Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 1 1. Maakera kuju ja mõõtmed; Maakera põhipunktid ja ringid. 2. Laev sõitis punktist A( 1 = 28 * 15,7 N ; 1 = 152 * 34,3W ) punkti B( 2 = 34 * 06`,2 N ; 2 = 125 *14`,1W ) Leida LV ja PV; teha joonis. 3. Dk = 37 miili; e = 2,9 meetrit. Leida nähtavuskaugus? 4. Slg = 21,04 miili; lg = -3% ; LNV = ?; Klg = ?. 5. SWtS; SE; ja WSW; Arvutada toodud rumbid kraadideks täisring ja veerandring süsteemis. 6. TK = 300*; TP = 231*; d = 7,2E; =1,5W Leida: MK; KN; KP; MP; KK. Teha joonis? Kuupäev Lahendas Kontrolltöö Nr 4 - B Variant Nr 2 1. Näiva horisondi kaugus; Eseme nähtavuskaugus? 2
Maapinnatemperatuur Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhuniiskus Lainetus: suund, kõrgus Õhurõhk Nähtavus mere poole Sademed Jääolud Tuul: suund, kiirus Aasta maksimaalne Summaarne kiirgus temperatuur on 19,4kraadi Pilved: hulk, liigid, kõrgus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Maapinna seisund Lumikatte paksus vaatlusväljakul Päikesepaiste kestus 2.Jõgeva Laius: N 58°44´59´´ Pikkus: E 26°24´54´´ Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m Vaatluste algus: 1922 Jaam automatiseeriti: 2003. a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk
Kontrolltöö nr. 10 Variant A 1. Laev sõitis punktist A( 1 = 42 * 15,9 N ; 1 = 160 * 10,8 E ) punkti B( 2 = 20 * 54,5 N ; 2 = 145 * 49,8W ) . Leida LV ja PV; Teha joonis? 2. Dk =50 miili;e = 17m. Leida nähtavuskaugus? 3. TK = 40* TP = 135* d = 3,5W =1,5 = 6 * p/p = -5 * Leida: MK;KN;KP;MP;KrK;PK;ja KK mille annate roolimehele? Teha kaks joonist; sitikas, ja hoovuse triivi kohta eraldi. 4. Analüütiline lihtarvutus. Arvutada lõpp- punkti koordinaadid: A( 1 = 41 * 35,7 S ; 1 = 32 * 46,7 E ) TK = 67*; S = 321,8miili. Leida punkt P = ? koordinaadid. Lahendas Kuupäev Grupp Koostas kapten A
Tere hommikust Tänased teemad: · Meremärkide kuju ja värvuse valik · Tausta ja ehitise värvuse kombinatsioonid · Heleduse ja kontrastsuse mõiste · Valgustusaparaadi valik · Ring- ja suundtoimega valgustusaraadid · Tule värvi ja karakteristika valik · Valgusallikad ja nende fokuseerimine Tuletorni kuju ja värvuse valimisel lähteandmeteks · etteantud nähtavuskaugus · valgustustingimused · fooni iseärasused · tuletorni välispinna kattematerjalide fotomeetrilised omadused Ehitise kuju valikul tuleb silmas pidada, et suurelt kauguselt ehitise pisidetaile ei eristata, kontuurid aga moonduvad. Tuletornide sobivaimaks kujuks on kas silindriline või ülalt kitsenev torn, tulepaakide jaoks aga sobivad kõige enam silindrilise kujuga kilbid. Nimetatud kujud tagavad parima nähtavuse mistahes suunas.Kui
Maapinnatemperatuur, muutumise tendents viimase Õhuniiskus, Õhurõhk ja 3 tunni jooksul, Sademete õhurõhu muutumise tendents hulk, Tuule suund ja kiirus, viimase 3 tunni jooksul, Pilvede hulk ja liigid, Pilvede Sademete hulk, Tuule suund kõrgus, Nähtavuskaugus, ja kiirus, Pilvede hulk ja Atmosfäärilised nähtused, liigid, Pilvede kõrgus, Maapinna seisund, Lumikate Nähtavuskaugus, vaatlusväljakul, Atmosfäärinähtused, Lumemõõdistamine põllul, Maapinna seisund, Lumikate Jääkooriku mõõdistamine,
Ühesuunalise tänava mõju jalakäijate ohutusele: · Jalakäijad, kes on liikluskorraldusest teadlikud, saavad tähelepanu keskendada ainult ühele sõidusuunale. · Ühesuunaline tee vähendab potentsiaalseid pöördemanöövreid ja sellest tulenevaid võimalikke konflikte jalakäijatega. Ei saa kindlalt väita, et ühesuunalistel tänavatel oleks olulisi eeliseid võrreldes kahesuunalistega, juhul kui muud liikluskorralduslikud meetmed jäävad samaks. 6. Nähtavuskaugus ristmikel? Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse nähtavus -kauguseks ja sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist, kõrvalteelt läheneja liikluse jätkamise suunast ning projektkiirusest sõidueesõigust omaval suunal võib see punkt, kuhu nähtavus tuleb tagada, olla erinev. Vajalikud nähtavuskaugused lõikuvatel teedel on nähtavuskolmnurga haaradeks. Nähtavus -kolmnurgas ei tohi paikneda ühtki nähtavust piiravat takistust
.....................................................................................................34 10.6 Põimumisala vähim pikkus...........................................................................................34 10.7 Rambi projektkiirus.......................................................................................................35 10.8 Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused............................................................35 10.9 Nähtavuskaugus rambil.................................................................................................35 2 10.10 Aeglustusraja elementide pikkused.............................................................................35 10.11 Kiirendusraja elementide pikkused.............................................................................36 10
8.6. Põimumisalad ........................................................................................................................................34 8.7. Rambi projektkiirus ...............................................................................................................................35 8.8. Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused...................................................................................36 8.9. Nähtavuskaugus rambilt........................................................................................................................36 8.10. Aeglustusraja elementide pikkused ....................................................................................................37 8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid ....................................................................38 8.12. Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal ................
