madala tegevusvõimendusega (operating leverage Küsimus 3 Küsimuse tekst Piirkasum suureneb, kui müügikäive jääb samaks ja Vali üks: a. püsikulud alanevad b. püsikulud suurenevad c. tooteühiku muutuvkulud suurenevad d. tooteühiku muutuvkulud vähenevad Küsimus 4 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud Küsimus 5 Küsimuse tekst Huvitava Firma kohta on teada järgmised andmed: müügikäive 600000., püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. mingi eelnevatest erinev summa b. 621000 c. 630000 d. 612000 Küsimus 6 Küsimuse tekst
Tähtis on vastata positiivselt muudatusele ja töötajate reaktsioonidele. Juhtimine AS-is Notsu aitab töötajail näha muutust kui võimalust ja juhtimine demonstreerib seda nende endi reaktsioonis muutusele. Töötajad näevad tasakaalu muudatuse ja püsiväärtuse vahel. Majanduskriisi tingimustes pöörab ettevõte enam tähelepanu mitmesugustele kulutustele ettevõttes. Ettevõtte siseste finantsotsuste langetamise keskseks kriteeriumiks on majandustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes. Nimetatud seoste jälgimine võimaldab leida optimaalseid lahendusi alternatiivide hulgast. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks ka jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Kuna ettevõte on tootmisettevõte, mida ohustavad mitmed väliskeskkonnast tulenevad ohud, siis plaanib ettevõte teha oma tegevuspoliitikas mitmeid muutusi, et praeguses keerulises majandusolukorras edukalt toime tulla ja olla ka jätkusuutlik.
, püsikulud 399000 , muutuvkulud 180000 . Kui firma soovib saada ärikasumit 42000 , siis müügikäive peab olema Vali üks: a. 630000 b. mingi eelnevatest erinev summa c. 621000 d. 612000 Küsimus 9 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulu-maht-kasum analüüs on eriti tähtis Vali üks: a. muutuvkuludega võrdse müügikulu kindlaksmääramiseks b. tulu ja kulude vahekorra kindlakstegemiseks erinevate tegevusmahtude juures c. kasumiläve saavutamiseks vajaliku tegevusmahu kindlakstegemiseks d. püsivkuludega võrdse muutuvkulu kindlaksmääratud
püsivkulude kõige kasulikum kombinatsioon.KMK analüüsil on 3 lähenemisviisi: Matemaatiline meetod- Väljendada kulu, tegevusmahu ja kasumivahelised seosed matemaatilise võrrandi kaudu;Piirkasumist lähtuv KMK analüüs-Tugineda piirkasumi mõistest lähtuvatele matemaatilistele valemitele;Graafiline analüüs-Kujutada kulu, tegevusmahu ja kasumi seosed graafiliselt. hea ülevaade kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures.Ettevõtlus on protsess, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahuloluon Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühingEttevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja
147 802 € / 731 inimest = 202,3 Muutus 2012 ja 2011 aasta vahel = 3,2 % 4. Mil moel on majandus- ja tegevuskeskkonnas toimuv autorite hinnangul mõjutanud organisatsioonide tööjõukulusid? Ettevõtte 2013. Aasta tööjõukulud koos kõikide maksudega moodustasid 20 644 tuhat eurot, mis on 23% rohkem kui eelneval perioodil, mil tööjõukuludeks oli 16 803 tuhat eurot. Kulude kasv on põhjustatud nii tegevusmahtude suurenemise kui ka paranenud kasumlikkuse tingimustes lisanduvate tulemustasude arvestamise ja maksmisega. Väiksemal määral mõjutas tööjõukulude kasvu baastöötasude valikuline tõstmine. 5. Autori soovitused organisatsiooni edaspidises tööjõukulude planeerimisel/suunamisel Ettevõte peab oma suurimaks väärtuseks just nimelt seal töötavaid inimesi, seega on väga oluline, et töötajad tunneksid end väärtuslikena
