TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik
ja debattide aluseks. Kuigi tõde on subjektiivne, ei ole ta minu kui ühes "tavakoolis" ja kahes "eliitkoolis" õppinud ning mitmetel katsetel käinud gümnaasiumilõpetaja silmis kaugeltki selline, kui meedias kujutatakse. Kui mõned kodanikud kurdavad, et lastelt võetakse neid koolikatseteks treenimisega lapsepõlv ära, siis minu meelest ei tasu selle pärast muretseda, väga paljudel kestab lapsepõlvele tüüpiline muretu suhtumine välja veel kõrgkoolis õppides." Teemaarenduse olulisemad punktid: 1. ,,Süvaõppega koolidega seostuvad esmaselt suuremal osal eestlastest sisseastumiskatsed, mida iga-aastaselt kritiseeritakse, kuid mis on paratamatult vajalikud." 2. ,,Süvaõppega koolides korraldatavaid katseid nimetatakse sageli ebainimlikeks ning lastele traumeerivaks. Tegelikkuses ei ole see põhjendatud..." 3. ,,Arvan, et ühtlasest tasemest, edumeelsetest õpetajatest ning headest õppetulemustest mitte vähem tähtsad pole paljude süvaõppega koolide
..................................................................................4 · Kirjatöö põhisõnum...............................................................................4 · Sissejuhatus...........................................................................................4 · Kokkuvõte.............................................................................................4 · Teemaarenduse olulisemad mõtted.......................................................5 3. Retsensioon......................................................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse
*liigset ümbrusekujutust pole, ei kirjeldata väga inimesi ega rõhutata meeleolu *elumahlakas tervik *mõte ilma propageerimata *perspektiivne sügavus; sümboolne tagapõhi 1. Sissejuhatus e ekspositsioon - Tegelaste ja tegevuspaiga tutvustamine 2/3. Arendus e dispositsioon - Sündmustiku areng, sageli võib olla see aste-astmest pingestuv 3/2. Sõlmitus - Novelli alg-ehk sõlmsündmus, mis päästab valla kõik järgnevad sündmused 4. Kulminatsioon - Teemaarenduse haripunkt - kõige pingelisem sündmus, millele järgneb pööre (puänt) lahenduse suunas 5. Pööre (puänt) - Otsustav muutus, mis juhib tegevustiku lõpplahenduseni 6. Lõpplahendus - Õnnelik või õnnetu lõpp
oma transporti ootamas ning trollist möödasõites jälgida igas vanuses inimesi ning vaadelda põhjalikult nende ilmeid, millest otseloomulikult võib välja lugeda tüdimuse, pettumuse või vale jalaga voodist välja astumise. Pole just eriti julgustav vaatepilt oma päeva alustamiseks ning seejärel on kerge jõuda arusaamale, et ka sina oled üks neist oravarattas kinni olevatest elanikest. Kuid miks me ei tegutse nii, nagu me tegelikult soovime? Mis meid takistab? Teemaarenduse olulisemad mõtted: Paljudele inimestele pakub rutiinne töö turvalisustunnet ning rahulolu, et on olemas kindel sissetulek. Teisest küljest on ka inimesi, kes on võimelised sellist elu vältima ning innovaatilisuse ja vajalike teadmiste abil oma unistused teoks tegema. Innovaatiline mõtlemine hakkas märkimisväärselt allamäge käima siis kui õppeprotsessi käigus tuleb kindel hulk teadmisi omandada konkreetseks diplomiks.