De 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist.
De = 2,08 e Vahemaad vaatlejast kuni silmapiirini nimetatakse näiva horisondi kauguseks. See oleneb peamiselt meie silmade kõrgusest, kuid teatud määral suureneb ka Maa refraktsioonist - so valguskiirte murdumine atmosfääris 8%. e silmade kõrgus meetrites Tuletorni nähtavuse kaugus Merekaartidel ja raamatutes on antud tuletornide nähtavuskaugus silma kõrgusele 5 m. Kui silmakõrgus erineb 5 meetrist, siis tuleb teha parandus: Dn = DK + DK DK = De 4,7 De = 2,08 Nähtavuskaugust on võimalik leida ka tabelite kaudu. Tuletorni nähtavuskaugus sõltub nii vaatleja silmade kõrgusest (e) kui ka tuletorni kõrgusest merepinnast (H). Seda mõõdetakse meetrites. MEREKAARDID Kaardiks nimetatakse Maa pinna või selle mõne osa matemaatiliselt tuletatud, vähendatud ja üldistatud tasapinnalist kujutist.
............................46 8.6. Põimumisalad ........................................................................................................................................46 8.7. Rambi projektkiirus ...............................................................................................................................47 8.8. Rambi geomeetriliste elementide piirväärtused...................................................................................48 8.9. Nähtavuskaugus rambilt........................................................................................................................48 8.10. Aeglustusraja elementide pikkused ....................................................................................................49 8.11. Aeglustus- ja kiirenduskõveriku klotoidide parameetrid ....................................................................50 8.12. Nõutavad nähtavuskaugused reguleerimata raudteeületuskohal ................
Juhile näib, et tee läheb allamäge ja vastutulijad on tegelikust 2 . . . 3 korda kaugemal. Peale selle on madalaid laternaid raske tapselt reguleerida ning nende suund muutub deformatsioonide tõttu rohkem kui kõrgetel laternatel. Udulaterna värvus tohib olla nii kollane kui ka valge. Kollase värvuse eeliseid ei ole suudetud veenvalt tõestada. Mõned katsed on kiill näidanud, et kollane valgus pimestab silma lühemaks ajaks, kuid väiksema valgustugevuse tõttu väheneb ka nähtavuskaugus. Vaid hämarikus ja kuuvalgetel lumelagendikel on esemed kollase valguse käes paremini märgatavad, sest siis eristab silm veel värvusi. Udulaterna (joon. 5.7) isearasuseks on servast servani ulatuvate tugevate püsttriipudega hajuti 1 ja lambi ette kinnitatud metallsirm 5. Lamedates udulaternates tekitatakse hele valgus halogeenlampidega. Udulaterna lambil põleb uks hõõgniit, mis paikneb paraboolse peegeldi
74. Sõidutee- ainult sõidukite liiklemiseks ettenähtud teeosa; teel võib olla mitu eraldusribaga eraldatud sõiduteed. Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee 75.Maantee põhiparameetrid · plaanikõveriku raadius, · nähtavuskaugused, · püstkõverike raadiused, · pikikalle, · viraazikalle. 76. Plaanikõverik-teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa 77. Püstkõverik- teetrassai pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 78. Nähtavuskaugus-kaugus, mille ilatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid 79. Pikikalle-projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas 80. Viraaz- sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle 5 81. Ristprofiil-ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega 82
Jalgrattatee ja kergliiklustee ei ole sõidutee. 76. Nimeta maantee põhiparameetrid, mis sõltuvad projektkiirusest (5) Plaanikõveriku raadius; nähtavuskaugused; püstkõverike raadiused; pikikalle; viraazikalle; 77. Mis on plaanikõverik Teetrassi plaani sirgeid lõike ühendav kõver trassiosa. 78. Mis on püstkõverik Teetrassi pikiprofiili sirglõike ühendav kõverjooneline osa. 79. Mis on nähtavuskaugus Kaugus, mille ulatuses sõidukijuht näeb teed, teisi liiklejaid ja liikluskorraldusvahendeid. 80. Mis on pikikalle Projektjoone kõrvalekalle horisontaalist pikisuunas. 81. Mis on viraaz Sõidutee ühepoolne, kõveriku sissepoole suunatud põikkalle. 82. Mis on ristprofiil Ristlõike graafiline kujutis koos kõrgusmärkidega. 83. Mis on eelkõverik
annaabi.ee 
