Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või kes...
Jan Vermeer van Delft ,,Piima kallav teenijatüdruk" Jan Vermeer van Delfti elu Jan Vermeer van Delft ristitud 31. oktoobril 1632 Delftis nimega Joannis. Maetud 15. detsembril 1675 aastal. Hollandi maalikunstnik. Elu ajal erilist edu ei saavutanud Tegutses ka kunstikaupmehe ja kõrtsipidajana, gildivanema koht nõudis samuti aega ja tööd. 1662 valiti Vermeer gildivanemaks. Ta valiti tagasi aastail 1663, 1670 ja 1671, mis tõendab, et teda peeti heaks kunstnikuks. Tal oli Delftis palju tema kunsti austajaid, kuid tema kuulsus hajus pärast tema surma. Jan Vermeer van Delfti looming Tema õpetaja võis olla Carel Fabritius või katoliiklane Abraham Bloemaert, kunstiajaloolased ei ole kinnitust leidnud. Tal valmis keskmiselt 3 maali aastas ja enamasti maalis ta tellimustöid. Suure osa tema maalidest ostis ära tema patroon Pieter van Ruijven, takistades tema loomingu laiemat levikut Enamik Vermeeri maalidest portreemaalid interjööri taustal. ...
hommikul ärgates avastas Gregor, et ta on putukaks muutunud. Ta lamas soomuskõval seljakilbil, kõht oli kummis, pruun, kõhrekaartega kaetud. Tal oli rohkelt peenikesi jalgu. Gregor ehmus, kui nägi, et kell saab juba seitse. Ta oleks pidanud poole viiese rongi peal olema. Gregor imestas, et ei olnud äratuskella kuulnud. Juba ema, isa ja õde Grete kloppisid ustele ja uurisid, mis Gregoril viga on, sest Gregor ei olnud viie teenitud aasta jooksul kunagi haige olnud. Helises uksekell ning teenijatüdruk Anna läks ust avama. Ärijuht ise oli Gregori juurde tulnud ja kõneles läbi Gregori toa ukse, et Gregori positsioon äris ei ole kindel, et ta saavutused on ebarahuldavad. Gregor sai end suure vaevaga voodist välja ja läks oma toa ust avama. Vaevalise jõupingutusega sai ta luku lahti ning hakkas seletama, et pakib kohe kaubaproovid kokku ja asub teele. Teistele tundus ta hääl loomaurinana ja arusaamatuna ning teda nähes kaotasid teised pea. Ärijuht jooksis minema
Jan Vermeer van Delft (16321675) Kauri Vaab XI Klass Loo Keskkool Jan Vermeer van Delft Sündis 31. oktoober 1632 Suri 15. detsember 1675 Hollandi maalikunstnik Töötas kogu elu Delfti linnas Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus Looming Arvatakse, et ta õppis Leonard Brameri juures Algul viljeles ajaloolistel teemadel Piibel Mütoloogia Antiikajalugu Hiljem viljeleb olustikumaali Kunstis on eriline rahu, seletus ja keskendatus Oskab hästi kujutada valgust Värvidega muutis selle kiirgavaks Sellist värvijõudu pole teistel sel sajandil vastu panna Enamasti kujutab interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga Tegevus on tühine neil, võlu peitub maalilises teostuses Kasutas kargeid külmi toone Maalid Tüdruk pä...
teenijatüdruku Katjusa Maslova kibe saatus andis T'le võimaluse kujutada kohtu ebaõiglust, vahualuste olukorda vangimajades ja Siberisse saadetud sunnitööliste elu. Teine süzeeliin on vürst Nehljudovi õlbelise hukkumise ja vaimse "ülestõusmise" lugu. Nehljudov ütleb samm-sammult lahti oma sünni- ja elukeskkonnast. Lõpule jõuab see "ülestõusmine" Siberis Nehljudovi rõõmuga elu mõtte leidmise üle ja Tolstoi rõõmsa usuga inimese võimalustesse end kõlbeliselt parandada. Ka teenijatüdruk Katjusa Maslova, kellele Nehljudov Siberisse järele läheb, teeb läbi kõlbelise ümbersünni. Kuigi Maslova armastab Nehljudovit, ei taha ta tema ohvrit vastu võtta ja temaga abielluda, vaid nõustub saama revolutsionäär Simonovi naiseks.
kosilastele. Odysseus läks maailma peale rändama, kuid linnarahvas oli veendunud, et too on surnud ning Penelope vajab seega uut meest. Penelopele ei sobinud aga keegi ning ta lootis oma mehe tagasitulekut. Kosilased olid toored, jultunud, liiderlikud mehed ja käsutasid teenijaid. Valetades, et peab enne uut abiellumist kuduma oma mehe isale valmis surilina, ei saanudki see valmis (harutas iga öö uuesti üles). Kuni teenijatüdruk selle saladuse paljastas. Penelope ütles peale seda, et abiellub sellega, kes suudab vinnastada vibu, kuid seda suutis vinnastada vaid ta mees. Sellega ei saanud keegi hakkama, kuni astus ette kerjus, Odysseus ise, ning ta tappis sellega kõik kosilased. Emotsioonid/motiiv: lootus, armastus, rõõm
Jan Vermeer van Delft ,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus. Sugestiivne, endastmõistetav ruumikujutlus. Kasutatud on kangeid külme toone, värvide tugevus ja kontrastsus. Maalimisvi...