müügimahust lähtuvalt. Kord koostatud eelarveid enam ei muudeta või vajadusel tehakse lisaeelarve kas täiendavate tulude jagamiseks või kulude kärpimiseks. Fikseeritud eelarveid kasutatakse, kui prognoositakse suhteliselt vähese varieeruvusega muutujaid näiteks üldhalduskulude või turunduskulude planeerimisel. Paindlikus eelarves võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi. Koostatakse eelarved erinevate tegevusmahtude korral. Ettevõttes võib toimuda pidev eelarvestamise protsess. Pidevad ehk libisevad eelarved koostatakse regulaarselt teatud ajaperioodiks ette. See tähendab, et iga perioodi järel vaadatakse üle tegelikud tulemused ja võrreldakse neid planeerituga. Analüüsi tulemusel prognoositakse eelarve viimasele perioodile juurde järgmise perioodi numbrid. Ettevõtte käsutuses on pidevalt pikenev eelarve. Pidevate eelarvete eelised: ·sunnib juhte regulaarselt eelarveid läbi vaatama;
Olulisi täiendusi sai ka pangandust reguleeriv seadusandlus Aasta 1999 1999. aastaks olid suuremad muudatused Eesti panganduses möödunud Alles oli jäänud kaks suuremat panka: Hansapank ja Eesti Ühispank, mille enamusosalused kuulusid vastavalt Swedbank'ile ja Skandinaviska-Enskilda Banken'ile. Pärast sajandivahetust on Eesti panganduses toimunud stabiilne areng ning pankade poolt on põhirõhk pandud turuosa suurendamisele ning tegevusmahtude kasvatamisele. Pangandusturul domineerivad Rootsi ja Soome enamuskapitalil pangad. Neist suurim on Swedbank. Internetipangandus Esimene internetipanga teenus juurutati Eestis 1996. aastal. Nüüdseks kasutavad pangad kaasaegseid internetipanku ja ka m-panganduse võimalust. Pangateenused on inimestele kättesaadavad igal ajahetkel sõltumata sellest, kus keegi parasjagu viibib. Vähenenud on kontorite kasutatavus, mille tagajärjel on pangakontoreid suletud ja tekkinud on pangabussid ja
· Tootmiskulud seotud toote, teenuse valmistamisega · Mittetootmiskulud müügi-, administreerimise-, äri, finantseerimise jt kulud Tootmiskulud: · Põhikulud millest valmistatakse toodang/teenus · Lisakulud tootmise kulud, kuid on omased kõigile toodetele Kulusid võib liigitada vastavalt tegevusmahule: 1) muutuvkulud- on kulud, mis muutuvad koos tegevuse mahuga, seega sõltuvad toodangu mahust 2) püsikulud- on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul , seega jäävad konstantseks tegevusmahu suurenemisel 3) segakulud- on kulud, mis sisaldavad nii muutuvat kui püsivat kulu komponenti. (nt. segakuluks on telefonikulu, kus kõneminutiga seotud kulu on muutuvkuluks ja abonementtasu on püsikuluks) Sõltuvalt tegevusest, kuluobjektist võib liigitada ka otsekulud ja kaudkulud. · Otsekulud- on kulud, mida saab otseselt kanda arvestusobjektile, kuluobjektile nt.
Püsikulud ja kasumipoliitika Anny-Gret Anderson Kiiljan Kanarbik Lii Konts Teele Laidsalu Kerli-Getter Mägi Aneli Peterson Mariann Sööt Millised kulud loetakse püsikuludeks? Püsikuludeks arvatakse kulud, mida tuleb kanda ka olukorras, kus ettevõtte tegevus väheneb või koguni peatub täielikult. Mõnede kulude maht, nagu näiteks raamatupidamise, juriidilised jms teenused, muutuvad vastavalt tegevusmahtude muutumisele. Samas kindlustuskulud, turvateenused ja mõned maksukulud (näiteks maamaks) ei muutu ning jäävad püsima ka ettevõtte tootmistegevuse täielikul seiskumisel. Äriplaani mudel: Püsikulude hulka arvatakse teenused ettevõtte juhtimisega seotud teenused nagu raamatupidamine (kui seda ostetakse väljast), audit, juriidiline nõustamine jms. Samuti ettevõtte turvalisusega seotud teenused: valveteenused, kindlustuskulud jms. Lisaks maksukulud (maamaks),
On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis muutumine on 32. Otsesed kulud ja kaudsed kulud ning nende kasutusvaldkond. Ära defineerida, seejarel kuidas nad muutuvad, kui muutub muuk. 33. Jaaktulu ja selle kasutamise vajadused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analuus on aluseks jaaktulu- põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestussusteemis keskne koht. Jaaktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise ja teeninduse organiseerimise (tootmis- ja teenindusvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), muugialased (hinnakujundus, tulemusuksuste arvestus) otsused.
