Sisukord Tutvustus Tegelased Sündmustik Sisukokkuvõte Mõtlemapanev näide tekstist Lemmiktegelane Tegelastevahelised konfliktid Kõige ebasümpaatsem tegelane Hinnang Soovitus Teiste lugejate arvamus Tutvustus Pealkiri Elu algab täna Autor Sass Henno Ilmumisaasta 2006 Trükitud Tallinna raamatutrükikojas Toimetaja Andres Sule Korrektor Maris Makko Kujundaja Villu Koskaru Tegelased Peategelane minategelane, kes räägib oma elu pöördepunktist (asjalik, sõbralik, kohati naiivne, jutukas, abivalmis) Elina minategelase tüdruksõber (kena, sõbralik, julge, jutukas)
Algul ei uksunud seda keegi, kuid kõik muutus hetkel, kui Cora, Abernethie õde, tapeti mõned päevad hiljem. Keerulist juhtumit asus uurima Hercule Poirot. Olin varem näinud Poirot` krimiseriaali televiisorist ning see tegi tolle aja õhkkonna ja tegelaste välimuse ettekujutamise palju kergemaks. Raamatu lugemise tegi keeruliseks tegelaste rohkus ning nende välismaised nimed. Raamatu alguses oli küll joonistatud sugupuu, kus olid tegelastevahelised seosed ära näidatud, mis tegi lugemise mõnevõrra lihtsamaks. Teos oli väga kaasahaarav ning põnevus püsis kogu aeg õhus. Lugemise ajal tekkis vajadus raamat lõpuni lugeda, kuna tahtmine teada saada, kes mõrvar on, oli suur. Minu jaoks on ikkagi krimiseriaalide vaatamine põnevam kui krimiromaanide lugemine, aga see sõltubki inimesest endast. Oli huvitav lugeda üle pika aja üht krimiromaani. Soovitan seda teost kõigile, keda huvitavad müsteeriumid ning pinge. 10.D klasss 14
1. Kujuta Oidipuse erinevaid rolle teose tegelaskonda haaraval mõttekaardil, mille keskmes on Oidupus. Mees Mõrvar Kuningas KUNINGAS Verepilastaja Poeg OIDIPUS Abikaasa Isa Silmadeta Tegelastevahelised suhted: Kreon Oidipuse nõunik Iokaste Oidipuse naine ja ema Laios Oidipuse isa Treiseias Kreoni saatja Polypos idipuse nn isa, kes tema eest hoolitses 2. Analüüsi Oidipust kui 1) polise liiget ja valitsejat; 2) abikaasat ja isa. Mis juhivad tema tegevust kahes erinevas rollis. Teeba kuningas, ta kaitses oma rahvast ning oli oma rahva eest alati väljas . Ta oli armastav isa ja väga hea abikaasa. Kuid talle oli rahvas siiski kõige tähtsam, sest
jutustav luuletus VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega SÕLMITUS- sündmus, mis käivitab tegevuse TEEMA ARENDUS- avab tegelastevahelised suhted KULMINATSIOON- pinge haripunkt PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt
"Armastus Kolme Apelsini vastu";"Kuulsuse Narrid" Draamat iseloomustavad: a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Draamalavastused:"Kolm Musketari" Dramatiseering:Eepilise teksti Naitevormi kirjutamine lesehitus: 1. kspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; 2.slmitus sndmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, kivitab tegevustiku; 3. dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; 4. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; 5. pre sndmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lpplahenduseni; 6. konklusioon teose lpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Remark on draamateoses tegelasknet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv mrkus autorilt nitlejale, lavastajale vi lugejale.