Jan Vermer van Delft Angelina Petrova & Gert Vahemäe GII ja GIII Tallinna Heleni Kool 2014 Jan Vermer van Delfet ehk Johannes Vermeer • Sündis 31. oktoobril 1632 Delftis, Hollandis • Sündis kunstikaupmehe, võõrastemaja peremehe ja siidikanguri pojana • Ta oli Hollandi maalikunstik • Ta töötas kogu elu Delfti linnas • Aastal 1653 läks ta üle katoliku usku ning abiellus • Suri 15. detsembril 1675 Maalid • Temalt on säilinud 35 pilti ja arvatakse, et rohkem ta teha ei jõudnudki. • Tema üks kuulsaimaid maale on "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga", mida on kutsutud ka Madalmaade Mona Lisaks. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" Royal Picture Gallery Mauritshuis, Haag, Holland "Piima kallav teenijatüdruk" Riigimuuseum, Amsterdam "Klaas veini" Gemäld-galerie, Berliin, Saksamaa Loomingu üldine iseloomustus • Arvatakse, et ta õppi...
Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Piima kallav teenija tüdruk Click to edit Master text styles Second level
Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard Brighella- kaval ja intrigeeritsev talupoeg Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja siseõue välja, niiet seal seisev publik ümbrites neid kolmest küljest.
Hollandi kunst 17. sajandil Arhitektuur · Mugavus ja praktilisus · Jõukate linlaste elukultuur (nt. lõõridega ahjud) · Raekoda kõrge katusega, väike haritorn Maalikunst (skulptuur oli tähtsusetu) · 17. Saj suur õitseng. Optimism ja võidurõõm pärast vabadussõda. · Kunst kooskõlas turumajandusega · Looduslähedane, võimalikult sarnane kujutatavaga · Reaalne, ühemõtteline, käegakatsutav, ilma ilustamiseta · Portreemaal rahulolev, teovõimas inimene; palju grupiportreid o FRANS HALS Vaba ja hoogne maalimislaad Portreed seotud olustikulise tegevusega ,,Püha Georgi laskurite kompanii bankett"; Pieter van den Broecke portree; tuntuim portree ,,Mustlastüdruk" (lihtrahva Mona Lisa) · Olustikumaal jõudeelu, lõbutsemine jõuakte kodudes o Kunstnikud = ,,Väikesed hollandlased" ...
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
MOLIERE ( 1622 1673) Prantsuse klassitsismi suurimad saavutused kuuluvad näitekirjandusse. Elulähedasem ja vormilt vabam oli komöödia, mille suurim esindaja oli MOLIERE. Oli rändnäitleja, loob trupi jaoks farsse ja kaks farsskomöödiat. Moliere loomingu kõrgperiood algas komöödiaga "Naeruväärsed eputised" (1659), milles ta pilkab aristokraatseid salonge ja seal harrastatavat kirjandust. Komöödiates "Meeste kool " ja "Naiste kool" naeruvääristab ta iganenud kiriklikku moraali. Need toovad hulga vaenlasi. 1664 esitab Moliere kolm vaatust teoksilolevast komöödiast "Tartuffe", milles toob lavale petisest kirikumehe, kes vagaduse maski all maiseid hüvesid ahnitseb. Keelati ära , autorile nõuti tuleriita. Uued komöödiad: "Don Juan" ( 1665) "Ihnus" (1668), Peategelane Harpagon on muutunud ihnuse võrdkujuks, kes näljutab ennast ja teisi, türanniseerib kõiki. Viimasteks kõrgkomöödiateks peenutsevaid salongikombeid ja pretsioosset kirjandus...
mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid, et pakkuda siin majutus-ja toitlustusteenust. Tänapäeval töötab Sangaste Loss turismiasutusena, mis korraldab hoonet ja ümbrust tutvustavaid ekskursioone, pakub ööbimise-, toitlustuse ja ürituste korraldamise võimalust jne. Legendina on tuntud Sangaste lossi ‘’seaduslik kummitus’’, kes on õnnetult armununa enesetapu sooritanud teenijatüdruk ehk nn Sinine daam, kes kummitab kurva sinakasvalges naisena. KASUTATUD ALLIKAD: http://www.mois.ee/tartu/sangaste.shtml https://www.otepaa.ee/sangaste-ajalugu https://sangastemois.ee/info/sangaste-mois/ https://www.sangasteloss.ee/about-us/
palju ligimest hoidvam kui Eestis. Ehkki nii lühikesel perioodil Rootsis viibides ei saanudki hakata silma selle miinused, kujutab mulle Rootsi riik n-ö unistuste ühiskonda. Võibolla olen liiga romantiline, aga mulle väga meeldib seal võimul olnud kuningavõim, printsid ja printsessid. Kuningriik on minu jaoks aukartustäratav, lugupidav ning esinduslik keskkond, kus oleks suurepärane elada, isegi kui oleksin teenijatüdruk või koristaja. Unistused on siiski unistused ning reaalsus on see, et elan Eesti Vabariigis, mille heaolu kvaliteet osati sõltub siiski mu enese suhtumisest ja mõtlemisest, seega nurisen vähem, hindan enam! Kairi Sepp, 12A
Pildikesi Vene tsaarikojast http://www.youtube.com/watch?v=shWDddC0NYI Peeter I (16821721) 16821696 valitses koos poolvenna Ivan Vga Kuni 1689 valitses regendina nende poolõde Sofia Katariina I (17251727) Läti, eesti või leedu päritolu? Teenijatüdruk Marta Skawronska Peetriga 7 last Riigiasju ajas vürst Mensikov Peeter II (17271730) Peeter I pojapoeg Mensikovi ja Dolgurukide võimuvõitlus Suri oma pulmapäeval 15 aastasena, rõugetesse Anna Ivanovna (17301740) Ivan V tütar Oli olnud abielus Kuramaa hertsogiga nn Kuramaa Anna Valitsemisasju ajas endine Kuramaa hertsogi tallipoiss Ernst von Bühren (Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt)
Mumuu Autor: Ivan Turgenev Elas kord üks talupoeg Gerassim. Ta oli tugev ja kuulekas töömees. Ühel päeval müüdi ta Mõisa. Seal anti talle lihtne töö, millega ta sai alati kiirelt valmis. Kõik mõisaelanikud kartsid teda, sest ta oli väga tugev. Gerassimile meeldis üks teenijatüdruk Tatjana. Kuid Proua oli soovinud Tatjana Kapiton Klimoviga paari panna ja seda ta ka tegi. Kapiton oli alguses selle vastu, kuid lõppuks nõustus abielluma. Nii nad paari pandigi. Pärast seda tegi Gerassim kõiki tõid halvemini. Kolme aasta pärast pidi Tatjana koos Kapitoniga lahkuma. Siis tuli Gerassim oma toast välja ja andis Tatjanale punase paela ja Tatjana suudles temaga kolm korda. See andis vene usu järgi õnne. Kord leidis Gerassim veest ühe koera ja kasvatas ta suureks ja
KUNSTIAJALUGU 21.Hollandi maalikunst 17. Sajandil · Kodanluse rikkus tuleneb merevoorimeheametist · Kunstitellija (kodanlane) nõuab elulähedust, ilma liialdusteta kunsti · Tähtsaim maalikunst · Teemad:portree, olustiku e zanrimaal, maastiku ja meremaal, natüürmort · Looduslähedus, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega · Reaalsuse taotlemine · Maastik pidi olema edasi antud ilma liialdusteta Ehituskunst: · Tähtis praktilisus, mugavus · Levisid lõõridega ahjud · Raekoda kõrge katusega hoone, mida kroonis väike haritorn FRANS HALS: · Portreemeister · Sidus portreed mingi olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse · Maalimislaad vaba ja hoogne, jõulised pintslilöögid · Portreed kõrtsikülastajatest · Püha Georgi laskurite kompanii bankett JAN VERMEER van DELFT: ...
Tammsaare käsitleb teoses peremeeste suhtumist teenijatesse. Eespere Andres lähtub sulastega suheldes ligimesearmastusest. Ta saab aru sellest, et teenijad on töötegemise tarvilikud abistajad ja on neile tänulik. Ka Krõõt ja hiljem ka Mari suhtuvad alamatesse heasoovlikult. Andrese head suhtumist väljendab hästi aeg, kui Krõõt on surnud ning Eesperre on vaja uut perenaist. Andres ei soovinud uut perenaist otsidagi, vaid tahtis enda tallu perenaiseks head ja rõõmsameelset teenijatüdruk Marit. Oru Pearu suhtus oma sulastesse ja teenijatesse üleolevalt ning halvasti. Seda kirjeldab olukord, kui Pearu tappis ülekohtuselt karjapoiss Mardi koera. Kuni Krõõda surmani oli Andres õnnelik, sest Krõõt oli niivõrd hea inimene, et isegi raske töö möödus lõbusalt. Andrese ja Krõõda vahelised suhted olid head, kuigi ka neil tuli vahest ette väikseid tülisid. Pärast Krõõda surma muutus Andres tõsiseks ning pärast Mariga abiellumist oli Vargamäel eesmärgiks vaid töö
Johannes Vermeer ehk Jan Vermeer van Delft 31.10.1632 15.12.1675 Vermeeri elust Pärineb Delftist. Isa oli kangur, kes pidas kõrtsi ja tegutses ka kunstikaupmehena. 1653. aastal abiellus Catarina Bolnesiga Goudast. 1655.a astus täieõigusliku maalijana Püha Luuka gildi liikmeks. Arvatakse et õppis Delfti maalija Leonard Brameri juures. Vermeeri elust Ei maalinud kunagi rohkem kui kaks pilti aastas Oli 11 lapse isa. Pärast isa surma, võttis üle ta ameti kunstikaupmehena. Rahalistes raskustes Vermeer suri 43. aastasena oma sünnilinnas. Looming Varasel loomeperioodil alustas mütoloogiliste ja religioossete stseenide maalimisega . Hiljem hakkas viljelema olustikumaali, mis on teinud ta ka kuulsaks. Tööd on väljenduslikud ning maalitud armastusega üksikdetailide vastu. Lemmikteemadeks on linnavaated, uhked i...
