vajalik ning keelab vastupidise. 16. millel pole algust, pole lõppu. 17. mõtlen, järelikult olen. 18. kui oled terve, on hästi, mina küll olen (terve). Kui saad, ole terve, mina küll olen. 19. raske süü on ülim/suurim hooletus/hoolimatus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. seadus on alati võimas, mis keelab, kuid see, mis lubab. 25. on, nagu ütlen/ütlesin. 26.õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule 27. pärimine on üldine/selle õigusjärglus, mis kuulus surnutele/mida omasid surnud. Pärimine on küigi õiguse ülekandumine, mis kuulusid surnutele. 28.kogu õigus või kokkulepe moodustub määratud vajalikkusega või kinnitatud tavaga. 28.Kogu õiguse või konsensus moodustab või määrab või kinnitab tava. Kogu õiguse on loonud kas konsensus või määrab vajalikkus/vajadus või kinnitab/kindlustanud tava. 2) Harj 25, lk 86 (excusat – firmavit)
Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360. Pärast professori surma jäi botaanikaaed kaheks aastaks ilma juhatajata, kelleks 1811. aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust, mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449 taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu siiski kõrgel. Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist ning juurdeehitusi. Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese
põrgu 9. ring ehk kolmenäoline Lucifer, kelle lôugade vahel on kôige patusemad põrgu pôhi reeturid: Juudas, Cassus ja Brutus Puhastustuli e. Purgatoorium asub lõunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi (palju luuletajaid, muusikuid-trubaduure, nad vabanevad 7 surmapatust: uhkus, kadedus, viha, laiskus, ihnus ja pillamine, liigsöömine, liiderlikkus). Taevas - Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule. Sinna pääsevad need, kes on oma elu elanud ausalt ja jumalat siiralt teeninud. Sinna on tulnud kangelased, märtrid, pühakud, ausad ja inimlikud valitsejad. Taevas kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha. Kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega. Poeem on selge kompositsiooniga, mis rajaneb arvude müstikal. Arvul ,,kolm" on
väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: · Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. · Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud
kohustusi (kohustuslikkust). Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus- hea või halb. Ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Selle alla kuuluvad: Õigusprintsiibid- Õigused ilma teiste õigusi rikkumata. Nendel baseerub ka kompromissilahendite.filosoofia. - Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. -Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. - Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon peab olema võrdne kahjuga, kuid mitte suurem. Probleemid tekivad siis, kui ei saa mõõta kahju suurust ? näiteks elu ei saa taastada. Kategooriline imperatiiv-Immanuel Kant oli veendunud, et on avastanud fundamentaalse
Vanemad juhtisid, oõlevad vahaküünlad käes, poja alatari ette, kus preester alatari pühitsetud mõõga ja vöö vastsele relvakandjale ümber kinnitas. Relvakandjad jagusneid oma kohustuste tõttu eri liikidesse: kõige kõrgem oli relvakandja, kes seisis otseselt ptarooni ja tolle abikaasa teenistuses, sellele järgnseid relvakandjad-kammerhärrad, siis tallmeistrid, laua- ja serveerimise eest vastutajad, relvastuse eest vastutajad. 20...21-aastaselt löödi kannupoiss vastavalt teenetele rüütliks. Selleks tehti läbi pidulik riitus, kus segunesid kiriklikud ning sõjalised toimingud. Viimase öö veetis noormees oma relvi valvates ning palvetades. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde tema rüütlikohustused, tema saabaste külge kinnitati kuldsed kannused ja ta puusadele seoti relvavöö. Rüütlikslöömise protseduuri lõpuks löödi noorele rüütlile mõõgaga kolm korda lapiti õlale (kaks korda paremale ja üks kord vasakule), mis tähistas