Hobused'' Nähtamatu võttis endal kaabu ja sidemed ära Lahkumine võõrastemajast varjumine Dr. Kempi juurde Nähtamatu surm Probleemid Inimeste mõistmatus haruldase nähtuse üle Nähtamatu mitte aktsepteerimine Griffini raske ja õnnetu elu Üksindus Altvedamine Tähtsamad tegelased ja nende vahelised suhted Meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp Thomas Marvel Griffini abiline, kes ta lõpuks reedab Külalistemaja pidajad härra ja proua Hall Politseiülem Adye Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad. Marvel soovib iga hinna eest Gfiffinit reeta. Samas kardab ta teda, sest Griffin lubas ta reetmise korral tappa Kuna Griffin on veetnud palju aega üksi, siis on ta aru kaotanud ning Kemp saab sellest aru ja tahab, et Griffin esimesel võimalusel arreteeritaks Oma arvamus Selle raamatu põhjal arvan, et inimesed ei peaks suhtuma neisse teistmoodi ja halvemini kes on ühel või teisel moel tava inimesest erinevad, vaid
d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng;4. kulminatsioon – tegevuse pinge haripunkt;5. pööre – sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni;6. konklusioon – teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse.Remark on draamateoses tegelaskõnet, lava-, heli-, valguskujundust vm kommenteeriv märkus autorilt näitlejale, lavastajale või lugejale. Vaatlus jaguneb: a)tseenideks j b)piltideks Monoloog – ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne
pidevalt kellelegi võlgu. Millest elab jumaldatud tütarlaps, leedi Ashley, teab ainult jumal taevas. Billil on vähemalt ilmunud raamat, mis ,,...oli talle hea hulga raha toonud ja tõotas tuua veelgi enam". Jake tundub olevat ainuke enam-vähem normaalne inimene ja Robert Cohn on ontlik, aga teiste silmis igavene tujurikkuja. Samas on ta ainuke, kes on võimeline sügavaks tundeks, mis toob endaga kaasa pilked ja mittemõistmise. Üldse on tegelastevahelised suhted natuke imelikud. Nende vestlused on pingutatud ja pealiskaudsed nii võivad suhelda ka omavahel rongis kõrvuti istuma sattunud päris võõrad inimesed. Nad on viisakad...ja väga ükskõiksed ja väga-väga muutliku meelega. Küll on keegi sõber, samas vihatakse teda. Küll käitus nagu jobu, aga muidu on täitsa tore poiss. Küll joob nagu voorimees ja magab kõigiga peale oma tulevase abikaasa, aga kõik jumaldavad teda ikkagi
küsimused võimust, sallivusest, inimlikkusest. Griffini tegelaskuju kaudu saab Wells kritiseerida eelarvamuste küüsis vaevlevat ühiskonda, kelle jõud on suunatud erinevuse lämmatamisele. ,,Nähtamatu" on hea ulmekirjanduse musternäide. Peategelasteks on meditsiinitudeng Griffin ja doktor Kemp. Külalistemaja pidajad härra ja proua Hall. Thomas Marvel- Griffini abiline, kes ta lõpuks reedab. Politseiülem Adye. Tegelastevahelised suhted on üpris erinevad. Marvel soovid iga hinna eest Gfiffinit reeta. Samas kardab ta teda, sest Griffin lubas ta reetmise korral tappa. Kuna Griffin on veetnud palju aega üksi, siis on ta aru kaotanud ning Kemp saab sellest aru ja tahab, et Griffin esimesel võimalusel arreteeritaks. Tutvustavad lõigud Ühel veebruaripäeval saabub võõrastemajja ,,Tõld ja Hobused" kummaline võõras. Ta keeldub riideid seljast
raamatus Minu lemmiktegelane oli Danny, ta oli 25-aastane väikest kasvu, tõmmu ja tema sääred olid niimoodi kõverad, et see vastas täpselt hobuse külgede kumerusele. Iseloomult oli ta järjekindel, lahke ja abivalmis. Ta oli väikese paisaanode grupi juht ja ta pakkus oma sõpradele elupaika. Lemmiktegelase sündmustiku mõjutamine Danny ei mõjutanud palju teoses toimuvat, alguses pakkus ta oma sõpradele elupaika ja oma enesetapuga mõjutas ta seda, kuidas teos lõppes Tegelastevahelised konfliktid ja nn siseheitlused Tegelastevahelisi konflikte põhjustas enamjaolt alkohol, sest kui nad olid purjus, hakkasid nad erinevate teemade pärast vaidlema, mis lõppes tavaliselt kaklusega. Tegelaste siseheitlused olid tingitud sellest, kui nad plaanisid kellegile midagi halba teha, sest see tekitas neis süümepiinu ja nad püüdsid endale sisendada, et nad teevad sellega hoopis head. Kõige ebasümpaatsem tegelane Kõige ebasümpaatsem tegelane oli Suur Joe, sest ta austas oma
IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi;
IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi;
Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistlik- naturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm
Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali vahel toimub tagasisidestatud suhtlemine Fiktsioon ia reaalsus _ Fiktsiooni aeg ja ruum, milles hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted _ reaalne, etenduse toimumise aeg ja ruum _ Fiktsiooni ja reaalsuse vahekord erineb teatrivooluti: kord pannakse illusiooni täielikkusele, kord avameelsele tinglikkusele. _ Teatriajaloos on tooni andnud mitte-illusionistlikud voolud, vastureaktsioonina realistliknaturalistlikule teatrile tekkis programmiliselt antiillusionistlik arengusuund, millel 20. sajandi teatris oluline tähendus. Näidendi struktuur Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm
Naabrimees/ ehitusmeister – episoodiline, esindab Martini hirmu vahele jääda Märt Saan – politseinik, episoodiline, Martin arutab temaga Isebeli surma Tegelase nime kujundlik aspekt: Isebel – Iisraeli kuninga tütar. Ilus ja õel. Kiusas Jehoova preestreid taga, harrastas nõidust ja reetmist. Jehoova needis ta ära ja Jeu teostas Jehoova needuse: „Ja koerad peavad Isebeli ära sööma Isreeli põllu pal ja teda ei pea maha maetama!“ Teda loobiti ka kividega. Tegelastevahelised suhted (kelle vahel, millised, kuidas esitatud, konflikti olemasolu): Martin ja Isebel – armastajad, 30-päeva Martin ja ta naine – armastuseta abielu Martin ja Astrid – isa-tütar - isa kardab, et tütar on liiga keskpärane, ema mõju on liiga tugev Isebel ja ta ema – konfliktne suhe Millega romaan algab (alguse roll teoses kui tervikus): Martini kõne Sokratesest kooli lõpuaktusel. – teoses läbiva teemana Sokratese lugu, paralleelid Sokratese ja Martini vahel;
Vaadatud lavastuses oli just tema kusjuures ainuke tegelane, keda oli üks. Berte oli esimene, kes lavale ilmus, pöördudes publiku poole ja jutustades oma töökohast uue perekonna juures. Ka see roll oli hästi välja mängitud, võis saada aimu tema usinusest ja elevusest. Berte, mitte ainukesena, kartis Heddat, kuid püüdis talle meeldida, seevastu oli ta kiindunud "peremehesse". Suurem osa etendusest oli ta siiski kas lava taga või toimetas vaikselt sündmustiku tagaplaanil. Tegelastevahelised suhted ja pinged ning ka nende sisemised konfliktid tulid näitlejate liikumise ja tegutsemisega hästi esile. Näiteks mehed, kes Heddast sisse võetud on, tiirlevad tema ümber. Samamoodi on Thea ja Hedda puhul liikumisest aru saada nende suhetest: Thea istub algul korralikult ühe koha peal ja allub naise korraldustele, kusjuures Hedda üritab ta näo juures tikku põlema panna ja teda ehmatada. Samas on rollid rajatud paljuski ka kõnele, sest suurem osa sündmustikust
tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Fiktsiooni aeg ja ruum - hargnevad sündmused ning arenevad tegelastevahelised suhted. Reaalne aeg ja ruum - etenduse toimumise aeg ja ruum. Kuidas jaotub näidendi tekst, milliseid osi saab eristada? Teksti jaotus vaatusteks, piltideks ja stseenideks jm · peatekst kõneldav tekst, s.o. see tekst, mille näitlejad lavalt dialoogidena ette kannavad. · kõrvaltekst koosneb järgmistest osadest: näidendi pealkiri, tegelaste nimestik, vaatuste, piltide, stseenidemarkeeringud ja eeskätt reziijuhised, st juhised selle kohta,
proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi jooni, kuid nad peavad sarnastest
lähedased sõnad. Sünonüümid moodustavad sünonüümkondi: sünonüümipaare, rühmi ja jadasid 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54
teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel,
Autori suhtumine avaldub kautsel viisil. Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Jutustava teose kolm põhitunnust: Süzee ehk tegevustik karakterid ehk erinevate tegelaste iseloomustamine miljöö ehk tegevuse aeg ja koht Eepika zanrid(alaliigid): Eepos, roman, jutustus, novel, reisikiri, päevik, miniatuur, memuaristika. 1)Tutvustatakse tegelasi, kohta ja aega. 2)Sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevustiku 3)Teose asendus- avanevad tegelastevahelised 4) kulminatsioon e haripunkt kõige pingelisemhetk suhted ja nende areng. 5) Pööre pinge langeb 6) Lõpplahendus probleemide ja konfliktide lahendus. Ulmekirjandus ehk teaduslik fantastiline Ulmekirjanduse elemente on esinenud kirjanduses läbi aegade. Läbimurdeks sai Mary Shelley roman `'Frankenstein'' 19.saj. Esimese ulmekirjanduse kiiret
misanstseeniks. Sünonüümid - Häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - Kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on 6 põhilist koostisosa : ekspositsioon - teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta, sõlmitus - sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon - teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon - tegevuse pinge haripunkt; pööre - sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon - teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Zanr - ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. NTX lüürika - luuletus, sonett, haiku. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi
peetakse tema tugevaimaks teoseks. "Mäeküla piimamehe" käsikiri jõudis Kopenhaagenist Tallinna 1916. aasta jaanuaris ja teos ilmus sama aasta aprillis Romaani kõige õnnestunumaks saavutuseks peetakse erakordse ilmekusega loodud karakterid. See on Vilde viimane pikem eepiline teos. Sündmustik toimub ajal, mil eesti külas arenes kiiresti kapitalism, kuid selle kõrval olid säilinud feodalismi jäänused. Tegelastevahelised konfliktid kasvavad välja ajajärgule omastest sotsiaalsetest vahekordadest. Teose peategelased: Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga, kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive.
Need faktid peegelduvad autori loomingus. Positivism( teadslikkus, faktilisus) väidab, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: PÄRILIKKUS, KESKKOND, AJALOOLINE MOMENT ( E. Zola, Honore de Balzac) Kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. psühhoanalüütiline meetod( kuidas tekst võtab kuju, teadlike või mitteteadlike, psühholoogiliste representatsioonide kaudu-ihad, hirmud, vajadused, tegelastevahelised konfliktid)? Teine tasand: kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad, kired, konflktid? retseptsiooniteoreetiline meetod. Kuidas lugeja loob teksti tähendusi ja millised on nende lugejate loodud tähenduste ja teksti omavahelised suhted? dekonstruktsioon- Kuidas üks või tene ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud? ,, POSTMODERNISMI TEOORIA" J. KRAAVI lk. 106- 152
1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt Murdepunktiks on ,,Hõbedaketrajad" (1977), teos teose loomisest, mis näitab Eesti kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja mälestustega" on sarnane Rummu Jüri rahvuskangelase maine üle irvitamine. Järgnevat diloogiat ,,Ah soo..." (1979), ,,Või nii!!!" (1983) peetakse tragikomöödiaks, kuna tõsiseid probleeme (tühirabelemist) käsitleb Vetemaa sõbralik-pilkavalt. Nendest romaanidest alates hakatakse Vetemaad pidama ajaviitekirjanikuks. 1985.aastal ilmus
Näiteks: nägu pale, silmnägu, lõust, morda, molu. 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut
Hannes Kaljujärve omale, on ta siiski naiselikult sujuvate ja pehmete liigutustega. Liina Olmaru hääletoon on aga veidi laulev ja ülepingutatult teatraalne. Osalt võib seda pidada tema mängulisema külje avalduseks, kuid teisalt tundub see olevat mittesobiv ja veidi lohakas näitlejatöö. Tema Calpurniast kiirgas liiga tugevalt läbi liinaolmarulikkust ning see muutis ta teiste tegelaste kõrval kohati võõrastavaks, sest ülejäänud olid oma rollides rohkem sees. Lavastuses on tegelastevahelised sotsiaalsed suhted veidi segamini paisatud, sest ilma fono selgitusteta peaksime Calpurniat pigem Atticuse naiseks kui majahoidjaks. Eriti kui arvestada, et ta näeb välja pigem pereema kui majahoidja, sest tal on seljas liialt ,,aristokraatlikud" riided, millele on peale seotud tavaline põll. See on kostüüm, mis võiks kirjeldada ka tavalist koduperenaist. Kuigi Calpurnia on teenija, võib tema ja Atticuse vahel näha viiteid romantilisele suhtlusviisile
Näiteks: nägu pale, silmnägu, lõust, morda, molu. 52. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut
Realism: tekkis 1830ndatel aastatel. Taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist. Kujutab tavalist inimest tema probleemide, murede ja õnnestumistega. Inimene ise mõjutab ja kujundab oma saatust. Kasutatakse tavakeelt. Tuntumad teosed: Charles Dickens ,,Oliver Twist", William Golding ,,Kärbeste jumal". DRAMAATIKA üks kirjanduse kolmest põhiliigist. Näitekirjandus, mida iseloomustavad dialoogivorm, olevikus toimuv tegevus ja pingeline arendus ning tegelastevahelised vastuolud. Vaatus draamateose suurim alajaotis. Tavaliselt jagunevad näidendid 23 vaatuseks. Stseen lavateose väikseim terviklik osa, mille vältel näitlejate koosseis laval ei muutu. Dialoog kahekõne 13 Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale.
IDEE kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. SÜZEE teose kunstiliselt korraldatud sündmustik. Süzeel on kuus põhilist koostisosa (arengetappi): ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis käivitab tegevuse; dispositsioon tegevuse järkjärguline arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahendust. Mõnes teoses lisanduvad nendele arenguetappidele veel: proloog eellugu, milles esitatakse mõni põhisündmustikule eelnenud sündmus või selgitatakse teose sisu ning autori kavatsusi; epiloog järellugu, milles tehakse kokkuvõte
Ilukirjandust eristab looduskirjandusest nihe teksti poeetikas. Kui tegemist on äratuntavalt ja otsesõnu viidatult konkreetsete, reaalses maastikus eksisteerivate kohtade (olendite, situatsioonide) kirjeldustega, siis omandab tekst kunstikavatsus likkuse kõrval ka dokumenteeriva mõõtme. Looduskirjanduse ja ilukirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on looduskeskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem irjanduslikule tekstile iseloomulikke käike. Kirjanduse ja looduskeskkonna suhte analüüsimisel on aga oluline mõista, et ka keskkond, millega teos suhestub, on loomult mitmetine. Ta on selline aastaajalise ja klimaatilise muutlikkuse, konkreetsete paikade mitmekesisuse ning arenguprotsesside tõttu (näiteks bioloogiliste koosluste areng ja muutumine). Looduse mitmetisust suurendab ka kasutatavate kommunikatsioonikoodide ja omailmade mitmekesisus
mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring. Traditsioonilised teemad on näiteks armastus, võitlus, sõprus, kodumaa, sõda, töö jt süzee teose sündmuste tegelik järjestus, mis lähtub kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest. · süzeel on 6 osa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta. sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku. dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng. kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida
Sünonüümid - häälikuliselt erineva ehitusega, kuid tähenduselt sarnased või lähedased sõnad. Süzee - kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre 6 sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. Teaduskirjandus- kirjanduseliik, mille ülesanne on levitada ja talletada teadmisi. (uurimus, artikkel, esse) Teema - teoses käsitletav nähtuste ring.
sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid tutvustusi, mis ei põhine autori vahetutel vaatlustel, kuid teenivad ome- tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu- kirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on loodus- keskkond ja tegelasteks tihti ka metsaasukad, kuid mille süžee ja tegelastevahelised suhted järgivad pigem kirjanduslikule tekstile iseloo- mulikke käike. Loodus- ja tarbekirjanduse piirialal leidub aga käsiraa- matuid, matkajuhte ja määrajaid, milles praktilist informatsiooni mitme- kesistavad siin-seal esteetilist aspekti rõhutavad looduskirjeldused. Eesti looduskirjanduse lugu 241 Vaadeldes loodusesseede tähenduskihistusi, võib nii teksti loome- impulsist kui ülesehitusest lähtuvalt esmaseks pidada autori vahetu loo-
ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid:
Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid:
vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid:
väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tugineb võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teoses tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhtes arenevad teravaks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks. Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid:
ühiskondlikult väärtusetu kuju. 17 Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas. Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu. Põhiprobleemid:
sai valest rroosi, suri, risu, alustas siis taas alustassis, ajal uuemal Luu-Ema aia rroosis elav vist. (Ilmar Laaban.) süzee kirjaniku kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Süzeel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja -kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teose arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. S sarz inimese, nähtuse, eseme karikatuurne, liialdatult naljakas kujutamine. Z Zeus kreeka peajumal, kes kihutas oma isa Kronose ja teised titaanid allilma, haaras võimu ja asus elama Olümposele. Ta jagas maailma liisku
kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö. Süzee autori kunstikavatsuslikest eesmärkidest lähtuv teose sündmuste tegelik järjestus. Sellel on kuus põhilist koostisosa: ekspositsioon teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja kohta; sõlmitus sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku; dispositsioon teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konfliktide ja probleemide lahenduse. Kirjandusteose tegevustikku kannavad karakterid ehk tegelased. Kirjandusliku karakteri loomisel on olulised tegelaskuju tüüpilisus ja eripära. Karakterid väljendavad iseloomude tüüpilisi
näitekirjanikuna. 1895. kirjutab ta ,,Kajaka". Tegelasteks on intelligendid. Tsehhov üritab kujutada oma loomingus tekkiva vene modernismi esindajat. ,,Kajaka" peategelane on kirjanik- dekadent Treplev. Arkadina oli tema vananev näitlejast ema. Grigorin kirjanik. Nina neiu, kes unistab saada näitlejaks. See on tüüpiline Tsehhovi näidend, kus ei ole sündmustikku. Laval toimuvad lõputud vestlused. Need vestlused on väga pingelised, nende ajal arenevad tegelastevahelised suhted. Treplev on armunud Ninasse. Nina armastab Grigorinit. Vastastikku õnnelikku armastust ei ole. See näidend tuuakse lavale esmakordselt Aleksandri teatris (1898), kus ta kukub skandaalselt läbi. Peapõhjuseks oli vale lavastajavalik. Moskvas asutati uus teater. Sealsed lavastajad Stanislavski ja Nemirovits osutusid järgmisteks ,,Kajaka" lavastajateks Moskva Kunstiteatris ja see oli edukas. Tsehhov abiellub andeka näitlejanna Olga Knipperiga. Sellest kooselust ei tulnud midagi
annaabi.ee 