Hollandi kunst 17.saj · Euroopa kõige tugevam mereriik · Hollandi jõukas kodanlus kaunistas oma elumaju maalidega. Hollandi kunstil erinev iseloom teistest riikidest. · Tähtis olustikumaal. o "Väikesed hollandlased" olustikumaaliga tegelevad kunstnikud · Suurte grupiportreede rohkus · Seltskond kogunes kokku ja poseeris kunstnikule · Maastikumaalid · Natüürmort · Kaks viimast on madalmaadel tekkinud zanrid · Hollandi maalikunstis kaks keskust: o Haarlem o Amsterdam · PORTREEMAAL o Franz HALS töötas Kunstiakadeemias, tuntuim portretist "PÜHA GEORGI LASKURITE KOMPANII BANKETT" Keskele pole paigutatud tähtsaim inimene. Ta on paigutatud üles. Spetsialiseerumine kindlatele teemadele Hals spetsialiseerus portreemaalile Portreteeritavad on sageli lihtrahva seast võetud...
ning kaotab oma käe. Kolmas tants kirjeldab sõja aega. Raske on inimestel hakkama saada, kui tööjõudu napib. Enamus noori on mobiliseeritud Saksa sõjaväkke ning alles on jäänud ainult vanem rahvas, kellel pole enam seda jõudu ja jaksu teha kõik tööd ise ära. Neljandas tantsus on kirjeldatud niinimetatud tühja Eestit. Paljud pered on küüditatud Siberisse, sealhulgas ka Aiaste peremees Taavet. Aiaste tallu on jäänud alles ainult teenijatüdruk Meeri. Eestisse on asutatud esimesed kolhoosid ning ühisviljade tegemiseks ei ole piisavalt materjali ja toorainet. Viimane tants räägib Siberist tagasijõudnud Taavetist kui kurvast taluperemehest, kellel pole midagi enam alles jäänud – tema talu on lagunenud, aurukatel rüüstatud, põllumaad viljatud ning isegi süüa enam miskit õieti pole. Autor on pannud lugeja süngesse, kuid väga realistlikku keskkonda. Teos
Kriminaalromaan Autor: Agatha Christie Pealkiri: ,,Mõrv Idaekspressis" Tõlkja, kirjastus: Ralf Toming, ,,Eesti Raamat" Ilmumisaasta: 1994 Lehekülgede arv: 151lk Tegevus toimub rongil nimega Idaekspress, mis suundub Istanbuli.Reisijad elavad vagunis nimega Istanbuli-Calais. Tapetakse reisija nimega Mr. Ratchett alias Cassett, kes röövis Armstrongide lapse ja tappis seejärel ta. Selles õnnetuses said surma veel lapse ema ja isa ning lõpuks hüppas teenijatüdruk katuselt alla. See oli Ameerika suurim tragöödia. Kuritegu hakkab uurima Hercule Poirot, koos arsti dr. Constantine ja vaguniülema Bouciga. Hercule Poirot on ainuke dektektiiv rongis ja talle usaldatakse mõrva uurimine kui heale ja tublile uurijale. Poirot on väga umbusklik inimene ja mitte eriti jutukas. Poirot on ka sihikindel ja hea fantaasiaga, mis aitab teda kuriteo uurimisel. Poirot on sale ja pikka kasvu, mustade vuntsidega ja riietuses eelistab musta värvi
Ta ei hooli, kui pikk või lühike on arutelu peaasi, et ta ainult tõeni välja jõuab. Peremees on arutluse teener, arutlus peab seisma ja ootama kuni peremees tahab üht või teist teemat lõpuni arutada. Peremees ei ole kohtus kohtuniku silme all ega teatris, kus publik kritiseerib tema filosoofilisi järeldusi. Samas, räägitakse, et kui peremees vaadelnud taevakehasid ja vaadates üles kukkus ta kaevu, siis teenijatüdruk naernud tema üle, sest peremees tahtvat teada, mis on taevas, aga mis on tema ees ja jalge all ta ise aga ei märka. Selline pilge käib kõigi kohta, kes veedavad oma elu filosoofiaga tegeledes. Tõsi on, et peremees ei tea, mis tema üleaedne teeb ning teab vaevalt sedagi, kas too olend on üldse inimene. Ta piinleb küsimuste kallal, mis on inimene ning millised võimed ja omadused eristavad sellist loomust kõigist teistest. Oma kogenematusest käib peremees pimedalt ja kukub auku
· Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon: isa aidamees ema pereemand · Aida-Vidri ristinimega Friedrich Reinhold · Kodu palvevendlik, saksteustav Mõjutused
Anna tahab teha Villu ja Eevi pojast uue Kõrboja peremehe. Minu arvamus: Raamatu süzee oli üpriski sünge. Ka lõpp oli traagiline Katku Villu enesetapp. Kuid siiski anti raamatu lõpus lootust, et kõige sellega saab korda ja et Villu ja Eevi pojast saab Kõrboja uus peremees. Minu lemmikoht raamatus oli see, kui peeti jaanipäeva. Kui iga viimane poiss ja tüdruk tuli jaanitulele, tantsiti, lasti ilutulestikku... Ei lugenud, olid sa sulane, teenijatüdruk või peremees. Sellel ööl olid kõik võrdsed. Seda sündmust oli minu arvates kirjeldatud väga tõetruult. Tekkiski kujutluspilt kõigest sellest soojast õhust ja valgest suveööst, tantsust, rõõmsast ja ühtsest meeleolust. Kokkuvõtteks ütleksin, et see raamat isegi meeldis mulle mingil määral, kuid samas pole see kindlasti minu lemmik.
