PALJUPALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS ! · Ära peida oma rõõmu , vaid naerata nõnda , et seda sinu silmist näha võiks · Ma pole see ,kes ma olin eile, ma pole see, kes olin hetk tagasi, homme pole ka see, kes ülehomme olen, ja enam iial pole see, kes kunagi olin · Kui minuga mängid , mängid sa tulega . · When I saw you I liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you · Eile õhtul saatsin ingli sind valvama , kuid ta tuli tagasi . ma küsisin : '' Miks ?'' Ta vastas : '' Inglid ei valva ju teineteist . :) '' · Vihasena võib pidada parima kõne, mida kunagi kahetseda tuleb. · Kui sa saaksid vaadata tulevikku, kas sa teeksid seda? Mina mitte, sest ma kardan et tulevik on ilma Temata. · Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. · Kes sa enda arust oled ? Tuled , lõhud ja lähed . Kuradi hästi arvad endast . :'( · Sa ütlesid : " Näkku ei lööda ! " ja lõid mind siis südamesse .
Igas hinges on mõni haud, kuhu vargsi viiakse lilli ja kus nutetakse kõige kibedamaid pisaraid. Nutmiseta pisarad on kõige valusamad. Tihti üritan peita oma pisaraid naeratuse taha, kuid mu silmad reedavad mind. Ma nutan iga päev lootes, et kunagi saavad pisarad otsa. Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootusetult nutma hakata, isegi teadmata, miks... Kui Sa oleksid pisar ei nutaks ma enam kunagi. Hirmust, et võiksin su kaotada... Sa olid mu päike aga, nüüd suur peavalu. Armastan ookeanit ,armastan sind , tea et , sinule kuuleb mu hing. Ma armastan sind ja jään armastama igaveseks, aga täna sa lahkusid minu juurest igaveseks. Ainuke inimene kes mu pisaraid väärib , ei aja mind iialgi nutma Ma tahan lihtsalt olla, olla selline nagu ma olen, mitte selline, nagu sina tahaksid, et ma oleks.
Ettevõtlus ja mina ettevõtjana Selleks, et elus läbi lüüa, peab iga inimene mõtlema, mida ta oma elult tahab. Mõned inimesed õpivad selgeks ameti, mis neile meeldib ja alustavad tööd kellegi alluvuses. Leidub ka neid inimesi, kes tahavad olla iseenda peremehed ning alustavad äritegevust ettevõtjana. Kas tänapäeva ühiskonnas on keeruline olla ettevõtja ja kas mina tuleksin toime ettevõtjana? Tänapäeval on väga lihtne alustada oma äri, kui on piisavalt ressursse. Riik toetab ka omaltpoolt, kui oled suuteline neile ära tõestama, et just sinu äriplaan on see, mis on vettpidav ja väga hästi läbimõeldud. Riigi poolt on ette nähtud ka professionaalset nõustamist üks tund tasuta, millest on kindlasti väga palju abi igale inimesele, kes tahab äritegevust alustada. Tänapäeva ühiskonnas, kui kõik ärivaldkonnad on raskes seisundis jäävad ainult tugevamad ellu ja suudavad raskest olukorrast välja tulla. Alustades ise äritegevust, peab kõik otsused
argumenteeri sellelt aluselt meie liitlased Euroopa Liidus, vaid naabrid Venemaa valitsuses ja seda kasutasid ka kaugemad naabrid Serbias, rõhudes "teravale ajaloolisele mälule" ja vajadusele vastu astuda oma saatusele. "...eestlane on loomult uhke, kuid ennasthävitav oma hirmud ja alanduse pöörame enamasti iseenda vastu. (...) Aga selge on, et Eestis ei lõppenud okupatsioon Eesti Vabariigi taastamisega. Okupatsiooni ületamine alles kestab. (...) Eesti on iseseisev riik vaid seetõttu, et me ei leppinud meile pealesurutud ajalookäsitusega."7 Rahvuse "loomus" ei ole tegelikult kuidagi midagi tõestatavat või isegi määratletavat, pigem leiab sellesarnast arutelu tõepoolest natsi-Saksamaal välja antud teostes. Ka mina olen eestlane näiteks , aga ma kinnitan, et ma ei ole ennasthävitav. Sellised konstruktsioonid, uute kollektiivsete minapiltide loomine, rajavad tihti müüdistikku, et õigustada suvalisi