kohustused, asendus riigikodanike poliitilise kogukonnaga, kus kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed ning neil on ühesugused õigused ja kohustused. Militaarne tööstusriik 20. Sajandi alguseks oli tüüpiline Euroopa riik olemuselt militaarne tööstusriik. Aadlike asemel töötasid selle võimuaparaadis ülikooliharidusega hästi tasutud ametnikud, kes polnud kõrget kohta saavutanud mitte tänu sünnipärastele tiitlitele või valitsejale osutatud teenetele, vaid pühendumuse ja oskuste tõttu. Nende juhtida olid suured ametkonnad, kes viisid ellu valitsuse otsuseid ja pidasid oma valdkonna üle täpset arvet. Kodanikud nägid riigis eelkõige avalike hüvede pakkujat. Oodati, et riik hoiaks korras teed, ehitaks uusi raudteeliine, tagaks postiteenuse toimimise, korraldaks oma kodanike arstiabi ja hariduse ning hoolitseks elukeskonna eest. Rahvusriik Rahvusriik on poliitiline süsteem, milles riiklikud huvid rajanevad
Sel päeval autasustati võitjaid Zeusi templis oliivipärgadega, neisse suhtuti kodukohas kui rahvuskangelastesse, neid ülistati piiritult ning anti neile suuri privileege. Tegelikult pole siingi aastasadade jooksul midagi muutunud. Olümpiavõitjad on tänapäevalgi suure au sees, kaasmaalaste silmis on nad rahvuslik uhkus, nad on meie iidolid, kangelased ja eeskujud. Hea näide on võtta kasvõi meie kodusest Eestist Erki Nool valiti ju Riigikokku eeskätt tänu tema spordialastele teenetele ja olümpiakullale. Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud. Nii antiik- kui ka nüüdisajal seostub sport füüsilise iluga. Alates 444 e.m.a.muutus kunstikonkurss lausa olümpiamängude lahutamatuks osaks. Toimusid muusikute ja laulikute võistlus, tantsuvõistlus
minijalgpalli väljak. Ajalugu Esimene kirjalik viide Vihula mõisa kohta pärineb 1501. aastast, mil Vihula (Vyoll) mõis kuulus parun Hans von Lodele. Taanist pärit von Lode perekond kuulus Eesti vanimate aadliperekondade hulka. Eesti Rüütelkonna arhiivis on säilinud ürik 16.sajandist, mis kinnitab, et perekonna esiisa, Taani rüütel Odvard von Lode saatis Taani kuningat Canute VI tema ristikäigul paganliku Eesti vastu aastal 1197 ning vastutasuks oma teenetele Taani kuningakoja ees omistati talle suured maa-alad Põhja-Eestis. Tõenäoliselt sai Odvard von Lode ka Vihula piirkonna alade omanikuks ja asutas seal mõisa 12. sajandi lõpus, seega Vihula mõisa ajalugu võib alata juba 300 aastat enne esimest kirjalikku mainimist 1501. aastal. 1531. aastal said Vihula omanikeks perekond Wekebrod. 1605. aastal pärandas Ewert Wekebrod Vihula mõisa oma tütrele Britale, kes oli abiellunud Melchior von Helffreichiga.
Töötakistuste näol. Rahutused võtsid sellise ulatuse, et isegi politsei meister oli sunnitud vahele segama. Ka Vilms olnud üks aktiivsemaid kaasüliõpilaste organiseerijaid mitmesugusteks aktsioonideks haridusministri reaktsioonipoliitika vastu. Vilms selgitanud ja julgustanud oma kaaslasi: ükski võimu valitsus ja reaktsioon ei suuda rahvast igavesti hoida kammitsas tuleb aeg, kus võidab opositsioon ja siis hindab ajalugu igat reaktsiooniääri vastavalt tema teenetele. Vilms oli visionäär. Tsaarivalitsuse-vastane opositsioon, demokraatlik vool oli tollal võrdlemisi tugev, kuid ka valitsus talitas karmilt rohkesti poliitilisi süüdlasi, ka üliõpilasi, istus vanglates. Üliõpilaste seas tegutses organisatsioon Punane Rist, mis kogus raha poliitiliste vangide ja kannatanute abistamiseks. Rahakorjamisest võtsid osa paljud üliõpilased, kursusevanemad, teiste seas ka Vilms oma kursuse vanemana
