Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
1. Milles on probleem: absoluutse objektiivsuse mõiste, raskused sellega? 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad? 3. Objektiivsus kindlapiirilise standardi kehtestamise mõttes ehk distsiplinaarne objektiivsus 4. Dialektiline objektiivsus 5. Asjatundlikkus ehk ekspertiis/ekspertteadmine kui subjektiivne pädevus, selle koht teaduses Iga küsimuse juures tooge, palun, näiteid. 1. Milles on probleem: abs objektiivsuse mõiste , raskused sellega? v: Meil peaks olema absol tõde, mis on saavutamatu kuid abs kehtiv. Raskus seisneb selles, et universaalne vaatepunkt on ju kõigile saavutamatu. kõik näevad alati asju läbi oma mustri, elavad oma paradigma sees. Subjektiivsusest vabaneda soovimine. 2. Formaalsed lahendused objektiivsuse probleemile, probleemid, mis sellest omakorda teadus/mõõtmispraktikas tekivad?
ettekujutus ka sellest, milles seisneb teaduslik tegevus (milliseid väärtusi tunnistatakse, kuidas organiseeritakse teadustegevus jne). Selliseid paradigmasid on olnud mitmeid: nt Ptolemaiose astronoomia, Koperniku astronoomia, Aristotelese füüsika, Newtoni füüsika, korpuskulaarne optika, laineoptika. Teadlased, kes pooldavad teatud paradigmat, moodustavad teadlaskonna (ingl scientific community). Kui teadlased on omaks võtnud teatud paradigma, siis seda etappi teaduse arengus võib Kuhni arvates nimetada normaalteaduse (ingl normal science) perioodiks. Teadlaste ülesandeks on siis töö tunnustatud paradigma raames: faktilise materjali süstematiseerimine, eksperimentide läbiviimine jne. Jälgides seda tööd, võiks Kuhni arvates öelda, et teadlased püüavad loodust n-ö suruda sellesse paradigmasse kui varem valmis tehtud karpi. Kõik eksperimendid muidugi ei õnnestu, aeg-ajalt esinevad lahknevused ootustega ei häiri teadlasi. Kui aga selliseid ootustele
Kuid need argumendid ei anna siiski veel võimalust induktivismi täielikuks kummutamiseks. Ühed, kes on induktivismi kritiseerinud, on falsifikatsionistid. Nende järgi areneb teadus läbi varasemate teooriate ümberlükkamisega uute vaatlus- ja eksperimenditulemuste abiga. Seega hea teooria käsitleb maailma laiahaardeliselt, et seda saaks falsifitseerida, kuid samas peaks see alati suutma falsifitseerimisele vastu seista. Nii toimub teaduses pidev protsess ning teooriad uuenevad, mis on ainult positiivne. Kuid ka falsifikatsioonil on piirid teooriate lõplik falsifitseerimine ei ole võimalik ning täiuslikkuseni need ei jõua. Falsifikatsionismi arendas edasi Imre Lakatos, kes vaatas teooriaid kui struktuure. Ta väitis oma teoorias uurimisprogrammide kohta, et teaduslikel teadmistel peaks olema ,,kõva tuum" ehk baastingimused, kuhu kuuluvad üldised teoreetilised hüpoteesid. Sellest tuumast
Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püstitatud struktuur". Alan Chalmers nimetab teda aga naiivseks (induktivistiks)
või mittedateeritavad kiviaiad) ajaline määratlus ega ka nende seostamine Karjala petroglüüfidel kujutatuga, sest vastavat linki ei näe ilmselt just paljud nii selgelt, kui M. Remmel ise. Seega näib süvenemata vägagi tõenäoline, et kui M. Remmeli teooria üldse antud kriteeriumile allub, osutub ta siiski falsifitseerituks. 3 Thomas S. Kuhni teadusekäsitluse järgi on teadus just parasjagu see, mida teadlased teevad. Normaalteaduses kehtivad paradigmad, mida T. Kuhn defineerib kui üldteoreetilisi eeldusi ja seadusi ning nende rakendusvõimalusi, mida kasutavad vastava teadusringkonna liikmed (Chalmers 1998, 134). Loomulikult peitub siinkohal probleem selles, kes ja kuidas normaalteadust ja selles tegutsevaid teadlasi määratleb (ehk kes siis on teadlane, kes seda nimetatud teadust teeb), ent kuna T
Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased
(või teooria) on kogemusteaduslik siis ja ainult siis, kui ta on falsifitseeritav." Falsifitseeritavus puutub siin ainult lausete ja lauseklasside loogilisse struktuurisse. [5] Teoreetiline lause on falsifitseeritav siis ja ainult siis, kui ta on loogilises vastuolus mõne empiirilise lausega, mis kirjeldab loogiliselt võimalikku sündmust, mida oleks loogiliselt võimali vaadelda.[6] Seega ei nõua falsifitseeritavus tegeliku falsifitseerimise võimalikkust. Kuhni paradigma mõiste: Paradigma mõiste seob filosoofilist ja teaduslik-teoreetilist lähenemist. Alates Kuhni`st on paradigma mõiste täitunud erinevate tähendustega. (Kuhn, 1970) Paradigma on üldiste vaadete, meetodite, kriteeriumite kogum, millest teadlaste kogukond antud valdkonnas lähtub. Nt füüsikas klassikaline e Newtoni füüsika. Teaduse areng toimub paradigmade vahetumise tel, kusjuures vana paradigma jääb uue osaks. Näiteks kuulub
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
Millises järgmises lauses on kategooriaviga? Kolme kauboi aritmeetiline keskmine on 3 7. Feyerabendi arvates annab teaduse ajalugu tunnistust, et ei leidu ühtegi reeglit või põhimõtet, mida teadlased poleks rikkunud. 8. Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis loogilise analüüsi tulemusel näidata, et metafüüsilistel teooriatel puudub tunnetuslik mõte 9. Kuhni arvates on ühe paradigma asendamine teisega teadusesharv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. 10. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt kaardilugemise puhul). 11. Kuhni arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). 12. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et
väitis, et iga kultuur hukkub kord. See tähendab, et inimesed jäävad, kuid ei ole enam kultuuri (väärtuste süsteemi) - juhul kui ei sünni uut Spengler kultuuri. Loogiline positivism: Carnap arvates ("Füüsika filosoofilised alused") on Eukleidese paralleelide aksioom sõltumatu teistest aksioomidest ning selle saab asendada jt uue aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi ühe paradigma asendamine teisega teaduses on harv nähtus: paradigmavahetus on teaduse arengus vaid äärmine abinõu. *arvates loobuti Ptolemaiose astronoomiast seetõttu, et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise tõttu). *See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt Kuhn kaardilugemise puhul).
MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab." · Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie." · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad "joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu kirg. Sest teadmisjanu on nagu viinahimu, armuhimu, mõrvahimu, mis tekitavad tasakaalutuid loomusi. Mitte teadlane ei aja tõde taga. Tõde ajab teda taga." (Leikola 1980: 1819) Teaduslikud ja argiteadmised · Teaduslikud teadmised on · *põhjendatud · *heakskiidetud meetodeid kasutades saadud
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