Paremini jälgitav ühe põhi- ja kolme kõrvalteemaga kõne. TEEMAARENDUS Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Liigendada ettekanne. Kuulajatel lihtsam struktureeritud kõnet jälgida. Kõne eri osi saab välja tuua pausidega alateemade nummerdamisega („esiteks“, „teiseks“, „kolmandaks“, aga ka „ühelt poolt“, „teiselt poolt“ teksti tutvustamisega projektori abil. TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD Seisukohtade, Oma seisukoha väidete esitamine, toetuseks esitan pooltargumentide kolm argumenti. järjestamine Esiteks väidan, et … Poolt- ja Ühelt poolt tähendab vastuargumentide see …, teiselt poolt esitamine aga … Näidete, Oma seisukoha tõestusmaterjali toetuseks esitan ma esitamine … TEEMAARENDUSE PEAMISED OSAD
essee jooksul üritab autor leida vastuse (või mida autor essee jooksul lugejale tõestab). Töö peab omama selget struktuuri töö koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lühike üldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku põhjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse küsimuse püstitamine (või peaväite esitamine) ja selle teemaga seotuse näitamine d. järgneva essee teemaarenduse struktuuri lühiülevaade. (Nt. "Töö koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan ..., teises ... ja kolmandas... .) e. peamiste kasutatavate autorite välja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses püstitatud küsimusega (esitatud väitega). Kokkuvõte koosneb (0,5-1 lk.): a. lühikokkuvõte antud teemast b
Skeemi põhjal on lihtsam kirjutada esseed, kirja vms. Efektiivsem on selle kasutamine vahetult järgneva kirjatöö eel. Ideedeskeem aitab uute ideede otsingul, nõupidamiste ettevalmistamisel, loengu ja raamatu konspekteerimisel jpm. Koostamise käik: · Lehele kirjutatakse teema v. probleemi nimetus ning ümbritsetakse see kas ovaali, ringi v. nelinurgaga. · Piiritletud kujundist tõmmatakse välja jooned, mis kujutavad edasise teemaarenduse suundi v. alaprobleeme. · Joonte otstesse tehakse uued kujundid (ovaalid, ringid jne), neisse kirjutatakse alateemad v. probleemi kirjeldavad märksõnad. · Alateemade juurest väljuvatele joontele märgitakse ideed ja mõtted, mis aitaksid vaatlusalust alaprobleemi määratleda v. lahendada (selgitused, täpsustused, eesmärgid, lähteülesanded, soovitavad tulemused, vahendid, sobivad tsitaadid, isikunimed, faktid jms).
konkreetse ksimusena (vi vitena), millele jrgneva essee jooksul ritab autor leida vastuse (vi mida autor essee jooksul lugejale testab). T peab omama selget struktuuri t koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvte. Sissejuhatus koosneb (0,5-1 lk): a. lhike ldine sissejuhatus teemasse b. teemavaliku phjendus, teema olulisus (aktuaalsus) c. keskse ksimuse pstitamine (vi peavite esitamine) ja selle teemaga seotuse nitamine d. jrgneva essee teemaarenduse struktuuri lhilevaade. (Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses pstitatud ksimusega (esitatud vitega). Kokkuvte koosneb (0,5-1 lk.): a. lhikokkuvte antud teemast b. veelkordne phiksimuse (-vite) esitamine, mida essee kigus analsiti c
seoses rääkida - seejärel kirjutada iga kavapunkt pikemalt lahti, tuues iga punkti juures ka konkreetseid näited või illustreerides neid faktidega - arutluse tulemusena peab selguma ka kirjutaja isiklik arvamus teema kohta, see peab selgelt eristuma sõnadega ,,Minu arvates ....", ,,Mina arvan, et ..." - arutlus peab lõppema kokkuvõttega , milles ei tooda juurde ühtegi uut fakti vaid tehakse järeldused varasema teemaarenduse põhjal ARUTLUSE HINDAMISE JUHEND Töö struktuur 2p 0p kirjutamist on alustatud, kuid tekst ei vasta arutluse nõuetele 1p esitatud on ainult teemaarendus, tekst ei ole struktureeritud 2p teksti ülesehitus on arutluse üldnõuetele vastav ( sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte) Teadmised ja näited 4p ( valede faktide esitamisel võetakse 1p maha) 0p teemakohased teadmised puuduvad või on mittetõesed 1p esitatud on üksikuid teemakohaseid näiteid ja/või fakte