usaldusväärseks osutunud stiimuli põhjal. (Cialdini 2005:291). KOKKUVÕTE Inimeste mõjutamine ei ole kunst ega maagia, see on teadus. On kindlaks tehtud viisid, kuidas saavutada märkimisväärset edu. Enamik inimesi ei oska seda seletada, miks nad tegid just sellise valiku ja langesid mõjustamise ohvriks. Referaadist saab lugeda kuute peamist mõjustamistüüpi: vastastikune toime, ehk me tunneme kohustust vastata meile tehtud teenetele samaga. Pühenduvus/järjekindlus, sotsiaalne heakskiit- jälgime teiste käitumist ja käitume sellele vastavalt, meeldivus, autoriteet- laseme ekspertidel või vormi jõul ennast manipuleerida ja defitsiit- hindame neid asju väärtuslikumalt, mida haruldasemad need on. Kokkuvõtteks võib siiski öelda, et eluajal oleme mõjutatavad keskkonnast ja kõikidest inimestest meie ümber, märkamata, et nemad ongi põhjuseks meie muutumisel. Neile kuuele
KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV P kuulis, et surmamõistetud on hukatud ja käskis AF-l nende surnukehad maha matta
KO rääkis MA-le, et MA-st saab balli perenaine. Seal olid ka A, PE ja H. Ballile jõudis ka N, kes oli kasutanud ka MA kreemi. XXIII MA pesti verega ja talle pandi riided selga. Kaela pandi musta puudli kujutisega kett. Ballil mängis orkester, mida juhtis Johann Strauss. Kõik balli külalised olid kuulsad, kuid nüüdseks surnud inimesed. XXIV Pärast balli sõi MA koos W-ga ja jõi piiritust. W küsis, kas MA-l on talle mingeid soove esitada. Lisaks muudele teenetele soovis MA ka meistriga jälle kokku saada. W täitis MA 7 soovi ja tõi ME MA juurde. MA ütles N-le, et ta koju läheks, kuid N soovis jääda nõiaks. W ütles, MA-le ja ME-le, et nad saavad ka oma vana korteri tagasi. Korteri uus omanik visati sealt välja. W kinkis MA-le teemantidega kaetud kuldse hobuseraua. XXV P kuulis, et surmamõistetud on hukatud ja käskis AF-l nende surnukehad maha matta
arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. BÜROKRAATLIKU VÕIMU ALUSED 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid organisatsiooni võim
registrites, või arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima. See ei ole ühe (mõnede) inimese võim teise (teiste) üle, vaid
arvutisüsteemi abil. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; kliente koheldakse järjekordse "juhtumina", avatakse uus toimik. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid, operaatorid, sekretärid, kelle ülesandeks on organisatsiooni sujuva toimimise tagamine. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Tuleb olla lojaalne eelkõige organisatsioonile, mitte ülemusele. Kui õigus on IRRATSIONAALNE, siis ei juhindu ta reeglitest ja printsiipidest. Irratsionaalne õigus on kas formaalne, mis tähendab, et see lähtub ebamõistuspärastest nagu näiteks jumalakohtud ja oraaklid, või materiaalne, mis tähendab, et õigus juhindub üksikjuhtumi kindlast poliitilisest, eetilisest või emotsionaalsest hinnangust
