10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanhhhh
Õppematerjali autor
siis pidi ankeet kindlasti sisaldama küsimusi ajalehtede ja ajakirjade lugemise kohta. Ankeedi 7 küsimused 3-5 uurivadki, kuidas õpilased ajakirjandusväljaandeid loevad. Seejuures ei tahetud õpilastelt lihtsalt teada, kui paljud neist ajalehti-ajakirju loevad, vaid ka lugemise kestust, et analüüsida, kui põhjalikult või pealiskaudselt tegelikult loetakse. Ajalehti käsitlevad küsimused olid ankeedis sihilikult paigutatud pärast küsimust ajalehtede internetiportaalide kohta, kohe ajalehtede tellimise kohta käiva küsimuse järgi. Sellise asetuse eesmärk oli selguse toomine nendele õpilastele, kes loevad ajalehti ainult Internetist, et selles küsimuses mõeldakse paberkandjal ajalehtede lugemist. Ajakirjade lugemist uurivas tabelis (küsimus 5) oli vastajatele ruumi jäetud ainult kolme ajakirja jaoks, kuigi ridu oleks võinud teha rohkemgi. Põhjus seisnes oletuses, et neid õpilasi, kes loevad
Vilepi loomingu analüüsimisel olen kasutanud peamiselt Maria Nikolajeva poolt lastekirjandusele rakendatud narratiivianalüüsi meetodit ning Mart Mägra ja Jaak Põldmäe värsiõpetuse alaseid töid. 4 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST 20. sajandi lõpp oli eesti lastekirjanduses vastuoluline ja pingeline aeg. Mõõn, mis algas pärast Eesti taasiseseisvumist, kui lakkas sisseharjunud riiklik kirjastussüsteem oma dotatsioonide, plaanimajanduse ja taseme garantiidega (toimetajad, ranged valikupõhimõtted), kestis sajandivahetuseni. Seda aega jäid tähistama artiklid hauamonumendist eesti lastekirjandusele, mis tundus välja surevat. (Müürsepp 2005a: 40). Hävis 1960ndate-1980ndate vältel loodud turvaline lastekirjandusmaailm, milles
Urgart 1936:1). 1831. aastast veetis ema lastega suved äsjaomandatud mõisas. Fjodor oli vanuselt teine poeg, tal oli veel kolm venda ja neli õde. Neid kasvatati karmilt, välja ei lastud. Nii kasvas neil üksildusejoon. Ainult Fjodor hiilis vahel välja ja ajas rahvaga juttu. Ilusad mälestused on tal emast, keda ta väga armastas ja selle haigus ja surm (Fjodor oli siis 16-aastane) on jätnud sügavad jäljed tema hinge. Isaga muutus vahekord halvemaks, eriti pärast ema surma, sest isa hakkas jooma ja oli siis väga tige ja umbusklik. Hariduse omandas Fjodor oma vendadega esiti kodus, siis Moskvas erapansionis, kus õppis korralikult. Isa tahtel astus ta hiljem Peterburi inseneride kooli, mille ta ka lõpetas. Elu selles oli Fjodorile koormav ja masendav, eriti veel seetõttu, et ta vend Mihhail pidi õppima Tallinnas. Ta jäi üksildaseks, ei leidnud sõpru, istus ja mõtles, kuna teised lõbutsesid. Rusutavalt mõjus ka majanduslik kitsikus (A
Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat
Keegi nägemuses Mauruse seljataga, veel hallim kui Maurus, see oli ... Indrek istub seal oma asjadega ja Laarman näeb seda ja kutsub ta sisse, Indrek räägib kogu loo, salgab jumalat. Oma loo ajal kuuleb kedagi nutmas Tiina. Tiina nutab, sest indrek ütles, et jumalat pole olemas, kogu tema lootus terveks saada oli Jumala peale pandud, aga nüüd Indrek ütles et jumalat pole olemas. Nende kõverate jalgadega viirastusid talle tema ema jalad kartulapõllul kui ema kukkus kivi pärast. II osa Tammsaare lugu on horisontaalne, mille taga on vertikaalne lugu. Maril on pidevalt valud sellest, et kiviga külge sai. Indrek elab kolmanda osa lõpus linnas ja tuleb emale külla, kellel on kivi viskest tekkinud vähk. Mari arvab, et tal pole õigust jumala poole põõrduda, sest Indrek on patulaps ja mõjutab Indrekut endale pulbrit andma rõhutades, et tema süül on ta haige. On patune ja tahab Jussi poole, et ring saaks täis. Vaese mehe ute lugu
Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja otsustas venda ravima hakata. Ta tõi talle jääd imemiseks, et külm tapaks pisikud ära. Tõi talle heeringa kaela ümber, sest ta oli kuulnud, et see ravib kurgu terveks. Välja minnes käskis Harri vennal kurgu hästi lahti teha ja külma õhku sisse hingata, et pisikud ära külmuks. Samuti käskis ta hõlmad lahti hoida. Ta tegi ise samamoodi, et pisikuid eemale peletada. Joonas viidi palavikuga koju, koju toodi ka Harri, kellel oli samuti palavik. Ema keetis lastele sooja teed.
massimeediakanalites, mille vastu protestivad üliõpilased Tartus. Selline kampaania on vägagi suute muutuste alguspunktiks. Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada
Kirjanduses oli Joyce’ile esialgu suurim eeskuju norra näitekirjanik Henrik Ibsen. Ülikoolis kirjutas ta Ibseni kohta esseesid ja isegi saatis kirjanikule endale kirja. Joyce kasvatati üles hardalt katoliiklikus vaimus, kuid hiljem kasutas ta katoliku usu süstematiseeritud õpetust üksnes eeskujuna oma väga üksikasjaliku ja läbimõeldud ülesehitusega teoste loomiseks. Joyce’il olid nõrgad silmad, pärast mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed: novellikogu „Dublinlased“ (ilm. 1914), koosneb 15 novellist, millest tuntuim on viimane (ja pikim) lugu „Surnud“. Kujutuslaad on peaaegu kuivalt psühholoogilis-realistlik (on leitud sarnasusi Guy de Maupassanti ja Anton Tšehhovi novellidega). Siiski on varjatult tunda sümbolismi mõju, leidub
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid