaliteedinõuetele ja standarditele. Inglise keeles collective mark. (Hans G. Tonndorf, 2004:3) Kaubamärk võib olla: · Sõnamärk Kaubamärk võib olla sõna või sõnad, näiteks tehissõna, fraas, loosung jms. Sõnamärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline. Kõigist kasutatavatest kaubamärkidest ligikaudu 90% on sõnamärgid. (http://www.koppelpb.com/est/kmliigid.htm) · Kujutusmärk Samuti võib olla kaubamärgiks kujutised näiteks sümbolid, ornamendid, geomeetrilised kujundid, esemete, loomade, inimeste stiliseeritud kujundid jms. Kujutusmärk koosneb ainult sõnast, mis pole erilises kirjastiilis ega värviline.
Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA Automaatrelva taktikalis-tehnilised andmed. OTE nõuded automaatrelva käsitsemisel. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Tutvustada Galil 5.56 automaatrelva. Õpetada ohutustehnika printsiipe. Õpetada rihma kinnitamist ja relva kandmist. Kirjeldada sihikuid. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund siseruumis või väljas. Varustus: 1) allüksuse varustus - automaat 1 igale sõdurile - salved 2 igale sõdurile - nugatääk ja selle tupp 1 igale sõdurile - puhastusvahendite komplekt 1 igale sõdurile 2) instruktori varustus - automaat 1 instruktorile - salved 1 instruktorile - nugatääk ja selle tupp 1 instruktorile
Hajareostus asendatakse punktreostusega, mis on küll kokkuvõttes suurem, kuid kergemini kontrollitav (,,Autotöösturid jooksevad võidu vesiniku tehnoloogiale", Ain Alvela, Äripäev, 19.04.2006, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Vesinikkütuse hind on bensiini omast odavam, sest bensiinimootor seadistatakse hübriidi puhul kõige optimaalsemale töökoormusele vastavalt, vaatamata sellele, et ta peab kiirendusi ja pidurdusi tegema ning ta pöörded kõiguvad 800-5000 rpm vahel. Erinevalt bensiinimootorist ei ,,raiska" vesinikkütusel töötav auto energiat kui auto seisab foori taga või ummikus, nii et linnatsüklis on elektrimootor kindlasti efektiivsem (,,Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida?", 03.04.2009, www.lhv.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Kokkuvõtteks võib öelda, et vesinikelemendiga töötavate autode ajastu on alanud: praegu
Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise
1902 - R.Bosch magnetsüüde 1902 - Frederick Lanchester ketaspidur 1893 - W.Maybach, D.Banki täiustatud karburaator 1909 - katalüüsneutralisaator (et kütuste põlemist parandada, need ei põlenud täielikult) 1909 - Edward Deeds, Charles Kettering jagaja 1911 - Charles Ketteringi starter 1923 - bensiini valmistamine (sakslased hakkasid) 1926 - roolivõimendi Francis Davis 1927 - oktaanarvude süsteem Saksamaal 1938 - automaatkäigukast Oldsmobile 1957 - ketaspidurid (läksid standardvarustusse) AUTOSÕIDU TURVALISUSE ARENG 1845 - R.W.Thomsoni õhukumm 1854 - A.Merian I asfalttee 1896 - J.Dunlopi õhkrehvid (hakkas tootma) 1901 - atsetüleenvalgustuslambid (hakati öösiti sõitma) 1906 - Alfred Faucher Pr. tahavaatepeeglid 1910 - neljarattapidurdus (esialgu oli ainult vedavatel ratastel) 1905 - John Woodi (inglane) kildumatu klaas 1908 - Gladstone Adam kojamehed
.........12 1.2.14. Visuaalselt mitte nähtavate mõõtmete andmine..........................................13 1.2.15. Publiku liitmine...........................................................................................13 1.2.16. Vaataja ,,õigesse suunda" juhtimine.............................................................13 1.3. Filmimuusika loojad.............................................................................................14 1.3.1. Alfred Newman (1901 - 1970).......................................................................14 1.3.2. John Towner Williams (1932).......................................................................15 2 1.3.3. Howard Leslie Shore (1946)..........................................................................16 1.3.4. James Roy Horner (1953).................................................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