Suveöö armastus teenijatüdruk Maali sulane Kusta Kusta sosistas aida ukse taga tüdruku nime ning põranda all jooksid hiired. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna paksu peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli aga kergesti kättesaadav ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud. Kuid Kustale meeldis Maali, kuigi temast mõni aasta vanem tüdruk oli pirtsakas, kuid siiski puhas. Maali ei lasknud teda ikka sisse ning sulane külmetas aluspükstes trepil, ta ähvardas isegi peremeest kutsuda. Kustas oli hetke vait ja mõtles missugune Maali on. Siis aga hakkas ta uuesti sisse paluma ning tüdruk ehmatas häält kuuldes, et Kustas veel seal oli. Ta ei lasknud sulast ikka sisse ning käskis endiselt Mari juurde minna. Lõpuks tõusis Kusta vihaselt ja ütles, et läheb lauda peale. Vaevalt oli ta paar sammu astunud kui tüdruk pea ukse vahelt välja pistis ja küsis...
Töötavate inimeste koosseis ei olnud aga püsiv, kuna täienes pidavalt noortega. Nad asusid tööle sulaste ja teenijatüdrukutena peamisel sellepärast, et neil polnud õppimisvõimalusi või ei leidnud muud tööd. Need ametid olid kõige halvema väljavaatega, kuna tööpäevad olidi pikad ning rasked ja töötingimused polnud head. Kuid sellest kategooriasat lahkus ka palju inimesi. Mõned leidsid tööd saeveskites või mõnes muus väikeettevõttes. Kui sulane ja teenijatüdruk abiellusid, hankisid nad endale mõnikord popsikoha, harvem suudeti hakata pidama väikest rendikohta. Kui talupere poeg või tütar abiellus teenijaga, oli see häbiasi. Näiteks kui peretütrel oli valida vabrikutöölise või sulase vahel, ei tohtinud ta valida sulast. ''Sulase'' ja ''teenija'' asemel kasutati nimetusi ''poiss'' ja '' tüdruk''. Neid hüüti talu nime järgi, näiteks kui talu nimi oli Kiira, siis sulast hüüti Kiira poiss. Teenijaid palgati kevadeti
aastal "Traktaadi maailmast ja valgusest", milles toetas Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. Ta muutis uurimissuunda ning valmistas ette "Arutlusi meetodist" ja kolme suurt kirjatükki: "Dioptrika", "Meteoorid" ja "Geomeetria". Need tööd määrasid paljudeks aastateks kindlaks keskaja pimedusest välja rabeleva teaduse teed. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine´i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. Need aastad polnud kerged ka teadustöös, kus väitlused Fermat ning tema enda kunagise õpilase Regiusega võtsid palju jõudu ja energiat. 1641. aastal ilmusid "Metafüüsilised mõtsiklused", mida Sorbonne heaks ei kiitnud, mida ründasid jesuiidid ja kõige ägedamalt hollandi ülikoolid. Descartes vastas igale traktaadile traktaadiga ning leidis kõigest hoolimata mahti avaldada 1644
IDENTITEEDIVARGUS Identiteedivargus Ühel päeval tuli Dr. Claus Hansbergi kabinetti teade, et toimus mõrv Pakeri tänaval. Ta ruttas kohale ,nägi laipa ja hakkas tegutsemaning mõrvariista otsima.Claus helistas kiirelt oma vennale ,Dr.Henrich Hansbergile. Vennas olid mõlemad saanud doktorikraadika Harvardi ülikoolis. Claus oli kohtuarst ja tema vend oli detektiiv. Claus viis surnukeha oma laborisse,kus ta teda hakkas lahkama ja uurima. T nägi,et ohvrile oli kaks korda terava asjaga selga löödud,arvatavasti noaga. Kui Claus oli kindlaks teinud mõrvarelva, helistas ta oma vennale. ''Henri,ohver on umbes 28-aastane meesisik,nime ma ei tea veel.'' ütles Claus. Henri vastas: ''Claus,vaata ta riiete taskusse ,seal peaks olema mingi dokument või midagi,mis viitab isiku identiteedile.'' ''Oota ,siin on rahakott,aga sees ei ole midagi. Ahaa,leidsin pintsakuvoodri vahelt salatasku,siin on kirjas Rootsi 14 B. Kas see on aadress või Rootsi linnadeva...