3. Kumma allüksuse juhtimine on efektiivsem? Lahendused: 1. Investeeringu rentaabus = puhaskasum / investeering Osaka = 210 000 / 1 000 000 = 0,21% Yokohama = 720 000 / 4 000 000 = 0,18% 2. Jääkkasum= puhaskasum - (nõutav tulumäär* investeering) Osaka = 210 000 (0,15 * 1 000 000) = 60 000 Yokohama = 720 000 (0,15 * 4 000 000) = 120 000 3. Yokohama ( sest puhaskasum ja jääkkasum on suuremad) Ülesanne 6. Nova Company tootmise üldkulud erinevate tegevusmahtude juures on alljärgnevad: Masintunnid (h) Tootmise üldkulud, Aprill 70 000 198 000 Mai 60 000 174 000 Juuni 80 000 222 000 Juuli 90 000 246 000
· - püsivad otsekulud = Jääktulu II · - kaudkulud (püsikulud) = ärikasum Ehk asja mõte jääktulu puhul on vaadata erinevate toodete järgi ettevõtte kasumi kujunemist. Kui on silme ees kulud, siis on lihtsam ebaefektiivsest tootest loobuda. KMK analüüs ehk Kulu mahu kasumi analüüs on kulude arvestuse ja käitumise analüüs, mis lähtub kulude, müügimahu ja kasumi vahelistest seostest. Olulisusvahemik (relevant range) on tegevusmahtude vahemik, kuhu kulukäituri tegelikud väärtused kuuluvad suure tõenäosusega ja mille korral eeldatakse, et seos tegevusmahu muutuse ja (kogu)kulude muutuse vahel on lineaarne. Kassapõhine kasumilävi (püsikulud mitterahalised kulud) / piirkasumimäär KMK meetodit saab kasutada tootmises, teeninduses, kaubanduses ja avalikus sektoris. (Bullllllshit selliseid loetelusid teha ju. Aga noh, las ma tean siis ka ).
Võimalikud kulude liigitused: 1) kontrollitavad ning mittekontrollitavad kulud 2) kulude käitumine Kulude liigitus sõltub sellest, milleks andmeid vajatakse. Seepärast tuleks lähtuda põhimõttest ,,Erinevad kulud erinevateks eesmärkideks". KULUDE LIIGITAMINE KÄITUMUSLIKUST ASPEKTIST LÄHTUVALT (ALUSEKS SEOS TEGEVUSMAHUGA):1)muutuvkulud(muutuvad koos tegevuse muutusega).2)püsivkulud(jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil).3)segakulud(kulud,mis sisaldavad nii muutuvat kui ka püsivat komponenti). KULUDE LIIGITAMINE ARVESTUSOBJEKTIGA SEOTUSEST LÄHTUVALT(ALUSEKS KULUKANDJALE KIRJENDAMISE VIIS):1)otsekulud(kulud,mida saab otseselt kanda arvestusobjektile või kulukandjale).2)kaudkulud(kulud,mis ei ole otseses seoses arvestusobjektiga.seotud mitme tooteliigiga,mistõttu nende kirjendamisel omahinda tuleb rakendada kaudseid meetodeid).
Selle põhjus võib olla klimaatiline, ärikeskkonnast tulenev (nt üritused, atraktsioonide äraviimine jms). Finantsjuhtimise aspektist tekib küsimus, kas peab hotelli madalhooajal kinni panna. (Selle üle diskuteeritakse kulude juhtimise peatükis.) Lisaks kulude juhtimisele mõjutab sesoonsus ka olulisel määral käibevarade (eriti raha juhtimist), (mida käsitletakse käibekapitali juhtimise peatükis.) 32. Jääktulu ja selle kasutuskohad Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulu-põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Nimetatud arvestusvaldkonnal on ettevõttesiseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise ja teeninduse organiseerimise (tootmis- ja teenindusvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine), turunduse
kontrolli tarvis. Kulude kontrolli teostam. vajal. kulude mõjutatavuse jälgim. Siia kuuluvad: · kontr. ja mittekontr. kulud, · kulude käitum. 21 16. Kulude, tegevusmahu ja kasumi vahel seoste anal. Jääktulu anal. Tasakaalupunkti anal. E/v siseste finantsotsuste langetam. keskne kriteerium - maj.tulemuste muutum. eri tegevusmah- tude tingimustes. Nimet. seoste jälgim. võimald. leida optim. lahendusi alternatiivide hulgast. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. on aluseks jääktulu põhise arvestuse ku- jundamisele e/v-s. E/v siseses arvestussüsteemis keskne koht. Jääktulupõhisel arvestusel rajan. ka paljud: · tootmise org. (tootmisvõimsuste optim. kasut., allhanketööde kasut. jt.), · turunduse (tootearendus ja turgude arendus), · müügialased (hinnakujundus, tulemusüksuste arvestus) otsused. E/v tegevusmahtude ja maj.tulemuste vahel. seoste anal. keskendub kulude, tegevusmahu ja ka- sumi vahel
Puhaskahjum – Summa, mille võrra perioodi kulud ületavad sama perioodi tulusid. Puhasteenistus – Isikule jääv tulusumma pärast seda, kui kõik maksud on maha arvatud. Puudujääk – Tegelikult olemas oleva rahasumma või kaubakoguse vahe, mis arvestuste kohaselt peaks olemas olema. Põhivara – Vara, mida eeldatavasti kasutatakse ühest aastast pikema aja jooksul. Püsikulu – Kulu, mis jääb erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodil muutumatuks. R Raamatupidamise põhimõtted – Rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted, millest juhindutakse raamatupidamisaruannete koostamisel. Rahavoog – Ettevõtte rahaliste vahendite laekumised ja väljaminekud. Rahavoogude aruanne – Raamatupidamisaruanne, mis kajastab ettevõtte aruandeperioodi raha tegelikke laekumisi ja väljamakseid. Reinvesteerimine – Investeeringust saadud kasumi investeerimine kas samasse ettevõttesse või samasse riiki.