arvutisüsteemi abil. Enesesalvestus, hiljem saab tagasi minna ja vigadest õppida. 7. Tööalased rollid on ametlikud, isikupäratud; klient on juhtum, mitte inimene. Inimlikkus kaob. 8. Kasvab administratiivpersonali arvukus - juhid, mänedzerid,sekretärid, ülesandeks Sujuva töö tagamine.. Haldustöö nõuab spetsiaalset erialast ettevalmistust. 9. Karjääri struktuur tugineb väljatöötatud aastatele või teenetele organisatsiooni ees (mitte aga favoriitsusele või sugulussidemetele). Lojaalne eelkõige organisatsioonile, ülemuse peale kaebamine. 15. Bürokraatliku võimu alused 1. Bürokraatlik organiseerimine võimaldab tõsta koostöö produktiivsust. Selle tõttu saab juhtimissüsteem omale suurema võimu. Käsuliin on paigas. 2. Bürokraatia on võimeline talle antud võimu määratlema, jagama, piirama ja kontrollima
Õiglus on moraalikategooria, milles sisaldub sotsiaalsete nähtuste hinnang, nende tunnistamine õiglaseks ja ebaõiglaseks. Õiglus nõuab, et isikute ja sotsiaalsete gruppide õigused ja kohustused, töö ja tasu, teened ja tunnustus, tegevus ja tulemus oleksid vastavuses. · Distributiivõiglus: kuidas jaotada ühiskonna liikmete vahel sissetulek, töö, haridus, vaba aeg, maksud jne. ? Võimalused: võrdses osas kõigile, vastavalt vajadustele, pingutustele, teenetele, sotsiaalsele panusele. Aristoteles: jaotuse eesmärk on tagada elulaadi säilimine. · Karistav õiglus: valeks mõistetud tegude puhul. Karistus peab olema vastavuses pahateo suurusega. Aristoteles: " Inimene kannab moraalset vastutust oma tegude eest ka siis, kui ta ei tegutsenud või ignoreeris negatiivsete tagajärgedega tegu." · Kompenseeriv õiglus: mõnede püüli osaliste kahju kompenseerimine. Kompensatsioon
2. Mis on jaotav õiglus? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? -Mis on ,,õige" jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? Näiteid õiglase jaotamine võimalikest printsiipidest: -Iga inimesele võrdne osa (formaalne võrdlus) -Igale inimesele vastavalt vajadusele -Igale inimesele vastavalt teenetele -Igale inimesele vastavalt panusele 3. Mis on korraldav õiglus? Korraldava õigluse puhul on küsimus vahetussuhtest: -teenuse eest tasumine -kahju ja hüvitise vahekord -kuriteo ja karistuse vahekord * Õiglane tähendab korraldavas õigluses ,,õiget" propotsiooni. 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? Põhiküsimused: -Mis hüvesid tuleks jagada (saaks jagada)? Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? -Mille/kelle vahel jagada
Kui oled terve, on hästi, mina olen küll terve. 19. Raske süütegu on suurim hooletus, see on mitte mõista seda, mida kõik mõistavad. 20. Alati on tugevam see seadus, mis keelab, kui see seadus, mis lubab. 21. Loodusseadus on see, mida loodus on õpetanud kõikidele loomadele 22. Mida valitseja otsustab, sellel on seadusel jõud. 23. Õigust uuendab kuuria. Kohus teab õigusi. 24. Tulin, nägin, võitsin. 25. Nii on, nagu ma ütlesin. 26. Õiglane tasu, vastavalt teenetele või teenitule. 27. Pärimine on kõigi õiguste ülekandumine, mis oli surnule kuulunud 28. Kogu õiguse kas on loonud üksmeeles või on selle määranud vajadus või on selle kindlustanud tava. · Excusat sg 3, Praesens indicativus activum, excuso, excusavi, excusatum, excusare, ta vabandab · Scripsistis pl 2, Perfectum ind. act. , scribo, scripsi, scriptum, scribere, te kirjutasite · Agnoscit sg 3 Praesens ind
(Postimees 2013). Ansip viitab Saksamaale kui autoriteetsele ja mõjuvõimsale riigile Euroopa Liidus eesotsas Merkeliga. Ansip püüab selle väitega ka enda ja oma valitsuse positsiooni tõsta, viidates nii, et nad on suutnud luua head suhted niivõrd olulise riigiga kui Saksamaa. „Oleme omalt poolt teinud kõik, et Vilniuse tippkohtumine kujuneks edukaks,“ kinnitas Ansip (Postimees 2013). Selle väitega viitab Ansip enda erakonna teenetele, et just nemad on teinud kõik võimaliku, et Vilniuse tippkohtumine oleks edukas. 17 „Partnereid ei tohi üksi jätta,“ ütles peaminister Andrus Ansip (Postimees 2013). Siin kõlab jällegi enda hea külje esiletõstmine, headuse näitamine, et nemad ei jätaks iialgi kedagi hätta ning on alati valmis teiste eest välja astuma. Ansip rõhutab siin enda (erakonna) empaatiavõimet oma partnerite suhtes
sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus sümbolarvud 3, 9, 10, 100 Joonista! Pôrgu asub poeemi järgi maakera pôhjapoolusel ja ulatub lehtrikujuliselt maakera südamikku, pôrgul on 9 ringi 5 Puhastustuli e. Purgatoorium asub lôunapoolkera tipus asuval leegitseval mäel, millel on 9 ringi Maakera ümber on 9 sfäärilist taevast, kuhu saab vastavalt teenetele ja ausale elule Pôrgu siin piinlevad parmude ja sääskede käes need, kes kahtlesid eelpôrgu jumala olemasolus, nad ei pääse ei pôrgu ega taeva pôrgu esimene ring süütud lapsed ja antiikaja suurmehed Platon, Sokrates, Homeros, Vergilius nemad ei tundnud ega saanudki tunda kristlikku jumalat. Dante tunneb neile kaasa ja vôtab Vergiliuse oma teejuhiks pôrgu 2
sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks jagada(saab jagada) (rikkus võim respekt või mingi nende kombinatsioon)2. Mille, kelle vahel jagada? (inimesed, elavad surnud, tulevased põlved) mingi ühiskonna liikmete rahvaste (rahvusriikide).3. Mis on õige jaotus? Hüvede (nt sissetulekute) määramine (nt pappi vastavalt iga väärtusele, vajadusele, staatusele). 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Igale inimesele võrdne osa, vastavalt teenetele, panusele. 6. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! Õiglase omandisüsteemi tuletamisel peaksime apelleerima loomulikule omandiõigusele. Omandi omamisel on suure tähtsusega töö. Igal inimesel on tema omandiks tema enese isik. Sellele pole kellegi õigust peale tema enese. Võime öelda, ete tema keha ja käte töö on päriselt tema oma. Inimesed omavad omaenda tööd, ning mingi objekti kallal töötades te „segate oma tööd“ selle objektiga.
Rikkus, võim, austus, või mingi nende kombinatsioon? Mille/kelle vahel jagada? Mingi ühiskonna liikmete, rahvaste, rahvusriikide? (elavad, surnud, tulev.põlv) Mis on „õige“ jaotus? Hüvede määramine, raha vastavalt iga väärtusele, vajadusele? 3. Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust! 4. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! 1)Igale inimesele võrdne osa ... 2)Igale inimesele vastavalt vajadusele... 3)Igale inimesele vastavalt teenetele... 4) Igale inimesele vastavalt panusele... 5. Iseloomustage töö rolli Locke’i omandikontspetsioonis! See on põhjapaneva tähtsusega. Igal inimesel on omandiks tema enese isik. Tema keha ja tema käte töö on päriselt tema oma. Ükskõik millise asja ta siis eemaldab seisundist, millesse loodus selle on pannud ja sinna jätnud, ta on seganud oma töö selle asjaga ja lisanud sellelle midagi, mis on tema ande oma ning mis seeläbi teeb selle asja tema omandiks. Ta on
kunagi olnud vaenujalal teisega; selline asi oleks jumalakartmatus” Põhimõisted: Virtus – mehelikkus. Kangelaslik julgus, õiglus, ausus, Eesmärgiks ühiskondlik harmoonia. Selleks inimhinge ümberkasvatamine usaldusväärsus, kasinus, Dignitas – väärikas staatus; gloria – kuulsus. Tänu Aristoteles (Nikomachose eetika) teenetele, Gratia – patronaažisuhted, mõjukus “Mõned austavad… kõrget päritolu inimesi, võimumehi ja rikkaid… Cicero (Kohustustest) Lahutab au kuulsusest Tegelikult peaks austama ainult head inimest” (NE 1124a28) Dilemma: ambitsioon või privaatsus?