hääbunud. Autotööstus ka seisab paradigma muutumise äärel. Sisenemisbarjäärid sektorisse vähenevad (elektriauto tootmine oluliselt lihtsam), tarbijate vajadus omada isiklik auto on muutumas seoses jagamisteenuse tulekuga, tarbijad ei hinda enam pikaajalist kvaliteeti vaid autos ajaveetmisviise (autonoomsed autod). Selleks, et olla edukas selles uues autotööstuse paradigmas Toyotal olemas kõik eelised – pühendunud töötajad ja organisatsiooni kultuur, hea ja usaldusväärne tarnijate võrk ja arenduskeskused üle maailma. Oluline ainult näha uusi trende ja liikuda samas suunas. Võib olla oleks aeg tunnistada, et mõned tarnijad omavad nii suurt arendamispotentsiaali (nt Autoliv), et hakata kasutama nende ressurssi. Või tunnistada, et mõned konkurendid on paremad ja tarbida nende toodang selle asemel, et kulutada aega oma arendustele (käigukastid, mootorid, multimeedia, turvasüsteemid). Toyota töökindluse filosoofia võib ka
kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle ning testitakse ka sõiduki võimekust ise sõita. (Tänasest võivad… 2017) 2017. aasta suvel olid Eestis pilootprojektina kasutusel ka isejuhtivad väikebussid, mis sõitsid Mere puiestee – Kultuurikatla marsruudil. Kokku läbisid bussid kuu ajaga 1300 kilomeetrit, sõidutades huvilis 22 tööpäeva jooksul. Tallinnas sõitnud isejuhtivate busside pilootprojekti üheks eesmärgiks oli näidata inimestele sellise tehnoloogia võimalikku kasutust linnaruumis (Isejuhtivad bussid… 2017) „Isejuhtivate väikebusside pilootprojekt sai teoks Eesti ELi nõukogu eesistumise raames, mille üks fookusvaldkondi on tehnoloogia arengu ja selle mõju tutvustamine laiemale avalikkusele. Isejuhtivate sõidukite näol on tegemist tulevikutehnoloogiaga, mis toob lähiaastakümnetel kaasa põhjalikud muutused kogu liikluskeskkonnas.“ (Isejuhtivad bussid… 2017) Kuigi eesistumise raames toimunud pilootprojekt lõppes 2017
pöördemoment mootorilt käigukastile õliga, puudub igasugune mehhaaniline side käigukastiga. Sidur koosneb järgmistest detailidest: Väntvõll koos hoorattaga, turbiiniratas koos veetava võlliga, pumbaratas. Viimane on kinnitatud õliga täidetud kambrisse, mis on kinnitatud hooratta külge. Pumbaratta küljes olevad labad hakkavad õli ringi ajama hetkel, mil mootor käivitatakse. Õli paisatakse vastu turbiini labasid seda suurema kineetilise energiaga, mida suuremad on väntvõlli pöörded. Kui väntvõlli pöörded saavutavad oma maksimumi, siis ka turbiiniratas pöörleb peaaegu sama kiirusega kui pumbaratas. Sellise siduri suurim eelis on traktori sujuv liikuma hakkamine, kuid ta ei ole suuteline muutma ülekantavat momenti. 28. Pöördemomendi muundurid: Astmelised käigukastid. Käiguvahetus nihkhammasrataste, hammasmuhvide ja sünkronisaatorite abil. Sünkronisaatorite ehitus ja tööpõhimõte. (1) lk. 279.
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks, kusjuures selle käigus ei pööratud erilist tähelepanu mitte efektiivsusele ja säästlikkusele, vaid paljuski sellele, kuidas mootorist võimalikult palju hobujõudusid välja pigistada. Alles eelmise sajandi viimasel veerandil hakkasid autotootjad huvi tundma ka materjalide kokkuhoiu ja ökonoomsuse vastu. Kõigil neil on oma vead ja siiani veel lahendamata tehnilised puudused. Ent on selge, et läbimurre ühes või teises suunas on lähiaegadel saavuta
Toimus globaliseerumine. Panganduses ja äris veel eriti! 20. saj algus tundus, et maailm oli saavutanud stabiilsuse, vähemate kuumkohtade näol. 3.8 Moodsad Ajad 19. saj toimus teaduse ja tehnika areng. Progress - kasutati tihti seda väljendit. Inimesed muutusid liikuvamaks, suhtlus tihenes ja nii ka informeeritus. Reisiti muudkui! Jalgratta osatähtsus kasvas meeletult ja näitas, et ratsionaalsusega jõuab kaugemale. Kaugsuhtlus arenes, kuna teed ja ühendused ning kirjaviisid paranesid. Leiutati telefon ja raadio kah, Revolutsioneeriti tubast elu, nt petrooliumlamp ja ka elekter. Foto ja kino!! Resulteerus modernismi sünnis, mis mõjutas kõike. Kristallpaleed, Eiffeli torn jne. Vesikäimla võidukäik. Viktoriaanlik konservatiivsus - viisakusreeglid, etikett ja maneerid olid üliolulised, kuid samas oli viktoriaanluse ajastul ka palju uuendusi. Naisele jäid aga tavad - lapsed, kirik ja köök. Isegi sõna jalg oli ebasoovitav, kogu vulgaarsus oli häbematu
Alates sellest hakkas enamushäälte saavutanud partei koostama valitsust ning kui partei kaotab, astub kogu valitsus tagasi. 4 5 03.03.08 Kolooniad Põhja-Ameerikas Ameerikasse väljarändamise põhjused: 1. Usuline tagakiusamine (puritaanid, hugenotid, katoliiklased) 2. Majanduslikud maast ilmajäänud, said maad; tööstuslikud pöörded, osa käsitöölisi jäi tööst ilma (enamasti kehtis Inglismaal) 3. Poliitilised põhjused võimuvõitluses allajäänud 4. Riigivõimu poolt väljasaadetud kriminaalid 5. Uudishimu, seiklusjanu Põhja-Ameerikasse tekkis Atlandi ookeani rannikule tekkis 13 Inglise koloonialt. Lisaks neile oli veel Prantsuse kolooniad, need asusid veel rohkem põhjas ja läänes.