varude soetamisega) -ja perioodikulu(perioodi kulutused kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte) Tootmiskulude elemendid 2) Kulud otsustusprotsessi tarvis: · Muutuvkulu(kulud, mis teatud ajaperioodil muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutusega) Püsikulu(püsikulud jäävad teatud ajaperioodil muutumatuks erinevate tegevusmahtude juures) · Otsekulu(kulu, millel on vahetu seos kuluobjektiga ning neid on võimalik arvestuses siduda kindla kuluobjektiga) Kaudkulu(kulu, millel puudub vahetu seos kuuobjektiga, nimetatakse sageli üldkuludeks. Kaudkulu on tehtud rohkem kui ühe kuluobjekti valmistamiseks, mistõttu on vajalik jaotada kuluobjektidele) · Oluline(olulised sellised tulevased kulud, mis on alternatiivsete otsusevariantide puhul
prognoosida tuleviku kulusid ja täpsustada varem identifitseeritud kulukäitureid. Kulude hindamise käigus tehakse erinevaid meetodeid kasutades kindlaks: Kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus; Kulu seosed erinevate kuluobjektidega; Kulukoht (-kohad); Kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega; Vastutus kulu ees; Kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral; Kulu (kulutuse) liik (liigitused); Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: Hinnatava kuluobjekti defineerimine; Kulukäituri kindlaks tegemine kulukäiturid on kulude põhjuslikud faktorid ehk kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas,
täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. Finantsplaan 10 on seega tulevikus kavandatavate tegevuste kohta koostatav aruanne, mille täitmise jälgimine annab võimaluse hinnata finantseesmägi saavutamist. 9. Jäik eelarve – prognoositakse tegevuse minimaalse ja maksimaalse taseme juures ehk eelarvestatakse võimalik muutuste vahemik erinevate tegevusmahtude juures. Sobiv on kasutada sesoonse tegevusega, varieeruva tuluga ettevõtetes. Jäik eelarve – kõik näitajad prognoositakse oodatava võimsuse, tootmismahu tasemel. Sobib stabiilses ettevõttes, majanduses. Nt turunduskulude ja üldhalduskulude eelarved. 10. Finantsprognoosimine on tegevus, millega kavandatakse mõningaid ettevõte tegevuse kulumeid ja neist tulenevaid finantseerimisvajadusi. Finantsprognoosimine on tegevus,
Nende kulude puhul saame alati määrata kulude muutuse vastavalt nende funktsioonile. Kõige lihtsam on lineaarne (proportsionaalne) muutus vastavalt tegevusmahu muutusele. Aga see võib olla ka mõne teise funktsiooni (astmeline, logaritmi vmt) põhine. Muutuvkuludeks on tüüpiliselt näiteks põhimaterjalide kulud, tükipalgaga seotud kulud, tegevusmahust sõltuvad energiakulud, transpordiettevõttes kütusekulud jne Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu
kasutades kulukäitureid. MUUTUVKULUD JA PÜSIVKULUD · MUUTUVKULUD muutuvad funktsionaalselt tegevusmahu muutumiseg. Pikal perioodil on kõik kululud muutuvad, lühiperioodil püsivkulud ei muutu. Kulukäiturite arvu muutus toob kaasa kogu muutuvkulu muutuse. Kulukäituriteks on üldjuhul kulukäiturite arv, st ühikute arvu suurenemisel kogu muutuvkulu suureneb. · PÜSIVKULUD jäävad teatud ajavahemikus muutumtuks erinevate tegevusmahtude juures, st püsikulud ei muutu kulukandjate arvu muutumisel. PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD JA MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD · PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD on kõik põhitegevuse kulud va otsekulud. Nendena arvestatakse ka põhitegevusele tugiteenuseid osutavate allüksuste kulusid. · MITTEPÕHITEGEVUSE KULUD otsekulud ja ettevõtte üldkulud, sh abiteenuste kulud. TOOTE KULUTUSED JA PERIOODI KULUD
