Helina Saar 10.b 18.05.2015 Novell „Suveöö armastus“ Tegevus toimub kahe tegelase vahel: teenijatüdruku Maali ja sulase Kusta vahel. Kusta läks keset ööd Maali juurde, et Maali teda heinte peale kaissu võtaks. Kusta seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Maali käskis aga Kustal ära minna ning ei teinud ust lahti. Käskis minna peretütre Mari juurde lauda lakale. Mari oli kergesti kättesaadav tüdruk ja andis kõigile suudluse, kes pead ära ei pööranud
Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspü
Suveöö armastus Maali magas aidas. Kusta tahtis Maali juurde magama minna. Poiss seisis aida ukse taha ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulnud Kusta häält alguses, kuid hiljem kuulis. Kusta palus Maalit et too sisse laseks. Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tun
"Suveöö armastus" Friedebert Tuglas Novelli lühikokkuvõte Poiss seisis aida ukse taga ning sosistas tüdruku nime. Aidas magav tüdruk ei kuulud Kusta häält alguses, kuid pärast mitut hüüet ärkas ta üles. Maali ütles Kustale, et ta ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli ainult aluspükstes. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama - Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid Kusta palus Maalit edasi
Ta ei tahtnud Kustale häbi teha. Maali hoolis inimeste arvamusest. Kusta on noor ja töökas sulane. Ta on üsna kärsitu ja tugeva iseloomuga. Ta ei jäta enne, kui on saanud, mida tahtnud.Talle meeldib Maali ning ta on otsustanud teha kõik, et tüdruku süda võita. Poiss ei hooli eriti teiste inimese arvamustest. Tema jaoks ei ole oluline, et Maali temast vaesem või vanem on. Ta on hea südamega ja hoolib tüdrukust väga. Kusta käitumist võib põhjendada sellega, et armastus ei küsi vanust või rahakoti paksust... loeb, mida sa inimese vastu tunned. 5. Maali suhtumine armastusse erineb suuresti Kusta suhtumisest. Maali jaoks on armastus see, kui inimene sulle väga meeldib ja sa tunned tema vastu tõsiseid tundeid. Tema jaoks tähendab armastus hoolimist, üksteise toetamist, igatsust ning pere loomist. Eriti aga suurt pühendumust. Kusta suhtumine armastusse oli algul väga üksluine. Tundus, nagu ta täpselt ei teadnudki, milline tundmus see on
Feministlik kriitika teostele "Laul tulipunasest lillest" ning "Suveöö armastus" Friedebert Tuglas on olnud väga viljakas autor ning panustanud väga palju Eesti kirjandusse, kuid veelgi olulisem on ta olnud kriitikuna. Natukene lõõpides hakati tema eluajal kutsuma teda Eesti kirjanduse paavstiks. Tema novellid moodustavad tekstikogumi, mida ühendavad omavahel sarnased jooned: maailmanägemuse ühtsus ning oluline on esteetiline lähenemisviis. Tuglase jaoks olid väga tähtsad sümbolid, tema jaoks oligi see tõde. See maailm, mille tema novellidest leiame, on tihendatud ning tuleb esile just sümbolite kaudu. Selle sümboli avaram esinemisvorm on müüt. "Luua müüte – see on kõrgeim. Luua seda üksi, mis muidu rahvad ja sajandid loonud – see on jumalik. Suuremat õnne ei pea kunstnik lootma." Tuglas nõuab üldiste printsiipide olemasolu kirjanduses. Müüdižanris
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel
Kõik kommentaarid