Koosseisudega Elektroonikaga serialism seeriale allutatakse kõik muusika omadused (rütm, dünaamika jne) aleatoorika ja musique concrete konkreetne muusika salvestatud helidest -kuidas kirjeldaksid seda muusikat? Uudne, võõras -Nimeta 3 avangardistlikku heliloojat John Cage Pierre Boulez Karlheinz Stockhausen 8. Minimalism -millised on minimalistliku muusika tunnused (5) Minimaalne algmaterjal Lühikesed ja lihtsad muusikalised kujundid Teemaarenduse puudumine Palju kordusi Heakõlaline helikeel -nimeta minimalistlikke heliloojaid (2) Steve Reich Philip Glass 9. Arvo Pärt -millise muusikasuuna juurde kuulub? Postmodernism -kuidas nimetatakse tema autoristiili? Mida see nimetus tähendab? Tintinnabuli-stiil, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini ehk meloodia- ja kolmkõla- hääle üheks orgaaniliseks tervikuks -nimeta 2 teost tintinnabuli stiilis "Passio" "Los Angeles" 10
kamba'' absoluutne liider ja kes tegutseb salaja, et oma plaane ellu viia. Teine tüüp on üksik ratsionaalse, kuid veidi sadistliku mõtlemisega sandist kogenud kurjategija, kes on igati ustav oma ülemusele (esimesele tüüpile) ja kes teeb kogu musta töö tema eest ära. Kuigi esimest näidet võib lugeda kui autori iskliku stiili, siis ülejäänud lihtsalt torkavad silma. Vaatamata suurele kriitikale nii tegelaste, süzee, teemaarenduse kui ka tõlge kohta kriitikute poolt, minule see romaan meeldis. Dan Brown oskab väga hästi lugejat kaasa haarata, hoida pinget üleval ja pakkuda ka väga ootamatut ja lausa üllatavat lõpplahendust, millest lugejal õrna aimugi polnud. Samuti ,,Digitaalses kindluses'' on palju informatsiooni, mis on huvitav nii asjatundjale kui ka valdkonna võhikule. Lõpuks igasugused mõistatused, koodid ja algoritmid,
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik
tuleks valida lhidad, tpsed ja tabavad ning esitada ajalooperioodi, sndmuse kontekstis. 6. Nited Too rohkelt konkreetseid niteid, fakte. Nited on argumentidele kaalu andmiseks, illustreerimiseks. Too niteid nii poolt- kui ka vastuargumentidele. Tugine jrelduste ja kokkuvtte tegemisel nidetele. 7. Kokkuvte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse pstitatud probleemile. Vid korrata teemaarenduse mtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Vib pstitada uusi ksimusi. 8. igekiri Kirjuta loetava kekirjaga. Iga lause on tislause, st sisaldab tegusna. Ligud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Vldi snu kik, alati jne. Vldi slngi, simu, vingumist. Mtle koha- ja isikunimede igekirja peale. Lpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas
Kõne osad: Kõne alustamine- kõnetus- viisakas pöördumine kuulajate poole. Tuleb äratada kuulajates uudishimu. Tähelepanu äratamisel tuleb abiks aktuaalsus. Sissejuhatuses peab kuulaja teada saama, miks talle kõne kuulamine võib kasulikuks osutuda. Teemaarendus- Sisukas kõne- palju infot, kõneleja teab millest räägib. Emotsionaalne kõne- vaheldusrikas, kujundlik. Näited, isikupära. Lihtne kõne- arusaadav, loogiline, meeldejääv. Tihedus- kui palju infot, kui pikk Teemaarenduse eesmärk on teabe või seisukohtade esitamine. Redundants ehk liiasus- väite illustreerimine lisamaterjaliga. Näited, paralleelide tõmbamine, vahekokkuvõtted, kordamine. Sisulõigud- annavad edasi peamist mõtet ja olulisi argumente. Sidelõigud- seovad ettekande loogiliseks tervikuks. Kõne lõpetamine- Kõne lõpus rõhutatakse olulisemat. Küsimustele vastamine. Kõneks valmistumine Tuleb silmas pidada- Kuulajakesksust- kuulaja huvide, vajaduste, vanuse jms arvestamine.