tegevus vähetähtis, maalimislaad vaba meisterlik teostus, ja hoogne; karged külmad enamus pildid tegi toonid, üle pildi tegelikult valmis hajutatud valgus abikaasa (lõi ruumilisuse) Põhiesin ->Tüdruk pärliga ->Püha Georgi ->Puuviljavanik ->Metsavaade daja ->Piima kallav laskurite kompanii krutsifiksiga ->Middelharnise tööd teenijatüdruk bankett allee (Meindert ->Härrasmees ja ->Pieter van den Hobbema) veini oov daam Broecke portree ->Delfti vaade ->Kunstnik oma ateljees NB! Kuulus animalist oli Paulus Potter (“Hobused aasal”) Rembrandt Harmensz van Rijn (Holland, 17. saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid
kõrtsis), Mustlastüdruk, Veiderdaja lautoga, Malle Babbe e Nõid (!). Olustikumaalija: Pieter de Hooch: Perenaine ja teenijanna, Kaardimängijad. Rahulik, igapäevane, vähe figuure, ruudulised põrandad. Jan Steen: Pummeldajad, Nigulapäevapidu. Peod, prassingud. Gerard Terborch: Pokaal limonaadi. Kujutab kõrgemat seltskonda, täpne atlassiidimaalimine. van Delft (kuulsaim olustikumaalija): Kunstniku ateljee, Piima kallav teenijatüdruk, Delfti vaade. Natüürmordid: W. C. Heda: Hommikusöök homaariga. Mulje küllusest ja rikkusest. Traperiiriie, et valguse ja varjuga rõhutada (voldid). Lopsakad ja ümarad nõud. Loomamaal: Paulus Potter: Noor härg Maastikumaal: Jacob van Ruisdael: Soo, Juudi kalmistu. Rembrandt: Ei kuulu väikeste hollandlaste hulka; vaesest perest pärit; hea haridus; loomingus tähtis autoportreed ja usutemaatika; põikpäine; jõuka naisega (Saskia) saab jõuka
Pirita Majandusgümnaasium Edgar Allan Poe novellid Retsentsioon Tallinn 2008 Berenike Räägib Egeusist. Üsna rikkast mehest, kes kasvab üles aina rohkem oma mõtlemishaigust põdedes oma isa lossis. Ta kasvas üles koos oma onutütre Berenikega, kellega nad olid täielikud vastandid. Berenike oli elurõõmus, ergas ja tulvil elamislusti, samal ajal kui Egeus oma haiguse tõttu elas ainult endas. Egeus ei märganud Berenikes midagi erilist enne kui naine hakkas põdema langetõbe. Egeus leidis temas midagi erilist, haiglast ja ühtlasi midagi mille üle tundide kaupa mõelda. Ühel talvisel pärastlõunal istus Egeus taas raamatukogus ja mõtiskles. Tema juurde sattus Berenike. Ta oli kahvatu ja longu vajunud. Aga midagi oli temas uut. Esimest korda märkas Egeus ta hambaid. Berenike hambad olid mehe silmis laitmatud. Egeuse haiguse tõttu muutusid need hambad ta kin...
Hector on väga pikk ja nägus noormees. Antonio Foscarelli Amstrongide autojuht. Sisust: Raamat räägib siis mõrvast mis tomius idaekspressil. Mõrva toimus enne Isdanbuli rongis mis jäi lumetormi tõttu seisma. Dektetiiviks oli Hercule Poirot kes oli tuntud Belgias kui eradektetiiv. Tapetakse reisija nimega Mr. Ratchett alias Cassett, kes röövis Armstrongide lapse ja tappis seejärel ta. Selles õnnetuses said surma veel lapse ema ja isa ning lõpuks hüppas teenijatüdruk katuselt alla. See oli Ameerika suurim tragöödia. Kuritegu hakkab uurima Hercule Poirot, koos arsti dr. Constantine ja vaguniülema Bouciga. Hercule Poirot on ainuke dektektiiv rongis ja talle usaldatakse mõrva uurimine kui heale ja tublile uurijale. Poirot on väga umbusklik inimene ja mitte eriti jutukas. Poirot on ka sihikindel ja hea fantaasiaga, mis aitab teda kuriteo uurimisel. Poirot on sale ja pikka kasvu, mustade vuntsidega ja riietuses eelistab musta värvi. Minu arvates täpselt
loomulikult kõige parem on jumal kes muudab ka teised paremaks. Viimases, viiendas Tees tugineb Aquino Aristotelese väitele eesmärgist. Kõik eesmärgid püüdlevad mingi ülima eesmärgi või lõpu poole. Kuid mingist eesmärgist või sihist juhitud olemine viitab millelegi, mis seda eesmärki suunab või kavandab. See suunaja on taas Jumal. (Philip Stokes``100 tähtsamat mõtlejat`` 52;53). Filosoofia kui kiriku teenijatüdruk Thomas nimetas filosoofilist teadust ``teoloogia teenijatüdrukuks``. Ent ta ei piirdunud filosoofia allutamisega religioonile, vaid rakendas seda täiesti teadlikult ka kiriku, omaaegse korda tagava suurvõimu teenistusse. Kirik omalt poolt kuulutas ta juba viiskümmend aastat pärast surma pühakuks. Aastaid oli Thomas kuulsa filosoofi ja teoloogi Albertus Magnuse õpilane. Albertus oli võtnud endale ülesandeks korrastada see tohutu hulk teadmisi, mis paari viimase
Hector on väga pikk ja nägus noormees. Antonio Foscarelli Amstrongide autojuht. Sisust: Raamat räägib siis mõrvast mis tomius idaekspressil. Mõrva toimus enne Isdanbuli rongis mis jäi lumetormi tõttu seisma. Dektetiiviks oli Hercule Poirot kes oli tuntud Belgias kui eradektetiiv. Tapetakse reisija nimega Mr. Ratchett alias Cassett, kes röövis Armstrongide lapse ja tappis seejärel ta. Selles õnnetuses said surma veel lapse ema ja isa ning lõpuks hüppas teenijatüdruk katuselt alla. See oli Ameerika suurim tragöödia. Kuritegu hakkab uurima Hercule Poirot, koos arsti dr. Constantine ja vaguniülema Bouciga. Hercule Poirot on ainuke dektektiiv rongis ja talle usaldatakse mõrva uurimine kui heale ja tublile uurijale. Poirot on väga umbusklik inimene ja mitte eriti jutukas. Poirot on ka sihikindel ja hea fantaasiaga, mis aitab teda kuriteo uurimisel. Poirot on sale ja pikka kasvu, mustade vuntsidega ja riietuses eelistab musta värvi. Minu arvates täpselt