halvaks panevad. Kes on dramaturgilise teooria autor ning milles seisneb selle teooria põhiideed? Autor on Georg Herbert Mead. Mead arvab, et individuaalne meel ja mina tekivad sotsiaalse protsessi käigus. Ta eristab siin kahte faasi: Zestide vestlus ning keel ehk tähendusrikaste, oluliste zestide vestlus. Huvitav on see, et Mead vaatleb keelt kui kommunikatsiooni läbi oluliste sümbolite. Mida tähendab paradigma? Kes on paradigma idee autor? Paradigma on algses tähenduses õpetlik näide, eeskuju, musternäide või näidis. Thomas Kuhn on oma teadusfilosoofilises kontseptsioonis hakanud paradigmaks nimetama teadusetegemise viisi, mida omandatakse eeskuju najal. Miks paradigma on oluline teaduses? Paradigma on oluline teaduses sellepärast, et ta annab pildi kõikidest erinevatest võimalikest (või vähemalt tuntud) paradigmadest ning loob loogika, mis aitab vaadelda
väärtussüsteemi, ideoloogia kirjeldusega, mille juurde kuulub nende instutitsioonide analüüs mille kaudu antud süsteem edastatakse ja läbi surutakse.Kuhni teadusteooria põhines teadusliku progressi revolutsioonsusele, mis tähendas mõne kehtiva teoreetilise struktuuri hülgamist ja uuega asendamist, mis eelmisega ei haaku.Kuhni eristab Popperist ja Lakatosist tõhuasetus sotsioloogilistele teguritele.Tema paradigmad koonduvad teoreetilistest eeldustest ja seadustest. Paradigmasid arendatakse kuni selle punktini kus ta satub ületamatute probleemideni.See paradigma hüljatakse ja luuakse uus mis hakkab kohe samamoodi arenema. Kuhni paradigmal on seadused ja teoreetilised eeldused, mis on võrreldatavad lakatosi kõva tuumaga.Paradigmas on palju komponente, nt:töötamise võtted,instrumendid,metafüüsilised printsiibid ja metodoloogilised ettekirjutused
REVOLUTSIOONID KUI MUUTUSED MAAILMAPILDIS Uue paradigma juhtimisel võtavad teadlased kasutusele uusi instrumente ja pööravad pilgud uutesse kohtadesse. Mis veelgi tähtsam, revolutsioonide ajal näevad teadlased uusi ja erinevaid asju, kui nad uurivad tuttavate instrumentidega kohtu, mida nad on uurinud varem. Siiski paneb paradigma vahetumine teadlasi nägema teisiti oma uurimustegevustega seotud maailma. Niivõrd kui nende ainus pöördumine tolle maailma poole toimub selle läbi, mida nad näevad ja teadav, võib tekkida tahtmine öelda, et pärast revolutsiooni reageerivad teadlased teistsugusele maailmale. Teadlase maailmas toimunud teisenemise algeliste mudelitena osutuvad üpris sugestiivseks visuaalse kujundi muutused. Need, mis enne revolutsiooni olid teadlaste maailmas pardid, on pärast jänesed
23rd of February 10:55 Matis Halmann Siin on msni vestluslogi kust enamus küsimusi pärit on Siia saabki kirjutada ja joonistada:P ja muidugi uusi filosoofialaseid küsimusi sisse tippida:) -------------------------------------------------------------------------------- a. täisnurksest kolmnurgast kui inimeste endi loodud mõttelisest konstruktsioonist b. täisnurkse kolmnurga kujuliste meeleliselt kogetavate objektide omadustest >> c. objektiivselt eksisteeriva täisnurkse kolmnurga kui sellise omadustest 23rd of February 12:47 matis Sokratese arvates seisnes tema tarkus selles, et >> a. Ta ei arva, et teab seda, mida ta tegelikult ei tea. b. Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. c. Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. -------------------------------------------------------------------------------- 23rd of February 12:47 matis Protagorase seisukoht oli, et >> a. ei saa kindlalt väita, kas jumalad on olemas või ei ole. b. jumalaid ei ole olem
mittemillestki (ex nihilo nihil fit). Eelnevalt olemasolev materiaalne substraat (mateeria) muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine (kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Aristotelese puhul on filosoofiline meetod rõhutatult teatud konkreetse nähtuse uurimise tulemusena saadud teadmistele. Edasi on paljud filosoofid kujundanud õendusteoreetikute – ja teadlaste mõtteviisi, aga Kreeka filosoofe on põhjust käsitleda põhjalikumalt just seetõttu, et sealt sai alguse kaasaegne teaduslik mõtlemine kui selline. Õdede mõtted ja tegutsemine peegeldavad ühiskonnas valdavalt kehtivat filosoofiat ja õendusfilosoofiat. Filosoofia mõjutab olulisi teemasid nagu tõde, teadmised, headus, väärikus ja tervis. Kuna õde oma tegevuses keskendub sobiva õendusabi osutamisele ja
Postpositivistid jagunevad internalistideks ja eksternalistideks. Internalistid toetuvad teadmiste immanentsetele e. olemuslikele seadustele. Eksternalistid uurivad, kuidas teadmiste kasvu mjutavad sotsiaalsed ja psüühhilised tegurid. Th.Kuhn ongi selle suuna tuntuim esindaja. Ta sai ülemaailmse kuulsuse teosega "Teadusrevolutsioonide struktuur", milles ta tuginedes laialdastele teadmistele teaduse ajaloost, pakkus välja oma teaduste arengu kontseptsiooni. Ajal mil ilmus Kuhni raamat "Teadusrevolutsioonide struktuur" oldi üldiselt arvamusel, et teadus areneb kumulatiivselt (ld. cumulatio - kujunemine): uued teadmised lisanduvad vanadele ja niimoodi toimub pidev teadmiste kasv. Kuid Kuhni arvates ei arene teadus sujuvalt vaid muutub aeg-ajalt revolutsiooniliselt. Teadusrevolutsioonidega kaasneb paradigmade vahetus (kr. paradeigma - näidis, näidiseeskuju). Mõiste paradigma kasutuselevõtt on Th. Kuhni teene. Mis siis on paradigma?
mingit paratamatust, kõik on vabadus. Teineteisele vastandlikud kategooriad on siin paratamatus ja vabadus. Niisugused teineteisele vasturääkivad väited tekivad Kanti järgi siis, kui puhas mõistus ületab oma rakendatavuse piirid. Matemaatilises loodusteaduses on kõik kaheksa väidet tõestatavad, millest järeldub, et tõest väidet polegi võimalik välja selgitada. Räägitakse Kanti ,,koperniklikust revolutsioonist", mis seisneb selles, et Kant näitas, et niisuguses teaduses, nagu seda on Newtoni mehaanika, mitte subjekt kooskõlastatakse objektiga, vaid vastupidi objekt kooskõlastatakse subjektiga. Kanti eetika Õpetus moraalist (heast ja kurjast), mida Kant käsitles raamatus ,,Praktilise mõistuse kriitika". Selles Kant, nagu eespool juba öeldud, tegeles küsimusega ,,Mida ma pean tegema?". Inimesel on Kanti järgi kaks maailma: empiiriline ehk väline ja transtsendentaalne ehk sisemine maailm
ja faktidel, milles teaduslikud hüpoteesid pannakse kriitiliselt proovile. Eestisse jõudis esimest korda isiksusepsühholoogia maailmakaardile tänu osalemisele suurtes kultuure võrdlevates uurimisprojektides. Maailm sai teada, et emotsioonide tajumise ja partneri valimise poolest ei erine eestlased teistest rahvustest (Allik, Realo ja Konstabel 2003). 2.5. UURIMISPROGRAMMID Isiksusepsühholoogias lähtutakse sellest, et on olemas erinevad isiksuse uurimise paradigmad. Thomas Kuhn defineeris, et paradigma on mingi grupi uurijate omaks võetud uurimistraditsioon, mis lähtub kindlatest põhjapanevatest oletustest selle kohta, mida uuritav nähtus endast kujutab, millised on mõtekad uurimisküsimused ja vastuvõetavad uurimismeetodid, mille abil nähtut uurida. David Funder, isiksuse uurimise liider, eristab nelja klassikalist paradigmat. 1. Psühhoanalüütiline paradigma, mis sündinuna tugitoolispekulatsioonidest üritab jätkuvalt jõuda
Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine). Kuidas panna omavahel klappima demokraatia ja kapitalism? (selle üle arutlemine algas 19. saj lõpus) --> kaks vastandlikku jõudu vasakpoolsed kardavad, et parempoolsed hävitavad demokraatia; parempoolsed kardavad, et vasakpoolsed hävitavad kapitalismi. Demokraatliku kultuuri areng 80ndatel toimusid Ladina-Ameerika riikides revolutsioonid, mis siiski lõppesid mingit sorti totalitarismis. Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemine Poolas pakuti välja idee, et kuna ei julgetud poliitiliselt sõna võtta, siis lahendiks oli see, et ei tehtud poliitilisi nõudmisi, vaid nad tahtsid lihtsalt inimlikult elada ning seda ise korraldada. Turust polnud juttu. --> Poola solidaarsusliikumine Solidarnosc töölisliikumine. Eestis algas looduskaitsest fosforiidisõda. Kodanike aktiivsuse kasv
üldkehtivad, mistõttu me peame objektiivseid tõdesid otsides arvestama eksimise võimalusega. Igasugune väljaütlemine tugineb aga vältimatult sellele, mis jääb ütlemata. Thomas Kuhn püüdis luua teaduse teooriat, mis on ajalooga rohkem kooskõlas. Ta rõhutas teaduse progressi revolutsioonilisust, mõistes teadusrevolutsiooni all ühe teoreetilise struktuuri asendamist teisega, mis pole sellega ühitatav. Samuti pidas ta tähtsaks teaduskogukondade sotsioloogilisi jooni. Kuhni järgi liigub teaduse progress järgmise skeemi järgi: eelteadus, normaalteadus, kriis, revolutsioon, uus normaalteadus, uus kriis. Teaduse kujunemisele eelnev korrapäratu ja mitmekesine tegevus struktureerub ja omandab suuna, kui teaduskogukond hakkab pooldama ühtainsat paradigmat. Paradigma koosneb üldistest teoreetilistest eeldustest ja seadustest ning nende rakendamise tehnikatest, mille teatud teaduskogukonna liikmed omaks võtavad. Paradigma raames tehakse normaalteadust.
ja füüsika), kõik see tõi uuring filosoofia tegeleda empiiriline ja loogiline alus teaduse, st need "marginaalne" küsimusi teadmisi uurimistöö, mis tugevalt tõmbab ära Comte ja paljud tema järgijad. Kolmandaks ja lõpuks kõik katsed Comte ja tema järgijad 4 tõestada eesmärk kehtivuse kavandatava eetilisi ideaale ja väärtusi osana mehhaanilised ja metafüüsilise sotsioloogia ei õnnestu 2. Empiriopositivism 19. sajandi viimasel kümnendil elab positivism üle oma esimese kriisi, mis oli tingitud järgmistest teguritest. Esiteks, teaduse arengust devalveerinud paljud "sünteetilised" üldistused, mida peetakse positivismi vaatenurgast kui igavesest ja vaieldamatust teaduse omandamisest. Loodus-teaduslik materialism mehhanismi elementidega, on sageli faktilise aluse üldistuseks positivismis 19. saj, juba ei suutnud vastata teaduse nõuetele ja tuli omakorda 19.saj -20
Teadus ja pseudoteadus Mis õigupoolest eristab teadust pseoduteadusest? Paljude filosoofide arvates saab igast väitest teadmine, kui inimesed sellesse piisavalt palju usuvad, kuid see ei saa ometi tõsi olla. Näiteks 15. sajandil kardsid veel paljud meremehed laevaga üle Maa ääre sõita, sest see usuti olevat lapik. Kuigi selleks ajaks oli juba paljudele selge, et maa on kerakujuline, vaidlesid siiski mõned vastu, sest see oli väidetavalt vastuolus Piibliga. Samuti arutleti selle üle, et maakera teisel pool elavad inimesed peaksid seisma pea alaspidi ja vihma sajaks alt üles. Niisiis, kuigi kuni 15. sajandini uskus pea kogu inimkond, et planeet Maa on lapik, ei olnud selle väite korral tegemist teadmisega, sest nüüdseks me teame, et elame kerakujulisel planeedil. Siit võib teha järelduse, et iga väide võib olla pseudoteaduslik ka juhul, kui kogu inimkond seda usub, sest hiljem võib keegi või miski jälle selle väite ümber lükata.