probleem on lahendatud või on see jäänud mingil põhjusel lahendamata. Uusi küsimusi kokkuvõttesse ei maksa tuua ega uusi lahtisi otsi tekitada. Tekst peaks saama mõne aja "jahtuda", et ta ennast autorist distantseeriks. Aitab vahel ka paarist päevast. Siis uuesti ülelugemine näitab kätte kitsaskohti ja vigu, mida nüüd uue pilguga on kergem parandada. Väga soovitatav on, et seda loeb ka mõni sõber. Kui ta ka teemast midagi ei tea, peaks struktuur ja teemaarenduse loogilisus selgeks saama kui ei saa sõbrale, siis suurima tõenäosusega ei saa sellest aru ka õppejõud. Tuleb meeles pidada, et ükskõik, millise teiselt inimeselt pärit viidatava mõtte esitamine omaenese pähe on intellektuaalne vargus. Loomulikult ei ole võimalik ega vajalik kõiki asju viidata ning algautorit iga kord kindlaks teha on võimatu. Kuid selgelt peavad olema eristatud inimese enese mõtted ja refereering/ümberjutustus/ümbersõnastamine.
Nii ainult Sina oskad armastada. Nii ainult mina jõuan oodata. Retooriline hüüatus - oh et ei lõhkeks ootuspingest hing! ; Ah, kuis on ootus põhjatu ja pikk! A. Kirjuta kokkuvõtlik sidus analüüs (u 400 sõna) luuletuse kui terviku kohta. Millist tunnet (tundeid), meeleolu, sõnumit ja tähendusi see sinu meelest kannab? Kuidas töötavad luuletuse üldhäälestuse, mõtte ja teemaarenduse heaks eespool loetletud konkreetsed poeetilised võtted? Too selle kohta näiteid. Mis Sulle selles luuletuses eriti meeldib (tundub mõjuv, huvitav, leidlik jne) või mis ei meeldi, ja miks? Olles ise Doris Kareva tulihingeline ja paadunud austaja, ei oska ma olla ehk niivõrd aus ja luuletust neutraalselt analüüsida. Enamik Kareva luulest on ääretult hingeline ning räägib peamiselt igatsusest ning hinge ihkamisest millegi/kellegi poole. Sarnane
Kirjandi sissejuhatus Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse sobiv meeleolu, juhatatakse lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusi või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekoht, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelist lahknevust. Selle stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga. Sissejuhatuse põhitüübid: • lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi osaline olla; • probleemi ülesseadmine - sõnastatakse probleem(id), esitatakse küsimus(ed); • mõistete seletamine - defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid,
Tugine järelduste ja kokkuvõtte tegemisel näidetele. Maksimumpunktid faktide eest saab kirjutis, kui ta sisaldab viis või ka rohkem näidet või fakti, mille valik on põhjendatud, millest piisab teema terviklikuks analüüsiks ja mis toetavad kirjutaja analüüsi käiku. Kokkuvõte Sama pikk kui sissejuhatus (u 2-3 lauset, 1/10 tööst). Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile. Võid korrata teemaarenduse mõtteid Ei tohi sisaldada uut infot. Võib püstitada uusi küsimusi. Õigekiri Kirjuta loetava käekirjaga. Iga lause on täislause, st sisaldab tegusõna. Lõigud on eraldatud taandreaga, vahepealkirju vaja ei ole. Väldi sõnu "kõik", "alati" jne. Väldi slängi, sõimu, vingumist. Mõtle koha- ja isikunimede õigekirja peale. Lõpuks kontrolli kindlasti, kas arutlus vastab ikka teemale. Kas pealkirjas esitatud küsimus või
vajadust selle üle juurelda. Tihti ei mõelda sellele, kuidas ja mida öeldakse. Alles hiljem hakatakse öeldu üle pead liigutama. Veast võib ju hiljem aru saada, aga midagi tagasi võtta ega olematuks teha ei saa. Selle läbi tekkivad konfliktid, purunevad suhted ja pannakse teisi halvasti tundma. ." Kokkuvõte on liialt lühike, kuid toob välja põhilised retsenseeritava kirjatöö eermärkide tulemused, milleni taheti jõuda. 3.Teemaarenduse olulisemad mõtted · Autori arvatates aitab positiivne suhtumine tõenäoliselt paremini elus edasi kui negatiivne. · Autori arvates on inimesed harjunud enne ütlema, siis mõtlema, kuigi see on tema arvates tabu, minu arvates on oluline mõnikord ennem öelda ,kui mõelda ,sest siis tuleb ausam vastus. · Keel on miski ,mida me kasutame peaaegu ,et koguaeg. Me ei mõtle sellele piisavalt tihti.
Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2012 Kirjatöö eesmärgid Essee eesmärgiks on rääkida aspektidest, mis võivad takistada või soodustada noorte arengut, hea hariduse omandamist ja elus läbi löömist. Kirjatöö põhisõnum Tänapäeva noored on laisad ja mugavad ning neil puudub motivatsioon enese harimiseks-täiendamiseks ja elus edasi jõudmiseks. Märkmed Selgituseks: · Rohelisega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte Noored ja edukus S I
Kirjandi sissejuhatus Sissejuhatusega äratatakse lugejas huvi käsitletava vastu, luuakse subiv meeleolu, juhatatakse lugeja teema juurde, antakse eelteadmisi. Selles puudub analüüs, nähtusid või probleeme lihtsalt nimetatakse, tutvustatakse mõnd levinumat seisukohta, pakutakse oma lähtekohta, püstitatakse põhitees, jutustatakse või kirjeldatakse midagi seoses järgneva analüüsiga. Sissejuhatuse lõplik variant on soovitatav kirjutada viimasena, et vältida sissejuhatuse ja teemaarenduse vahelist lahknevust. Selle stiil olgu võrdlemisi neutraalne, mitte mingil juhul liiga kujundlik, raskepärane ega originaalitsev, kuid sobigu muu tekstiga. Sissejuhatuse tüübid: · Lugu - esitatakse teemaga seonduv juhtum, milles autor võib, aga ei pruugi osaline olla. · Probleemi püstitamine sõnastatakse probleemid, esitatakse küsimused. · Mõistete seletamine defineeritakse kirjandi pealkirjas antud märksõnu, mõisteid,
Kuna aeg on põhiline, mille pärast inimene vananeb, siis ei saa me aega ega ka vananemist kontrollida. Kuigi autor räägib siin piltlikult, siis ta ikkagi vastandab kaks täiesti erinevat aspekti, aeg ja vananemine. B. Kirjuta kokkuvõtlik sidus analüüs (u 400 sõna) luuletuse kui terviku kohta. Millist tunnet (tundeid), meeleolu, sõnumit ja tähendusi see sinu meelest kannab? Kuidas töötavad luuletuse üldhäälestuse, mõtte ja teemaarenduse heaks eespool loetletud konkreetsed poeetilised võtted? Too selle kohta näiteid. Mis Sulle selles luuletuses eriti meeldib (tundub mõjuv, huvitav, leidlik jne) või mis ei meeldi, ja miks? Analüüsides D. Kareva luuletust, ei osanud ma arvatagi, et sellel nii sügav ja melanhoolne tagamõte on. Lugedes seda mitmeid kordi, tundus see mulle ilusana ja nostalgilisena. Selles luuletuses peitus palju kõnekujundeid, mida ma esmapilgul ei näinud.
probleemi, ainestikku? 6. Kui palju aega kulub teksti lugemiseks? Lugemiseks valmistumisel pööratakse tähelepanu järgmistele asjaoludele. 1. Millised on teksti pealkiri ja alapealkirjad? Pealkiri viitab teksti laadile, alapealkirjad näitavad teksti ülesehitust ja osutavad mõttearenduse iseloomule. 2. Kui pikk on tekst? Kuidas on see paigutatud lehekülgedele ja liigendatud lõikudeks? Teksti pikkus osutab teemaarenduse ulatusele ja süvenemisastmele. Lõik on kindel mõtteühik, mis sisaldab teemaarenduse seisukohalt olulisi väiteid, üldistusi, hinnanuid. 3. Mil määral ja kuidas on tekst illustreeritud? Millised on illustratsioonide allkirjad? Illustratsioonid rõhutavad teksti teatud külgi, näitavad, mida autor või väljaandja oluliseks peab. 4. Kas tekstiga on liidetud tabeleid, graafikuid või diagramme? Kuidas need on allkirjastatud?