tähtsamaid oli, et kuidas võidelda oma isamaa ja selle vabaduse eest. Taavi Raudoja - peategelane, metsavend Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap)
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
enimloetumaid ja paljudesse keeltesse tõlgitud eesti romaane. Tegelased: - Pearu (Murakas) - Andrese kiuslik naaber – tagapere - Andres (Paas) - Vargamäe uus elanik- eespere - Krõõt - Anderese naine, hell, heleda häälega, sureb suure koormuse tõttu, peale neljanda lapse (poja- Andrese) sündi, kolm tütart ka- Liisi ja Maret ja Anni - Juss - sulane, Mari mees, tapab end kuna Mari ei tule koj ja tegeleb koguaeg Andrese lastega - Mari - teenijatüdruk, Jussi naine, neil oli kaks last (Juku ja Kata), Andrese tulevane naine, neil oli kaks poega (Indrek ja Ants) - Mart(Matu) - Andrese karjapoeg, lõhkus kraavi tammesid - Sauna Madis - Andrese abiline - Karja- Eedi- - Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist - Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal
Heathcliffis kehastunud halastamatu, hambaid kiristav kurjus ja tunnete taltsutamatus, mis haarab lõpuks pea kõiki tegelasi, oli midagi ennekuulmatut ja täiesti uut. Lool pole moraali, mis mahendaks sokki. Õiglast karistust ei järgne, Heathcliff ei pea oma tegude eest vastutust kandma, ta triumfeerib kuni hauani välja. Toimunu on saatus, millesse ei suuda sekkuda isegi jumal. Jutustaja tõstab küll vahepeal mässu, aga ta on lihtne teenijatüdruk, ja tema kristlikud üleskutsed mõjuvad nii jõuetute ja naiivsetena, nagu püüaks ta deemonit ahjuroobiga eemale peletada. Heathcliffi vägivald ja üleolek saavad jõudu juurde. Veelgi skandaalsem oli peategelasest hoovav alateadvuslik seksuaalenergia. Pikakasvuline ja tugeva kehaehitusega Heatcliff jätab kõik teised mehed varju. Isabella laseb koos temaga jalga, kuigi mees kohtleb teda algusest peale halvasti. Catherine, kes sotsiaalselt
· Me ei näe ega kuule Edgarist ega Jaanusest enam kunagi. NELJAS TANTS · Jällegi on ajaratas liikunud, poliitiline reziim vahetunud ning alanud kolhoosiajastu. Vaid Sirgaste Aadam on nö. ,,vaba mees", kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel. Ka Edgar pole sõjaväest naasnud ning Aiaste talu on ilma peremeheta, seal toimetab Miili, endine teenijatüdruk. · Aurukatel tuleb jällegi Aiaste tallu, kuid nüüd on masin kolhoosi käsutuses, kes eraisikute vilja ei peksa. Kolhoosiesimees Arvo Saaremägi on noor üheksateistkümne aastane poiss, kes tegelikult ei tea kolhoosi juhtimisest midagi. Nurme Vilma ning Arvo vahel on tekkinud sümpaatia. · Eesner saabub Aiastele, temast on saanud kohoosi partorg, äärmiselt tähtis mees. Ta tõreleb talurahva ja esimehega, et viljavarud pole valmis tehtud ning käsib koheselt
Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda Õuedaamid Breda alistamine Paavst Innocentius X portree Rubens: Ristilt võtmine Minerva kaitseb Paxi Marsi eest Leukippose tütarde röövimine Anthonis van Dyck: Charles I portree Jan Vermeer van Delft: Delfti vaade Piima kallav teenijatüdruk Tütarlaps pärlkõrvarõngaga Muusikatund Kunstnik oma ateljees Frans Hals: Naerev kavaler Rembrandt: Autoportree 34 aasta vanusena Autoportree Saskiaga Kadunud poja tagasitulek Dr. Tulpi anatoomialoeng Danae Öine vahtkond Nicolas Poussin: Arkaadia karjused Poeedi inspiratsioon Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil Hispaania 17
oli kirjutatud 1628-1629, kuid see avaldati alles 1701. See töö näitas Descartese huvi mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlaste, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastal hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas ta teose "Traktaadi maailmast ja valgusest".Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1635. aastal sünnitas teenijatüdruk Hélcne talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem suri Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed;matemaatika,teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" Nende eesmärgiks oli õpetada mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Descartes kirjutas oma viimase teose "Hinge passioonid" Teos on kirjutatud prantsuse keeles ning avaldatati Amsterdamis ja Pariisis 1649. aastal. See töö koosneb paljudest lühikestest artiklitest.