Ajaloo KT Millised olid maailma arengu üldised tunnusjooned 20. sajandi algul? Maailma domineeris Euroopa, sest omas väga palju asumaid ja peale Euroopa oli vaid kaks iseseisvat riiki, kes polnud nii võimsad. Oli teaduse ja tehnika areng, mis omakorda suurendas usku progressi. Inimesed muutusid palju liikuvamaks ning see omakorda pani aluse raudteele. Võimalik oli reisida. Alguse saab ka lennundus ja ja autode ehitamine. Võetakse kasutusele elekter, leiutatakse telefon millega paraneb info kättesaamine. Toimub ka areng tööstuses. Agraarlühiskond muutub industriaalühiskonnaks, mille tagajärjeks on linnastumine. See toob omakorda kaasa muutumisi, mis mõjutab ühiskonna struktuuri. Inimesed moodustavad proletraadi. Sellel on ka oma miinuspool, tekib slummistumine (vaeste linnaosa), ülerahvastus, kuritegevuse teke. Positiivseks küljeks oli arstiabi kättesaadavus ja haridusvõimalused. Toimus rahvaarvu järsk suurenemine. Tekkisid uued suunad kirjanduses, kunstis ja arhitek
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠERNOBÕLIS PRAEGU?....
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev ..................................................................................................................
trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid mehaaniliselt käitatakse hoovad ja vardad või kaablid. Alates 1930-ndate keskel kingad olid käitatakse õli surve väike ratas balloon ja kolvid (nagu pildil), kuigi mõned sõidukid jätkata puhtalt-mehaanilised süsteemid aastakümneid. Mõned kujundused on kaks rattasilindrid.
Julm, kuid edasiviiv sõda Esimene maailmasõda oli esimene sõda, mis kaasas suure osa maailma riikidest. Sõjategevus algas 28.juunil 1914. aastal ning kestis 1918. aasta 11. novebrini. Esimeses maailmasõjas tegi kaasa kogunisti 38 riiki, mis jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Nii nagu igal asjal nii on ka sõjal nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Mida antud sõda maailmalt võttis ning mida ta andis? Esimene maailmasõda, mille peamiseks puhkemise põhjuseks oli imperialistlike suurriikide vastuolud nii majanduses kui ka territooriumide osas, oli sõda, mis ületas ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varajasemad sõjalised konfliktid. Üle nelja aasta väldanud sõjas sai surma ligikaudu kümme miljonit sõdurit, osad jäid vastase kuuli ette, paljud hukkusid mürkgaasi tagajärjel. Peale sõja lõppu tekkis ,,kadunud sugupõlv". Sõjast naasnud inimesed ei suutnud rahu ajal leida oma kohta ühiskonnas ning neil oli raske ig
Niisiis sai netist leitud väheke eestikeeleset tõlget turbode kohta. Teema on eestikeelseks tõlgitud sealsete inimeste poolt. Turbolaaduri ajalugu Esimese väljalaskegaasidel põhineva turbolaaduri töötles välja Sveitslane Dr. Alfred J. Buchi aastatel 1909-1912, aastaid enne seda, kui Garrett'i toodangud ilmusid turbolaadurite ,,pilti". Dr. Buchi oli ,,Sulzer Brothers Research Deparment'i" peainsener ning 1915. aastal pakkus välja esimese turbolaadimisega diiselmootori prototüübi. Sellegipoolest ei võitnud geeniuse ideed tol ajal poolehoidu, kui siis minimaalset. ,,General Electric" alustas turbolaadurite arendamist 1910'nendate lõpus. 1920. aastal sooritas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