3) Mõiste selgitamine seletatakse pealkirjas kasutatavaid mõisteid, eriti kui need on mitmeti tõlgendatavad 4) Sisujuht antakse ülevaade teksti teemast, osadest ja eesmärkidest 5) Päevateemaline põige tuuakse teema või probleemiga seostuv päevakajaline näide 6) Ajalooline ülevaade alustatakse nähtuse või probleemi juurest, antakse ajalooline ülevaade 7) In medias res ( kohe asja juurde) alustatakse kohe teemaarendusega 18. Teemaarenduse struktureerumine, nn kondikava koostamine Lõigud peavad moodustama sisuliku terviku. Kirjand peab arendama põhiideed, mitte illustreerima pealkirja.Struktureerimise käigus tuleb puuduvad argumendid juurde kirjutada. Selleks et struktureerida Kondikava on kava kuhu on loetletud kõik väited, mis arenduse osas põhiidee kohta on esitatud ja lühidalt kokkuvõtta, kuidas väidet on põhjendatud. Kondikava tuleks kasutatada põhjendamata väidete leidmiseks. Kondikava: Põhidee Väide
ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3. Teemaarenduse olulisemad mõtted · Kolmanda maailma riikides Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja osaliselt Aasias on probleeme igapäevase ellu jäämisega, selle tõttu ei hooli need inimhulgad sugugi loodusele tehtud kahjust ega säästlikkusest. · Ei keskenduta üksikute indiviidide endahävituslikele tendentsidele. · Taoline riske mitte arvestav suhtumine tuleneb noorte kogenematusest ning oskamatusest tulevikku kindlustada.
ning kuidas on võimalik muuta maailm jätkusuutlikumaks?" 2. Kokkuvõte ,,Üldiselt on pikas perspektiivis halbade valikute tegemise põhjuseks nii kogenematus, harimatus kui ka pohhuism. Selleks, et kogu inimkonnast välja juurida enesehävituslikke tendentse, tuleb kõige pealt alustada enesest ja harida end piisavalt, et teha õigeid valikuid. Edasi tuleks aidata neid, kellel pole võimalik kulutada ajalisi ressursse jätkusuutliku eluviisiga tegelemiseks." 3. Teemaarenduse olulisemad mõtted · Kolmanda maailma riikides Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja osaliselt Aasias on probleeme igapäevase ellu jäämisega, selle tõttu ei hooli need inimhulgad sugugi loodusele tehtud kahjust ega säästlikkusest. · Ei keskenduta üksikute indiviidide endahävituslikele tendentsidele. · Taoline riske mitte arvestav suhtumine tuleneb noorte kogenematusest ning oskamatusest tulevikku kindlustada.
Siin võib abiks olla õppeprogramm, mille osi mingi raamat katab, ent ka teose sisukord, aineloend, kokkuvõte ja nimeregister. Tervikpilti aitab luua raamatu silmav lappamine, kusjuures tähelepanu alla võetakse alapealkirjad, skeemid, pildid, rasvases kirjas osad ja üksikteemade esiletõstetud kokkuvõtted. Uuema aja õpikuis korratakse ainekäsitluse põhipunkte veidi teisendatud sõnastuses tihti peatüki või alajaotuse algul ja lõpul. Teemaarenduse suuna mõistmine kõrvaldab õpihuvi kahandava kahtluse selles, m i k s on midagi ainekäsitluseks või õpetamiseks välja valitud ning käsitletakse teatud järjekorras, süsteemis ja seo- ses. Õpitavast arusaamiseks on meil tõepoolest aeg-ajalt tarvis saada ettekujutus ka aineloogikast ja temaatika seesmisest struktuurist. Kui see teose ülesehitusest ei selgu, aitab lappav ja silmav luge- mine teksti loogika ise lahti mõtestada. Mõned inimesed ei malda ka romaane muidu lugeda, kui
! Taandrid Sissejuhatuses räägin sellest, millest kirjandis juttu tuleb. Juhatan teema huvitaval ja lugemakutsuvalt sisse. Sissejuhatus on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Taandrid Teemaarendus koosneb kolmest kuni neljast lõigust, kus avaldan oma arvamuse teema kohta, kirjeldan mingit sündmust või jutustan millestki. Kindlasti toon näiteid ja põhjendan oma arvamust! Teemaarenduse teine lõik. Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul).