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
kui ka Treville'ile ja ta võeti vastu kui üheks nende seast. Alguses ta ei saanud kohe musketäriks, aga ta sai musketäridega headeks sõpradeks ja Treville usaldas teda. Peaaegu terve riik teadis, kui hea võitleja d'Artagnan oli ja ühel päeval palus tema maja omanik , Bonacieux tema abi. Bonacieux'i noor naine Constance oli röövitud ning Bonacieux arvas, et kardinali meeste poolt, sellepärast, et ta oli kuninganna teenijatüdruk ja teadis palju saladusi, mida kardinal tahtis meeleheitlikult salajases hoida. D'Artagnan'il õnnestus Constance päästa röövijate käest ning nad armusid. Hiljem, kui mõned sündmused olid veel juhtunud, nägi ta juhuslikult Constance'i üle silla kõndimas ja kui ta talle järgnes, avastas ta, et Constance jalutas Buckinghami hertsogiga kuninganna armukesega. Nad kõik olid prantslased, ka kuningas ja kuninganna, aga Buckingham oli inglane, seega
Pärlipüüdja. Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks. Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema. Ka teenijatüdruk Trallaga oli Nipernaadi lubanud põgeneda. Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi. Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole.
TÕDE JA ÕIGUS 1.OSA PEAMISED TEGELASED: Andres- Vargamäe (Eespere) peremees Krõõt- Andrese esimene naine Mari- Andrese teine naine Oru Pearu- Vargamäe (Tagapere) peremees Liisi, Maret- Krõõda ja Andrese tütred Andres2- Krõõda ja Andrese poeg, tugev, Krõõt suri pärast tema sünnitamist Indrek- Mari ja Andrese esimene poeg, tark, lugemishimuline Joosep, Karla- Oru Pearu lapsed Juss- sulane Vargamäel, oli vahepeal abielus Mariga Matu- karjapoiss, hiljem sulane Eesperes, energiline Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud,...
Teenijannad aitasid ka näo meikimise juures, palmitsesid juuksed viimase moe järgi ja kinnitasid kaelakee. Nii mehed kui naised kandsid hõbe- ja kuldehteid millele sageli lisandusid pärlid, merevaik või smaragdid. Alates abiellumisest kandsid naised pikka villast või linasest riidest rüüd, stoolat, mis oli kinnitatud vööga ja ulatus kuni sandaalides jalalabadeni. Soojuse või uhkuse pärast võis lisada salli. Teenijatüdruk kandis praktilist tuunika lõikelist rüüd. Tähtsamad ehitised Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes viissada. Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi
Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889 kell 6.39 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikeses Branau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austra ja Baierimaa vahel. Tema isa Alois oli tolliametnik ja ema Klara Alois Hitleri esimese naise teenijatüdruk. Adolf vihkas oma toorest ja joodikut isa, aga armastas väga oma ema. Räägiti, et noorel Hitleril olnud isegi Oidipuse kompleks. Eks niisuguses lapsepõlves kujunes nii mõndagi A.Hitleri iseloomus, mis tema füüreriks kujunemisel tähtis oli. Emalt sai Adolf tõuke auahnusele, isalt vihkamisele. Et olla täielik antipood oma isale, sai temast marukarsklane sallimatu armuasjades, kindlameelne oma eesmärkides.
Kõnealune töö näitab Descartese huvi meetodis, mida ta jagab ka paljude kuueteistkümnenda ning seitsmeteistkümnenda sajandi teadlase, matemaatikute ja filosoofidega. 1629. aastast hakkas Descartes uurima meteoore ja optikat ning 1633. aastal lõpetas teose "Traktaadi maailmast ja valgusest". Selles toetas ta Galilei avastust maakera pöörlemisest. Kuna samal aastal Galilei seisukohad keelustati, jättis Descartes enda raamatu välja andmata. 1635. aastal sünnitas sõbratar ja teenijatüdruk Hélène talle tütre Francine'i, kes suri 1640. aastal, kuu hiljem lahkus siit ilmast Descartes'i isa. 1638 Descartes avaldas raamatu, mis sisaldas kolme esseed matemaatika ja teaduse teemadel ja "Arutlusi Meetodist" ("Discourse on Method"). Nende eesmärgiks oli harida mitte ainult teadlasi, vaid kogu maailma. Aastal 1641 Descartes järgis seda teosega "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" ("Meditationes de Prima Philosophia"). See lühike töö on rohkem metafüüsiline, kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