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne
Konflikt ja vägivald - ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline arenguteooria - ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria - ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) - Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma - grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida. Teaduslik revolutsioon - kui üks hetkel domineeriv paradigma asendub teisega. Revolutsioonide vahepeal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele
Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat. Inglismaa filosoofilises õhustikus oli Popper üksildane, sest seal domineeris Ludwig Wittgensteinist mõjutatud tavakeelefilosoofia, mille tähtsamad esindajad olid J. L. Austin ja Gilbert Ryle. Popper oli üks väheseid mõjukaid filosoofe Suurbritannias, kes selle koolkonnaga opositsioonis oli. Tal oli oma väike koolkond Londonis ja ta mõjutas teadusfilosoofia arengut kogu maailmas. Suurbritannias oli tal palju pooldajaid teadlaste seas. 26. oktoobril 1946 leidis aset Popperi legendaarne kohtumine Ludwig Wittgensteiniga. Cambridge'is tegutsev Moral Sciences Club kutsus Popperi esinema. Popper valis oma ettekande teemaks "Kas on olemas filosoofilised probleemid?". Popper valis selle teema meelega, sest ta tahtis esitada väljakutse Wittgensteini seisukohale, et filosoofilised probleemid on pseudoprobleemid, mis tulenevad keele vääritimõistmisest. Ettekande ajal King's College'is Richard
2. Ainult sotsiaalset dünaamikat 3. Ainult sotsiaalset tehnoloogiat 4. Nii sotsiaalset dünaamikat kui staatikat * 18. Renessansi ajal rõhutati kolm alust, mis moodustasid selle ajastu tähtsamaid sotsioloogilisi seisukohti. Milline alltoodust ei kuulu nende hulka? 1. Jumala ideest loobumine 2. Kollektivism * 3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb
normidest ja muud nüansid. Seega ei ole kuritegevus mitte ainult paratamatu, vaid koguni soovitatav kuritegevuse kadumise või likvideerimise korral tuleks kuulutada kuritegudeks mõned muud, seni lubatud teod (Sootak, 1994) Durkheim oli seisukohal, et kuritegevuse täieliku kaotamisega ei toimuks ka arengut. Näiteks sõjatööstusest, mis oli algselt mõeldud ,,vastase" hävitamiseks kasvasid välja avastused mis jäänuks tegemata, samuti kõrgtehnoloogia. Kriminaalse käitumise paradigma sündis 19. saj. lõpus ja 20. saj. alguses. Kriminaalsuse seletamisel suureks teerajajaks sai itaalia vanglaarst- psühhiaater ja kriminoloog Cesaere Lombroso (1836-1909) ja tema nö. ,,sünnipärase kurjategija" teooria. Uurides oma eluajal üle 11 000 kurjategija põhjendas Lombroso oma töös ,,Kuritegelik inimene" inimese kriminaalset käitumist anatoomiliste iseärasustega. Tugeva kriitika ja omandatud kogemuste najal tuli tal oma
programmid jne). 5 Riigil on kõikjal arenenud ühiskondades tähtis roll ettevõtete toetamisel ja motiveerimisel, et investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Loeng 4: Võrdle omavahel kontseptsioonide ,,paradigma", ,,tehnoloogiline paradigma" ja ,,tehnoloogilis-majanduslik paradigma" sarnasusi ja erinevusi, too näiteid. Thomas Kuhni järgi - ,,paradigma on kõigi poolt tunnustatud teaduslik saavutus, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks." Teadlaste poolt mingisuguse hinnangu andmine uuritava objekti suhtes. Teaduslik tegevus, mis on seotud konkreetsete teadlastega teatud ajastul ja teatud ühiskonnas. Mingisugune teooria, millest lähtutakse, ettekujutus teadlikust tegevusest: milliseid vahendeid tuleb kasutada?, milliseid väärtusi tunnustada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