kui vastastikune koostöö). Üksikuid kohtumisi koostööpartnerite vahel ei ole alati õige käsitleda sõltumatute sündmustena, vaid et tihti on tegemist üksteisega seotud järjestikuste kohtumiste jadaga – nn iteratiivne vangi dilemma. Sellised mudelid näitasid: selleks, et koostöö saaks vangi dilemma tingimustes toimida, peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) isendid peavad seltsingus koos elama piisavalt kaua, et üksteise teenetele vastuteene osutamise vajadus oleks väga tõenäoline; 2) isendid peavad olema võimelised üksteist individuaalselt ära tundma ja mäletama teise käitumist eelmisel korral; 3) petjate suhtes tuleb kasutada karistamist. Milline on optimaalne karistusstrateegia? Arvutisimulatsioonide abil, kus katsetati paljusid, nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid strateegiad, leidis Robert Axelrod, et üks parimatest karistusstrateegiatest, mis tagas retsiprookse altruismi
reduktsioonide eest vastavaca komisjoni juhatajaks ( Liivimaa+ Eestimaa, Saaremaal polnud reduktsioon võimalik).Lichton tuleb Liivimaale ja räägib kavatsustest, need aga ületavad piire, millest oli räägitud riigipäeval. Kuninga soov/tahe olivõtta riigile tagasi kõik läänimõisad. Sinna kuulusid ka liivimaalastele antud väiksemad maavaldused. 1682 tuleb kokku Liivimaa maapäev võetakse reduktsiooni suhtes täiesti eitav seisukoht. Viidatakse oma teenetele, viletsusele, vaesusele( mõisad olid nende ainuke sissetulekuallikas), viidati kehtivatele privileegidele. Mängu tuleb taas privileegide kinnitus ja Ljungby lubadused. Esile kerkis Mengelm, kes kirj märgukirja, kus seletas, et kuningasõna on liivimaalastele olulisim. Mitmeid tõlgendusi liivimaa kuulumisest rootsi riiki. juulis 1681 esiles Lichton kuninga nimel 3punktilise propositsiooniga : · reduktsiooni. Puhtalt kuninga tahe, ära ei jää · revisjon
Marxi kriitikat koondub juhtudele, kus delegeeritakse töö, aga mitte tasu töö eest... *** Kellele on hea nõrk, alatasustatud ja põlatud politsei? Ajal, mil raha tuleb peaministri väitel uksest ja aknast. Rahvale? Või turvafirmale? *** Täna on kombeks mõelda, et iga inimene on oma õnne sepp ning igaüks saab oma palga vastavalt oma teenetele, annetele ja võimetele. Mistõttu tuleneb politseiniku, õpetaja või päästetöötaja ja tuletõrjuja madal palk kas nende endi saamatusest (ei ole piisavalt andekad ja võimekad) või rumalusest (ise valisid sellise elukutse). Kuid turumajanduslik mõtlemine ei kehti nende töö ja palga vahekorras vähemalt otseselt mitte. Paljud palgad ja riigipoolsed toetused ei põhine mitte inimese andekusel ja töökusel (vähemalt mitte 100%liselt), vaid (vähemalt teatud osas ka)
(kristlikust) ligimesearmastusest, vaid hoopis ratsionaalsetest ühiskonnakesksetest põhjendustest lähtudes. Palgatööjõud pidi suutma ennast (laiendatult) taastoota, muidu varisenuks ju kogu (kapitalistlik) süsteem varem või hiljem kokku. Põhimõtteliselt on ühiskonnas võimalikud järgmised jaotusprintsiibid: võrdselt; vastavalt vajadustele; vastavalt võimalustele; vastavalt teenetele või saavutustele; vastavalt otsesele panusele; vastavalt jõupingutustele. Sotsiaalsete suhete seisukohast vaadatuna on ühiskonna kaks peamist institutsiooni: turg; riik. Majanduse põhiinstitutsioonidena vaadeldakse aga järgnevat kolme: o turg (konkurents ja läbirääkimised); o ettevõte (hierarhia ja demokraatia);
Franz-Josephi näol kuni sellise astmeni, et laiade masside silmis pidi selle imperaatori surm vältimatult kujutama äraelanud Austria riigi enese surma. Üks kõige kavala-maid slaavi poliitika lõkse seisnes selles, et ta külvas teadlikult seda mõtet, et Austria "õitseng" tervikuna võlgneb tänu tema monarhi tarkusele. Selle meelituse õnge sattusid Viini õukondlikud ringkonnad seda kergemini, et taoline hinnang ei vastanud tegelikele Franz-Josephi teenetele. Viini õukond ei mõistnud üldse, et sellises meelituses on varjatud iroonia. Kojas ei mõistetud või ei soovitud mõista, et mida enam monarhia saatus seotakse selle, nagu siis väljenduti, "targima monarhi" riikliku tarkusega, seda enam katastroofilisemaks muutub monarhia olukord, kuni ühel ilusal päeval koputab halastamatu surm Franz-Josephi uksele. Kas tol ajal oleks olnud üldse võimalik endale ette kujutada Austriat ilma selle vana imperaatorita?
annaabi.ee 