Sissejuhatus: annab lühikese ülevaate essee sisust ja sinu eesmärgist ning kirjeldab, kuidas sa seda kavatsed teha. Põhiosa: annab edasi informatsiooni, argumendid või põhipunktid. Kokkuvõte: võtab kokku eelpool kirjutatu ning toob välja peamised järeldused ja seisukohad, mida essee põhiosas kirjeldati." (Õppimine kõrgkoolis - tudengi käsiraamat, K. McMillan & J. Weyers) Esseed alusta kava koostamisest. Ideaalis peaks see aitama enne kirjutamist teemaarenduse loogiliselt struktureerida, kuid sageli tekib kirjutamise käigus uusi mõtteid ning seega ole valmis mõtete järjekorda ja sisu jooksvalt muutma. Siiski on hea kava ja korrektne ning loogiline ülesehitus üks hea hinde saamise aluseid. Millised on tüüpilisemad vead essee ülesehituses? Ümber palava pudru. Selline töö on laialivalguv, hüplev, seosetu ega jõua kuhugi välja. Info peab olema esitatud asjakohaselt ja essee erinevad osad peavad olema loogiliselt seotud.
Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide
sissejuhatus, siis on järgmine ülesanne teha korda huvilugu. Kui tuleb teha uus tuum, siis ka uus huvilugu. 3. Uudise kompositsiooni kordategemine Pärast algust tuleb teha korda uudise kompositsioon. See jaguneb kolmeks: a. Teema-arenduse materjali ja lisainfo eraldamine. Esmalt tuleb kontrollida, kas teema-arendus ning taust ja perspektiiv on eraldi. Tavalisim viga on taustalausete või lõikude paiknemine keset teemaarenduse osa. Seejärel tuleb tõsta lisamaterjali teema-arenduse järele. Nii selgub materjal, mis ei sobi. b. Teema-arenduse korrastamine. selle too tulemuseks on alateemade kaupa korrastatud ja kooskõlas materjal. Esmalt tuleb kontrollida, kas ühe alateema materjalid on kokku kogutud. Teine ülesanne on vaadata, kas juhtlõigus olev fakt on lahti räägitud ja vastav osa paikneb kohe pärast juhtlõiku
POOLIK ! 8 Teema arendus: See on teksti/kirjandi kõige keerulisem osa, sest see on teksti kõige kandvam osa. Selle kokku panek ja loogika sõltuvad käsitlevast ainestikkust või probleemist ja ka autori eesmärgist ja vaatepunktist. Arutlev kirjand eeldab tava arutlusest konkreetsust, täpsust ja loogilist esitlus viisi. Teemaarenduse ülesehituse võtted : Ajaline ehk Kronoloogiline ülesehitus, st, et see põhineb kirjandi sündmustiku, ajalises järgnevuses ning sündmustikuga liituvate probleemide, põhjuse ja tagajärje seoste analüüsimisel. Analüüsil põhinev ülesehitus, mis põhineb mingil probleemil, seejuures tuleb arutleda probleemi olemust ja põhjuse/tagajärje üle ning otsida neile lahendusi. Järeldusi ei tohiks tema iseenda hoiakutest ja tunnetest.
Lihtsas kõnes pole keerukaid lauseid ja arusaamatuid sõnu. Kuulaja mõistab kõne struktuuri. * Tihedus näitab seda, kas kõne pikkus ja sisu on vastavuses. Kui kõneleja esitab lühikese ajaga liiga palju keerulist materjali või pika kõne jooksul liiga vähe informatsiooni, segab see kõne jälgimist. Kõneleja peab arvestama sellega, et kuulaja suudab keskmiselt jälgida üht põhi- ja kolme kõrvalteemat. Lühike, ühele peateemale keskenduv kõne on edukam kui pikk ja laialivalguv. Teemaarenduse eesmark on teabe või seisukohtade esitamine. Kui kõneleja tahab vältida demagoogiat, peab ta oma väiteid ka põhjendada oskama. Argumente võib esitada nil ühe- kui ka kahepoolselt. * Esimese võimaluse puhul esitatakse argumendid kas millegi poolt või millegi vastu. Ühepoolseid argumente eelistatakse, kui tahetakse esitada üleskutset 7 konkreetseks tegevuseks
sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16. Miks on tegelane draamas kõige olulisem? Tegelane on draamas kõige olulisem, kuna ta annab edasi konflikti. Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa. Draama on dialoogiline ja seda peavad esitama tegelased. 17.Nimeta ja iseloomusta lühidalt kolme põhilist tegelaskontseptsiooni. Personifikatsioon mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Tüüp üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter: isikupärane tegelane, karaktereid soosib tragöödia, karakterid on
sündmused. Mimeetiline ruum tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud. Mänguline ruum ei jäljenda midagi, vaid raamib mänguplatsi, eraldab saalist, keskonnana neutraalne lava on lava. ,,Teater teatris" tehnika, kus lava saali suhe dubleeritakse. 16.Miks on tegelane draamas kõige olulisem? Tegelane on draamas kõige olulisem, kuna ta annab edasi konflikti. Konflikt on draama puhul oluline teemaarenduse punkt, ning seda saab edasi anda ainult tegelane. Elutu objekt seda teha ei saa. Draama on dialoogiline ja seda peavad esitama tegelased. 17.Nimeta ja iseloomusta lühidalt kolme põhilist tegelaskontseptsiooni. Personifikatsioon mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Tüüp üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. Karakter: isikupärane tegelane, karaktereid soosib tragöödia, karakterid on
suhtlemine - Muu … Muu … 3. Lugude ilmumise tähtaeg: … Klassi ajakirja võib tulevikus välja anda ka mõnel muul teemal, kuid putukate mitmekesisus võimaldab eriti hästi ajakirjaniku rolli sisse elada. Kuidas lugu kirjutada 1. Lööv pealkiri. 2. Autori nimi. 3. Sissejuhatav lõik, mis tekitab lugejas huvi ja annab aimu loo sisust. 4. 3-4 teemaarenduse lõiku (200-300 sõna). 5. Kokkuvõttev lõik. 6. 1-2 pilti koos pildiallkirjadega. 7. Viited allikatele, kontrollitud faktid. Lühidalt mõnest peamisest ajakirjandusžanrist I. Uudis on faktipõhine kirjutis, mis vastab küsimustele kes? mis? kus? millal? kuidas? miks? Olulised märksõnad on täpsus, tasakaal ja objektiivsus. Uudis ei tohi olla hinnanguline, kuid peab pakkuma lugejatele huvi. II. Artiklis käsitletakse haaravalt ja faktitäpselt mingit teemat. III
teadnud nendega varasemate kokkupuutumiste läbi. Tõeline tunnetamine, teadmiste hankimise tee on meenutamine, anamneesis. (Hilisemas keelepruugis: anamnesise ja dialektika kasutamisega on võimalik teadmisi kujundada, kui inimesel on aprioorse teadmise potentsiaal hinges olemas.) Järelikult: õige tee tarkuse juurde on andekate inimeste filosoofiline treenimine ideede tundmaõppimisel. Siinkohal on nüüd sobilik pöörduda tagasi koopa-võrdpildi teise, meie teemaarenduse pealiini, juurde. Koopaelanikud kehastavad tavalisi, piiratud argiteadvusega, inimesi. Platon näitab oma mõtteeksperimendis, millised raskused ootaksid vangi, kui ta ahelatest vabastatakse. Suure vaevaga suudaks koopast vabanenud vang uskuda, et tema senine maailm oli varjuderiik. Järeldus: riigivalitsemine tuleb anda parima mõistuse- ja hingehariduse saanud tarkadele, ideedemaailma tundjatele, kes suudavad juhtida piiratud argiteadvusega inimesi (s.o koopaelanikke).
Miks klotsid ümber kukusid? Mida Helene siis tundis? Kuidas torn jälle terveks sai? Miks Helene tuju jälle paremaks muutus? Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 3. tegevus Teema: Mees ja hiir. Pildiseeriate järjestamine ja analüüs. Eesmärk: 1. Laps seostab täiskasvanu küsimuste abilt tegelaste reaktsioonid ja käitumise nende tunnete ja mõtetega 2. Laps jutustab, tuues välja olulise info teemaarenduse seisukohalt (tegelased, aeg, koht, sündmused ning tegelaste motiivid ja meeleolu) kasutades põhjust ja eesmärki väljendavaid põimlauseid. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, lausete skeemid Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Täna on meiega tunnis koos kana ja tibu. Tuletame koos kana ja tibuga meelde
annaabi.ee 