Need emotsioonid, mida on võimatu kirjeldada, ongi kõige paremad. Pole vaja olla sõltuv ja järeleandlik patsient: hakka ise enda hinge arstiks. Sünni ja surma vastu ei ole rohtu, ainus võimalus on vahepealset aega nautida. Eksme näe, ütles pime ja jooksis vastu puud. Ära mine mööda rada, vaid mine sealt, kus seda pole ja jäta ise jäljed Kui ma kuulen kedagi ütlemas, et elu on raske, tahaksin küsida: "millega võrreldes?" Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Mõned vead on liiga head, et neid ainult korra teha. Me sosistame iga õhtu endale valesid lootes, et hommikuks on need tõeks saanud. Mängin lolli selleks , et Sina end targana tunneks
Justkui oleksime tundnud teineteist juba pikka aega. Meie vahel tekkis nagu sugulustunne, mida jagavad omavahel ainult vanad sõbrad. Küsisin, kas esitan küsimusi või alustab ta ise vestlust, et kuidas talle meeldib. Mõeldes mõnda aega ütles ta, et lihtsam on vastata küsimustele. Adriana: Mis on su nimi siin, Maal? David: David. A: Kas sul on ka teisi nimesid? D: Praegu pole. Mul on olnud palju nimesid, kuid praegu on ainult üks. A: Kuidas ma peaksin sind kutsuma? D: David. A: Miks? D: Sest praegu on see minu nimi. A: Päris alguses ütlesid sa, et tulid siia teiselt planeedilt läbi kehastumise. Kas tead, kuidas seda nimetatakse? D: Selle nimi on Inua ja see asub Orioni kõrval. A: Kas selle elanikke kutsutakse inua'teks? D: Ei, neid kutsutakse inuakkideks. A: Sa oled siis inuaki? D: Olin inuaki aga nüüd olen maalane. A: Kirjelda oma eelmist planeeti. D: See on Maast ilusam. A: Kas reljeef on samasugune? D: Peaaegu. Seal on vesi, mäed, põllud, aga taimed on teised
ROLAND: Tere, meie koputasime. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. LAURA: Roland koputas. Üks jalg on jumala märg. ROLAND: Mina koputasin. LAURA: Astusin kraavi. LAURA: Tere. Tema on Roland ja mina olen OSVALD: Kuuled, astus kraavi. Laura. ROLAND: Ma tean. ROLAND: Meil on selline jutt, et jäime öö OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, peale... et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni LAURA: Mitte keegi peale ei võta... ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ROLAND: Tund aega ei tulnud ühtegi ja... masinat ja Laural hakkas kohutavalt külm. ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina LAURA: Mul on jalad märjad. ei või jääda? Keda ma segan?
LAURA: Üksi ma küll ei jää. ROLAND: Üksi ta küll ei jää. OSVALD: Me võime siin vaielda ja seletada, aga tüdruk jääb siia. ROLAND: Siis jään mina ka. OSVALD: Sina küll ei jää. ROLAND: Mis kurat nüüd on siis?! Tule, Laura. OSVALD: Sa viid märgade jalgadega naise metsa. Igal öösel on tugevad öökülmad. Miinus viis kraadi, miinus kümme kraadi. Üks jalg on jumala märg. LAURA: Astusin kraavi. OSVALD: Kuuled, astus kraavi. ROLAND: Ma tean. OSVALD: Kui sa tead, miks sa siis ei taha, et ta oma jala siin ära kuivatab ja hommikuni ilusasti soojas istub. (Laurale.) Teeme teed ja... ROLAND: Siis jään mina ka siia. Miks mina ei või jääda? Keda ma segan? OSVALD: Mis siis nüüd on? Kas mina küsin, kust te tulete, kuhu te lähete, miks te öösel hääletate, mille eest teid öösel autost maha tõsteti, sest siit ei keera ükski tee mujale ära, miks te kõnnite 4 kilomeetrit kõrvalist ja kinnikasvanud teed siia! Kuula hoolega. Mõlemad te siia ei jää
Kõik kommentaarid