Muutuvkuludeks võivad olla tükitöötasu kulu, põhimaterjali kulu, tehnoloogilise energia kulu, transpordis kütusekulu jne. Kõik nimetatud kululiigid muutuvad teatud ühikute võrra, kui tegevusmaht muutub ühe ühiku võrra. (Haldma, Karu, 1999, lk 46) Muutuvkulu kasvab ja kahaneb proportsionaalselt tegevusmahuga. Muutuvkulu on konstantne toodanguühiku kohta[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ]. Püsikulud on kulud, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodideks. Püsikulud võivad olla tootmishoone amortisatsioon, juhatuse esimehe töötasu, bürooruumi rendikulu jne. (Haldma & Karu, 1999, lk 46) Püsikulud jäävad toodangu muutusel konstantseks ka siis, kui ettevõtte toodang on teatud perioodil null. Need on näiteks rent, laenuintressid, kindlustusmaksed, põhivara hoolduskulud.[ CITATION Rün97 p 15 l 1061 ] Püsikulu on püsiv mingil perioodil
konkurentide ees. Diferentseerimisega eraldatakse mingi toode konkureerivatest toodetest ja see võimaldab tõsta toote müügihinda, sest hind ei ole alati toote valikul määrav. Üheks võimaluseks on reklaam, teha toode erilisemaks. Toote võib diferentseerida nt patentide, litsentside ehk seadusandlusega. Toote teenindus, pakutakse täiendavaid töid või pikemat garantiid. Teine eesmärk on kulueelis, peamiseks võtteks on nn mastaabiökonoomika. Tegevusmahtude suurenedes ei suurene kõik kulud võrdeliselt mahu kasvuga. Näiteks püsikulud, üldhalduskulud. Nt suured kaupluseketid. Alati ei ole otstarbekas otsida uusi turgusid ja investeerida sinna, vaid võib proovida luua toote eeliseid. 17 6. Efektiivne kapitaliturg. Finantstegevuse ülesanne on suurendada aktsionäride jõukust ja selle mõõduks on aktsia turuhind. Efektiivne kapitaliturg on see, mis kajastab
lõpptulem on kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid. o Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel KMK – analüüsi graafiline meetod o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 22 Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit .
Seda meetodit kasutatakse sageli kombinatsioonis teiste, vähemsubjektiivsete meetoditega. Meetod sobib hästi väikefirmadele. 15 Maksimumi-miinimumi meetod seisneb selles, et leitakse kogukulud kõige suurema ja kõige väiksema tegevusmahu juures ning need kaks punkti võetakse aluseks segakulude prognoosimisel. Kindlaks tuleb teha minimaalne ja maksimaalne tegevusmaht ning kogukulud nende tegevusmahtude puhul, seejärel saab leida muutuvkulu ühe ühiku kohta (muutuvkulude määra). muutuvkulude määr = kulude muut / tegevusmahu muut Teades muutuvkulude määra, on võimalik arvutada ka püsikulud. Püsikulude leidmisel võetakse valikuliselt aluseks kas maksimaalne või minimaalne tegevusmaht ja lahutatakse kogukuludest muutuvkulud. püsikulud = kogukulud - muutuvkulud Teades püsikulusid ja muutuvkulude määra, on võimalik koostada segakulu valem.
püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel · KMK analüüsi graafiline meetod 21 o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. · Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi
kahjumis, sest ei suudeta katta püsivkulusid. o Piirkasumiformaadis koostatud kasumiaruandes on primaarne muutuvkulude eristamine püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel · KMK analüüsi graafiline meetod o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. · Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. 21 · Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. · Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit .
püsivkuludest o Piirkasumiformaadis kasumiaruannet kasutatakse tegevusplaanide planeerimisel KMK – analüüsi graafiline meetod 21 o Graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures, mis on tema eeliseks matemaatiliste meetodite ees. Kasumiläve võrrandit on võimalik teisendada nii, et valemist oleks võimalik leida müügikäivet või müügikogust, mis on vajalik soovitava kasumi saamiseks. Sel moel leitud kasumit nimetatakse sihtkasumiks. Järgmistes näidetes on sihtkasumina käsitletud ärikasumit . o Väikeettevõtte eesmärk on saada kuu kasumiks 12 000 krooni. Kui suur peaks olema sihtkasumi
3 Kulude reserv 10% 7175 4844 6692 KOKKU EUR: 78925 53284 73612 50 11.7 Püsikulud Püsikulu on kulud, mis ei ole otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust (lühiajaliselt). Püsikulu vastandiks on muutuvkulu, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega. Püsikulud on kulud, mis jäävad uurimisperioodil muutumatuks erinevate tegevusmahtude juures teatud ajaperioodil. Kogu püsikulu ei muutu toodete (kuluobjektide) arvu muutumisel. Püsikuludeks võivad olla maa rent, hoone, seadmed, küte, telefon, stabiilne tööjõud, juhtkonna palgad, auto või mõne muu sõiduvahendi ekspluatatsioon, raamatupidamine, koristustööd, regulaarsed kontorikulud (paber, postikulud), turunduskulud, laenu tagasimaksed ja paljud teised. Püsikulud 01() 02 () 03 () 04 () 05 () 06 () A1 ()
Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs peaks olema väga põhjalik. Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel Kattetus punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski
101 b) muutuvateks suvakuludeks, need muutuvad koos tootmis- või müügimahuga põhjusel, et juhtkond on otsustanud kulutada kindlaksmääratud osa müügitulust või iga kindla rahasumma iga müüdud ühiku kohta (reklaamiks jne); 2) püsivkuludeks, mis jäävad muutumatuks erinevate tegevusmahtude korral teatud ajaperioodil (hoone amortisatsioon, meistri palk, rendikulu jne.). Püsivkulud on üldjuhul seotud ettevõtte tootmisvõimsuste tagamisega. Püsivkulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsivkulu summa ühiku kohta on muutuv suurus, st ühiku kohta muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu (kulukäituri) muutumisega tegevusmahu suurenemisel püsivkulu ühiku kohta väheneb ja vastupidi. Püsivkulud jagunevad: a) püsivateks omamiskuludeks e
Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs peaks olema väga põhjalik. Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel Kattetus punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski
Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs peaks olema väga põhjalik. Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel Kattetus punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski
Selleks on vajalik uue tehnoloogia rakendamine, mille tootlikkus on suurem. Peab kindlustama suurem läbimüük. Hinna alandamine on aga seotud ka veel uute seadmete maksumuse ja toote kvaliteedi säilimisega. Eelnev analüüs peaks olema väga põhjalik. Kattetus punkti kasutamine optimaalse kaqsumi ja hinna prognoosimisel Kattetus punkti graafiline analüüs on näitlik ja annab hea ülevaate kulude, tegevusmahu ja kasumi omavahelistest seostest erinevate tegevusmahtude juures. Kui ettevõte otsustab välja vahetada seadme või liini, siis on võimalik kattetus punkti graafilise meetodi abil tuua välja kasumi suurendamise võimalused ning selgitada tundlikkus erinevate näitajate osas. Kattetus punkt (ka nullpunkt) on tegevuse tase (maht), mille puhul ei saada ei kasumit ega kahjumit. Ettevõte kannab kõik kulud kattetus punktis, kuid kasumit veel ei saada. Kattetus punkti analüüsi eesmärgiks investeerimisprojektide hindamisel riski
Logistikakulude taseme regulaarne jälgimine, mõõtmine ja meet- mete rakendamine nende vähendamiseks avaldab alati positiivset mõju ettevõtte kasumimäärale. Logistikakulusid jaotatakse püsiv- ja muutuvkuludeks, ning otse- ja kaudkuludeks ana- loogiliselt traditsiooniliste kulude jaotamise põhimõtetega. Püsivkulud jäävad tegevusmahtude muutudes samale tasemele (nt lao rent, tõstukite ja laoriiulite amortisatsioon jne). Muutuvkulud aga muutuvad koos tegevusmahtude kasvu või langusega (nt tõstukite laadimiseks vajalik elektri- energia, pakkematerjali ja kaubaaluste kulu). Otsekulud saab siduda konkreetse tootega (näiteks
annaabi.ee 
